Sõja ülevaade: 1310. päev – rindejoonel suuremate muutusteta
Avaldatud: 25 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. september 2025:
rindejoon ilma suuremate muutusteta ja Ukrainal ei lähe siseriiklikult hästi ning Tuapse sadam meredrooniga pihta sai.
1. Energiataristu.
2. Musta mere ääres ikka väga palav.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Sõjalised kulutused jäävad venemaa eelarve prioriteediks ka järgmise kolme aasta jooksul.
12. putinversteheri partei juhib küsitlustes 10 päeva enne Tšehhi parlamendivalimisi.
13. Hiina valitsuse kampaania internetis levivate halbade uudiste vastu on alanud.
14. Okupeeritud Zaporižja juht kurtis putinile vee ja arstide puuduse üle.
15. Tundub, et endistest kurjategijatest soldatite rindelt deserteerumine on tõusuteel.
16. Economist kirjutab Ukraina demokraatia defitsiidist ning süvenevatest majandus- ja sõjalistest probleemidest.
17. Lühiuudised
160 vene poole rünnakut ning jalaväe kaotuste suurus laseb jälle arvata, et pisu on suuremad ründavate üksuste koosseisud. Jätkuvalt on hetkel vene poole suurim eesmärk kulutada vähemuses olevat Ukrainat võimaliku läbimurde saavutamiseks ükskõik kus. Kahes lõigus, kus Ukraina on aktiivsem, on hakanud kasvama vangi langevate vene soldatite hulk. Esimeseks põhjuseks kipub pidama nende kaasa võetud varude lõppemist, sest kui süüa/juua ega moona pole, siis muud väga ei kipugi üle jääma, kui tahta ellu jääda.
Senises taktikas muutusi pole ning vene poole senised aktiivsed lõigud ikka sama intensiivsed. Seni veel ootel, kas vene pool alustab suuremat pealetungi või jääbki veel pikalt senine väikeste jalaväegruppide edasi saatmine Ukraina üksuste suunas. Üks kõlakas siiski ringles, et Ukraina võivat kuskil sektoris siiski miskit enamat plaanida…
1. Ukraina relvajõudude maaväed Facebookis: „Täna, 24. septembril algatas vaenlane Ukraina relvajõudude maaväe väljaõppeüksuse territooriumile koondrünnaku. Kasutatud relvade hulgas oli kaks Iskanderi ballistilist raketti.” Teatatakse, et varjendile antud täpse tabamuse tagajärjel ei õnnestunud hoolimata rakendatud turvameetmetest personali kaotusi täielikult vältida. Kaotuste suurust veel avaldatud pole…
25. septembri öösel ründasid vene okupatsiooniväed Vinnõtsa piirkonnas kriitilist infrastruktuuri, põhjustades tabamusi. Vinnõtsa erioperatsioonide väejuhatuse juht Natalia Zabolotnaja: „Vaenlane ründas Vinnõtsa piirkonnas kriitilist infrastruktuuri. Elektrijaamad said pihta.”
vene okupandid ründasid Kirovohradi oblastis elektriobjekti, jättes kolm asulat osaliselt elektrita.
2. Ukraina peastaap kinnitas eilse öö rünnakuid venemaa peamistele sihtmärkidele: Salavati rafineerimistehasele (tabati selle peamist naftatöötlemisüksust), kahele suurele naftapumplale Volgogradis (Kuzmitši-1, Zenzavatka), droonide tehasele Valuikis ja Astrahani gaasirajatisele (66% venemaa väävli tootmisest lõhkeainete jaoks). Tulekahjud, kahjustused ja katkestused on kinnitust leidnud.
venemaa seirekanalid teatasid alates eile õhtust mitmetest drooniohtudest: hoiatused Jevpatorias, Feodossijas, Kirovskis, Taganrogis, Azovis, Donetski oblastis, Horlivkas ja Kurahove-Volnovahha-Taganrogi teljel. Tuvastati mitu droonigruppi, mis liiguvad okupeeritud Krimmi ja Donbassi suunas.
Okupeeritud Krimmis Feodossijas teatati öösel kolmest plahvatusest.
Kohalike teatel toimus kell 21.54 Sakõ linna lähedal võimas plahvatus. Seda või mõnda teist plahvatust kuuldi Belbeki lennuvälja lähedal.
Üks Ukraina mereväe droonidest ründas eile päeval Tuapse sadamat suurte laevade dokkimisalas. Hetk, mil Ukraina mereväe droon tabas Tuapse sadamas kaid. Ja see pole tavaline kai. Rünnak tabas naftalaadimiskaid, kus laaditakse kütteõli, vaakumgaasiõli ja kõrge väävlisisaldusega diislikütust. Peamised sihtkohad on Türgi, Hiina, Malaisia ja Singapur. Tuapse ekspordib naftasaadusi ka Kagu-Aasiasse, näiteks Indoneesiasse. Juba ringleb sellest mitu erinevat videot.
Novorossiiski sadamat rünnanud meredroonid siiski suudeti enne sihtmärkideni jõudmist tabada.
venemaa Musta mere peamised sadamad peatasid pärast droonirünnakut nafta laadimise. Kaspia torujuhtme konsortsiumi (CPC) terminal ja Novorossiiskis asuv Šešharise ümberlaadimiskompleks peatasid pärast venemaa Musta mere rannikul toimunud droonirünnakut nafta laadimise tankeritele, teatab Bloomberg. Väljaande andmetel on mõlema sadama laadimine ajutiselt peatatud. Agentuuri andmetel ekspordivad mõlemad sadamad kokku üle 2 miljoni barreli venemaa ja Kasahstani naftat päevas. Meritsi veetakse umbes 40 miljonit barrelit naftat päevas, mis teeb CPC terminalist ja Šešharise kompleksist mereenergia tarneahela võtmelülid, järeldab Bloomberg.
Täna hommikul tulistati Zaporižja linna rünnaku ajal alla vene Su-34.
3. Kursk: muutusteta. Aga mõni pilt vangi langenud soldatitest ikka tuli.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: vene poole tugev surve kipub tooma veelgi edenemisi Siverski linna poole, üritab homme seda lõiku täpsemalt vaadata, sest varahommikused viimased blogijate sõnumid sellest teada andsid.
7. Bahmut: survet jagus ning hallis alas võis pisu vene pool Kostantõnivka linna poole edeneda.
8. Donetsk: muutusteta. Kipub neid vangi langenud soldatite videosid üha rohkem blogikanalitesse jõudvat. Kuskil pole veel leidnud nende koguarvu viimastest nädalatest Pokrovskist idas ja kirdes.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Sõjaalane rahastamine jääb venemaa võimude jaoks järgmise kolme aasta jooksul absoluutseks prioriteediks, kuigi mõnevõrra vähendatud kujul, samal ajal kui sõjalised operatsioonid Ukrainas jätkuvad. Ettevõtted ja avalikkus aitavad katta armee vajadusi ja vähendada eelarvepuudujääki. Kolmapäeval kiitis valitsus heaks 2026.–2028. aasta eelarve eelnõu. Selle peamine uuendus on valitsuse plaan tõsta käibemaksu (KM) alates järgmisest aastast 22%-ni koos teiste algatustega, hoolimata riigi juhtkonna korduvatest lubadustest mitte suurendada eelarvekoormust.
KM tõus peaks kolme aasta jooksul tooma riigikassasse 4,4 triljonit rubla, mille kogutulude mobiliseerimise mõju ulatub 7,5 triljoni rublani, selgub eelarve eelnõu materjalidest. Rahandusministeerium teatas, et maksumuudatused on suunatud peamiselt kaitse ja julgeoleku rahastamiseks. „Eelarves kavandatud ressursid tagavad relvajõudude varustamise vajalike relvade ja sõjavarustusega, sõjaväelaste palga maksmise, nende perekondade toetamise ning kaitsetööstuse ettevõtete moderniseerimise. Samuti eraldame vahendeid droonide vastu võitlemiseks ja transporditaristu turvalisuse tugevdamiseks piiri- ja uutes piirkondades,” ütles rahandusminister anton siluanov valitsuse istungil.
Eelarve eelnõu kohaselt moodustavad armee, politsei ja eriteenistuste kulutused järgmisel aastal 38% kõigist kuludest, võrreldes tänavuse 41%-ga eelarvest. 2026. aastal kulutab valitsus kaitsele 12,6 triljonit rubla (126 miljardit eurot) ja riigi julgeolekule 4,1 triljonit rubla (41 miljardit eurot), mis kokku moodustab 7,1% SKPst. 2025. aastal plaanisid võimud kaitsele kulutada 13,5 triljonit rubla ja julgeolekule 17 triljonit rubla ehk 8% SKPst. Tegelikkuses on need kulutused aga suuremad, ütles Reutersi allikas.
venemaa eelarve on üha suurema surve all Ukraina sõjalise konflikti, sanktsioonide, praeguste kohustuste täitmise ja putini triljoni dollari suuruste valimislubaduste täitmise tõttu ning teiselt poolt madalate naftahindade, tugeva rubla ja aeglustuva majanduse tõttu langevate tulude tõttu.
Samal ajal soovib rahandusministeerium vähendada eelarvepuudujääki ja pidada kinni eelarvereeglist, mida on viimastel aastatel korduvalt rikutud, sundides võimuesindajaid tegema üha ebapopulaarsemaid ja valusamaid otsuseid eelarve tasakaalustamiseks.
Pärast 2025. aasta ulatuslikku maksureformi, mis mõjutas eelkõige tulu- ja kasumimaksu, lubas putin fikseerida peamised maksuparameetrid kuni 2030. aastani. siluanov ütles veel suve alguses, et võimudel pole plaanis uut maksukorrektsiooni, hoolimata keerulisest eelarve täitmise olukorrast. Reutersi allikas nimetas aga augusti lõpus uut maksutõusu vältimatuks: „Vastasel juhul ei saa me isegi vähendatud kaitsekulutustega ots otsaga kokku tulla. Nafta- ja gaasitulud langevad ning majandus ei suuda seda täielikult katta.”
Majandusministeerium on oluliselt alandanud venemaa SKP kasvu ja muude eelarvetulude prognoosi aastateks 2025–2026. Uues prognoosis ootab ministeerium venemaa majanduskasvu aeglustumist sel aastal 1,0%-ni 4,3%-lt 2024. aastal ja järgmisel aastal 1,3%-ni.
Intervjuus RBC raadiole vastas venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov küsimusele, kas käibemaksu tõus on märk sellest, et venemaa majandus on erioperatsioonist väsinud, et majandus on erioperatsiooni vajadustega kohanenud nii, et kõik rinde vajadused on enam kui kaetud.
12. Korruptsiooniskandaalidesse segatud miljardäri ja endise Tšehhi peaministri Andrej Babiši partei juhib enne 3.-4. oktoobril toimuvaid üldvalimisi küsitlustes praegust valitsevat koalitsiooni 13 protsendipunktiga. Tema kasuks töötab hiiglaslik venemaa toetatud desinformatsioonimasin, mis on avaldamiste arvu poolest traditsioonilisest Tšehhi meediast ette jõudnud. Babiš võib moodustada omamoodi bloki Ungari ja Slovakkia juhtidega, kes takistavad EL-il Ukrainat aitamast ja propageerivad vallutussõda pidava putini lepitamist. Mõnede ekspertide sõnul on Babiš aga rohkem huvitatud omaenda taskust ja on pigem pragmaatiline kui ideoloogiline.
Praegune Tšehhi peaminister Petr Fiala nimetas valimisi võitluseks riigi geopoliitilise tuleviku pärast. „See on küsimus sellest, kuhu Tšehhi Vabariik liigub. Kas me jääme tugevaks demokraatiaks, täieliku vabaduse, õitsenguga, riigiks, mis on kindlalt läände ankurdatud… või triivime kuhugi itta,” tsiteerib Politico teda kampaaniamiitingul öeldut. Babiši juhitud populistlikul parteil ANO (lühend Tšehhi nimest „Rahulolematute Kodanike Aktsioon”) on Politico koostatud koondküsitluste tulemuste kohaselt praegu 32% häältest. Valitsev parempoolne Kodanikudemokraatlik Partei ja selle koalitsioonipartnerid saavad küsitlustes 19%, samas kui sotsiaaldemokraatidel ja nende partneritel on 13%.
Babiš lubas lõpetada praeguse valitsuse elluviidava rahvusvahelise programmi Ukraina varustamiseks suurtükimürskudega ning kritiseeris kulusid, mida Tšehhi Vabariik kannab Ukraina pagulaste sissevoolu tõttu (kes moodustavad praegu 5% riigi elanikkonnast, mis on EL-i kõrgeim osakaal elaniku kohta).
Põllumajanduspoliitika kontekstis avaldas Babiš, kellele kuulub suurim põllumajandustööstusettevõte Agrofert, lootust, et Ukraina ei liitu EL-iga. Intervjuus kutsus ta üles Ukrainas kompromissile, et vältida sõda venemaaga ja keeldus suurendamast kaitsekulutusi NATO eesmärgini.
putinversteher on saksa poliitiline neologism, mis on tuletatud putini perekonnanimest ja tegusõnast „mõistma”: seda kasutatakse inimeste kohta, kellele sümpatiseerivad putini seisukohaga ja väidavad, et mõistavad teda.
Fiala süüdistas Babišit putini toetamises. „Ta on laskemoonaprogrammi vastu, ta on kaitsekulutuste vastu, ta räägib tingimusteta rahust. Ta aitab putinit, see on täiesti selge,” ütles peaminister mais Financial Timesile antud intervjuus. Babiš süüdistas Fialat Ukraina konflikti eskaleerimises, väites, et peaminister unistab sõjast venemaaga.
Valimiskampaania toimub ulatusliku desinformatsioonirünnaku taustal, mille ulatust Tšehhi väljaande Voxpot uuriv ajakirjanik Vojtech Bohač hindab 5000 postitusele kuus. Tema hiljutine analüüs näitas, et 16 suurt desinformatsioonisaiti toodavad rohkem sisu kui kõik traditsioonilised Tšehhi meediakanalid kokku. Analüütikute sõnul ei ole venemeelne desinformatsioon suunatud niivõrd konkreetse kandidaadi toetamisele, kuivõrd usalduse ja Tšehhi Vabariigi institutsiooniliste aluste õõnestamisele tervikuna. Viimasel ajal on enamik poliitilisi väljaandeid külvanud kahtlusi valimiste legitiimsuse suhtes, seades kahtluse alla demokraatia enda väärtuse, ütleb Praha Julgeoleku-uuringute Instituudi infovastupidavuse programmi juht Kristina Šefčíková. „Me näeme kremli taktikalise käsiraamatu rakendamist inforuumis,” märkis ta.
Kui Babiš võimule tuleb, muutub otsuste tegemine Euroopa Liidus sellistes konkreetsetes poliitikavaldkondades nagu kaitse, ränne ja majandus veelgi raskemaks, arvestades tema võimalikku liitu Ungari peaministri Viktor Orbáni ja Slovakkia peaministri Robert Ficoga, ütles Globseci mõttekoja vanemteadur Vladimír Bilčík Reutersile.
Brno Masaryki ülikooli politoloog Tomáš Csirhan usub aga, et Tšehhi Vabariigis olulist venemeelset muutust ei toimu. Ta ütleb, et Babiš üritab praegu lihtsalt võita hääli valijatelt, kes on mures, et kaitsekulutuste suurenemine tuleb elanikkonna arvelt: Ta on pragmaatiline populistlik poliitik, kes tahab öelda seda, mida ta peab valijate toetuse saamiseks ütlema, selle asemel, et püüda olla ideoloogiliselt venemaa-meelne. Eelmise peaministri ametiajal saatis Babiš 2018. aastal solidaarsusest Ühendkuningriigiga pärast Sergei Skripali mürgitamiskatset vene sabotööride poolt välja kolm vene diplomaati ja seejärel veel üle 80 diplomaadi, kellest paljud olid spioonid, pärast seda, kui nad said teavet venemaa osalemise kohta Tšehhi laskemoonalao plahvatuses 2014. aastal.
Palju sõltub sellest, kas Babiš moodustab koalitsiooni äärmusvasakpoolsete või äärmusparempoolsete parteidega, mis on oma EL-i vastuseisu ja venemaa toetuse osas palju häälekamad, lisab Csirhan. Liit teiste parteidega tooks aga kaasa vähem olulisi muutusi.
Babiši valmisolekut Brüsseliga suhelda võib piirata vajadus Euroopa toetuste järele ja liitlase, näiteks Orbáni tõenäoline kaotus, kes võib kaotada aprillikuu valimised. Üks Euroopa ametnik ütles Reutersile: Me võime saada ühe illiberaalse tegelase ja kaotada teise. Ja on täiesti võimalik, et Babiš on rohkem huvitatud oma rahakotist ja vähem doktriinist.
13. Hiina Küberruumi Administratsioon (CAC) on käivitanud kahekuulise spetsiaalse kampaania, et võidelda negatiivseid meeleolusid õhutava sisuga internetis, seisab agentuuri ametlikul veebisaidil avaldatud avalduses.
Avalduse kohaselt on kampaania suunatud väljaannetele, mis moonutavad pahatahtlikult sotsiaalseid nähtusi, liialdavad valikuliselt negatiivseid juhtumeid ja propageerivad nihilistlikku maailmavaadet. Erilist tähelepanu pööratakse materjalidele, mis levitavad ideid raske töö mõttetusest ja hariduse mõttetusest, mis võimude sõnul panevad kasutajaid ennast liigselt alavääristama ja suurendavad meeleheidet.
Reguleeriv asutus analüüsib kommentaare, otsingutulemusi, soovituste loendeid ja sotsiaalmeedia trende. Keeld on suunatud väljaannetele, mis levitavad kuulujutte majandusliku olukorra, sotsiaalhoolekande ja valitsuse poliitika kohta, moonutavad valitsuse ametlikke avaldusi ning sisu, mis õhutab negatiivseid meeleolusid abielu, tööhõive ja hariduse küsimustes. Kampaania hõlmab ka veriste kuriteopaigamaterjalide, loomade julma kohtlemist kujutava materjali ja vägivalda ülistava sisu eemaldamist. Võimud julgustavad internetikasutajaid aktiivselt teatama reegleid rikkuvatest postitustest.
Rikkujate vastu võetavad meetmed hõlmavad monetiseerimise lõpetamist, sisu eemaldamist ja kontode blokeerimist. Distsiplinaarmeetmeid on juba võetud uudisteplatvormi Toutiao (ByteDance) ja brauseriplatvormi UCWeb (Alibaba) vastu.
Internetitsensuuri karmistamine toimub majandusprobleemide keskel: aeglustuv tööstustoodang, eluasemekriis ja kasvav tööpuudus, eriti noorte seas. Juulis kasvas tööstustoodang Hiinas 5,7%, mis on madalaim tase alates 2024. aasta novembrist.
14. venemaa poolt ametisse nimetatud Zaporižja oblasti okupeeritud osa „kuberner” jevhen balitski rääkis kohtumisel putiniga piirkonna meditsiinipersonali kriitilisest puudusest ja veevarustuse probleemidest. „Meil on tõsine personalipuudus ja me võtame kõikvõimalikke meetmeid, eriti esimese kategooria arstide osas,” kurtis balitski.
Tema sõnul on esimese kategooria arstide personali tase Ukraina oblasti okupeeritud osas praegu 35% ja teise kategooria arstide oma 51%. Arstiabi tagamiseks ajutise meetmena teatas balitski plaanist korraldada rotatsiooni alusel töögraafik arstidele, kes tulevad „mandrilt”.
„Kuberner” teatas ka, et piirkonna põllumajandussektor seisab silmitsi tõsise põuaga. Ta märkis, et territooriumid on alati tagasi võetud ja vee saamiseks sõltuvad nad Dnepri jõest: „Vett lihtsalt pole. Seetõttu on siin igal aastal kriisi ajal, mai või juuni paiku, põuad.“ Aga me tõesti loodame, et suudame Dnepri veetaseme tõsta ja vee oma kanalisse tagasi tuua.” Njah, meenutuseks, et Dnepri vee lasi Kahhovka tammi lõhkumisega alla just vene pool ise peatamaks Ukraina pealetungi.
Eeldatav talivilja saak 2025. aastal on üle 2 miljoni tonni, mis on 4% vähem kui eelmisel aastal. balitski sõnul katab põllumeestele makstav hüvitis vaid osa kahjudest. „Inimene saab hüvitiseks umbes 3000 rubla, aga kui kulud arvesse võtta, on see umbes 5000. Teravili maksab praegu umbes 11 000–13 000 rubla, seega kannavad inimesed märkimisväärseid kahjusid,“ kahetses ta.
15. venemaa valitsus on esitanud riigiduumale seaduseelnõu, millega karmistatakse deserteerumise karistusi isikutele, kelle kriminaalmenetlus peatati sõjaväeteenistuse tõttu. Vastav dokument on avaldatud parlamendi alamkoja veebisaidil.
Selgitava märkuse kohaselt tehakse algatuses ettepanek karmistada kriminaalkaristusi deserteerumise või sõjaväeteenistusest kõrvalehoidumise eest isikutele, kes on karistusest tingimisi vabastatud, samuti isikutele, kelle kriminaalmenetlus peatati ajateenistusse kutsumise või sõjaväeteenistuslepingu sõlmimise tõttu.
Seaduseelnõuga tehakse ettepanek lisada venemaa kriminaalkoodeksi artiklile 338 (desereerumine) uus 4. osa, mis sätestab sellele sõjaväelaste kategooriale 10–20-aastase vangistuse. Praegu on selle artikli maksimaalne karistus 15 aastat vangistust.
Muudatused mõjutavad ka kriminaalkoodeksi artiklit 337 (loata sõjaväeteenistusest eemalolek), pakkudes välja sõja ajal toime pandud rikkumiste eest määratava maksimaalse karistuse suurendamise 10-lt 12-aastasele vangistusele. Karistusseadustiku artikli 339 (sõjaväeteenistuse kohustuste täitmisest kõrvalehoidumine) karistust võidakse pikendada praeguse kümne aasta asemel 12 aastani.
vene Föderatsiooni Ülemkohus toetas algatust, pidades muudatusi endiste vangide toime pandud rikkumiste statistikat arvestades asjakohaseks ja õigeaegseks. Justiitsministeeriumi koostatud seaduseelnõu kiitis eelnevalt heaks seadusandliku tegevuse valitsuskomisjon.
Important Storiesi arvutuste kohaselt on Ukraina sõja kolme aasta jooksul rindel deserteerunud vähemalt 49 000 vene sõjaväelast, mis on võrreldav terve armeekorpuse suurusega. Endiste vangide täpne arv nende seas pole teada.
16. Economist: Ukraina võitleb vapralt venemaa vastu, kuid lõviosa sõjakoormast on langenud rahva õlule, samal ajal kui valitsus on poliitilistes konfliktides takerdunud, kirjutab Economist Ukraina sõjalisi, poliitilisi ja majanduslikke probleeme käsitlevas artiklis. Artiklis väidetakse, et võrreldes sellega, mis oleks võinud juhtuda, on Ukraina vastupanuvõime endiselt muljetavaldav. Kolm ja pool aastat hiljem on venemaa kannatanud sõjalisi kaotusi, isegi kui Ukraina samuti veritseb. putinil ei õnnestunud vallutada isegi Harkivit, mis asub piirist vaid 35 kilomeetri kaugusel, rääkimata Kiievist. Kaubavoog läbi Ukraina süvasadamate ületab sõjaeelse taseme. vene sõjalaevad on varjunud kaugesse Novorossiiskisse, mille on Mustalt merelt välja ajanud Ukraina mereväe droonid. Samuti märgitakse, et rindejoon pole alates 2022. aasta novembrist oluliselt muutunud. Vähemalt miljon vene sõdurit on saanud surma või haavata. Samal ajal on Ukraina uuendused muutnud rindejoone droonide džungliks.
Märgitakse, et probleem on selles, et venemaa kopeerib ja seejärel masstoodab Ukraina uuendusi sageli kiiremini, kui Ukraina ise suudab. Samal ajal muutub sõjavägi üha keerukamaks ja jõhkramaks. Jalavägi on kriitilises puuduses.
Economist kirjutab demokraatliku legitiimsuse puudumisest Ukrainas. „Rahulolematus saavutas haripunkti juulis, kui valitsus üritas kohmakalt piirata kahe sõltumatu korruptsioonivastase asutuse tegevust, kuna nende uurimised jõudsid liiga lähedale kõrgetele ametnikele. Välisliitlaste mure ja rahva opositsioon sundisid valitsust taganema,” kirjutab Economist.
„Zelenski oli alguses demokraatlikum, kuid kogu aplaus saatis ta tühjusesse,” ütleb väljaandele siseringi isik. „Nüüd langetab otsuseid üha kitsam usaldusväärsete isikute ring. Nende seas on eelkõige tema kantseleiülem Andri Jermak, jõhker mees, kelle võimu ei õigusta ei tema kogemused ega autoriteet valimata ametnikuna.”
„Kes iganes võimul on, on presidendiamet langenud Ukraina vanade pahede küüsi. See on ähvardanud opositsioonimeediat ja nende reklaamijaid; see on alustanud juriidilist sõda poliitiliste vastaste, sealhulgas endise presidendi Petro Porošenko vastu.”
Väljaanne kirjutab, et ka Ukraina majandus läbib raskeid aegu. Ukraina püsib nüüd tänu välismaisele elutoetussüsteemile – koos kõigi sellega kaasnevate moonutustega.
Maksud ja siselaenud katavad ainult põhilised sõjalised kulutused, umbes kaks kolmandikku eelarvest. Isegi kõige optimistlikumad prognoosid jätavad järgmisel aastal 45 miljardi dollari suuruse puudujäägi – peaaegu veerandi SKP-st. Lääne lubadused on seni katnud vaid 27,4 miljardit dollarit. „Oleme jõudnud olukorda, kus raha lihtsalt pole,” ütles üks kõrgem ametnik Economistile. „Mõlemad Ukrainale praegu avatud teed – määramata ajaks kestev relvarahu või pikaleveninud sõda – on sünged. Kui sõda lõpeb, on meil vähemalt võimalus sellest välja tulla,” ütleb üks siseringi allikas.
Kuid rahu toob kaasa omad väljakutsed: laastatud majanduse taastamine; koju naasvate vigastatud sõdurite eest hoolitsemine; pahameel; ja uue armee rahastamine väiksema välismaise toetusega.
Sõjategevuse jätkamine on kindlasti võimalik, kuid see laastaks riiki veelgi.
17. Lühiuudised
Iraan on saanud saadetise venemaa MiG-29 hävitajaid ja S-400 õhutõrjesüsteemi, teatas parlamendi riikliku julgeoleku ja välispoliitika komisjoni liige Abolfazl Zohravand Didban Irani teatel. Tema sõnul saabusid MiG-29 lennukid riiki ajutise lahendusena ja paiknevad praegu Shirazi õhuväebaasis. Samal ajal tarnitakse Iraanile pikaajalise koostöö raames järk-järgult hävitajaid Su-35. Parlamendi liige märkis ka, et lisaks venemaa varustusele tarnitakse riiki ka Hiina õhutõrjesüsteeme HQ-9.
Panama on juba tühistanud kahesaja venemaa tankeri registreeringu, sealhulgas need, mida peetakse ohtlikuks opereerimiseks. President Volodõmõr Zelenski teatas sellest pärast kohtumist Panama presidendi José Raúl Mulinoga ÜRO Peaassamblee raames.
Kolmapäeval, 24. septembril kohtus USA välisminister Marco Rubio New Yorgis vene välisministri sergei lavroviga, teatas USA välisministeeriumi pressiteenistus. Kohtumine toimus ÜRO Peaassamblee istungjärgu raames. Välisministeeriumi pressiesindaja asetäitja Tommy Pigott ütles, et Rubio kordas USA presidendi Donald Trumpi üleskutset lõpetada tapmised ja vajadust, et Moskva astuks olulisi samme, et saavutada venemaa-Ukraina sõjale püsiv lahendus. Välisministeeriumi pressiesindaja ei avaldanud kohtumise kohta rohkem üksikasju. Samal ajal teatas venemaa propagandaväljaanne TASS, et kohtumine oli kinnine. See kestis umbes 50 minutit.
Kolmapäeval, 24. septembril viis Ukraina Riiklik Juurdlusbüroo läbi läbiotsimised endise välisluureteenistuse juhi kindralleitnant Valeri Kondratjuki kodus. Sellest teatas Ukrainska Pravda, viidates anonüümsetele õiguskaitseallikatele. Meedia teatel viidi uurimistoimingud läbi 2025. aasta juulis toimunud uurimise osana. Uurimine puudutab SVR-i ametnike võimalikku võimu ja volituste kuritarvitamist 2020. aasta detsembris S-Monitor LLC-lt spetsiaalse riist- ja tarkvarasüsteemi ostmisel infosfääri ohtude tuvastamiseks ja ennustamiseks 112 miljoni Ukraina grivna väärtuses valitsuse lepingu alusel, mis ei põhinenud agentuuri vajadustel.
Põhja-Jüütimaa (Taani) politsei teatas droonide tegevusest Aalborgi lennujaama lähedal. Õhuruum on suletud ja kohapeal on politseinikud juhtunut uurimas.
vene luurelennukid lendasid NATO Läänemerel toimunud Neptuuni õhutõrjeõppuste ajal kaks korda väga madalal kõrgusel Saksa fregati Hamburgi kohal, ignoreerides raadiokutseid. Kaitseminister Pistorius nimetas seda tahtlikuks provokatsiooniks, väites, et Moskva paneb NATO otsusekindlust üha sagedamini proovile.
EL kaalub Ukrainale kuni 130 miljardi euro suuruse reparatsioonilaenu andmist, mida tagatakse venemaa külmutatud varade intressidega. Kiiev maksaks laenu tagasi alles siis, kui ta saab Moskvalt reparatsioonid kätte. Lõplik suurus otsustatakse pärast seda, kui IMF hindab Ukraina rahastamisvajadusi aastatel 2026–2027.
USA energeetikaministri Chris Wrighti sõnul on USA alates tänasest täielikult valmis asendama venemaa gaasi- ja naftatoodete tarneid Euroopasse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
