Sõja ülevaade: 1316. päev – Ukraina jätkab vene naftataristu tabamist
Avaldatud: 1 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. oktoober 2025:
murekohti rindel on, aga seda kompenseerib vene naftataristu tabamine.
1. Ei midagi uut, ork on ork.
2. Järgmine naftatehas pihta sai.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks vene poole edenemine.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kumbki pool edasi sai.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „Olukord on kriitiline.” venemaa valmistub puuduse tõttu bensiini välismaalt ostma.
12. venemaa valitsus tõstab eelarveprobleemide tõttu järsult IT-ettevõtete makse.
13. Valitsus plaanib venemaa elanikele ja ettevõtetele putini sõjalise eelarve täitmiseks trahvi määrata ligi triljoni rubla suuruse summa.
14. kreml unistab ikka Odessast.
15. Pentagoni juht kutsus USA kindralid erakorralisele koosolekule ja käskis neil sõjaks valmistuda. Enne aga pidavat kõik habeme ära ajama ja kehalise testi ära tegema…
16. USA paigutab Lähis-Itta tankerlennukeid, nagu enne Iraani tuumarajatiste ründamist.
17. Lühiuudised
Ukraina suudab edukalt jätkata vene naftataristu tabamist ja selle mõju hakkab juba võtma pehmelt öeldes meeldivaid mõõtmeid ja eks seegi võib olla venemaal üks rahulolematuse algeid. Sellele lisas juurde vürtsi ka eilne lugu (siia ei mahtunud), et okupeeritud aladel asuvate kivisöekaevanduste kaevuritele ei suudeta juba pikalt palka maksta ja abi ka kremlist ei tule.
155 vene poole rünnakut, sektoriti aktiivsus sama, taktikas muutusi ei tuvastanud. Küll langes tugevalt kaudtulelöökide arv ja alla 4 tuhande on keskmisest 5 tuhandest ikka vähe. Seetõttu ka neid eile vähe tabati. Jätkuvalt arvamus, et Ukraina suudab oma droonidega üha efektiivsemalt tegutseda nendel kaugustel, kuhu torud laskmisest üles pannakse. Kahjuks tabas suur paduvihm Odessa kanti ja linnas suuri üleujutusi põhjustas. Krimm aga kuivab, nii veest kui bensiinist.
Suurim vene poole pingutus ikka Ukraina tööstuslinnade komplekt, mille ümber enamus tegevust käib. Veel ei hakkaks arvamust avaldama, kas see vene poolele ka õnnestuda võib. Võimalusi on, aga eks see oleneb Ukraina tegevusest. Kuna vene pool üha enam tõstab ringi üksusi eest taha ja tagasi, siis kipub arvama, et paljud motolaskurüksused on mitmetes lõikudes uuesti kõhnaks kulunud ja kuna peale enam nii palju uusi mobiliseerituid ei tule, siis peabki neid rindel üha tihedamini roteerima rünnakuraskust kandvaid üksusi.
1. Teisipäeva hilisõhtul raputas Dnipro linna plahvatuste seeria: linna ründasid venemaa ründedroonid. On vigastatuid, üks surm ja tulekahjusid. Nagu abilinnapea Ihor Makovtsev Suspilne stuudios teatas, kahjustas vaenlase rünnak enam kui 20 sõidukit, enam kui 15 hoonet ning meditsiini- ja haridusasutust.
Kella 17.00 seisuga oli meditsiinitöötajate sõnul Dnipro linnas 12 vigastatut. Nad said šrapnellihaavu, rebendeid ja sinikaid. Kell 19.45 teatas Lysak, et Dnipros on üks hukkunu ja vigastatute arv tõusnud 28-ni. Nende seas on 10-aastane poiss ja 17-aastane tüdruk. Haiglasse on viidud kaksteist inimest. Arstid on nendega kaasas, pakkudes kogu vajalikku abi.
1. oktoobri öösel ründasid vene okupandid Harkivit ballistiliste rakettide ja juhitavate pommidega. Esialgu sai vigastada kuus inimest. Ohvrite arv kasvab jätkuvalt.
Rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus.
2. Ukraina HUR teatab edukast operatsioonist 27. septembril Stavropoli oblastis Tambukani lähedal. Kaukaasia Vabastusliikumise toel elimineeriti Rosgvardia kolonelleitnant, Avangardi üksuse ülem koos oma abilise ja autojuhiga.
30. septembri öösel ründasid Ukraina erioperatsioonide väed okupeeritud Krimmis venemaa õhutõrjesüsteemi S-400 „Triumf” radarijaama.
Rostovi oblastis sai Suhhodolnaja naftapumpla tõenäoliselt droonirünnaku tagajärjel kahjustada. Krimmi Tuule monitooringugrupi andmetel on satelliidipiltidele viidates rajatise lähedal registreeritud mitu tulekahju. Oblasti kuberner kinnitas, et tööstusrajatist tabasid prahitükid.
Suhhodolnaja vahepealne naftapumpla on osa Kuibõševi-Lisitšanski naftajuhtmest ja kuulub Transneft-Volga oblasti AS-ile. Selle aastane transpordimaht on 44,8 miljonit tonni.
Rünnati ka Jaroslavlis asuvat naftatöötlemistehast, kus puhkes ulatuslik tulekahju. Jaroslavnefteorgsintez (Slavneft-Jaroslavnefteorgsintez, Slavneft-YANOS) on Põhja-venemaa suurim naftatöötlemistehas. Tehase töötlemisvõimsus on 15 miljonit tonni naftat aastas. See on venemaa naftatöötlemistehaste seas viiendal kohal nafta esmase töötlemismahu poolest. Tehase klientide hulka kuuluvad praktiliselt kõik suuremad ettevõtted venemaa kesk- ja loodeosas, samuti lennujaamad, Põhja Raudteevalitsus ja sõjatööstusrajatised.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks vene poole edenemine.
Kahjuks ei leia kinnitust, et Ukraina omad on suutnud enamuse Kupjanski linna põhjaosast puhastada, sestap ei saa kinnitada ametlikke uudised.
vene pool tegi eile u 1,5 km sammu edasi sektori keskmises osas ja jõudis Borivska-Andrijivka külani. Veel ei muretse.
6. Siversk: eilne päev muutusi rindejoones ei toonud aga oht linna langemiseks järjest tõuseb.
7. Bahmut: muutusteta, kuigi survet jagub.
8. Donetsk: kahjuks hakkaski vene tõusnud surve Pokrovski-Toretski vahel suunaga põhja möödumaks Kostantõnivka linnast läänes andma esimesi edenemise märke ning sai kinnitust üleeilsele kõlakale, et vene pool sai korraga edasi u 2,5 km ja sel suunal peaks olema töösse lükatud merejalavägi.
Pokrovskist idas-kirdes seni halla ala ja ei oska seni mõnedele rõõmsatele hõistele alust leida ning isegi mõni neutraalne on pahane ülioptimismi suhtes. Kindel vaid selles, et tihe lahingutegevus mõlemapoolselt.
Pisu on rõõmusõnumeid Pokrovskist edelas, kus Ukraina omad üritavad uuesti saada tagasi kontrolli Udatšne küla üle. Esmalt seda töödeldi nii liugpommide kui droonidega ja nüüd on külas mitmes kohas Ukraina omad kanna maha saanud.
9. Lõunarinne: rindejoon muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud valmistuvad kütusekriisi tõttu, mis on riiki haaranud pärast Ukraina lööke naftatöötlemistehastele, alustama bensiini ostmist välismaalt. Teisipäeval kaotas Euraasia Majanduskomisjoni (EMÜ) nõukogu bensiini, diislikütuse, laevakütuse ja reaktiivkütuse imporditollimaksud. Tollimaksuvaba import Euraasia Majandusühendusse jääb kehtima kuni 30. juunini 2026. See otsus, mis jõustub 10 päeva pärast, on tingitud tootmismahtude vähenemisest, ütles EMÜ kaubandusminister andreislepnev.
venemaa kütuseturul on praegu puudu umbes 20% oma igakuisest bensiinitarbimisest – 400 000 tonni 2 miljonist, ütles pakkumise ja nõudluse tasakaaluga tuttav allikas ajalehele Kommersant. Olukord on tema sõnul kriitiline: pärast droonirünnakuid rafineerimistehastele, mille tulemusel vähemalt kuus tehast tootmise täielikult või osaliselt sulgesid, langes bensiini tootmine septembris 1 miljoni tonni võrra.
Kommersanti allikas rõhutab, et kõige rohkem kannatavad piirkonnad, kus esialgu puudus tekkis – Krimmis ja Kaug-Idas. Krimmis kehtestati alates 29. septembrist direktiivid bensiini jaemüügile – mitte rohkem kui 30 liitrit kliendi kohta. Samal ajal teatas piirkonna juht sergei aksjonov fikseeritud kütusehindade kehtestamisest – 70 rubla liitri AI-92, 76 rubla liitri AI-95 ja 75 rubla liitri diislikütuse kohta.
Algselt kannatasid bensiinipuuduse all sõltumatud bensiinijaamad, millest mõned peatasid tegevuse täielikult. Nüüd on olukord aga halvenenud isegi suurte naftakompaniide tanklates, ütles Izvestijale Sõltumatu Kütuseliidu president Pavel Baženov. Eelkõige on sellised probleemid tekkinud Kirovi, Nižni Novgorodi ja Kostroma oblastis, loetles ta.
Kütuseturu tulekahju vaigistamiseks on valitsus juba keelanud bensiini ekspordi ning teisipäeval pikendas seda keeldu 2025. aasta lõpuni ja laiendas seda diislikütusele. Alates juulist on venemaa järsult suurendanud bensiini ostmist Valgevenest – 36% võrreldes eelmise aastaga. Lisaks hüppas import septembris augustiga võrreldes 168%. Need mahud – 97 000 tonni kolme kuu jooksul – katavad aga vähem kui 2% sisenõudlusest.
Kommersanti allikate arvates leevendab valitsus tõenäoliselt rafineerimistehaste keskkonnastandardeid, et võimaldada neil toota rohkem bensiini. Lisaks võib venemaa suurendada naftatarneid valgevenesse, et vabariigist rohkem importida.
Reutersi hinnangul kaotasid droonid augustis naftatööstuse rafineerimisvõimsusest 17%, samas kui rafineerimistehaste seisakute koguarv saavutas rekordilise 23% ehk 6,4 miljonit tonni. Septembris tabasid droonirünnakud veel vähemalt seitset rafineerimistehast: Rjazan, Saratov, Samara, Volgograd, Ilski, Novoil Ufas ja Kinef Leningradi oblastis.
Bensiini hulgihinnad on aasta algusest tõusnud enam kui 40%. See on inflatsioonile kahjulik, kuna kõrgemad kütusehinnad suurendavad paratamatult põllumajanduse, transpordi ja logistika kulusid, mis omakorda tähendab toidu ja esmatarbekaupade hindade tõusu, märgib Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov.
Karmid haldusmeetmed ei lahenda tööstuse põhiprobleeme, mis tähendab, et inflatsioonisurve püsib ka lähikuudel, rõhutab Tšernov.
12. venemaa valitsus kavatseb IT-tööstusele maksusoodustusi oluliselt vähendada. Digitaalse arengu minister maksut šadajev kinnitas plaane tõsta IT-ettevõtete kindlustusmaksete määrasid 7,6%-lt 15%-le ning kaotada käibemaksuvabastus tarkvara ostmisel kodumaisest registrist. Ta väitis, et need meetmed on tingitud olemasolevatest eelarvepiirangutest.
Digitaalse arengu ministeeriumi Telegrami kanalil avaldatud kommentaaris märkis šadajev, et valitsus on aastaid järjepidevalt laiendanud oma toetust IT-tööstusele – nii kaua kui see on olnud võimalik. Nagu ministeeriumi juht aga märkis, on üldine olukord praegu tõeliselt keeruline. Minister tunnistas, et otsus soodustusi vähendada tuli paljudele üllatusena ja kutsus ettevõtteid üles oma tooteplaane viivitamatult läbi vaatama ja kohandama. Ta avaldas ka veendumust, et nende aastate jooksul kogunenud turvavõrk võimaldab meil säilitada oma ambitsioone ja vajalikku hoogu.
IT-sektori maksusoodustused kehtestati 2020. aastal, kui kasumimaksu vähendati 20%-lt 3%-le ja sotsiaalkindlustusmakseid 14%-lt 7,6%-le. 2022. aastal vähendasid võimud sanktsioonidele reageerides ajutiselt kasumimaksu nullini ja vabastasid arendajad käibemaksust. 2025. aastal maksavad IT-ettevõtted kõrgemat 5% kasumimaksu määra. Otsus IT-sektori makse tõsta tehti märkimisväärse eelarvepuudujäägi ajal.
13. venemaa valitsus on taas järsult suurendanud leibkondadelt ja ettevõtetelt trahvide kogumise kava, et kokku kraapida vahendeid eelarvesse, mis rekordiliste sõjaliste kulutuste tõttu on sel aastal defitsiidis 5,7 triljonit rubla (57 miljardit eurot) ja järgmise kolme aasta jooksul üle 10 triljoni rubla (100 miljardi euro). Aastatel 2026–2028 eeldab föderaalkassa rekordilise 936 miljardi rubla (9,36 miljardi euro) laekumist trahvide, sanktsioonide ja kahjutasudena, selgub riigiduuma andmebaasis avaldatud eelarve seaduseelnõu seletuskirjast. 2026. aastal peaksid sellised tulud ulatuma 299,99 miljardi rublani, 2027. aastal 312,09 miljardi rublani ja 2028. aastal veel 324,06 miljardi rublani.
Võrreldes aasta tagasi vastu võetud kavaga, mis oli lisatud eelmisesse kolmeaastasesse eelarveseadusesse, on võimude isu trahvide kogumiseks suurenenud 1,5 korda. Sel ajal eeldas valitsus eraisikutele ja ettevõtetele 2026. aastal 197,3 miljardi rubla ja 2027. aastal 203,8 miljardi rubla trahve. Need summad suurenesid vastavalt 102 miljardi ja 109 miljardi rubla võrra.
Eelarve eelnõu kohaselt peaksid autojuhid jääma peamiseks raha teenivaks lehmaks, kes lisavad eelarvesse iga kolmanda trahvirubla. Valitsuse plaani kohaselt peavad veoautojuhid maksma riigikassasse 2026. aastal teede kahjude eest 67,64 miljardit rubla, 2027. aastal 67,76 miljardit rubla ja 2028. aastal 73,29 miljardit rubla. Neid makseid nõutakse üle 12 tonni kaaluvate sõidukite omanikelt.
Liiklusrikkumiste eest trahvide kogumise plaan suureneb igal aastal ligikaudu 1,4 miljardi rubla võrra: 46 miljardit rubla sel aastal, 47,38 miljardit järgmisel aastal, 48,8 miljardit 2027. aastal ja 50,26 miljardit 2028. aastal.
Föderaalse Maksuteenistuse maksurikkumiste eest trahvide ja intresside kogumise plaan suureneb kolme aasta jooksul 15%: 91,48 miljardit rubla sel aastal, 94,96 miljardit rubla 2026. aastal, 98,76 miljardit 2027. aastal ja 102,71 miljardit 2028. aastal.
Võimud eeldavad aastatel 2026–2028 föderaalvarale tekitatud kahju eest trahve koguda 22,44 miljardit rubla ja valitsusasutuste ees kohustuste täitmata jätmise eest 41,892 miljardit rubla.
Ettevõtetelt haldusrikkumiste eest trahvide kogumise plaan suureneb kolmandiku võrra, 4,82 miljardilt rublalt sel aastal 6,49 miljardi rublani järgmisel aastal. 2027. aastal loodavad võimud selle seaduse alusel koguda veel 6,86 miljardit rubla ning 2028. aastal väheneb summa veidi 6,14 miljardini.
Kriminaalkoodeksiga kehtestatud trahvide kogumise plaan on külmutatud 8,3 miljardi rubla juures aastas ja Venemaal viibimise korra rikkumise trahvide puhul 8,2 miljardi rubla juures aastas.
Eelarve vajab neid trahve hädasti, kuna rahandusministeeriumi hinnangul kaotab see sel aastal 22% nafta- ja gaasituludest võrreldes eelmise aastaga ning tekitab defitsiidi, mis ületab pandeemiarekordi 5,73 triljonit rubla. Riigikassaaugu täitmiseks tõstab valitsus alates järgmisest aastast taas käibemaksu (22%-ni) ja kaotab ka lihtsustatud maksusüsteemi alusel tegutsevate väikeettevõtete maksusoodustused. Vaatamata sellele jääb eelarve järgmiseks kolmeks aastaks defitsiidis, selgub duumale esitatud eelnõust.
14. kremli pressiesindaja dmitri peskov teatas, et Odessa ja Mõkolaivi elanikud – kaks suurt linna Lõuna-Ukrainas, mille vallutamisest venemaa võimud on korduvalt teatanud – soovivad venemaaga liituda. Ta usub, et nende linnade ja laiemalt ka Odessa ja Mõkolaivi oblasti elanikel puudub praegu võimalus tõsta oma häält venemaa Föderatsiooniga liitumise poolt. „See on lihtsalt eluohtlik,” ütles peskov briifingul. venemaa presidendi pressisekretär ei maininud vene armee regulaarset tsiviiltaristu pommitamist nendes piirkondades.
Teisipäeval teatas Moskva poolt ametisse nimetatud Hersoni oblasti juht volodõmõr saldo, et Odessa ja Mõkolaivi elanikud toetaksid ideed, kui venemaaga liitumise kohta korraldataks referendum. „Inimesed, kes on alati tundnud end venemaa osana – kultuuri, keele ja ajaloo poolest –, on alati elanud Lõuna-Ukrainas. Mõkolaiv ja Odessa on venemaa hiilguse ja vene vaimu linnad,” ütles ta intervjuus RIA Novostile Ukraina piirkondade annekteerimise kolmandal aastapäeval venemaa poolt.
venemaa suvise pealetungi takerdumise taustal, mille peamiseks tegevuspaigaks oli Ukraina Donetski oblast, eriti Pokrovski sektor, teatasid venemaa võimud regulaarselt plaanidest vallutada Odessa, Mõkolaiv ja teised suuremad Ukraina linnad.
Aprilli lõpus usaldati kremli nõuded Odessale nikolai patruševile, venemaa presidendi abilisele ja ühele venemaa režiimi juhtivatest nn pistrikutest. Tema sõnul oli keisrinna Katariina II asutatud linn kaks sajandit olnud oma olemuselt venepärane ja tänapäeval ei taha valdav enamus selle elanikest väidetavalt Ukraina võimudega midagi pistmist teha. Ta rõhutas ka, et Odessa sadamast on saanud relvade transpordi keskus, mereväe sabotööride baas, mis tegutseb venemaa vastu.
Mai lõpus teatas riigiduuma kaitsekomisjoni juht andrei kartapolov, et Ukraina jääb ilma Odessast ja Mõkolaivist, Zaporižjast, Dnipropetrovskist, Sumõst ja Harkivist, kui Kiiev keeldub venemaa tingimustel rahulepingu sõlmimisest. Hiljem juhtis Wall Street Journali ajakirjanik Jaroslav Trofimov tähelepanu 30. augusti venemaa kaitseministeeriumi kohtumise kaadritele, kus peastaabi ülem valeri gerassimov istus kaardi ees, mis kujutas Odessa ja Mõkolajivi oblastit venemaa Föderatsiooni osana. See viitab sellele, et Moskva pole loobunud plaanist vallutada Odessa ja Mõkolaiv, Ukraina suured sadamalinnad.
15. Pete Hegseth, USA sõjaministeeriumi (mis septembri alguses nimetati ümber kaitseministeeriumist) juht, kogus teisipäeval Virginias asuvasse merejalaväebaasi Quanticos Ameerika kindralid, admiralid ja sõjaväeametnikud. Bloombergi teatel kuulutas ta sellel väga ebatavalisel kohtumisel, et Ameerika sõjaväe eesmärk on võiduks valmistumine. „Kui meie vaenlased otsustavad rumalalt meile väljakutse esitada, purustatakse nad sõjaministeeriumi jõhkruse, täpsuse ja raevukusega,” rõhutas ta, lisades, et kaitseministeeriumi ajastu on läbi.
Pentagoni juht lisas, et USA peab kiiresti tugevdama oma sõjalist võimekust ja suurendama vägede arvu, kuna riik peab olema sõjaks valmis, et kaitsta rahu. „Taasloodud sõjaministeeriumi ainus missioon on sõda – pidada sõda, valmistuda sõjaks ja valmistuda võiduks, halastamatult ja kompromissitult,” kuulutas Hegseth.
Samuti kutsus ta kõrgemaid sõjaväejuhte üles teenistusest lahkuma, kui nad ei jaga tema seisukohti, sealhulgas nõudis kõigile teenistuses olevatele liikmetele rangete füüsilise vormi standardite kehtestamist. Hegseth kritiseeris ülekaalulisi ohvitsere, öeldes: „On täiesti vastuvõetamatu näha pakse kindraleid ja admirale Pentagoni koridorides kõndimas.” Pentagoni juht teatas, et kõiki füüsilise vormi teste tehakse edaspidi ainult meestele, rõhutades välimuse standardite olulisust ja teatades habeme keelustamisest sõjaväes. Hegseth pooldas ka distsiplinaarreeglite leevendamist ja habemeajamise vastaste meetmete leevendamist.
Kaitseminister kritiseeris ka mitmekesisuse algatusi, mis tema väitel on aidanud kaasa aastakümneid kestnud allakäigule sõjaväes. Hegseth tõi eelkõige välja mustanahalise kindrali ja naise hiljutise vallandamist, kes olid USA mereväe kõrgeimal admirali ametikohal. Hegseth ütles, et tema asendatud ohvitserid on osa katkisest kultuurist. „Poliitiliselt korrektse, ülitundliku ja tundetu juhtimise ajastu on praegu igal tasandil lõppemas,” ütles ta.
Peaaegu igas avalikus esinemises räägib endine Fox Newsi saatejuht Hegseth „sõdalase vaimust” ja vajadusest, et USA sõjaväel oleks sõdalase mõtteviis. Pentagoni juhina astus ta samme Kaitseministeeriumi reformimiseks ja ümbernimetamiseks, et rakendada Donald Trumpi riikliku julgeoleku tegevuskava ja kaotada mitmekesisuse algatused, mida ta nimetab diskrimineerivateks.
Septembri alguses allkirjastas Trump täidesaatva korralduse, millega nimetas kaitseministeeriumi ümber sõjaministeeriumiks. Reutersi andmetel taastas see agentuuri nime enne Teist maailmasõda, kui ametnikud püüdsid rõhutada Pentagoni rolli konfliktide ennetamisel. CBS märkis, et ainult Kongress saab ministeeriumi nime ametlikult muuta.
Samal koosolekul kiitis Trump oma tariifi- ja piiripoliitikat ning solvas sõjaväelaste eelmist ülemjuhatajat, president Joe Bidenit. Rääkides vägede saatmisest USA linnadesse, märkis ta: „Me peaksime kasutama mõnda neist ohtlikest linnadest sõjaväe harjutusväljakuna.” Trump lisas, et oluline on maha suruda sisemine vaenlane.
Viimastel nädalatel on Trump saatnud kohalike juhtide vastuseisust rahvuskaardi sõdureid Los Angelesse, Washingtoni ja Portlandi, et toetada oma immigratsioonipoliitikat ja kuritegevuse vastast võitlust. Samuti andis ta korralduse rünnata Kariibi meres paate, mis tema vedasid USA-sse narkootikume, märkis Los Angeles Times.
Trump kiitles ka USA tuumavõimekusega. „Me peame olema nii tugevad, et ükski riik ei julgeks meid proovile panna, nii võimsad, et ükski vaenlane ei julgeks meid ohustada,” ütles president. „Ja nii võimekad, et ükski vastane ei saaks isegi mõelda meie alistamisele.”
Njah, kuidagi hakkab üha enam mure tekkima, et kas Trump sõjaväega midagi siseriikliku ei plaani…
16. USA on alustanud ulatuslikku tankerlennukite paigutamist Lähis-Itta, nagu see tehti enne USA rünnakut Iraani tuumarajatistele juunis. Lennujälgimisandmete kohaselt suundus 28. septembril Briti õhuväebaasi RAF Mildenhalli umbes 12 tankerit ja 30. septembriks oli kümneid tankereid koos hävituslennukitega Lähis-Itta teel. Nagu Clash Report märgib, maandusid mõned neist Kataris Al Udeidi õhuväebaasi.
Kolm anonüümset allikat Briti kaitseministeeriumis ütlesid Daily Mailile, et sellisel paigutamisel võivad olla pahatahtlikud varjundid. Behnam Taleblu, Demokraatiate Kaitse Fondi Iraani programmi vanemdirektor, tuletas väljaandele meelde, et viimati viisid sellised paigutamised rünnakuteni Lähis-Idas, rõhutades, et operatsiooni Midnight Hammer ajal kasutas Donald Trumpi administratsioon desinformatsiooni, et varjata B-2 pommitajate paigutamist Iraani sihtmärkidele. Taleblu tõi ka välja, et Trump on viimase kahekümne aasta jooksul ainus USA president, kes on kasutanud sõjalist jõudu Iraani tuumavõimete vastu.
Lähetus langes kokku enneolematu kohtumisega Trumpi ja USA kaitseministri Pete Hegsethi vahel USA sõjaväe tippjuhtidega 30. septembril. Tippkohtumisele kutsuti sadu kindralid ja admiralid, sealhulgas need, kes teenivad aktiivsetes konfliktitsoonides. Bloombergi andmetel kutsus Hegseth kohtumisel sõjaväejuhte üles võiduks valmistuma.
13.–24. juunini pidasid Iisrael ja Iraan 12-päevast sõda. Lahingute käigus surusid Iisraeli lennukid maha Iraani õhutõrjesüsteemid ja ründasid olulisi tuumarajatisi. 22. juunil liitus operatsiooniga ka USA, rünnates kolme olulist tuumakeskust Fordow’s, Natanzis ja Isfahanis. CIA direktori John Ratcliffe’i sõnul tekitasid need rünnakud Iraani tuumaprogrammile märkimisväärset kahju.
Pärast lahingutegevuse lõppu ütles Iraani otstarbekuse hindamise nõukogu liige Seyed Mohammad Sadr, et venemaa oli andnud Iisraelile teavet Iraani õhutõrjesüsteemide asukoha kohta ja nimetas strateegilist liitu Moskvaga kasutuks.
17. Lühiuudised
26. septembril avasid tundmatud ründajad Saksamaal Celle õhuväebaasis pürotehniliste seadmetega tule transpordilennuki C-130 pihta. Der Spiegeli andmetel oli intsident kohe pärast lennuki õhkutõusmist. Väljaande andmetel ei olnud lennuk kahjustatud ja piloodid teatasid juhtumist kohe lennujuhtimisele. Esialgse teabe kohaselt kasutasid ründajad ilutulestiku raketti: pealtnägijad registreerisid valgussähvatuse ja paugu. Õiguskaitseametnikud ei välista tahtlikku tegevust. Vahetult pärast intsidenti kammisid sõjaväelased ja politseinikud õhuväebaasi ümbrust läbi, kuid tõendeid ei leitud. Celle politsei selgitas, et on algatatud juhtum artikli „ohtlik lennuliikluse häirimine” alusel. Ametkond rõhutas aga, et rakett ei kujutanud lennukile reaalset ohtu, kuna see tõusis õhku umbes 500 meetri kauguselt C-130-st.
Vaatamata ametlikele toetusavaldustele Ukrainale ja selle järgimisele venemaa vastu kehtestatud rahvusvahelistele sanktsioonidele, sai Taiwanist 2025. aasta esimesel poolel maailma suurim venemaa nafta importija, mis teenis Kremlile sõja rahastamiseks miljardeid dollareid tulu. Allikas: Energia ja puhta õhu uurimiskeskuse (CREA), Taiwani mittetulundusühingu Keskkonnaõiguste Fondi (ERF), Saksamaa ökokaitse ja rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni Urgewald ühisaruanne. Avaldatud aruande kohaselt importis Taiwan 2025. aasta esimesel poolel 1,3 miljardi dollari väärtuses venemaa naftat, saades selle suurimaks ostjaks maailmas. Keskmine igakuine impordimaht suurenes 2022. aastaga võrreldes peaaegu kuus korda. Kokkuvõttes panustasid need ostud venemaa eelarvesse maavarade kaevandamismaksudena 1,7 miljardit dollarit.
Zelenski hoiatas oma õhtuses kõnes kriitilise olukorra eest Zaporižja tuumaelektrijaamas: see on venemaa suurtükitule tõttu seitsmendat päeva elektrivõrgust välja lülitatud ja töötab ainult diiselgeneraatoritel. Üks generaator on juba rivist väljas. venemaa blokeerib remonti, luues ohu kõigile. Zelenski kutsus maailma üles mitte vaikima ja tegi Ukraina valitsusele ülesandeks pöörata jaamale maksimaalne rahvusvaheline tähelepanu.
Türgi kalurid tõmbasid veest välja Ukraina meredrooni, mis väidetavalt võis osaleda hiljutises rünnakus Tuapse ja Novorossiiski vastu.
Prantsuse võimud peatasid varitankeri PUSHPA Prantsusmaa ranniku lähedal. 115 000 tonni naftat vedanud alust kahtlustatakse droonide väljalaskmises, mis sulgesid Kopenhaageni lennujaama.
Hiina Qingdao on keelanud venemaalt pärit sanktsioonidega hõlmatud naftat vedavad meresõiduks kõlbmatud 30 aasta vanused varitankerid. Samuti on keelatud laevad, millel on petturlikud IMO-d, kindlustus ja keskkonnasertifikaadid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
