Sõja ülevaade: 1318. päev – 1600 km kaugusele ulatuti
Avaldatud: 3 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. oktoober 2025:
1600 km kaugusele ulatuti ja rindel enam-vähem.
1. Sadu.
2. Krimmis palav, 1600 km kaugusele ulatuti ja bensiini puudus tasapisi mööda venemaad levib.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: vene poole sillapea laieneb.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muuusteta.
9. Lõunarinne: kosmeetilised muutused.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml kärbib sõja jaoks raha kokkuhoiuks olulisi tervishoiuprojekte.
12. „See on sõda.” Poola peaminister teatas igapäevastest „intsidentidest” Läänemerel.
13. Gazpromi viimane suurem Euroopa klient on otsustanud osta gaasi Türkmenistanist.
14. venemaa on oma rakette täiustanud, et vältida Ukraina õhutõrjesüsteemi Patriot.
15. venemaa valmistas väidetavalt ette sabotaaži Poolas, Leedus ja Saksamaal, peites lõhkeaineid maisi konservpurkidesse.
16. Lühiuudised
putini esinemine Valdai rahvusvahelise aruteluklubi koosolekul annaks mahult terve loo ära, erinevaid uusi kilde jagus, aga jätab selle kajastamata… eks ta seal omas mullis vaikselt podises… ähvardades… laimates… valetades jne.
Ukraina mehitamata raketivägede ülem Robert ‘Magyar’ Brovdi kinnitab, et väeosa laiendatakse: Magyar Birdsi 414. rügement kahekordistati süvarünnakuüksustega, 14. rügemendist sai 1. keskus, K-2 20. rügemendist sai brigaad, Nemesise 412. rügemendist sai brigaad ja 413. reidirügement laiendati rügemendiks. Vabatahtlik värbamine algab 17.–18. oktoobril.
Septembris okupeerisid venelased 398 km² Ukraina territooriumi. venemaa vägede edasitungi tempo on kergelt langustrendis
162 vene poole rünnakut. Suuri muutusi sektoriti pole vene poole surve tugevuses muutunud. Teist päeva on ülimadal vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuse tabamine. Jah, kaudtulelaskude arv on 10% väiksem tavapärasest aga see ei tohiks tuua nii suurt langust. Muu tagalatoetuselemendiga võib-olla muutus tekkinud sellega, et järjest enam vedusid rinde lähedal tehakse igatsugu kas kergliikuritega või tuunitud sõiduautodega.
Pisu hakkab tegema järjest enam muret vene poole sammhaaval edenemine lõunarinde idaservas ja kipub see seal minema paralleelselt ülejäänud rindejoonega aga sammuga 25 km põhja poolt ehk siis selle edenemisega hakatakse mõjutama sellega lõuna pool asuvat rindejoont.
Kaks päeva ja üks kuu on veel puudu vene kindralite lubatud max ajast (oli 2-3 kuud) läbimurdeks ja seni seda toimunud pole, sestap arvab, et suurem surve võib veel siiski tulla, sest nii jätkates küll tasapisi edenetakse, kuid see ei peaks sobima kremlile.
Hetkel pisu kõhklev, kas vene pool võib kuidagi mõjutada Ukraina tuumajaamadega olukorda, luues seal kõrgenenud radiatsiooniohu. Vast veel nii hull vene poole olukord siiski pole, aga midagi enamat on olukorra muutmiseks vaja, ja kipub arvama, et Ukriana energiataristu üritatakse enne talve võimalikult laialdaselt rivist välja lüüa. Eile õhtul kinnitas Zelenski, et hakatakse peegeldusega vastama ehk siis sarnased objektid venemaal lööke saama hakkavad.
1. Toimus järjekordne vangide vahetus: 185 inimest 185 vastu. Lisaks tagastati 20 tsiviilisikut. Vabastati Mariupoli, Azovstali ja Tšornobõli relvajõudude, rahvuskaardi ja piirivalve sõdureid. Enamik neist oli vangistuses olnud alates 2022. aastast.
3. oktoobri öösel raputasid Poltaava linna plahvatused sest vene okupatsiooniväed ründasid linna tiibrakettidega. Kahe seeria vahe oli tund aega.
Piiri ja rinde lähedus ikka tihedas sajus.
2. Permi oblastis Berezniki Azoti (Uralchemi) tehases toimus kaks võimsat plahvatust. Ettevõte teatas lühikesest tootmisseiskumisest kell 20.45, inimohvreid ja keskkonnaohtu pole; kohalike allikate sõnul võis plahvatada külmutusseade. Azot on ammoniaagi, karbamiidi ja muude kemikaalide peamine tootja. Kaugus Ukraina piirist 1600km ja tooted ikka sõjaväele. Hommikul tuli teade, et tegu oli droonide tabamusega.
Eile õhtul suundus mitu droonide gruppi okupeeritud Sevastoopoli poole. Mere kohal oli kuulda plahvatusi. Seejärel teatasid kohalikud tulistamistest Belbeki sõjaväelennuvälja kandis ja droonilennuhelisid ja tulistamist Sevastopoli kandis ning Kacha lennuvälja piirkonnas toimus ka plahvatus.
Krimmi Feodossijas ja Lenini rajoonis kuuldi kella 2.15 ja 2.39 vahel 7-8 valju plahvatust, teatavad kohalikud.
Volgogradi tabas kütusepuudus: Gazpromi tanklad teatavad piiratud pakkumisest, samas kui YAR-Neftis ja Volga-Neftis pole bensiini üldse. Mõned bensiinijaamad on täielikult suletud.
Novosibirski Lenini rajooni juht aleksander grib lasti metskitse jahil kogemata maha.
3. Kursk: muutusteta ehk siis vene poole uuesti tõusnud surve pole neile loodetud edu toonud. Küll on hakanud uuesti juhtuma, et kergliikuritel jälle üha kaugemale jõutakse, enne kui neid tabatakse.
4. Harkiv: Vovtšanski linnas ei suuda seni seda vene sillapead Ukraina omad likvideerida. Eile võeti appi Su-27, mis heitis GBU-62 vene possadele sealses raudteejaamas ja see kahjuks näitab sillapea olulist laienemist ning pisu liialt ohtlikuks hakkab seal olukord minema ja hakkab nii enam mõjutama ka Kupjanski linna kaitset.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta. No ei näe olukorra paranemist Kupjanski linnas ning tihe surumine Lõmani suunal jätkus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: jätkuvalt on keeruline tuvastada seisu Pokrovskist idas-kirdes. Ukraina omad ja vene pool annavad teada endi edusammudest, teateid kummagi poole võitlejate tabamisest tuleb väga laialt alalt ehk siis aktiivne tegevus mõlemalt poolelt jätkus. Pisu loodan, et Ukrainal on siin piisavalt vahendeid ja head koordineerimist ning paremat olukorrateadlikkust, et päriselt suurem kombits maha lõigata ja saada seeläbi kotti päriselt rohkem vastast. Hetkel kipub seniste infokildude ja videode järgi arvama, et mingid vene üksused (pigem vast kuni jagu või max rühm miinusega) on kaugemal ees ja nendeni üritatakse toimetada toitu ja moona.
Rindejoone muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: kuna vene pool on väga aktiivne sektori idaserval, siis ikka mõni metsatukk või põlluäärne võsariba enda kontrolli alla saadakse. Mujal muutusi ei tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud valmistuvad kärpima oluliste tervishoiuprojektide rahastamist, et säästa raha sõjaliste eelarveartiklite jaoks, mis neelavad järgmisel aastal iga kolmanda rubla föderaalkassast. Riikliku projekti „Pikk ja aktiivne elu” (endine riiklik projekt „Tervishoid”) kulutusi kärbitakse 2026. aastal 26%, selgub riigiduuma andmebaasis avaldatud eelarveseaduse seletuskirjast. Rahalises vääringus kaotab projekt, mis lubab pikendada eluiga 81 aastani, võidelda vähi, diabeedi ja hepatiidi vastu ning ehitada haiglaid, rahastamises ligi 100 miljardit rubla (euro kurss rubla suhtes 1:100-le). Selle kogumaht väheneb 372,7 miljardilt rublalt 274,2 miljardile rublale.
Kõige radikaalsem – 2,3-kordne – kärpimine tehakse piirkondliku esmatasandi tervishoiu moderniseerimise programmis, mille raames plaaniti ehitada tuhandeid ambulatoorseid kliinikuid. Selle aasta 123,3 miljardi rubla asemel eraldatakse järgmisel aastal vaid 53,2 miljardit. Föderaalse projekti „Südame-veresoonkonna haiguste vastane võitlus” kulutusi vähendatakse 2,5% võrra 11,3 miljardi rublani; föderaalse onkoloogiliste haiguste vastase võitluse projekti kulutusi vähendatakse 3,1% võrra 144,5 miljardi rublani. Föderaalne projekt „Diabeedi vastane võitlus” kaotab 13% oma rahastamisest: sellele eraldati 8,4 miljardit rubla, võrreldes käesoleva aasta 9,6 miljardi rublaga. Föderaalse erakorralise meditsiiniabi süsteemi arendamise projekti kulutusi vähendatakse 28% võrra 19,7 miljardilt rublalt 14,3 miljardile rublale.
Föderaalne projekt föderaalsete meditsiiniorganisatsioonide ja riiklike uurimiskeskuste arendamiseks kaotab ligi 30% oma rahastamisest: 2020. aasta eelarves eraldati sellele 16,2 miljardit rubla, võrreldes käesoleva aasta 26,5 miljardiga. Laiem riiklik programm „Tervishoiu arendamine” kaotab järgmisel aastal 122 miljardit rubla rahastamist: 1,518 triljonit rubla, võrreldes 1,64 triljoniga 2020. aasta eelarves. Isegi riikliku projekti „Perekond” tervishoiuprojekte, mille eesmärk on suurendada sündimust ja mis sel aastal jõudis riigi lähiajaloo uutele madalseisudele, kärbitakse. 2020. aasta riiklik programm eraldab nendeks eesmärkideks 22,9 miljardit rubla, võrreldes käesoleva aasta 26,3 miljardiga (13% vähenemine).
Uus eelarve näitab, et sõja eest maksab venemaa elanikkond, märgib Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko. Säästetud vahendeid on vaja „riigikaitse” eelarve jaoks, mis moodustab 29% valitsuse eelarvest ehk 12,9 triljonit rubla. Võttes arvesse politsei, rahvuskaardi ja eriteenistuste kulusid, kulutavad julgeolekujõud 38% eelarvest ehk ligi 17 triljonit rubla. Enamik putinit toetavaid venelasi on valmis raskustega leppima, teatas presidendi pressisekretär dmitri peskov eelarveseaduse duumale esitamise eelõhtul. „See on absoluutselt vaieldamatu fakt. See on üldteada ja vaevalt keegi saab seda vaidlustada. Kas president putinit toetavad inimesed on praegustes oludes valmis võtma endale lisakoormust? Ma ei kahtle selles,” ütles peskov.
12. Poola peaminister Donald Tusk Kopenhaagenis Euroopa juhtidega peetud kohtumisel, kus arutati „hübriidrünnakuid”, teatas, et Läänemerel toimuvad peaaegu iga päev mitmesugused „intsidendid”. Ta väitis, et toimuvat tuleks kirjeldada kui uut tüüpi sõda. „Põhimõtteliselt toimub meie piirkonnas ja Läänemerel igal nädalal, peaaegu iga päev uusi intsidente. Me peame sellistele illusioonidele lõpu tegema. Esimene illusioon oli ja jääb, et sõda pole. Mõnele meist meeldib kasutada termineid nagu täieulatuslik agressioon, intsidendid või provokatsioonid. Ei, see on sõda. Uut tüüpi sõda, väga keeruline, aga see on sõda,” ütles Tusk (tsiteeris Guardian).
Ta meenutas, et viimastel päevadel on Poolas registreeritud mitu julgeolekuintsidenti, millest viimane oli Szczecini sadama lähedal. Peaministri sõnul pole olukord Varssavi jaoks abstraktne, kuna iga päev registreeritakse arvukalt katseid ebaseaduslikult ületada Poola-Valgevene piiri, samuti rünnakuid Poola vägede vastu, mis on juba lõppenud surmaga. „See on meie sõda ja kui Ukraina kaotab, tähendab see meie läbikukkumist,” märkis Tusk. Rääkides võimu tasakaalust, rõhutas ta, et Euroopa edestab venemaad märkimisväärselt kõigis võtmetähtsusega aspektides. Valitsusjuht lisas aga, et Moskva eelis seisneb tema psühholoogilises valmisolekus ohverdada ja kannatada. „Nad on valmis võitlema, valmis ohverdama, valmis kannatama. Ja see ongi just nende psühholoogiline eelis. Mõnikord osutume ebapiisavalt otsustavaks ja sihikindlaks,” ütles Tusk.
Oma kõne lõpetuseks andis Poola peaminister karmi hoiatuse: „Mitte ainult meie ajaloo, meie geograafia tõttu, vaid me teame ka midagi venemaa kavatsustest ja plaanidest. Me teame, et kui nad Ukraina alistavad, on see minu riigi ja tulevikus ka Euroopa lõpp, selles ma ei kahtle.” Samal ajal teatab Bloomberg, et pärast Tuski avaldust käskis Poola vene laeval oma territoriaalvetest lahkuda. Poola siseministeeriumi andmetel märgati laeva vaid 300 meetri kaugusel gaasijuhtmest, mis ühendab avamereplatvormi mandriga. „See, millest peaminister Tusk rääkis, oli järgmine etapp varjatud sõjas, mida venemaa meie vastu peab,” ütles ajakirjanikele Poola luure pressiesindaja Jacek Dobrzyński.
13. Ungari, Gazpromi suurim allesjäänud klient Euroopa Liidus, sooviks hakata gaasi ostma Türkmenistanist. Sellest teatas Ungari idaasjade asekantsler Ádám Stifter visiidil Aşgabatis. „Energiasektoris loodame Türkmenistanile kui usaldusväärsele partnerile (…) Ungari sõltub maagaasi impordist erinevatest riikidest, seega vaatame ka Türkmenistani poole suure lootusega, et Türkmenistanist saab peagi gaasitarnija Euroopale ehk täpsemalt Ungarile,” ütles Stifter (tsiteeris Interfax).
Neljapäeval teatas Ungari välisminister Péter Szijjártó riigi ajaloo pikima veeldatud maagaasi (LNG) ostulepingu allkirjastamisest. See sõlmiti Prantsuse ettevõttega Engie ja kestab aastatel 2028–2038. Tarnete kogumaht on 4 miljardit kuupmeetrit. Septembri alguses sõlmis Ungari lepingu Briti ettevõttega Shell 2 miljardi kuupmeetri gaasi ostmiseks aastas. Tarned algavad 2026. aastal ja leping on sõlmitud kümneks aastaks. Gaasi tarnitakse Tšehhi Vabariigi ja Saksamaa kaudu.
Mereta Ungari ja Slovakkia, kes impordivad venemaa naftat ja gaasi torujuhtmete kaudu, on seni vastu seisnud venemaa energiatarnetest loobumisele. Budapesti ootamatu retoorika muutus seoses gaasi importimise võimalusega teisest riigist võib aga viidata sellele, et Ungari püüab oma tarneid mitmekesistada, märgib Natalia Milchakova, Freedom Finance Globali juhtivanalüütik. Siiski märgib ta, et pole veel selge, kui palju gaasi Türkmenistan suudab tarnida ja kuidas. „Peame kasutama kas Aserbaidžaani, kellel endal on plaanis gaasi Euroopasse eksportida, või Iraani, kellega ELil on sanktsioonide tõttu väga keerulised suhted, torujuhtme infrastruktuuri või tarnima gaasi TurkStreami kaudu Gazpromiga sõlmitud lepingu alusel,” selgitab Milchakova.
Soome mõttekoja CREA hinnangul kulutab Budapest praegu venemaalt pärit energiatarnetele umbes 500 miljonit eurot kuus. Juulis ulatusid gaasitarned Ungarisse 285 miljoni euroni, naftatarned aga 200 miljoni euroni. Slovakkia jätkab samuti venemaa torujuhtmegaasi ostmist, kuid mahud on oluliselt väiksemad – umbes 50 miljonit eurot kuus. Gazpromil on Ungariga leping 4,5 miljardi kuupmeetri kohta aastas kuni 2036. aastani.
14. venemaa on oma ballistilisi rakette täiustanud, et need võimaldaksid neil Ukraina linnade pommitamisel manööverdada ja petta õhutõrjesüsteeme, sealhulgas Ameerika Patriot-rakette. See on järsult vähendanud tabatud rakettide arvu ja toonud kaasa rünnakud relvatootmisrajatistele, teatab Financial Times Ukraina ja lääne ametnikele viidates. Nende sõnul mõjutasid modifikatsioonid ilmselt Iskander-M maapealset tüüpi ballistilist raketisüsteemi, samuti õhust käivitatavaid Kinžal ballistilisi rakette, mille ulatus on 480–500 km. Nüüd lendavad nad mööda tavalist trajektoori, kuid sihtmärgile lähenedes kalduvad nad kõrvale, langedes järsult alla või sooritavad manöövreid, et Patriot-tüüpi relvi vältida.
Neid hinnanguid toetab USA kaitseluureagentuuri aruanne. Ukraina relvajõududel on raskusi Patriot-õhutõrjesüsteemide järjepideva kasutamisega Moskva ballistiliste rakettide eest kaitsmiseks tänu venemaa hiljutistele taktikalistele täiustustele, sealhulgas neile, mis võimaldavad rakettidel muuta trajektoori ja manööverdada traditsioonilise ballistilise trajektoori järgimise asemel, märgitakse aruandes. Näideteks on 28. juuni õhurünnakud, mil Ukraina relvajõud tulistasid alla vaid ühe seitsmest raketist, ja 9. juuli õhurünnak, mil kuus 13-st raketist jõudsid oma sihtmärgini. Esimene märk venemaa rakettide täiustamisest oli pealtkuulamismäärade märgatav langus, ütles FT-le Lääne ametnik, kes on tuttav Patrioti jõudlusandmetega. Ta kirjeldas mustrit, kus saabuvad raketid käituvad lõppfaasis erinevalt, kaldudes kõrvale varem kehtestatud parameetritest.
Londonis asuva Infosüsteemide Vastupidavuse Keskuse koostatud ja FT poolt analüüsitud Ukraina õhujõudude andmete kohaselt tõusis ballistiliste rakettide tabamismäär suvel augustis 37%-ni, kuid langes septembris 6%-ni, hoolimata väiksemast arvust startidest. Kolmapäeval teatas õhuvägi, et kõik neli startinud Iskanderi raketti möödusid seireseadmetest ja jõudsid oma sihtmärkideni. Ukraina praeguste ja endiste ametnike sõnul on raketid sel suvel Kiievis ja selle ümbruses tõsiselt kahjustanud vähemalt nelja droonide tootmistehast. Täpsemalt tabas 28. augustil rünnak Türgi Bayraktari droonide komponente arendavat ja tootvat tehast. Rünnakus said kahjustada ka lähedalasuvad ELi delegatsiooni ja Briti Nõukogu kontorid.
15. Gazeta Wyborcza (Poola ajaleht): Poola usub, et venemaa luureteenistused kavandasid riigis, aga ka naaberriikides Leedus ja Saksamaal sabotaažirünnakuid, kasutades droone ja varjatud lõhkeaineid. Prokuratuuri ja sisejulgeolekuagentuuriga seotud informeeritud allikate sõnul avastasid uurijad kinnipeetud agendi Władysław G. uurimise käigus tõendeid, kes arvatavasti tegutses venemaa luure peadirektoraadi (GRU, sõjaväeluure) nimel. Uurijate sõnul käskisid tema käsilased tal hankida labidas, kaevata kohalikult kalmistult välja teatud esemed – tavalise konserveeritud maisi nimelised plekkpurgid – ja asetada need Łódźi lähedal asuvasse määratud kohta. „Meie hinnangul valmistas venemaa sõjaväeluure GRU ette terrorirünnakuid, kasutades droone ja konservpurke, mis sisaldasid maisi asemel võimsaid lõhkeaineid,” ütlesid allikad. Täiendavad leiud viitavad sellele, et selliseid operatsioone valmistati ette mitte ainult Poolas, vaid tõenäoliselt ka Leedus ja Saksamaal. Sarnaseid „magusa maisi purke” avastati Leedu kalmistult. Arvatakse, et kahtlusalune vedas ka droonide komponente ja SIM-kaarte Leedu, Poola ja Saksamaa vahel. Kui süüdistused kinnitust leiavad, ähvardab Władysław G.-d eluaegne vangistus. Prokuratuur loodab uurimise aasta lõpuks lõpetada.
16. Lühiuudised
USA ametnik ja kolm muud asjaga kursis olevat allikat ütlesid Reutersile, et Donald Trumpi administratsioon ei varusta Ukrainat tõenäoliselt pikamaa tiibrakettidega Tomahawk. Nende sõnul on praegu USA ladudes olevad raketid mõeldud peamiselt mereväele. Üks allikatest märkis, et muudest sarnastest rakettidest puudust ei ole, kuna USA sõjavägi kasutab neid aktiivselt maapealsete sihtmärkide vastaste rünnakute korraldamiseks. Samal ajal selgitas USA ametnik, et administratsioon võib kaaluda Euroopa liitlaste lubamist osta muid pikamaarelvi, et need hiljem Kiievisse tarnida.
Prantsuse maavägede ülem kindral Pierre Schill on öelnud, et lääneriigid peavad olema valmis võimalikuks sõjaliseks tegevuseks lähitulevikus. Ajakirja Valeurs actuelles artiklis, milles ohvitser arutab prioriteete aastateks 2025–2026, rõhutas ta: „Me peame olema valmis lahingusse astuma igal hetkel, isegi alates tänasest õhtust, kui see on vajalik.” Kindral teatas, et Prantsusmaa kavatseb järgmisel aastal suurendada sõjalisi kulutusi 3,3 miljardi euro võrra. Neid vahendeid kasutatakse üksuste tugevdamiseks õhutõrjesüsteemide, mitmekordsete raketisüsteemide ja mehitamata õhusõidukitega. Schili sõnul käib praegu aktiivne töö droonide operaatorite koolitamiseks ja nende tootmise korraldamiseks, sealhulgas 3D-printerite kasutamiseks.
Saksamaa kantsler Merz läks Taanis toimunud mitteametlikul EL-i tippkohtumisel Viktor Orbaniga tülli, süüdistades teda oluliste arutelude saboteerimises. Tuline sõnavahetus puhkes ajal, mil juhid arutasid, kuidas tugevdada Euroopa kaitset venemaa vastu ja toetada Ukrainat, kusjuures Merz süüdistas Orbanit oluliste julgeolekuläbirääkimiste rööpast välja viimises.
Kopenhaagenis toimunud EL-i tippkohtumisel ei jõutud kokkuleppele 140 miljardi euro suuruse venemaa külmutatud varade eraldamises Ukrainale. Belgia on selle vastu, samas kui Prantsusmaa ja Luksemburg kardavad õiguslikke riske, kuigi enamik liikmesriike toetab plaani. Ettepaneku kohaselt maksaks Ukraina raha tagasi pärast venemaalt reparatsioonide saamist, kusjuures Euroclear hüvitaks kulud.
Eile jõustus venemaa ja Iraani vaheline ulatuslik strateegilise partnerluse leping, mida Moskva peab nende suhete verstapostiks. Sarnane leping sõlmiti Põhja-Koreaga, kes saatis peagi pärast seda oma väed Kurski piirkonda Ukraina vägede vastu võitlema.
Suurbritannia ja Saksamaa korraldavad järgmise Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumise Ramsteini formaadis 15. oktoobril NATO peakorteris. Viimasel kohtumisel Londonis lubas Saksamaa anda kaks täielikku Patriot-süsteemi ja Ühendkuningriik teatas rahastamisest pikamaadroonide tootmiseks.
President Zelenski hoiatas, et Ukraina annab kriitilise infrastruktuuri rünnakutele vastulöögi, isegi kui see võib Moskvas elektrikatkestusi põhjustada. Kindralstaabi ülem Andri Hnatov ütles, et Ukraina leiab vahendid ja relvad nende operatsioonide läbiviimiseks ning vastab igale venemaa tegevusele.
Poola ja Leedu uurijate sõnul kavandasid GRU operatiivtöötajad terrorirünnakuid Poolas, Leedus ja Saksamaal, kasutades droone ja tavalisi lõhkeainega täidetud purke. Leiti lõhkeseadeldisi ja arreteeriti kahtlusalune, kellelt leiti droonide osi ja SIM-kaarte.
2. oktoobri hilisõhtul piiras Saksamaa lennujuhtimine (DFS) Müncheni lennujaamas lende alates kella 22.18-st ja peatas need seejärel täielikult droonide nägemise tõttu. Müncheni lennujaama avalduse kohaselt jäi Münchenist 17 lendu ära, mis mõjutas ligi 3000 reisijat.
Araabia ja rahvusvahelise meedia hiljutised teated väidavad, et endine Süüria president Bashar al-Assad, kes põgenes pärast oma režiimi kokkuvarisemist 2024. aasta detsembris venemaale, elas Moskvas üle mürgitamise teel toimunud atentaadi. Need teated ilmusid 2. oktoobril 2025, kuid neil puudub venemaa ametivõimude või ametlike allikate sõltumatu kinnitus. Nüüdseks olla Assad paranemas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
