Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 02. oktoober 2025:

üks küla kaotati ja jälle lühiuudised domineerivad

1. Varahommikul uus õhuhäire.

2. Teatati ühe suure keemiarelvabaasi kandis tulekahjust.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: hall ala ikka hall.

9. Lõunarinne: üks küla veel kaotati.

10. Herson: muutusteta.

11. kreml kärbib eelarveaugu tõttu kulutusi annekteeritud territooriumidele.

12. putin otsustas vastuseks EL-i reservide väljavõtmisele konfiskeerida lääne ettevõtete varad venemaal.

13. Macron oli vastu venemaa varade konfiskeerimisele Euroopas.

14. Briti MGI saadab Ukrainasse rünnakudroonid, mis suudavad rünnata 250 km kaugusele.

15. Lühiuudised

158 vene poole rünnakut ja isikkoosseisu numbrid lasevad arvata, et jälle kohati suuremate gruppidega rünnati. Sektoriti aktiivsuses eriti muutusi polnud.

Kuna vene pool on viimsel ajal tuntavalt tõstnud nii lennunduse, droonide ja kaudtuleüksuste tööd tervel lõunarindel, siis kipub arvama, et juba pisu tõusnud surve keskmises ja läänesektoris võib veelgi tõusta.

Eile langes väga madalale nii kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi tabamine. Eip tea mis anomaalia, aga nii väikest tagalatoetuselemendi tabamist ei mäletagi. Mitu võimalust on, kas oligi eile Ukraina omadel vähem vahendeid, kas vene pool on end rindest veelgi kaugemale tõmmanud või ollakse valmis ründama suuremate jõududega. Eks näis, sest ilma mõju nii suur olla ei saanud. Ilm on lõpuks ka seal jahenema hakanud, aga vihma pisu enam vaid Kesk- ja Lääne-Ukrainas ning pisu Sumõ kandis ehk siis sügisene sajuperiood ei ole veel alanud ja maastiku läbitavus ikka suviselt lihtne. Ka on puud lehes ja pakuvad head varjatust.

1. Slavutõtši linnapea teatas, et linn on pärast venemaa rünnakut alajaamale elektrita. Slavutõtši linnapea Juri Fomitšev teatas sellest. „Alajaam 330 sai tabamuse. Linn on elektrita. Tagajärgi selgitatakse välja. Tuletõrjujad töötavad tulekahju tagajärgede likvideerimise nimel,” seisis avalduses. Ta teatas ka, et linn püüab üle minna uutele elektriallikatele. Fomitšev märkis ka, et suurtükitule tõttu tarnitakse vett iga tund, samas kui sideteenused jäävad kehtima. „Me rajame kaitsepunkte, kus inimesed saavad oma telefone laadida ja süüa teha. Palun kannatlikkust, see kõik võtab aega,” lisas ta. Linn asub Kiievi oblastis Valgevene piiri ääres ja elab seal 25 000 inimest.

Ukraina energeetikaministeerium kuulutas Põhja-Ukrainas Kiievi oblastis asuvas Tšernobõli tuumaelektrijaamas välja eriolukorra pärast seda, kui vene vägede eilne suurtükituli kahjustas Slavutõtši linna energiainfrastruktuuri, katkestades elektrivarustuse uues ohutusümbrises (NSC), kus asub 1986. aasta Tšernobõli katastroofi põhjustanud ja selles hävinud neljas reaktor.

Elektrikatkestus endises Tšernobõli tuumaelektrijaamas kestis üle kolme tunni. President Zelenski sõnul puudutab see uut varjendit, mis kaitseb ümbritsevat ala jaama neljanda energiaploki jäänuste, samuti radioaktiivsete jäätmete ja tolmu eest. See puudutab ka kasutatud tuumkütuse hoidlat, kus hoitakse 80% kogu jaama töö käigus kogunenud kasutatud kütusest. Neid kasutatud kütusekomplekte on kokku üle 3250 tonni. Zelensõi otsene avaldus: „venelased ei saanud olla teadmatuses, et Slavutõtši rajatiste ründamisel on Tšernobõli jaoks sellised tagajärjed. Ja see oli sihipärane rünnak, milles nad kasutasid üle 20 drooni. Mõned neist droonidest tulistati alla, kuid rünnaku korraldas droonide laine, et rajatise kaitsmist keerulisemaks muuta.”

President tuletas meelde, et Zaporižja tuumaelektrijaamas on kaheksandat päeva elektrikatkestus, mis algas piirkonnas toimunud venemaa suurtükitule tõttu. venelased ei tee midagi olukorra parandamiseks ega luba Ukraina spetsialistidel taastada Zaporižja tuumaelektrijaama välist elektrivarustust.

1. oktoobril algatasid vene väed Harkivi oblastis asuva Balaklija linna pihta raketirünnaku. Hukkus üks naine ja viis inimest sai vigastada. Esialgsetel andmetel tuvastati viiekorruselise elamu lähedal raketi tabamus. Ühes korteris puhkes tulekahju. Samuti põleb pargitud auto.

Dnipros teatati eile hilisõhtul pärast välgatust elektrikatkestustest. Sarnaseid probleeme on täheldatud ka Zaporižjas.

Kiievis ja mitmes Ukraina piirkonnas on venemaa droonide ohu tõttu välja kuulutatud õhuhäire. Ukraina relvajõudude õhuvägi teatas sellest Telegramis, vahendab Ukrinform. „Mehitamata õhusõidukid Kiievi suunas põhjast,” seisab teates. Õhuhäirekaart kell 06.41 näitas ohtu mitmes piirkonnas.

Ukroboronprom avaldas Neptune ‘D’ tiibraketi ja Ljutõi ründedrooni spetsifikatsioonid. Neptune kannab 260 kg kaaluvat lõhkepead, mille tegevusraadius on kuni 1000 km ja mis on mõeldud nii mere- kui ka maismaasihtmärkide pihta. Ljutõi raketi lennukõrgus on 4300 m, tegevusraadius 1300 km, kiirus ~160 km/h. Neptune’i kasutati Brjanskis asuva Elektrodetali tehase ründamiseks.

2. Teated tulekahjust Saraatovi oblastis Šihanõ lähedal, suure keemiarelvabaasi Šihanõ-2 lähedal.

Kütusekriis süveneb okupeeritud Krimmis, kuna võimud piiravad müüki 20 liitrini inimese kohta. venemaa ametisse nimetatud Krimmi juht aksjonov väidab, et ühistransport ja hädaabiteenused on olemas, kuid möönab, et valitsus ei suuda endiselt kohalikes bensiinijaamades kütuse kättesaadavust stabiliseerida.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: õnneks muutusteta.

6. Siversk: juba on hakatud siin sektoris proovima ka soomusega öösel. Ukraina omade sõnul olla kolmest soomukist koosnenud kolonn ära eksinud ja tagasi ükski soomuk ei jõudnud. Küll nägi videost, et lisaks metallkonstruktsioonidele oli lisatud paras ports oksi vähendamaks võimalust neid leida aga termovaatluse eest see ei päästa, töötav soomuk liialt kuum.

Rindejoones muutusi ei tuvastanud.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: kõlakaid liigub palju, ikka vastuolulisi selles hallis alas Pokrovskist idas-kirdes. Kumbki pool edusammudest teada annab, aga ju piisavalt ebapäev, et no ei suuda olukorda tuvastada. Vähemalt pole seal läbimurdeid.

155. mehhaniseeritud brigaadi AFU 3. mehhaniseeritud pataljon näitas Donetski oblastis Novotroitske piirkonnas venelaste logistikaüksuste (47 hävitatud sõidukit) surmateed (1,4 km).

Ülemjuhataja Sõrski külastas Dobropilja sektorit, kus Ukraina väed peavad vastupealetungi. Kaitseväed lõikasid läbi niinimetatud Dobropilja silmapaistva tsooni ja jätkasid venemaa vägedele suurte kaotuste tekitamist. Viimase ööpäeva jooksul taastas Ukraina kontrolli 2,2 km² üle ja viis Pokrovski rajoonis läbi löögi- ja otsinguoperatsioone 3 km² ulatuses, liikudes teatud telgedel 100–1400 meetrit edasi. Njah, egas kaardil keegi miskit ikka näita…

9. Lõunarinne: Ukraina omad kaotasid sektori idaseval veel ühe küla, Sisneve. Tundub, et jätkub tasapisi Ukraina üksuste tõmbamine Vovtša jõe taha.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa valitsus valmistub järsult kärpima kulutusi Ukraina annekteeritud piirkondadele seoses föderaaleelarve kasvavate probleemidega, mis on seisnud silmitsi nafta- ja gaasitulude vähenemisega ning mille eelarve järgmiseks kolmeks aastaks on üle 10 triljoni rubla suurune defitsiit. Nn LPR-i, DPR-i ning Zaporižja ja Hersoni oblastite föderaalprojekti „Infrastruktuuri taastamine ja majandusarengu abistamine” rahastamist kärbitakse 2026. aastal 32,4 miljardi rubla (324 miljoni euro) ehk ligi 10% võrra. Valitsuse poolt riigiduumale esitatud eelarveseaduse seletuskirja kohaselt eraldab riigikassa järgmisel aastal nendeks eesmärkideks 293,63 miljardit rubla, võrreldes käesoleva aasta 326,01 miljardi rublaga. 1 euro on võrdne 100 rubla.

Annekteeritud piirkondade elamuehituse, rekonstrueerimise ja elamute kapitaalremondi, samuti elamu- ja kommunaalteenuste infrastruktuuri kulutused vähenevad rekordiliselt 22% ehk enam kui 20 miljardi rubla (200 miljoni euro) võrra. Selle aasta eelarves on eraldatud 91,77 miljardit rubla, järgmise aasta eelarves aga vaid 71,02 miljardit. Maanteede „normidele vastavusse viimise” kulutusi vähendatakse kolmandiku võrra, 26,6 miljardilt rublalt 17,32 miljardile rublale.

Okupeeritud aladel asuvate „kommunaalinfrastruktuuri rajatiste ja konstruktsioonide taastamise” projektid kaotavad enam kui 10% oma rahastamisest: järgmisel aastal ulatub see 40 miljardi rublani, võrreldes tänavuse 35 miljardiga. venemaa eelarve on sunnitud kokku hoidma rekordiliste kaitsekulutuste (umbes 13 triljonit rubla aastas) ja toorainetulude languse tõttu. Valitsus loodab okupeeritud alade taastamise rahastamist alates 2027. aastast suurendada, ulatudes 322,95 miljardi rublani, kuigi see ei naase käesoleva aasta tasemele. 2028. aasta eelarves on annekteeritud piirkondade kulutused veelgi vähendatud – 4 miljardi rubla võrra 318,91 miljardi rublani. Uue eelarve peamised prioriteedid on presidendi määratletud riiklike eesmärkide saavutamine, kodanike ees sotsiaalsete kohustuste täitmine ning riigi kaitse- ja julgeolekuvajaduste rahuldamine, teatas venemaa valitsus enne seaduseelnõu esitamist riigiduumale.

12. Bloomberg teatab venemaa valitsusele lähedasele allikale viidates, et kreml plaanib venemaal käivitada lääne ettevõtete varade natsionaliseerimise laine, kui Euroopa Liit otsustab arestida venemaa keskpanga külmutatud reservid Ukrainale antava reparatsioonilaenu jaoks. Agentuuri allika sõnul on putini eile allkirjastatud määrus suunatud selle plaani elluviimisele. Dokumendi kohaselt kiirendatakse natsionaliseeritud varade müügi ajakava – nende hindamiseks eraldatakse 10 päeva.

Samuti lühendatakse omandiõiguse registreerimise ja üleandmise perioodi (määruses ei täpsustata, kui palju). Arestitud varade müügiga tegeleb riigile kuuluv kaitseettevõte Promsvjazbank. Määruses on märgitud, et uued meetmed kehtestatakse vastusena Ameerika Ühendriikide ja sellega liitunud riikide ebasõbralikele tegudele. Määruse eesmärk on kiirendada venemaa omandusse sattunud ettevõtete, sealhulgas välismaiste ettevõtete müüki, selgitas Bloombergi allikas. Kui Euroopa Liit hakkab venemaa varasid arestima, vastab Moskva sümmeetriliste meetmetega, lisas ta.

Vaatamata sanktsioonidele, mis on teinud venemaast maailmarekordihoidja, edestades Iraani ja Põhja-Koread, tegutsevad riigis jätkuvalt sajad lääne ettevõtted. Nende hulgas on Euroopa pangad UniCredit ja Raiffeisen Bank, aga ka toidugigandid PepsiCo ja Mondelez. Vaatamata karmile retoorikale ja ähvardustele on kreml enamikul juhtudel hoidunud välismaiste ettevõtete varade otsesest konfiskeerimisest, eelistades kehtestada ajutise juhtimise ja suruda peale müüki venemaa omanikele suurte allahindlustega. Kuid see seisukoht võib muutuda, kui EL astub samme venemaa suveräänsete varade arestimiseks, millest 200 miljardit eurot on Euroopa riikides külmutatud. ELi plaani kohaselt võiks Kiievisse üle kanda ligikaudu 140 miljardit eurot.

Ukraina maksab laenu tagasi alles pärast seda, kui on rahulepingu osana saanud venemaalt sõjareparatsioonid, mis võimaldab Kiievil rahalisi vahendeid kohe kasutada, ilma et peaks ootama Moskva tagasimakseid. putini dekreeti, nagu Bloomberg märgib, võidakse kasutada ka nende venemaa omanikelt arestitud ettevõtete müügi kiirendamiseks. Nende koguväärtus on alates 2022. aasta algusest Nektorovi, Saveliev & Partnerite hinnangul ulatunud 3,9 triljoni rublani ehk 48 miljardi dollarini. Jukose ajastust enneolematu natsionaliseerimiste laine on juba toonud riigi omandisse suurima autoesindusettevõtte Rolfi; Tšeljabinski elektrometallurgiatehase (TšMEK); riigi suurima teraviljakaupleja Rodnõje Polja; suurima laooperaatori Raven venemaa; suurima pliitootja Dalpolimetall; kullakaevandusettevõtte Južhuralzoloto; ja Domodedovo lennujaama.

13. Prantsuse valitsus ei ole veel toetanud Euroopa Komisjoni algatust kasutada külmutatud venemaa reserve Ukraina rahastamiseks. Euroopa ametnikud otsivad võimalusi, kuidas Prantsusmaad ja ka Belgiat, kes on nn reparatsioonilaenu vastu, enda poolele veenda. Kolmapäeval Kopenhaagenisse EL-i juhtide mitteametlikule kohtumisele saabunud Prantsuse president Emmanuel Macron väljendas solidaarsust Belgia peaministri Bart de Weveriga, kes kritiseeris plaani asendada Belgia depoopangas Euroclear venemaa kontol olevad vahendid EL-i võlakirjadega ja kasutada tulu Ukrainale intressivaba laenu andmiseks. „Varade külmutamisel tuleb austada rahvusvahelist õigust. Ka Belgia peaminister tuletas meile seda meelde,” ütles Macron ajakirjanikele (tsiteeris Guardian). „Putini raha võtmine ja riskide meie hooleks jätmine – seda ei juhtu,” ütles de Wever hiljuti.

Euroopa Komisjon (EK) on teinud ettepaneku jagada riske võlakirjade tagatiste kaudu kõigi EL-i riikide vahel. Lisaks usuvad EK juristid, et venemaa Panga reservide investeeringuks olevate võlakirjade lunastamisest saadud tulu asendamist EL-i võlakirjadega ei tohiks pidada konfiskeerimiseks. See lähenemisviis leevendab mõningaid Belgia muresid, kuid vastupidi, raskendab kokkuleppele jõudmist võlgades Prantsusmaaga. Nagu Prantsuse diplomaat Financial Timesile ütles, soovib Pariis tagada, et skeem mitte ainult ei vasta rahvusvahelisele õigusele ja et alusvara ei arestita, vaid ka tagab riskide õiglase jaotuse ega koorma meie riigirahandust. EL-i võlakirjade tagatised võivad saada Prantsusmaale täiendavaks võlakoormaks, kuna septembris kaotas ta kahe aasta jooksul oma neljanda peaministri. Valitsus näeb parlamendiga patiseismise tõttu vaeva eelarvekriisi lahendamisega. Eelarvepuudujääk, mis on 5,4%, on euroala suurim. Riigivõlg ületab 3,3 triljonit eurot, moodustades 114% SKP-st (suuruselt kolmas euroalal). Et veenda Prantsuse valitsust, kellel on suur kaitsetööstus, toetama reparatsioonilaenu, tegi Euroopa Komisjoni president Ursula von der Welt ettepaneku kasutada vahendeid relvade ostmiseks Euroopast. Laenu suurus on hinnanguliselt 140 miljardit eurot.

14. Briti ettevõte MGI Engineering, mille asutas endine Vormel 1 insener, teatas plaanist saata Ukrainasse odavaid keskmise ulatusega rünnakudroone. Sellest teatas United24. Ettevõte teatas, et SkySharki kamkaze-droonid jäävad Ukrainas levima veel aastaid. Lisaks arendab MGI Engineering olulist rünnakuplatvormi nimega Tiger Shark missioonidele, kus pikamaa ja hea nähtavus on kriitilise tähtsusega. Algatuse kohaselt on SkyShark ründedroon, mille lõhkepea on 10–20 kg. Lennuulatus on umbes 250 km, maksimaalne kiirus umbes 450 km tunnis. Sellel on pardal olev juhtimissüsteem valitud sihtmärgi otsimiseks ja sihtimiseks. MGI Defense MGI teatas, et SkyShark lastakse Ukrainas turule umbes kuue aasta jooksul ja Ukraina partnerid on selle kasutuselevõtuks juba valmis. Ühe sellise mehitamata õhusõiduki hind on umbes 67 tuhat USA dollarit. TigerShark on oluline pikamaa rünnakudroon. Gascoigne ütles, et Tiger Sharki esimeste katsetusteni kulub umbes kaks kuud. Sellise drooni hinda pole avalikustatud, kuid seda esitletakse rakettide alternatiivina ja see maksab kuni miljoneid naelsterlingeid. Varem teatati, et Suurbritannia ja Ukraina plaanivad luua „droonimüüri”, et kaitsta Euroopat venemaa rünnakute eest. See viiakse ellu Project OCTOPUS programmi raames.

15. Lühiuudised

Pärast Taanit on Põhja-Saksamaal registreeritud tundmatute droonide massilisi lende. Der Spiegeli andmetel lendasid 26. septembri öösel mitu drooni Schleswig-Holsteini liidumaal strateegiliste sihtmärkide kohal, sealhulgas Kieli laevatehase, ülikooli kliiniku, elektrijaama, kohaliku parlamendihoone ja Hamburgi lennujaama kütusega varustava naftatöötlemistehase kohal. Droonid lendasid paralleelkursidel, mis võib kohaliku omavalitsuse sisedokumentide kohaselt viidata piirkonna kaardistamise katsele. Sarnaseid intsidente registreeriti ka naaberliidus Mecklenburg-Vorpommernis: droonid ilmusid sõjaväeobjektide kohale ja politsei märkas Rostocki sadamas mitu rasket kvadrokopterit, mis kaalusid üle 2,5 kg. Nende lendude toimepanijate isikut pole veel kindlaks tehtud.

Ukraina relvajõudude peastaabi ülem Andri Gnatov ütles, et Ukraina relvajõudude üleminek korpusepõhisele struktuurile on lõppenud, vaatamata mõnele allesjäänud nüansile. Kõik äsjaloodud korpused täidavad juba missioone kindlate rühmituste osana. Muidugi on nüansse seoses personali, väljaõppe ja nendes struktuurides juba toimuvate muudatustega. Me mõistame, et nii suur ja keeruline mehhanism nagu Ukraina relvajõud areneb pidevalt ning pidevalt on käimas organisatsioonilised meetmed. Lisan veel, et peastaap korraldas ja viis läbi ulatuslikku tööd kõigi kümne äsjaloodud korpuse osakonna samaaegseks koolitamiseks. Loomulikult nõudis see märkimisväärseid pingutusi, eriti Ukraina relvajõudude kõige kvalifitseeritumate esindajate kaasamist. Korpuse osakondade personali koolitamiseks kaasati ka instruktoreid partnerriikidest.

Eile avaldas Kommersant venemaa kavandatud sammud kütusepuuduse kõrvaldamiseks. 1. Valgevenest impordi suurendamine 2. Oktaanarvu tõstva lisandi monometülaniliini kasutamise lubamine 3. Import Hiinast, Lõuna-Koreast ja Singapurist.

Ukraina strateegiline raskeveo lennuk An-124 lendas teisipäeval Tel Avivist lendu, vedades konteinereid, mis olid väliselt identsed Iisraeli sõjaväe poolt Patriot-tüüpi pealtkuulamisrakettide transportimiseks kasutatavate konteineritega.

Välisuudistest: Trumpi administratsioon teavitas Kongressi Eesti HIMARS-lepingu 4,73 miljardi dollari suurusest laiendamisest, võrreldes 500 miljoni dollariga 2022. aastal. Leping hõlmab kuni 12 HIMARS-raketisüsteemi, ATACMS-raketid (300 km) ja HIMARS-moona.

Afganistan on pärast kahepäevast üleriigilist katkestust osaliselt taastanud internetiühenduse. NetBlocksi andmetel, mis jälgib ülemaailmseid võrgukatkestusi, hakkas juurdepääs taastuma kohalike elanike laialdase rahulolematuse keskel. BBC teatel läksid inimesed pärast internetiühenduse taastamist tänavatele tähistama. Talibani esindajad omistasid katkestuse tehnilistele probleemidele. Al Jazeera tsiteeritud ametlikus avalduses omistasid nad katkestuse vanadele fiiberoptilistele kaablitele, mis vajasid väljavahetamist. „Miski ei meenuta kuulujutte, et oleme kehtestanud internetikeelu,” teatas Taliban.

Wall Street Journali andmetel annab USA Ukrainale luureandmeid, mis võimaldavad Venemaa energiainfrastruktuuri vastu suunatud pikamaarakettide rünnakuid. USA ametnike sõnul jagavad USA luureandmeid, kuna Trumpi administratsioon kaalub Kiievi varustamist pikamaarelvadega, mis võimaldaksid tal venemaal rohkem sihtmärke rünnata. WSJ andmetel paluvad USA ametnikud NATO liitlastelt sarnast tuge. Ameerika Ühendriigid on Kiieviga pikka aega luureandmeid jaganud, kuid kolmapäeval avaldati raport, mille kohaselt uued arengud teeksid Ukrainale lihtsamaks naftatöötlemistehaste, torujuhtmete, elektrijaamade ja muu infrastruktuuri sihtimise, et kreml ilma jätta tuludest ja naftast.

Ajutiselt okupeeritud Hersoni oblastist on tagasi saadetud 4–17-aastased lapsed. Hersoni oblasti riigihalduse direktor Oleksandr Prokudini sõnul on kõik päästetud lapsed turvalises kohas. Nad saavad psühholoogilist tuge ja taastavad oma dokumente keskustes „Lootus ja taastumine”. Tagasisaamine toimus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski algatuse „Tooge lapsed tagasi Ukrainasse” raames ja tänu organisatsiooni „Päästke Ukraina” tööle.

Nn humanitaarabi osana said vene väed ligi 50 aasta vanuseid nõukogudeaegseid meditsiinikomplekte. Karbid sisaldavad 1977. aastal toodetud sidemeid, puuvilla ja plaastreid. Et need ka ladudest veel otsa ei saa, aga kuna neid jagatakse, ju siis uuemaid pole ja ehk siis varustuse tootmisel on hakanud rohkem muresid tekkima. Njah, eks prioriteedid on erinevad, uus vorm ja kiiver on tähtsamad, tõstavad motti ja kes see ikka nende meditsiinitarvikutega rahmeldada viitsib, kasutada neid nagunii keegi oska…

Reuters: Austria Raiffeisen Bank ei suutnud taas venemaalt lahkuda pärast seda, kui kreml blokeeris kohaliku tütarettevõtte müügi. Moskva kardab sanktsioone, kui varad antakse üle kodumaistele ostjatele, kuid soovib peamiselt hoida Raiffeisenit finantsväravana Euroopasse. Pank tegeleb venemaa gaasiekspordi maksetega TurkStreami kaudu ja võimaldab valitud venemaa ettevõtetel raha Euroopasse liigutada vaatamata piirangutele. venemaal on endiselt külmutatud umbes 7 miljardit eurot kasumit.

Ukraina välisluureteenistuse andmetel kavatseb putin ehitada annekteeritud Krimmi sadama ja raudtee. Ta plaanib sellesse protsessi kaasata ka Hiina. Viimasel kohtumisel kinnitas Moskva esindaja okupeeritud Krimmis sergei aksjonov ametlikult eelkokkulepete olemasolu järgmiste projektide osas: Kertši meresadam (venemaa kasutab seda aktiivselt „halli” ekspordi jaoks); Donuzlavi järve infrastruktuur (kus asub venemaa Musta mere laevastiku baas). Lõpliku lepingu allkirjastamiseks plaanivad Krimmi okupatsioonivõimud kutsuda Krimmi külastama potentsiaalseid Hiina ehitusettevõtteid. Nende hulgas on ka Hiina Riiklik Ehitustehnika Korporatsioon (CSCEC), mis on üks suurimaid raudtee- ja transpordiehitusele spetsialiseerunud ettevõtteid. Investeeringu kogumaht on hinnanguliselt 10 miljardit dollarit.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised