Sõja ülevaade: 1315. päev – vene pool edeneb
Avaldatud: 30 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. september 2025:
lühiuudised varjutavad Ukrainas toimuva.
1. Ork on ork.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üle piiri üha enam soldateid valgub.
6. Siversk: Siverski linna ümber vene pool edeneb.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: veel ei muutnud rindejoont…
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kulutab 2026. aastal peaaegu 40 protsenti oma eelarvest armeele ja politseile.
12. venemaa diplomaatidel võidakse keelata vabalt reisimine EL-i riikides.
13. putin kuulutas välja üheksa aasta suurima sügisese ajateenistuse.
14. Moldova opositsiooni meeleavaldus valimistulemuste vastu kestis 15 minutit ja kohale tuli mitusada inimest.
15. Taliban on Afganistanis interneti sulgenud.
16. Lühiuudised
Ukraina saab peagi lääne partneritelt täiendavaid hävitajaid, sealhulgas Rootsi Gripenid. Sellest teatas kaitseministri asetäitja, kindralleitnant Ivan Havrõljuk intervjuus BBC News Ukrainale. Tema sõnul ootab Kiiev Rootsi Gripenite, Prantsuse Mirage’ide ja Ameerika F-16 üleandmist. Kindral ei avaldanud üksikasju tarnekuupäevade ja üleantavate lennukite arvu kohta. 2025. aasta septembri seisuga on Ukrainal umbes 50 hävitajat F-16, mis pärinevad Hollandist, Taanist ja Norrast. Belgia lubas hiljuti anda Ukrainale septembris mitu F-16 hävitajat lubatud 30-st. Enne seda sai teatavaks, et Norra annab Ukrainale üle kahe korda rohkem F-16 hävitajaid kui ametlikult lubatud oli.
176 vene poole rünnakut. Kuna vene pool lükkas lähemale Sumõ suunale puhanuid üksusi, siis uus tugevam surve algas ning 20 rünnakut on siin sektoris nende viimase aja rekord. Ikka on tihe surumine ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti Lõmanist kuni Pokrovskini hetkel on kiirelt halvenemas olukord Siverski linna ümber. Lõunarindel kasvab kogu sektoris vene poole surve ning lisaks väga tihedale surumisele sektori idaserval on tõusmas rünnakute arv (kus vahel ka mõni tank osaleb) sektori keskmises osas ning tihe jalaväe väikeste üksuste vool laiendamaks lääneserval olevat sillapead Kamjanske kandis.
Kuna vene pool surub paljudes lõikudes tihedalt, siis jätkuvalt olen mures, kas Ukrainal jätkub mehi ja vahendeid nende tõrjumiseks. Võib-olla muretsen liialt, sest egas Ukraina reservide suurust (üksused, nende mehitatus ja vahendite hulk ning oskused) ise näe. Jätkuvalt arvamusel, et vene poole kütusetaristu on vaja hävitada. Ka raudtee hävitamine annab tulemust, kui seda järjepidevalt tihedalt teha, aga hetkel tundub, et selleks veel piisavalt vahendeid pole. Kui lõpuks Euroopa end kokku võtaks ja kõik kaubandussuhted venemaaga lõpetaks, oleks ka palju abi.
Järjest vähem saab usaldada kahjuks rindel toimuvast Ukraina ametlikke uudiseid ja Ukraina ametlike struktuuridega seotuid blogikanaleid rindel toimuva osas. Jah, kui tegu on operatsiooni julgeolekut ohustava infoga, siis olen selle varjamisega nõus, aga isegi mõne küla kaotusest kirjutatakse näiteks kuu hiljem jne.
1. 30. septembri öösel hukkusid Sumõ oblastis Tšernetšina külas asuva vene droonirünnakus elamule kaks täiskasvanut ja kaks väikest last. Administratsioonijuhi otsene avaldus: „Täna öösel sihtis vaenlane ründedrooniga Krasnopilska kogukonnas Tšernetšina külas asuvat elamut. Majas elas abielupaar kahe väikese lapsega. Kahjuks ei õnnestunud kellelgi põgeneda.” Ta lisas, et päästjad tõid rusudest välja neli ohvrit – vanemad ja nende 6- ja 4-aastased pojad.
2. Krimmi poolsaarel Feodossijas toimus õhtul naftahoidlas suur plahvatus ja tulekahju. Võimud süüdistavad keevitamise ohutust. Kohalikud andsid teada öösel toimunud mitmest plahvatusest samas kohas.
Samaaras on venemaa alustanud naftatöötlemistehaste katmist metallkonstruktsioonide ja võrkudega, et kaitsta neid Ukraina droonirünnakute eest.
Eile levitati videot põlevast vene helikopterist Mi-8pärast seda, kui seda tabas lennu ajal FPV droon. vene allikad väitsid, et piloot jäi ellu ja kirjeldasid intsidenti kui „ettevaatlikku maandumist”. Njah, no ei kujuta ette, kuidas see küll võimalik oli…
venemaa kaitseministeeriumi õhutõrjeväed tõrjusid ulatusliku mehitamata õhusõidukite rünnaku. Mehitamata õhusõiduki vraki allakukkumise tagajärjel Volgogradi piiril avastati kaks suurt kuiva maastikutulekahju, mis tuletõrjejõudude poolt kiiresti kustutati. Svetlojarski rajooni kolmes asulas oli elektrivarustus katkenud ning remondimeeskonnad töötavad elektriliini kallal. Esialgsetel andmetel konstruktsioonidele kahjustusi ega vigastusi ei tekkinud.
3. Kursk: rindejoones muutusteta, aga tundub, et vene pool on ette poole nihutanud puhanumat seltskonda surve tugevdamiseks.
4. Harkiv: vene poole kinnitusel jätkatakse tugevaid pingutusi Vovtša jõest üle saamiseks.
Tasapisi hakkab vene piiri ääres olev olukord muret valmistama Harkivi piiril Kupjanski lähedal, kus geolokatsioonid näitavad, et vene väed liiguvad endiselt vähesel arvul üle piiri, kuna ukrainlasi on piiri kaitsmiseks vähe ja nii kasvab seal vene poole kontrollitav ala.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupianski linnas mõne blogikanali info põhjal võib arvata, et pisu hakkab olukord linnas paranema ja Ukraina omad on kasvatanud enda kontrollitavat ala peatänavast põhja pool. Samal ajal jätkab vene pool rühma suuruste üksustega rünnakud Petropavlivka kandis jõudmaks Kupianskisse idasuunalt. Kinnitatakse, et rühmad olla seni väga-väga ära kulunud ja edu polevat saadud.
6. Siversk: nagu arvata oli, siis Siverski suunas võib peagi toimuda suurem korrektuur, kuna vene pool sai edasi Võimkast loodes, mis võib tuleneda Ukraina üksuste lahkumisest piirkonnas, et mitte kotti jääda. Egas sealsed avarad väljad ka ei soodustanud sellesse alasse tagalatoetust või meeste väljavahetamist, sest mida kitsam selline lõik on, seda raskem on seal midagi liigutada. Pisu on selgusetu seis Siverskist kirdes, kus võib-olla on suutnud vene pool veelgi linnale läheneda, võib-olla homme targem.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: viimased infokillud annavad aimu, et vene pool võis pisu edeneda põhja suunas, aga kuna ühtki asustatud punkti või kindlamat maamärki ei saadud, siis eip suuda tuvastada, kas see nii juhtus.
Seni on selgusteta täpsem seis Pokrovskist kirdes-idas. Tuleb väga vastuolulisi signaale. Paneb siis Ukraina oma: president Volodõmõr Zelenskõi andis aru Dobropilja vastupealetungi operatsiooni edenemisest Donetski oblastis: „Rääkisime sõjaväega eraldi operatiivsest olukorrast ja ülemjuhatajalt oli raport. Dobropilja vastupealetungi operatsioon jätkub. Soovin tänada kõiki meie kaasatud üksusi nende tõhususe eest,” ütls ta. Tema sõnul on Ukraina väed operatsiooni algusest alates vabastanud juba üle 174 ruutkilomeetri ja üle 194 ruutkilomeetri on puhastatud vene sabotööridest. President teatas, et ainuüksi venemaa kaotused selles operatsioonis ulatuvad peaaegu 3200-ni, millest enamik on korvamatud.
vene pool teatab aktiivsest ründetegevusest siin sektoris.
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta. Ikka surutakse suuremte jõududega sektori idaserval, mõned katsed keskel ja pidev väikeste jalaväegruppide saatmine sektori lääneserval kasvatamaks sillapead.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kavandatud kaitsekulutused 2026. aastal on suurenenud veel 325 miljardi rubla (3,25 miljardi euro) võrra, selgub esmaspäeval Riigiduumale esitatud 2026.–2028. aasta föderaaleelarve eelnõust. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt plaanib valitsus järgmisel aastal kulutada riigikaitsele 12,93 triljonit rubla (129 miljardit eurot). Eelmisel nädalal rahandusministeeriumi esialgsetes materjalides näidati selleks summaks 12,61 triljonit rubla.
Lisades kulutused riigi julgeolekule, moodustavad sõjaväe, politsei ja eriteenistuste kogukulutused järgmisel aastal 16,84 triljonit rubla (168 miljardit eurot) ehk 38% kõigist kuludest. Traditsiooniliselt on suurem osa riigikaitse alla kuuluvatest kulutustest klassifitseeritud – eelarve eelnõu lisade kohaselt 10,85 triljonit rubla ehk 84%.
Järgmisel aastal plaanib valitsus kulutada klassifitseeritud kulude alla 12,71 triljonit rubla ehk 28,8% kõigist kuludest. 2025. aastal on valitsus liigitanud 13,08 triljonit rubla ehk 31,5% riigikassa kogukulutustest.
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks järgmise kolme aasta eelarve projekti, mille peamine uuendus on plaanid tõsta käibemaksu (KM) alates järgmisest aastast 22%-ni armee ja politsei rahastamiseks.
12. Euroopa Liit arutab reisipiiranguid kõigile venemaa diplomaatiliste esinduste töötajatele EL-is, mis võiksid sisalduda 19. venemaa-vastastes sanktsioonide paketis, teatab EUobserver. venemaa diplomaadid peavad arutlusel oleva eelnõu kohaselt teavitama ELi riikide ametivõime, mida nad kavatsevad külastada ja kustkaudu nad sihtkohta suunduvad, vähemalt 24 tundi enne piiri ületamist. Väljaande andmetel kehtivad uued reeglid lisaks diplomaatidele ka diplomaatiliste esinduste haldus- ja tehnilisele personalile ning nende pereliikmetele.
Diplomaadid peavad esitama ametivõimudele ka täielikud sõidukiandmed reisimiseks, samuti piiriületuspunktid, mida nad läbivad, ja reisikuupäevad. Lennukite, rongide või busside kasutamisel peavad venemaa töötajad teatama ELile vedaja nime ja esitama marsruudikoodi või samaväärse koodi. Isegi pärast kogu selle teabe esitamist ja pärast diplomaatide taotluste läbivaatamist on ELi ametivõimudel õigus keelata riiki sisenemine või kehtestada reisile lisatingimusi, seisab ettepanekus.
EL-i ametnikud arutasid seda algatust reedel Brüsselis. Väljaande teatel sai eelnõu üldiselt positiivseid hinnanguid ja arutelud jätkuvad sel nädalal. Augusti lõpus teatas Tšehhi välisminister Jan Lipavsky, et EL kaalub 19. sanktsioonide paketi osana venemaa diplomaatide liikumise piiramist Schengeni alal. Ta märkis, et sellise keelu puudumine raskendab agentide jälgimist, kes võivad Euroopas vaenulikke akte kavandada.
EUobserver teatas varem, et EL soovib 19. sanktsioonide paketti lisada ka turismiteenuste osutamise keelu venemaal. See mõjutab eurooplasi, kes soovivad venemaad külastada ja seal raha kulutada. „Turismitegevusega otseselt seotud teenuste osutamine venemaal tuleks keelata,” seisab ettepanekus. Dokumendis öeldakse, et seda tehakse „selleks, et vähendada venemaa tulusid sellistest teenustest ja piirata mittevajalike reisimis- ja vaba aja tegevuste edendamist venemaal”.
13. putin allkirjastas määruse kodanike sügisese ajateenistusse kutsumise kohta. Dokumendi kohaselt on kavas 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini armeesse kutsuda 135 000 meest vanuses 18–30 aastat – 2000 värvatut rohkem kui eelmisel sügisel. Eelmisel kevadel plaaniti ajateenistusse kutsuda 160 000 värvatut – see on suurim arv 14 aasta jooksul.
See sügisene ajateenistusse kutsumise arv on viimaste aastate suurim. Alates 2016. aastast, mil sügisel plaaniti ajateenistusse kutsuda 152 000 venelast, kuni 2022. aastani (120 000) on ametlik ajateenistusse kutsumise arv langenud. 2023. aasta sügiskampaaniaks kuulutas kreml välja 130 000 värvatu, võrreldes eelmise aasta 133 000-ga. „Kui vaadata aastat tervikuna, siis ajateenistusse kutsumine kasvab endiselt. „2025. aastal võetakse ajateenistusse 295 000 inimest – see on rekordarv viimase üheksa aasta jooksul,” teatas „Ajateenistuse Kool”.
Eelmisel nädalal lubasid võimud taas, et ei saada ajateenistusse kutsutud isikuid Ukraina-vastasesse sõtta. „Tahaksin märkida, et ajateenistusse kutsutud liikmeid ei kutsuta osalema erioperatsioonides,” ütles venemaa relvajõudude peastaabi peamise organisatsioonilise ja mobilisatsioonidirektoraadi ülema asetäitja viitseadmiral vladimir tsimljanski. Tema sõnul saadetakse vähemalt kolmandik uutest värvatutest väljaõppeüksustesse ja sõjaväebaasidesse, kus nad õpivad käsitsema kaasaegset sõjavarustust ja saavad sõjaväe erialasid. tsimljanski ütles ka, et jätkub praktika moodustada teaduskompaniisid rakendusteaduslike probleemide lahendamiseks ja spordikompaniisid lootustandvate sportlaste koolitamiseks.
Alates järgmisest aastast võib ajateenistus venemaal muutuda aastaringseks. Riigiduuma kiitis sellekohase seaduseelnõu esimesel lugemisel heaks. Muudatused näevad ette ajateenistuse perioodi pikendamist: 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini (selle asemel, et seda teha kaks korda sügisel ja kevadel). Kutsealuste relvajõududesse lähetamine, mis toimub presidendi määrusega, milles määratakse kindlaks konkreetsed üksused ja lähetatavate värvatavate arv, langeb aga kokku praeguste ajateenistusperioodidega.
Dokumendiga kehtestatakse ajateenistusse astujatele ka uus kohustus: kui kodanik on kaotanud õiguse ajapikendusele või ei ole enne ajateenistusperioodi algust kutset saanud, peab ta kahe nädala jooksul alates selle perioodi algusest ilmuma sõjaväe registreerimis- ja värbamisametisse oma andmete kontrollimiseks.
14. Chişinăus läksid tänavatele venemaa-meelse Patriootliku Bloki toetajad, et protesteerida Moldova parlamendivalimiste tulemuste vastu. Interfaxi andmetel kogunes meeleavaldusele, mis kestis vaid 15 minutit, vaid paarsada inimest. Meeleavaldusel kõnelesid bloki juhid – endine president ja Sotsialistliku Partei esimees Igor Dodon, endine peaminister Vasile Tarlev ja parlamendi aseesimees Vlad Batrîncea.
Dodon väitis, et valitseva Teo ja Solidaarsuse Partei (PAS) võidu tagasid välismaal antud hääled. Ta väitis, et PAS sai 44% kodumaistest häältest, samas kui opositsioon kogus üle 49%. Ta süüdistas ka Euroopat sekkumises ja teatas, et keskvalimiskomisjonile on esitatud kaebused rikkumiste kohta. „On veel vara rõõmustada! Te ei saa aru, millesse te end mässite,” ähvardas Dodon, pöördudes Moldova seaduslike võimude poole. Moldova parlamendivalimised toimusid 28. septembril. Pärast kõigi protokollide töötlemist sai president Maia Sandu partei PAS 50,2% häältest ja suutis kindlustada endale 101 kohast 55, säilitades absoluutse enamuse. Opositsioonierakonnad kogusid kokku 49,8%. Täpsemalt sai Isamaaline Blokk 24,17%, Euroopa-meelne Alternatiivpartei 7,96%, Meie Partei 6,2% ja Demokraatia Kodus 5,62%.
Hääletuste eelõhtul hoiatas Sandu sekkumise ja pettuste eest, öeldes, et nendeks eesmärkideks on eraldatud ligikaudu 100 miljonit eurot. Mitu nädalat enne valimisi viisid võimud läbi haaranguid Isamaalise Bloki parteide vastu, keda kahtlustati ebaseaduslikus rahastamises ja sidemetes venemaa-meelsete struktuuridega. Kaks neist eemaldati hääletusnimekirjast.
22. septembril pidasid Moldova võimud kinni üle 100 inimese osana uurimisest, mis käsitles väidetavat vandenõu massiliste rahutuste korraldamiseks riigi destabiliseerimiseks. Moldova organiseeritud kuritegevuse vastase direktoraadi peaprokuröri Victor Furtună sõnul oli enamik kinnipeetud isikutest vanuses 19–45 regulaarselt Serbiasse väljaõppele reisinud. Politsei väitis, et vandenõu koordineeriti venemaalt kuritegelike organisatsioonide kaudu.
Moskva vastas süüdistuste eitamisega, nimetades Chişinău avaldusi venemaa-vastaseks hüsteeriaks ja katseks manipuleerida avaliku arvamusega.
15. Rahvusvahelise interneti jälgimise teenuse NetBlocks teatel on internetiühendus kogu Afganistanis katkenud. „Afganistan on praegu täieliku internetiühenduse sulgemise seisundis, kuna Talibani võimud astuvad samme moraali kaitsmiseks,” teatas organisatsioon oma Telegrami kanalis.
Septembri keskel keelas Taliban, kes haaras Afganistanis võimu ja keda venemaa enam terroristideks ei pea, Balkhi provintsis fiiberoptilise interneti, et „ära hoida ebamoraalsust”. Otsuse tegi Talibani juht Haibatullah Akhundzada, ütles kohaliku administratsiooni pressiesindaja Haji Attaullah Zayed Associated Pressile. See meede tõi kaasa WiFi täieliku katkestamise valitsusasutustes, erasektoris ja elamutes Balkhis, samas kui mobiilne internet, mis on palju aeglasem, on endiselt saadaval.
Zayed teatas toona, et riik loob alternatiivi vajaduste rahuldamiseks, mis ei provotseeri kodanikke ebamoraalsele käitumisele. Ta ei täpsustanud, miks valiti Balkhi provints WiFi blokaadiks või kas seda tava laiendatakse ka teistele piirkondadele. Varem väitis Taliban, et afgaanid kasutavad internetti pornograafia vaatamiseks ja naistega flirtimiseks.
Reutersi andmetel mõjutas kaabeltelevisiooni sulgemine kogu Põhja-Afganistani: lisaks Balkhile ka Kunduzi, Badakhšani, Baghlani ja Takhari provintse. Amu TV väitis, et piirangud mõjutasid kokku 13 provintsi, sealhulgas Kandahari, Uruzgani, Herati, Helmandi ja Nimrozi.
Kanali allikad märkisid, et kaabeltelevisiooni keeld on osa laiemast Talibani kampaaniast tsensuuri ja jälitustegevuse karmistamiseks. Näiteks käskisid võimud telekommunikatsioonioperaatoritel anda luureteenistustele juurdepääs kasutajate kõnedele ja andmetele.
16. Lühiuudised
Julgeolekujõud pidasid kinni Põhja-Osseetia Rahvuskaardi ülema 58-aastase kindralmajor valeri golota, teatas korrakaitseallikas Interfaxile. Ametnik peeti kinni altkäemaksu võtmise kriminaalasja raames (venemaa kriminaalkoodeksi 6. osa, artikkel 290). Allikas ütles, et kahtlustatavaks peeti ja kinni peeti ka mitmed ametnikud. Rahvuskaardi pressiteenistus selgitas, et piirkondliku osakonna töötajad peeti kinni Põhja-Kaukaasia ringkonna sisejulgeoleku osakonna abiga.
Esmaspäeval peeti kinni ka Krasnodari krai tegev asekuberner ja Kubani kasakaväe ataman aleksandr vlassov. Vahetult enne vahistamist teatas ta oma tagasiastumisest piirkondliku valitsuse asejuhi kohalt ja lahkumisest Ukrainasse võitlema. Ametnikule esitati esialgne süüdistus Ukraina sõjas võitlejatele antava humanitaarabi omastamises.
Ungari peaminister Viktor Orbán andis mõista, et tema riigi droonid võisid tõepoolest rikkuda Ukraina õhuruumi, kuid väitis samal ajal, et Ukraina ei ole iseseisev ja suveräänne riik. Ukraina välisminister Andri Sõbiha vastas, märkides, et Ungari poliitikut mõjutab jätkuvalt Venemaa propaganda. „Hea uudis on see, et peaminister Orbán on tunnistanud, et teatud droonid sisenesid tõepoolest Ungarist Ukraina õhuruumi. Välisminister Szijjártó, kuidas teie säuts „võltsuudiste” kohta läheb? Kas see on halvasti vananenud?” kirjutas Ukraina ametnik. „Ootame innukalt tema seisukohti riigi suveräänsuse ja iseseisvuse kohta, kui ta vabaneb sõltuvusest venemaa energiast, nagu USA president Donald Trump ja Euroopa partnerid on korduvalt rõhutanud,” märkis välisminister. Varem teatas Ungari peaminister, et pole enam vahet, kas kaks, kolm või neli Ungari drooni lendasid üle [Ukraina piiri] või mitte. „Oletame, et nad eksisid mõne meetri võrra, mis siis? Ukraina ei ole iseseisev ja suveräänne riik. Me toetame seda ja ta ei tohiks käituda nii, nagu oleks. Kui Lääs otsustab, et ta ei anna meile homme ühtegi forinti, võib Ukraina tegevuse lõpetada. Seda ta ei peaks tegema,” teatas Ungari meediaväljaanne HVG Orbáni ütlusest. Samal ajal ütles poliitik president Volodõmõr Zelensõile, et „me ei ole teineteise vaenlased”.
Poola president Karol Nawrocki allkirjastas seaduse, millega pikendatakse Ukraina Starlinki terminalide tasude rahastamist. Sellest teatas digitaalse transformatsiooni esimene asepeaminister Mõhhailo Fjodorov. „Sõja ajal on see tehnoloogia kriitilise tähtsusega – et tagada haiglate, koolide, kriitilise infrastruktuuri ja esirinnas olevate piirkondade ühenduvus. […] Tänan Poola digitaliseerimisministrit Krzysztof Gawkowskit ja kogu Poola valitsust solidaarsuse ja vankumatu toetuse eest Ukrainale,” märkis Ukraina peaministri asetäitja. Fjodorov lisas, et Ukrainas töötab praegu üle 50 000 Starlinki terminali. Neist enam kui 29 000 tarnisid meie Poola partnerid. Ukraina jaoks on Starlink esirinnas kriitilise tähtsusega sidevahend, mis on vastupidav häkkerirünnakutele ja elektroonilisele sõjapidamisele. Ükski teine alternatiiv ei suuda praegu Starlinkiga võrrelda nii ulatuse kui ka maksumuse poolest.
Taani TV2 teatas konfidentsiaalsele teabele viidates, et 28. septembril kutsuti määramatu kogus Taani sõdureid drooni sissetungi tõttu Taani õhuruumi kiireloomuliselt teenistusse. Teate kohaselt kästi sõduritel võimalikult kiiresti ilmuda. Kutsutute täpne arv pole teada, kuid allikate sõnul võib see olla mitu sada. Telekanal märgib, et kutse on ettevalmistus vägede võimalikuks suuremaks väljakutsumiseks. Julgeolekunõunik Jacob Kaarsbo sõnul võib see olla oluline, arvestades sel nädalal Kopenhaagenis toimuvat ELi tippkohtumist. „Oleme selle nädala sündmuste tõttu kõrgendatud valmisolekus. Ja vene laevad seilavad endiselt meie riigi ümber. Olen peaaegu kindel, et kõik purjed heisatakse,” ütles nõunik. Ta rõhutas, et sellised meetmed viitavad hädaolukorrale.
Ukraina välisministeerium kommenteeris Ungari valitsuse otsust blokeerida juurdepääs mitmele Ukraina meediaväljaandele, sealhulgas European Pravdale. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Georgi Tõhhii märkisid, et meetme eesmärk on blokeerida ungarlaste juurdepääs faktipõhisele ajakirjandusele. Ta märkis, et Ukraina otsus blokeerida muuhulgas Ungari portaale on suunatud võitlusele venemaa propaganda vastu. „Vahe on selles, et Ukraina blokeerib venemaa propagandat, samas kui Orbáni valitsus blokeerib ungarlaste juurdepääsu faktipõhisele ajakirjandusele. Aga nende jaoks on see, mida kaugemal tõest, seda parem.”
Iraagi kohus mõistis mehe eluks ajaks vangi, kuna ta toimetas võitlejaid venemaa sõtta Ukrainas, teatab AP. Najafi kriminaalkohtu teatel värbas mees iraaklasi, moodustas rühmitusi ja saatis nad raha eest välismaale võitlema, mis on Iraagi inimkaubanduse vastase seaduse selge rikkumine.
venemaa on ametlikult taganenud Euroopa piinamise tõkestamise konventsioonist pärast seda, kui putin allkirjastas lepingut denonsseeriva seaduse. 1987. aastal vastu võetud konventsioon lubas rahvusvahelistel ekspertidel vanglatingimusi kontrollida. Lahkumisega takistab venemaa Euroopa Piinamise Tõkestamise Komiteel oma kinnipidamisasutuste jälgimist.
Endine MI5 juht Eliza Manningham-Buller väidab, et Suurbritannia võib juba venemaaga sõjas olla, mitte traditsioonilises mõttes, vaid pidevate küberrünnakute, sabotaaži ja Moskva poolt läbiviidavate salajaste operatsioonide kaudu. Ta hoiatas, et venemaa vaenulikkus on pärast Ukraina sissetungi ainult süvenenud, kajastades Fiona Hilli seisukohta, et Lääs on juba rünnaku all.
FP-5 „Flamingo” on Ukraina maalt lastav taktikaline tiibrakett. Kaaludes 6000 kg, võib see tabada 3000 km kaugusele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
