Sõja ülevaade: 1313. päev – vene poole kaotuste arv on hakanud tõusma
Avaldatud: 28 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. september 2025:
vene poole kaotuste arv on hakanud tõusma.
1. Uus tihe drooni ja raketirünnak Ukraina linnade pihta.
2. Eile üks naftataristu objekt jälle pihta sai.
3. Kursk: vist muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: jälle uus vene poole sillapea.
10. Herson: muutusteta.
11. lavrov võrdles venemaa poolt okupeeritud Ukraina piirkondi Aafrikaga ja põhjendas nende annekteerimist USA iseseisvusdeklaratsiooniga. Pisu lõbus lugemine.
12. venemaa arhiivid on hakanud keelduma represseeritute toimikute avaldamisest ettekäändel, et nad kaitsevad „ajaloo moonutamise” eest.
13. venemaa paraolümpiasportlastel on nüüd lubatud osaleda rahvusvahelistel võistlustel oma riigilipu all.
14. „Mõtlesime, kuidas rasketel aegadel ellu jääda.” lukašenko selgitas, miks ta putiniga üle viie tunni rääkis.
15. Tundmatuid droone märgati väidetavalt Taanis, Leedus, Norras ja Soomes.
16. Fukushima kordumise oht on suur: Zaporižja tuumaelektrijaama elektrikatkestus on kestnud juba neli päeva.
17. Lühiuudised
Nagu pisu loota oli, siis ründavate üksuste isikkooseisude suurendamine vene poolel tõi kaasa ka kõrgemad soldatite kaotuse numbrid. Seni on nii suuri rünnakugruppe kasutatud vaid mõnel lõigul ja olla see toonud seal juba vene üksuste reorgi tempo hoidmiseks ehk siis ees pool olevat üksused on kulunud liialt kõhnaks. Järjest enam näeb rinde läheduses ümber ehitatud tsiviilsõiduautosid, kus tagumise osa lagi ja pagasiluuk on ära lõigatud ja tekitatud avatud ala, mida siis kasutatakse kas varude või isikkoosseisu veol. Logistikaahelatel näeb ka üha enam nende vrakke. Kuna juba tuleb pilte ja videosid, et rünnakus on mõni T-80, siis surve tõusu hõngu parema väljaõppega üksuste poolt järjest tulemas on.
Sumõ suunal on vene pool veelgi tõstnud pommitamist ja 50 liugpommi päeva 156 on palju. Kaudtuld oli pisu keskmisest enam ja kamikazedroone kahjuks jälle üle 6 tuhande ehk siis palju.
1. Eile hommikul ründasid venelased Zaporižjas ATB supermarketit. Teated kinnitavad, et mitu inimest said vigastada. Järjekordne tahtlik rünnak tsiviilisikute vastu.
venemaa sihtis 28. septembri öösel massiivses raketi- ja droonirünnakus Kiievit ja teisi Ukraina linnu. Monitooringukanalite teatel tõusis Murmanski oblastis Olenja lennuväljalt õhku viis vene Tu-95 pommitajat, teatasid kohaliku aja järgi umbes kell 1.45. Umbes kell 2.25 hoiatas Kiievi linna sõjaväevalitsus, et venemaa oli välja saatnud MiG-31K pommitajaid, mis põhjustas õhuhäire üle kogu riigi. Seejärel andis Ukraina õhuvägi kell 3.52 hoiatuse, öeldes, et venemaa oli tõenäoliselt Engelsi õhuväebaasist välja saatnud Tu-95.
Öö jooksul ähvardasid Kiievit ja teisi linnu Shahed-tüüpi droonide parved. Kiievi linnapea Vitali Klitško teatel hävis pealinnas viiekorruseline hoone osaliselt langevate droonitükkide tõttu. Kiievi linna sõjaväevalitsuse juhi Tõmõr Tkatšenko sõnul on mitmes piirkonnas kahjustatud elamuinfrastruktuur. Vähemalt kaks inimest on saanud vigastada, kellest üks on haiglasse viidud.
Kiievi oblastis puhkesid massilise vaenlase rünnaku ajal tulekahjud mitmes pealinnast väljaspool asuvates linnades. Rünnakupaikades töötavad endiselt päästeteenistused.
Mitmed Ukraina piirkonnad on endiselt ohustatud venemaa ballistiliste ja tiibrakettide poolt. Plahvatustest on teatatud Kiievis, Zaporižjas ja Hmelnõtskis. Zaporižjas kahjustas rünnak kooli ja põhjustas tulekahju kõrghoones, teatas oblasti kuberner Ivan Fjodorov. Linnas on saanud vigastada neli inimest. venelased üritavad rünnata linna kriitilist infrastruktuuri, ütles ta.
venemaa on 2025. aasta kevade ja suve jooksul Ukrainale suunatud õhurünnakute ulatust intensiivistanud. Külmemate kuude saabudes on ametnikud hoiatanud ukrainlasi, et nad valmistuksid uueks venemaa massirünnakute laineks, mis on suunatud riigi energiainfrastruktuurile.
Nende eskaleeruvate provokatsioonide keskel kogunesid maailma liidrid New Yorki ÜRO kõrgetasemelisele Peaassambleele, kus president Volodõmõr Zelenski rääkis USA presidendi Donald Trumpiga. Järsku toonivahetust tehes kuulutas Trump pärast kohtumist, et Ukraina on võimeline sõdima ja võitma kogu Ukraina tagasi selle algsel kujul – seda Euroopa toel. Hiljem kritiseeris Trump putinit jätkuvate rünnakute pärast Ukraina vastu. Trump ei ole ikka veel kehtestanud venemaa vastu uusi sanktsioone, hoolimata kasvavast tsiviilisikute hukkunute arvust.
2. Ukraina droonid ründasid eile öösel venemaa Tšuvaši Vabariigis Konari lähedal asuvat Tšingovatovo naftapumbajaama, süüdates tulekahjusid ja sundides rajatise tegevuse peatama, ütles piirkonna juht Oleg Nikolajev. Objekti kaugus Ukrainast u 1000 km.
vene Kilo-klassi allveelaev Novorossiisk (B-261) oli sunnitud pärast suurt kütuseleket Vahemeres pinnale tõusma. Nüüd lendleb selle kohal üle NATO patrulllennuk. vene kaubalaev Lauga on ümber pööranud, et aidata kannatada saanud vene allveelaeva ning laev olla möödunud juba Gibraltarist ning mõningate uudisekanalite andmetel puksiiri slepis ning polevat venelastel enam Vahemerel ühtki allveelaeva.
vene allikad kinnitavad, et 25% ettevõtte naftatöötlemisvõimsusest on Ukraina drooni- ja raketirünnakute tagajärjel suletud. Nende rünnakute tõttu on 50% okupeeritud Krimmi bensiinijaamadest toote puuduse tõttu suletud.
3. Kursk: vist muutusteta. Mõningad ringlenud kõlakad juba mitu päeva vanad…
4. Harkiv: jätkub vene poole ponnistamine sillapeade saamiseks.
5. Kupjansk-Kreminna: kõlakaid on hakanud ringlema, et Ukraina omad olal tõsisemalt ette võtnud Kupjanski linna puhastamise, eks näis. Lisaks liigub kõlakaid, et vene poole kaotused olla siin väga kõrged ning olla seetõttu vähenenud nende surve linnale.
Lõmani suunal kipub viskama viimatsel päevadel ka rühma suuruseid üksusi rünnakutele, aga paaril viimasel päeval on see tõstnud siin lõigus vene poole kaotuste numbreid ilma suuremat edu saavutamata.
6. Siversk: väidetavalt toimub vene poolel Bilohorvika kandis reorg, sest viimaste päevade rühma suurused rünnakud põhjustasid vist liialt suure isikkoosseisu hõrenemise.
7. Bahmut: muutusteta, aga survet jagus.
8. Donetsk: endiselt on Pokrovskist kirde-idas asuv suur ala hall ja seal toimuva mõistmine on keeruline, sestap ei hakka ka ringlevaid väga suurte numbritega kõlakaid kommenteerima… kindel vaid selles, et aktiivsed on mõlemad pooled ja vene poole siia lõiku täienduseks saadetud merejalaväe üksused suruvad põhja poole möödumaks Kostantõnivkast lääne poolt.
9. Lõunarinne: eile tuli infokild, et vene pool ületas Vovtša jõe ja sisenesid Ivanivka külla sektori idaservas. Jälle paneb imestama, et vene pool nii lihtsalt üle jõe saab. Eks homseks targem, kas see uus võimalik sillapea ka seal alles jääb.
10. Herson: muutusteta.
11. Pärast 2014. aastat kannatasid Krimmi ja Donbassi elanikud kolonisaatorite ikke all, nagu ka Aafrika ja Aasia rahvad, ning vastavalt USA 1776. aasta iseseisvusdeklaratsiooni ühele põhimõttele oli neil õigus kuulutada iseseisvus Kiievi režiimist, teatas venemaa välisminister sergei lavrov ÜRO Peaassambleel kõneledes. „Põhimõte on järgmine: valitsused saavad oma legitiimsuse valitsetavate nõusolekust. Nii kolonisaatoritel kui ka Kiievi režiimil puudus nõusolek rahvastelt, keda nad valitseda püüdsid,” teatas lavrov.
„Seda põhimõtet, muide, kinnitati ühehäälselt 1970. aasta ÜRO deklaratsioonis, mis sätestab otsesõnu: igaüks peab austama nende riikide territoriaalset terviklikkust, kelle valitsused esindavad kõiki kõnealusel territooriumil elavaid inimesi,” lisas minister, õigustades samal ajal venemaa sõjalist sekkumist Ukrainas.
lavrovi sõnul on venemaa endiselt avatud läbirääkimistele Ukraina konflikti algpõhjuste lahendamiseks. „venemaa julgeolek ja elulised huvid peavad olema usaldusväärselt tagatud. venelaste ja venekeelsete inimeste õigused Kiievi režiimi kontrolli alla jäävatel aladel tuleb täielikult taastada. Selle alusel oleme valmis arutama Ukraina julgeolekugarantiisid,” ütles venemaa välisminister.
Njah, eks üha absurdsemaks need ettekäänded lähevad ja egas pole kunagi väga varjatud, et peaeesmärk on Ukrainas kremlimeelse juhtkonna pukki saamine riigi liitmiseks venemaaga. Njah, huvitav, kas sarnast argumenti kasutades võiks ka Hiina hakata näiteks neid alasid Siberis, kus enamuses hiinlased, enda omaks kuulutama…
Lisaks kordas lavrov ÜRO-s taas Moskva tavapäraseid pettekujutlusi: NATO piirab sisse kogu Euraasiat, Saksamaa „taasanatsifitseerib” ja kui NATO julgeb venemaa „lendavaid objekte” mõjutada, siis ta kahetseb seda. Täiendavalt väitis, et venemaa ei ründa kunagi tsiviilelanikke ega saada droone NATO või EL-i riikide pihta.
12. Mitme venemaa piirkonna arhiivid on lõpetanud teadlastele nõukogude ajal represseeritud isikute toimikute edastamise, väidab kanali Repressioonid Sverdlovskis kaastöötaja Oleg Novosjolov. Ta teatab, et reedel teavitas Sverdlovski oblasti haldusorganite riigiarhiiv teadlasi, et sellistele toimikutele pääsevad nüüd ligi ainult represseeritute sugulased. Nad viitasid Rosarhivi korraldusele nr 38 (kuupäevaga märts 2025), mis käsitleb dokumentide liigitamise korda „piiratud levikuga ametlikuks teabeks”. See kehtestab korra, mille kohaselt Rosarhiv (arhiivide tööd koordineeriv valitsusasutus) saab blokeerida juurdepääsu arhiivitoimikutele, kui nende levitamine kujutab endast „potentsiaalset ohtu venemaa Föderatsiooni huvidele”.
Novosjolovi sõnul on sarnase probleemiga kokku puutunud ka mitmete teiste piirkondade inimesed. Eelkõige on sama teinud teadlane Vassili Redekop, kes on selgituste saamiseks võtnud ühendust Rosarhivi, justiitsministeeriumi ja venemaa Föderatsiooni presidendi täitevvõimuga. Asutuaste vastused, mille ta postitas LiveJournali, rõhutavad vajadust kaitsta arhiiviinfot „ajalooliste faktide ja sündmuste moonutamise või nende täieliku valesti tõlgendamise või ebasõbralike riikide ja territooriumide huvides kasutamise eest”. Ametnikud tõid eraldi välja „välisagendid” ja välisriikide kodanikud, kes võisid venemaa arhiividest hankida tundlikku teavet.
„Nende volituste andmise Rosarhivile dikteeris ennekõike vajadus kaitsta venemaa Föderatsiooni huve enneolematu majandusliku, poliitilise ja informatiivse surve all venemaa Föderatsioonile ning välisriikide ebasõbralike tegude vastu, mida nad on toime pannud venemaa Föderatsiooni, venemaa juriidiliste isikute ja üksikisikute vastu,” seisis presidendi kirjas.
Novosjolov rõhutab, et selline praktika muudab poliitiliste repressioonide uurimise võimatuks. See keeld on vastuolus föderaalseadusega arhiivinduse kohta, märkis ta: „Jättes sõnastuse kõrvale, on hämmastav, kuidas on saanud võimalikuks tugineda mitte föderaalseadusele, vaid mõnele määrusele, mille selgitused võiksid kehtiva seaduse täielikult tühistada.”
Föderaalseadus nr 125-FZ kehtestab 75-aastase juurdepääsupiirangu arhiividokumentidele, mis sisaldavad teavet kodaniku isiklike ja perekondlike saladuste, eraelu ja tema julgeolekut ohustava teabe kohta, alates nende loomise kuupäevast.
13. Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee (IPC) on organisatsiooni pressiteate kohaselt taastanud venemaa Paraolümpiakomitee (RPC) tegevuse. Ukraina-vastase agressiooni alguse järel venemaale kehtestatud piirangud on tühistatud, seisab pressiteates. See tähendab, et nüüdsest saavad venemaa paraolümpialased võistelda riigilipu ja hümni all. Varem said nad osaleda IPC egiidi all toimuvatel rahvusvahelistel võistlustel neutraalsete sportlastena ja individuaalaladel.
See Soulis toimunud IPC Peaassambleel tehtud otsus kehtib spordialade kohta, kus komitee tegutseb rahvusvahelise föderatsioonina, sealhulgas kergejõustik, ujumine, jõutõstmine, kelguhoki ja laskmine. IPC pressiteenistus selgitas, et Peaassamblee hääletas esmalt venemaa Komitee täieliku peatamise ja seejärel osalise peatamise pikendamise üle. Mõlemal juhul hääletas enamik delegaate vastu.
„See on oluline panus rahvusvahelise paraolümpialiikumise arengusse ja näide sellest, kuidas sportlaste õigusi tuleb kaitsta ilma diskrimineerimiseta rahvuse või poliitilise kuuluvuse alusel,” teatas RPC.
Varem kinnitas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), et venelased ja valgevenelased saavad 2026. aasta taliolümpiamängudel Itaalias võistelda ainult neutraalsete sportlastena, tingimusel et nad vastavad mitmetele rangetele kriteeriumidele.
14. Reedel kohtusid kremlis venemaa ja Valgevene presidendid vladimir putin ja aleksandr lukašenka. Kahe juhi läbirääkimised kestsid üle viie tunni ning laupäeval selgitas lukašenko, et arutasid putiniga ühiseid samme „neil rasketel aegadel”. „Me mõtlesime, kuidas me ellu jääme,” tsiteeris BelTA Valgevene presidenti.
lukašenka sõnul on rahvusvaheline olukord selline, et nii venemaa kui ka Valgevene on sunnitud mõtlema, kuidas tegutseda. „Maailm on tükkideks jagatud, nad rebivad seda tükkideks: see on minu ja too on minu. Ja nad hakkavad meid kägistama. Nad ei jäta meid rahule. Ja ma pean teid veenma töötama,” ütles lukašenka töövisiidil Šklovi rajoonis.
lukašenka ütles kremli korrespondendile Pavel Zarubinile ka, et kaks presidenti arutasid kohtumisel rahvusvahelist ja piirkondlikku olukorda. Valgevene presidendi sõnul oli suur osa vestlusest pühendatud „meie ühisele õnnetusele ja probleemile – Ukrainale”.
Ta väitis, et venemaa esitas Kiievile sõja lõpetamiseks hea ettepaneku, mida kuulati Alaskal, sealhulgas Donald Trumpi poolt, ja mis viidi Washingtoni kaalumiseks ja arutamiseks. Ta teatas, et kui Kiiev selle stsenaariumi tagasi lükkab, tekib sama olukord nagu külma sõja alguses ja Ukraina kaob. „See oleks veelgi hullem – nad kaotaksid Ukraina. Siis oleksid nad pidanud lõpetama. Vaadake, kogu ida oleks Ukraina oma, välja arvatud Krimm,” ütles Valgevene president.
Lisaks arutasid putin ja lukašenko kahepoolseid suhteid ja koostööd energiasektoris, ühisturu kaitsmist ja tuumaelektrijaama ehitamist Valgevenesse.
15. Mitmed meediakanalid teatasid 27. septembril, et Taani, Leedu ja Soome õhuruumis on tuvastatud tundmatuid droone. Intsidendid toimusid ajal, mil venemaa droonid ja sõjalennukid on üha enam sisenenud NATO õhuruumi, mis on toonud kaasa kõrgendatud valmisoleku ja valve kogu alliansis. Hiljutistest rikkumistest on teatatud ka Eestis, Poolas ja Rumeenias.
Taanis märgati droone mitme sõjaväeobjekti lähedal, sealhulgas Karupi õhuväebaasi lähedal, mis on üks riigi peamisi õhuväeobjekte, teatas Taani DR 27. septembril. Taani kaitseväejuhatus ei avalda, kus intsidendid aset leidsid ja kui palju droone peetakse kahtlasteks. Intsidentidele reageerimiseks saadeti kohale mitu Taani relvajõudude üksust.
Leedus märgati Vilniuse lennujaama lähedal kolme drooni lendamas, mis põhjustas seitsme kommertslennu hilinemisi, teatas Leedu ringhääling LRT 27. septembril.
Soomes lendas eelmisel nädalavahetusel droon Rovaniemis Valajasoski elektrijaama kohal, teatas Yle 27. septembril. Piirkonna õiguskaitseorganid kinnitasid seda teavet Yle-le, kuid ei avaldanud käimasoleva uurimise tõttu üksikasju.
Varem suleti Taanis Põhja-Jüütimaal Aalborgi lennujaama kohal asuv õhuruum 26. septembri öösel pärast seda, kui politsei samuti tuvastas tundmatu drooni, teatas Taani ringhääling TV2.
Sulgemine kestis umbes tunni, mitu lendu tühistati ja kaks saabuvat lennukit suunati ümber. See oli kolmas häire Aalborgi lennujaamas vähem kui nädala jooksul. 24. septembril peatati tegevus pärast seda, kui sõjaväebaasi lähedal tuvastati droone, mis ajendas Kopenhaagenit kaaluma NATO artikli 4 rakendamist. Varem, 22. septembril, peatas ka Kopenhaageni lennujaam, Põhja-Euroopa kõige tihedama liiklusega keskus, tegevuse droonide nägemise tõttu. Norra võimud sulgesid sarnastel asjaoludel ajutiselt Oslo lennujaama.
Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ütles, et droonide päritolu on endiselt ebaselge ja et puuduvad tõendid, mis seostaksid neid otseselt venemaaga.
Vastuseks Taani droonide sissetungidele teatas NATO 27. septembril, et laiendab oma Läänemere operatsioone täiendavate sõjaliste vahenditega, vastavalt Reutersile saadetud e-kirjale. Avalduses seisis, et NATO teostab Läänemere piirkonnas uute mitme valdkonna vahenditega veelgi suuremat valvsust. Allianss plaanib oma Baltic Sentry missiooni täiustada, et lisada uusi luure-, seire- ja regeplatvorme ning vähemalt ühte õhutõrjefregatti.
Laupäeval nähti Norra Ørlandi lennuvälja kohal mitut tundmatut mehitamata õhusõidukit. Ørlandi lennuväli on NATO peamine õhuväebaasi piirkonnas ja Norra hävitajate F-35 kodu.
Viimased kahtlased droonilennud langevad kokku venemaa liitlaste õhuruumi rikkumiste märkimisväärse suurenemisega.
16. venemaa okupeeritud Zaporižja tuumaelektrijaam on olnud välisel elektril üle kolme päeva (eilne uudis) – see rekordiline katkestus on tekitanud muret jaama ohutuse pärast. Sellest teatas Guardian, viidates IAEA-le ja Ukraina ametnikele. Avariigeneraatoreid kasutatakse jahutus- ja ohutussüsteemide toiteks pärast seda, kui viimane elektriliin jaama ühendati venemaa poolel lahti teisipäeval, 23. septembril kell 16.56.
Aruande kohaselt kardavad lääne eksperdid ja Ukraina ametnikud, et kreml loob kriisi, et kindlustada oma kontroll Euroopa suurima jaama üle, ning et venemaa võtab riskantseid meetmeid vähemalt ühe reaktori taaskäivitamiseks vaatamata sõjalistele oludele. „venemaa kasutab tuumaelektrijaama läbirääkimistel läbirääkimistrumbina,” ütles üks Ukraina ametnik.
Euroopa regulaatorite poolt pärast 2011. aasta Jaapani Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud katastroofi läbi viidud stressitestid näitasid, et tuumaelektrijaam peab olema võimeline töötama ilma välise elektrita 72 tundi. Ukraina allikate sõnul seda ajakava ei ületatud. IAEA teatas, et venemaa operaatorid olid andnud mõista, et diislikütusest piisab generaatorite 20 päevaks ilma täiendamiseta töötamiseks. IAEA direktor Grossi aga väitis, et välise energia kadu suurendab tuumaõnnetuse tõenäosust.
18-st olemasolevast generaatorist seitse pakuvad kohapealset jahutust, kuid Ukraina allikate sõnul on nende rikke korral oht, et kuue reaktori tuumkütus kuumeneb kontrollimatult mitu nädalat, mis viib tuumakatastroofini.
Selle stsenaariumi kiirendatud versioon leidis aset Fukushimas, kuna reaktorid olid alles hakanud tööle. Jaapanit tabas 9,0-magnituudine maavärin ja kohapealsed kuumad reaktorid lülitati automaatselt välja.
17. Lühiuudised
Rahvusvahelise uudisekünnise ületas kaks uudist Eestist: Eestis veeti raudteekonvoiga USA tanke ja raskeid soomusmasinaid venemaa piirile lähemale. M1A2 Abrams on saabunud Camp Tapasse plaaniliste rotatsioonide osana, samal ajal kui mõned HIMARS-rakettsüsteemid paigutatakse ümber Leetu. Njah, tegu on nn plaanilise tegevusega ehk siis miskit sõjaohu tõusuga seda uudist mitte tõlgendada.
Teine: Luitemaa looduskaitsealal Pärnumaal leiti suure drooni vrakk. Kapo, politsei- ja piirivalveamet ning päästeamet uurivad juhtumit. Ametnike sõnul puuduvad tõendid selle kohta, et droon sisenes Eesti õhuruumi või vedas lõhkeaineid; uurimine on seotud 2022. aasta juhtumiga.
Endine Reform UK juht Nathan Gill tunnistas end süüdi kaheksas süüdistuses, milles ta võttis endiselt parlamendiliikmelt Oleg Vološynilt raha vastutasuks Euroopa Parlamendis tehtud venemaa-meelsete avalduste eest. Vološynile esitatakse Ukrainas kohtuprotsess riigireetmise eest ning tema suhtes kehtivad USA ja EL-i sanktsioonid. Gill vabastati kautsjoni vastu ja talle mõistetakse karistus novembris.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha avaldas Ungarist Ukrainasse sisenenud droonide lennukaardi, lisades, et see on tehtud „pimedate Ungari ametnike jaoks”.
kremli välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova väidab, et Kiiev plaanib Poola ja Rumeenia NATO transpordikeskuste ründamiseks kasutada parandatud vene Geran droone, väites, et mehitamata õhusõidukid parandati Lvivis ja viidi Javorivi. Njah, tundub, tavalise kremli retoorikaga tegu olevat…
Moldova keskvalimiskomisjon tühistas Victoria Furtună juhitava venemaa-meelse partei Moldova Mare registreeringu, viidates ebaseaduslikule välisrahastusele ja süüdistustele valijate altkäemaksu andmises. Otsus tehti enne 28. septembri parlamendivalimisi ja järgneb eraldi keelustamisele organisatsioonile Moldova Süda.
NATO allikad ütlesid Iltalehtile, et Rootsi Norrbotteni brigaad moodustab Soome Lapimaal asuva uue NATO brigaadi tuumiku, kuhu kuulub 4–5 tuhat sõdurit. Talvisele sõjapidamisele spetsialiseerunud üksust toetavad Rootsi Archeri haubitsad, mis on eelpaigutatud Rovaniemisse ja Sodankylässe. Samuti panustavad Norra ja Taani, mis teeb sellest suures osas Põhjala väe. Brigaadi peakorter asub Rovaniemis ja Sodankyläs ning seda juhib Rootsi ohvitser. Suurbritannia piirdub oma rolliga staabiohvitseridega, kuna tema maaväed keskenduvad endiselt Eestile.
Okupandid pidasid Jaltas järjekordse rahvusvahelise konverentsi maailma lõhenemise teemal. Jaltas toimus niinimetatud 16. Jalta rahvusvaheline konverents teemal „Kaasaegsete integratsiooniprotsesside iseloomustus postsovetlikus ruumis”. Osalejad arutasid Lääne rolli Ukraina kriisis, ajaloolist mälu ja uusi lähenemisviise Krimmi julgeolekule. sergei lavrov pöördus osalejate poole videokonverentsi teel. Ta teatas, et osalejad arutavad mitmeid küsimusi, mis on seotud kollektiivse Lääne hävitava rolliga postsovetlikus ruumis, sealhulgas Washingtoni ja Brüsseli poolt provotseeritud Ukraina kriisi kontekstis.
Brüssel teatas oma 19. sanktsioonide paketist – sihikule on võetud venemaa pangad ja energiaettevõtted, samuti Kõrgõzstani, Tadžikistani ja AÜE pangad. Samuti on keelatud 100 putini varilaevastikuga seotud tankerit.
Suurbritannia väljaanne Telegraph teatab, et Ukraina president Zelenskõi on palunud Washingtonilt Tomahawk TLAM-tüüpi tiibrakette. Block IV TLAM Tomahawk E laskeulatus on 900 meremiili (1000 miili või 1700 km) ja selle täpsus on ülitäpne.
venemaa Föderatsioon ei saanud kohta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõukogus. Valimised toimusid laupäeval, 27. septembril Montrealis, Kanadas. ICAO on peamine ülemaailmne organ, mis kehtestab rahvusvahelise lennundusohutuse eeskirjad ja standardid. Nõukogusse kuuluvad riigid, kellel on suurim mõju globaalsele lennundusele. Politico andmetel teatas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Anna-Kaisa Itkonen laupäevase hääletuse eelõhtul, et on vastuvõetamatu, et riik, mis seab ohtu lennureisijate ohutuse ja rikub rahvusvahelisi reegleid, hõivab koha organisatsiooni juhtorganis, mis vastutab nende eeskirjade jõustamise eest.
Moskva kutsus üles korraldama kordushääletuse pärast seda, kui tal ei õnnestunud saada piisavalt toetust Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 36-liikmelise nõukogu liikmeks saamiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
