Sõja ülevaade: 1314. päev – kahjuks üha enam vene edenemisi
Avaldatud: 29 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. september 2025:
kahjuks kipuvad päevad üha rohkemates kohtades vene poole edenemisi tooma.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Brjanskis ja Belgorodis olevat elektriga nirusti.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas olukord siiski selguseta ja lõunas vene pool Jampili linna sisse sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Mõrnohradi külje alla jõutakse üha tihedamalt.
9. Lõunarinne: Verbove küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. vene armee on teinud ettepaneku mitte värvata inimesi, kellel on diabeet, kõrge vererõhk või kelle koljus on võõrkehad.
12. Kaks kolmandikku noortest poolakatest ütlesid, et nad ei taha riiki sõjalise ohu eest kaitsta.
13. S&P: Sõja algusest peale on nafta tootmise keskmine hind venemaal ületanud 45 dollarit barreli kohta.
14. Mida siis nüüd lubatakse uuele värvatavale vene soldatile.
15. Lühiuudised
136 vene poole rünnakut ja kaotuste arv annab kinnitust, et järjest enam suuremate jalaväegruppidega rünnakutes osaletakse ning on tõusnud lõiguti tankide kasutamine (ikka seal, kus suured avatud alad), pannes jalaväe sinna peale. Mida suurem grupp rünnakul, seda rohkem peab Ukraina omadel olema vahendeid ja isikkoosseisu nende hävitamiseks ja hetkel kipub tunduma, et järjest enam tekib neid lõike, kus seetõttu ka vene pool kipub üha enam edenema. Kuna kaotustesse on lisandunud T-80 ja MTLB-sid, siis üha parema väljaõppega üksusi töösse lükatakse neid tavalise äsja värvatud „kahuriliha” vahele.
Kõige intensiivsem tegevus ikka Pokrovski kandis ja lõunarinde idaserval. Pisu madaldus surve uuesti nii Sumõ, Kupjanski, Lõmani, Tšassiv Jari ja Siverski suunal. Olenemata sellest suudeti ikka siseneda Jampili linna. Seni pole tuvastanud, et mõne blogikanali hõisetel Pokrovski kandist tuhandest ja rohkemast vene sõjavangist oleks alust…
Kahjuks sügisvihmasid pole sealgi loota ja igasuguseks sõjaliseks tegevuseks ilma piiranguteta ilmaolud jätkuvad.
vene poole kaudtuleüksusi suudetakse mõistlikult palju tabada ja nii on suudetud nende tööd alla tavapärase keskmise hoida. Kipub arvama, et palju vene kaudtuleüksuste tööd seni kiirustades tehakse ning päev varem antud sihtmärkide koordinaadidki kipuvad kohati vanad olema, sestap mõjutab lahinguvälja tihe kamikaze droonide pilv, mis kipub sinna 6 ja poole tuhande kanti ja liugpommidki oma mõju avaldavad.
1. 28. septembri öösel algatas venemaa järjekordse ulatusliku rünnaku Ukraina linnadele. Ukraina õhuvägi selgitas, et droone oli 595 ja rakette 48. venemaa ulatuslik rünnak Ukrainale kestis üle 12 tunni. Vaenlase rünnaku peamised piirkonnad olid Kiiev ja seda ümbritsev piirkond, Zaporižja, Hmelnõtski, Sumõ ja Odessa oblast. Vähemalt 40 inimest sai vigastada, sealhulgas lapsed. Presidendi sõnul hukkus Kiievis neli inimest, sealhulgas 12-aastane tüdruk. Zelenski tõi välja ka rünnakud tööstusrajatistele, elamutele ja infrastruktuurile. Riiklik eriolukordade teenistus teatas tabamusest viiekorruselisele elamule Solomjanski rajoonis. Kardioloogiainstituut sai samuti kannatada, päästjad teatasid kahest surmajuhtumist. Lisaks anti teada, et Euroopa Liidu esinduse parklas said autod ja üks Poola saatkonnale kuuluv hoone kahjustada.
Kiievi oblasti politseijuht Mõkola Kalašnik teatas, et Kiievi oblastis sai vigastada 27 inimest. Petropavlivska Boršahivkas hävis tänav täielikult ning majad kaotasid katused ja aknad. Zaporižjas sai öises rünnakus vigastada oblasti riigihalduse juhi Ivan Fjodorovi sõnul 27 inimest, kahjustades üheksa eramut, 14 mitmekorruselist hoonet ja mitteeluruume.
Sumõs teatas tegevlinnapea Artem Kobzar, et ohvreid ei olnud, kuid rünnakute tagajärjel süttis seitse veoautot, hävitades seadmed. Samuti sai kannatada infrastruktuur.
vene sõjablogikanal dva majora andis teada: Hersoni rindel viivad venemaa relvajõud läbi õhu- ja droonirünnakuid tuvastatud sihtmärkide vastu Hersonis. Tsiviilelanikkond oleks pidanud ammu evakueeritama; Dnipro väegrupp peab igasugust tegevust õiguspäraseks sihtmärgiks.
2. venemaa kaitseministeerium teatas eile, et üleeilse päeva jooksul tulistasid venemaa õhutõrjeväed alla 230 drooni ja kuus juhitavat õhupommi. Lisaks hävitati ministeeriumi andmetel kuus Ameerika HIMARS-süsteemidest ja Tšehhi Vampire-rakettidest tulistatud raketti. Kaitseministeerium selgitas, et ainuüksi 28. septembri öösel hävitati venemaa territooriumi kohal kaheksas piirkonnas 41 drooni. Suurim arv – 12 drooni – tulistati alla Kurski oblastis ja veel kümme drooni hävitati Brjanski oblasti kohal. Belgorodi oblastis peeti kinni kaheksa drooni, Tuula oblastis neli, Jaroslavli oblastis kolm ja Rostovi oblastis kaks. Üks droon tulistati alla ka Novgorodi ja Samaara oblasti kohal. Kaitseministeerium ei esitanud täiendavaid üksikasju.
28. septembri õhtul kuuldi venemaal Belgorodis raketihoiatuse ajal plahvatusi. Oblasti kuberner vjatšeslav gladkov teatas rünnakust infrastruktuurile ja elektrikatkestustest. Kuberneri sõnul kogeb Belgorod üsna olulisi elektrikatkestusi. gladkov väitis, et linna tabas tõepoolest raketirünnak ja et hukkus kaks inimest. Esialgne raketihoiatus jätkus Belgorodi oblastis Kiievi aja järgi kell 18.32–19.17.
Teisest rünnakust teatati peaaegu tund aega hiljem: see kestis kell 20.04–20.32, kusjuures kuberner teatas linna korduvast pommitamises. Samal ajal teatasid venemaa meediaväljaanded elektri- ja veevarustusprobleemidest mitte ainult piirkondlikus keskuses, vaid kogu piirkonnas. Sotsiaalmeedias levivad videod rünnakutest ja linna elektrikatkestustest. Videomaterjal sisaldab roppu keelt ja on mõeldud kasutamiseks alates 18. eluaastast. Video järgi kipub arvama, et niipea see objekt elektrit toota ei suuda.
Vaatlejad teatasid, et tabati Belgorodi soojuselektrijaama ja vähemalt üht suuremat elektrialajaama. Lisaks tuli teateid, et tabati ka Brjanski elektritaristut.
Täna öösel tuli lisateateid, et rünnati venemaal Brjanski oblastis Karatševis asuvat tehast Elektrodetal. Tehas toodab elektriühendusi ja juhtmestikku, mida kasutatakse venemaa sõjavarustuses – sealhulgas hävituslennukites, rakettides, allveelaevades, tankides, õhutõrjesüsteemides ja droonides.
Melitopolis viis Ukraina luureteenistus 27. septembril läbi erioperatsiooni, mille käigus hävitati vene UAZ „Buhanka”, milles viibis vähemalt neli droonioperaatorit. Rünnak toimus okupeeritud linna lennuväelinnakus asuvas valvatud sõjaväebaasis.
venemaa kontrolli all oleval Zaporižja tuumaelektrijaamal puudub väline vool juba üle viie päeva – see on uus rekord. Selle kuus külmalt seisatavat reaktorit, mis jahutamine sõltub avariigeneraatoritest, on elektrikatkestuse korral nüüd kokkusulamise ohus.
vene sõjalaev põrkas droonide eest põgenedes tankeriga kokku. 7. augustil põrkas venemaa mereväe Võšni Volotšok (projekt 21631 Bujan-M klass, Kalibri rakettide vedaja) Aasovi mere Temrjuki lahes kokku tsiviiltankeriga Nazan. Juhtum leidis aset kell 03:59, kui laev üritas pärast Ukraina droonide tuvastamist eemale manööverdada. Kell 04:05 põrkas see tankeriga vasakule küljele. Dokumendid, fotod ja lekkinud kapteniraport kinnitavad kokkupõrget ja nähtavaid kerekahjustusi, hoolimata venemaa katsetest õnnetust varjata.
3. Kursk: kumbki pool teatas, et kuskil mingi metsatuka sai aga eip hakanud jälgi rohkem ajama.
4. Harkiv: jätkub vene poole surumine loomaks sillapeasid.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas olukord siiski selguseta ja lõunas vene pool Jampili linna sisse sai.
Varem ütles linna sõjaväevalitsuse juht Andrei Besedin Pershi kanalile, et Kupjanskisse on praegu võimatu siseneda, armee teatas, et sinna on nüüd tsiviilisikutel sissepääs keelatud. Sõjavägi otsib vene sabotööre, kes sõja reegleid ja kombeid rikkudes vahetavad tsiviilriideid. Ametnik märkis, et linnas puudub elekter, gaas ja vesi ning esineb kommunikatsiooniprobleeme. Sellistes tingimustes elab üle 1640 kohaliku elaniku. Nad keelduvad lahkumast, pannes end ohtu (neist 680 on endiselt paremal kaldal).
Jampili linnas (enne sõda 10 000 elanikku, sektori lõunaserv) tabati droonidega vene jalaväge, olla osa neist tsiviilriietuses. Selle info põhjal võib arvata, et vähemalt poole linna üle on Ukraina omad kontrolli kaotanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta ehk siis suurem surve Kostjantinivka linna suunas jätkus.
8. Donetsk: kui Pokrovskist kirdes on seni olukord sõjauduga kaetud, siis idas kahjuks on hakanud vene jalavägi jõudma üha rohkem Mõrnohradi linnani, seni pole vist linna veel sisse saadud. Lisaks jätkub tihe surumine otse Pokrovskisse sisse ning uuesti on tõusnud surve Pokrovskist edelas möödumaks linnast läänes ja olla sealgi pisu edenetud (vähemalt vene poole sõnul).
9. Lõunarinne: sektori idaserval tekkis lisaks üleeilsele veelgi üks vene sillapea Vovtša jõe põhjakaldale Filia küla juures.
vene pool sai eile sisse Verbove külasse, samm edasi korraga 4km ja ikka väga murelikuks teeb, et konveieri töö järjest edenemisi toob.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kaitseministeerium on ette valmistanud seaduseelnõu, mis laiendab haiguste loetelu, mis välistavad sõjaväeteenistuse lepingu sõlmimise mobilisatsiooni, sõjaseisukorra ja sõja ajal. Dokument on avaldatud regulatiivsete õigusaktide eelnõude portaalis ja on praegu avalikul arutelul.
Ministeerium teeb ettepaneku kehtestada 35 haiguse nimekiri, mis diskvalifitseerivad piiratud teenistuskõlblikkusega kodanikud relvajõududega lepingu sõlmimisest. See nimekiri hõlmab muuhulgas igasugust diabeeti, kõrget vererõhku, bronhiaalastmat, vaimseid häireid, epilepsiat, HIV-i, tuberkuloosi ning võõrkehade olemasolu koljuõõnes või ajukoes.
Võrreldes praeguse kaitseministeeriumi 2023. aasta septembri korraldusega, millele kirjutas alla toonane minister sergei šoigu, on nimekirja laiendatud 26-lt 35-le. Lisaks hõlmab see kaasasündinud arenguhäireid, laia valikut südame-veresoonkonna haigusi, kere ja jäsemete luumurdude tagajärgi, käte ja jalgade deformatsioone, silmade ja näo-lõualuu patoloogiaid, kuulmislangust ja vestibulaarseid häireid.
12. Valdav enamus 18–29-aastastest noortest poolakatest ei ole valmis oma riiki sõjalise ohu korral kaitsma. Need tulemused ilmnevad Turu- ja Sotsiaaluuringute Instituudi (IBRiS) ZET Raadio jaoks 13.–14. septembril 2025 läbi viidud uuringust. Uuringu kohaselt vastas 69% selles vanuserühmas vastanutest küsimusele oma võitlusvalmiduse kohta eitavalt: 64% valis vastusevariandi „pigem ei” ja 5% „kindlasti ei”. Mitte ükski küsitletud noor ei vastanud vastusevariandis „kindlasti jah”, samas kui 13% valis vastusevariandi „pigem jah” ja 18% olid otsustamata.
Üldiselt jagunesid Poola ühiskonnas arvamused peaaegu võrdselt. Ligi 45% kodanikest ütles, et nad kaitseksid oma riiki, samas kui 49,1% tunnistas, et nad ei oleks vabatahtlikud. Meeste seas ütles enamik (54%), et nad oleksid valmis võitlema, samas kui 44% keelduks osalemast. Naiste seas väljendas vaid kolmandik soovi Poolat kaitsta, samas kui 55% ütles, et nad ei teeks seda.
Uuring viidi läbi telefonivestluste (CATI) abil 1067 inimese representatiivse valimi põhjal.
Varem IBRiS-i küsitlus, mis viidi läbi 2025. aasta aprillis ajalehe Rzeczpospolita jaoks, näitas, et vaid 10,7% täiskasvanud poolakatest astuks sõja puhkemise korral vabatahtlikult sõjaväeteenistusse, mis on langus võrreldes 15,7%-ga 2023. aasta sügisel.
Poolal on NATO suuruselt kolmas armee pärast Ameerika Ühendriike ja Türgit, kus on 216 000 inimest. Alates 2010. aastast on riik läinud üle vabatahtlikule lepingulisele sõjaväeteenistusele, loobudes üldisest ajateenistusest.
13. Wall Street Journali andmetel, viidates rahvusvahelisele reitinguagentuurile S&P, on nafta tootmise keskmine hind venemaal alates Ukraina sõja algusest ületanud 45 dollarit barreli kohta. Tõusvad hinnad tulenevad Lääne sanktsioonide mõjust, mis on naftatootmist keeruliseks muutnud, ja traditsiooniliste leiukohtade ammendumisest. Prognooside kohaselt võib nafta tootmine venemaal kümnendi lõpuks väheneda vähemalt 10%, mis kujutab endast ohtu kremli sõjamajandusele. Nafta- ja gaasisektor moodustab kuni kolmandiku föderaaleelarve tuludest ning see osakaal väheneb tootmise vähenemisega, märgib WSJ.
Alates Ukraina täiemahulise sissetungi algusest on Moskva suutnud säilitada suhteliselt stabiilse tootmise ja ekspordi taseme, keskendudes olemasolevate leiukohtade teenindamisele uute uurimise asemel. Siiski ammenduvad naftavarud võtmepiirkondades – Lääne-Siberis, Uuralites ja Volga piirkonnas – kiiresti. venemaa loodab säilitada tootmismahtusid Arktika leiukohtades, kuid nende arendamist takistavad sanktsioonid, karm kliima ja keeruline geoloogia.
venemaa energeetikaministeeriumi andmetel suureneb raskesti kaevandatavate varude osakaal 2030. aastaks 80%-ni praegusest 59%-st. „See tähendab, et nii sellise nafta tootmise kapitali- kui ka tegevuskulud suurenevad,” ütles aseminister pavel sorokin venemaa energianädala foorumil.
Sanktsioonid on piiranud venemaa ettevõtete juurdepääsu kriitilistele tehnoloogiatele ja seadmetele. Riigil puudub kaasaegne tarkvara naftatootmisandmete analüüsimiseks, samuti teatud puurplatvormi andurid, mis edastavad reaalajas andmeid. Gazprom Nefti tegevjuht Aleksandr Djukov teatas eelmisel aastal umbes 200 olulise seadme puudusest, mille ettevõte plaanib lahendada 2027. aastaks.
Lisaprobleemide hulka kuulusid Arktika laevanduseks mõeldud jääklassi tankerite puudus ja kvalifitseeritud personali puudus, kellest osa saadeti rindele või lahkus riigist. See tõi kaasa palgatõusu tööstuses ja materjalikulude suurenemise. Sanktsioonidega seadmete ostmine kolmandate riikide kaudu on samuti kallim kui enne „SVO-d”.
Nagu väljaanne märgib, ei lahenda isegi sõja kiire lõpp ja sanktsioonide tühistamine kõiki venemaa naftatööstuse probleeme, mis S&P analüütikute sõnul on sektori arengut juba aastaid tagasi lükanud. „Nafta tootmine muutub üha raskemaks ja kallimaks ning halvenev ressursibaas nõuab igal aastal suuremaid pingutusi, et seda juba ainuüksi säilitada. venemaa nafta jaoks on see sisuliselt pikk ja järkjärguline hüvastijätt,” ütleb S&P Globali ekspert Matthew Sagers. „Hiiglaslike tavapäraste naftaväljade kuldaeg venemaal on minevik,” teatas konsultatsioonifirma Rystad Energy uurimis- ja tootmisuuringute asepresident Daria Melnik.
14. Mida siis nüüd lubatakse uuele värvatavale vene soldatile Moskva kandis: suurim ühekordne makse lepingu sõlmimisel: 2 500 000 rubla (25 000 eurot), laenu kustutamine kuni 10 miljonit rubla (100 000 eurot).
Seejärel algavad kaitseministeeriumi igakuised maksed 210 000 rublast (2100 eurost) kuus, millele lisandub Moskvast 50 000 rubla (500 eurot) kuus.
Meie eelised:
Võtame tööle personaalse suhtumisega
Loome suhteid kuni 45-aastaste ohvitseridega
Lai valik ametikohti!
Garanteerime lepingu teie valitud ametikohale.
Parim varustus.
Kandideerida saab sõjaväekaardiga või ilma (taastame selle paari päeva jooksul).
Kandideerida saab igast venemaa linnast.
Ostame teie pileti.
Aktsepteerime kõiki kategooriaid, sh ka kriminaalkaristusega isikuid.
Töötlemine (2-3 päeva).
Tingimused:
Majutus, toitlustus ja varustus on tasuta.
Lepingu tähtaeg alates 1 aastast, 2 nädalat puhkust iga 6 kuu tagant.
Hüvitised:
Lahinguveterani staatus;
Kinnisvaramaksu vabastus (üks kinnisvara igast liigist);
Lepingu peatamine õiguslikel põhjustel;
Töökoha säilitamine (lepingu kehtivuse ajal ja 3 kuud pärast selle lõppemist).
Riiklikult rahastatav haridus lastele ülikoolides;
Krediidi- ja maksupuhkused;
Lasteaiamaksu vabastus, eelisjärjekorras lasteaeda registreerumine, tasuta hommikusöök ja lõunasöök koolis.
15. Lühiuudised
USA asepresident J.D. Vance teatas, et venemaa on keeldunud osalemast Ukraina rahukõnelustel ning kinnitas, et USA administratsioon arutab võimalust varustada Kiievit Tomahawk tiibrakettidega. Fox Newsile antud kommentaaris ütles ta, et viimase kahe nädala jooksul on Venemaa keeldunud nii kahepoolsetest kohtumistest Ukrainaga kui ka kolmepoolsetest läbirääkimistest USA osalusel. Vastuseks küsimusele Tomahawk tiibrakettide võimaliku tarnimise kohta Ukrainale märkis Vance, et see küsimus on aktiivse arutamise all. „Lõpliku otsuse selle kohta teeb president. President teeb seda, mis on Ameerika Ühendriikide parimates huvides,” ütles ta.
Moldovas on president Maia Sandu Tegutsemis- ja Solidaarsuspartei (PAS) pärast 99,21% valimisjaoskondade häälte lugemist saanud peaaegu 50% häältest. Tulemused avaldati Moldova keskvalimiskomisjoni veebisaidil. 29. septembri hommiku seisuga on esialgsed valimistulemused järgmised:
PAS – 49,91%;
venemeelne Patriootlik Blokk – 24,33%;
Alternatiivne Blokk – 8,01%;
Meie Partei (Partidul Nostru) – 6,23%;
Partei „Demokraatia Kodus” (Partidul politic „Democraţia Acasă”) – 5,64%.
Mitme rahvusvahelise meediaväljaande esindajad osalesid venemaa kaitseministeeriumi korraldatud propaganda pressituuril, külastades ebaseaduslikult Ukraina ajutiselt okupeeritud alasid. Sellest teatas Ukraina diplomaatilise esinduse pressiesindaja Georgi Tihhi. „Olen nördinud teabe üle, mis puudutab mitmeid rahvusvahelisi meediaväljaandeid, kes osalesid venemaa kaitseministeeriumi korraldatud propagandapressituuril Ukraina okupeeritud aladele. Iga osaleja rikkus rahvusvahelist õigust ja Ukraina siseriiklikke õigusakte, ületades kontrollimatut lõiku meie riigipiirist, ning kõigile neile kehtestatakse õiguslikud tagajärjed, sealhulgas sisenemiskeeld,” kirjutas ametnik. Meediakanalite nimekiri lubati peagi avaldada.
USA president Donald Trump on otsustanud osaleda viimase hetke ülemaailmsel USA tippkindralite kohtumisel, mille kutsus kokku kaitseminister Pete Hegsethi korraldusel. Sellest teatas Washington Post, viidates dokumendile. Trumpi ilmumine mitte ainult ei varjuta Hegsethi plaane, vaid lisab sellele ulatuslikule ja peaaegu enneolematule sõjalisele sündmusele ka uusi julgeolekuprobleeme, märkis meedia.
President Volodõmõr Zelenski teatas oma igaõhtuses kõnes luureandmetele viidates, et venelased kasutavad tankereid droonide välja laskmiseks ja juhtimiseks Euroopa riikides.
Politico teatel töötab Ukraina USA-ga 90 miljardi dollari suuruse relvatarnete „megatehingu” kallal. Ukraina ametnikud külastavad sel kuul või oktoobris Washingtoni, et pidada läbirääkimisi pikamaasüsteemide ja eraldi droonide tootmise lepingu üle.
lukašenka ähvardas Poolat „täiemõõtmelise sõjaga” seoses plaaniga tulistada alla vene õhuobjekte. „Kui nad Kaliningradi kohal midagi tabavad, peame võitlema, nagu venemaal öeldakse, kõigest jõust, mis meil on. Kas nad seda tahavadki? Loodan, et nad rahunevad maha,” ütles ta, hoiatades, et Valgevene ei jää kõrvale, kui NATO astub samme vene lennukite vastu. Njah, eks see siseriiklikult tarbimiseks mõeldud sõnum on, sest seni on Valgevene hoidunud otsestest sõjalistest tegevustest Ukraina suunal.
Maailma suurim lennukikandja USS 𝘎𝘦𝘳𝘢𝘭𝘥 𝘙. 𝘍𝘰𝘳𝘥 (CVN-78) läbib Oslofjordi teel Oslosse.
Kohaliku aja järgi eile kell 23.30 kinnitas Norwegian, et Oslost Bardufossi suunduv lend oli sunnitud ümber pöörama. „Oslost Bardufossi suunduv lend oli sunnitud drooni tuvastamise tõttu ümber pöörama,” ütles Norwegiani pressiesindaja NRK-le. Tromsø lennujaam suleti intsidendi tõttu ajutiselt.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
