Sõja ülevaade: 1309. päev – üks suund võib rindel lagunema hakata
Avaldatud: 24 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. september 2025:
esimesed märgid, et Siverski suund võib lagunema hakata.
1. Sihtmärgiks sobib kõik.
2. Läks ikka päris palavaks.
3. Kursk: Ukraina edu jätkub.
4. Harkiv: no ei saada Vovtšanskis asuvast vene väikesest sillapeast lahti.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: kaks küla kaotati ja oht tervel lõigul vene poole edenemiseks kasvas.
7. Bahmut: väike vene poole samm edasi.
8. Donetsk: kohati ikka sõjaudu.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Trumpi seisukoht venemaa ja Ukraina suunal muutus, aga kas korraks ja päriselt?
12. Rosneft on alustanud Exxoniga läbirääkimisi venemaal tekkinud kahjude hüvitamiseks.
13. Aasia rikkaim mees osutub vene nafta peamiseks ostjaks.
14. Novosibirskist pärit mobiliseeritud sõduri ema sai kaitseministeeriumi lähedal piketeerimise eest rahatrahvi artikli „armee diskrediteerimine” alusel.
15. Lühiuudised
vene soldat Aleksei Smirnovil Irkutskist on rindelt videosõnum: „Poisid, ärge tulge siia Ukrainasse võitlema. Mõelge oma lastele. See pole meie sõda. Meid oli 20 ja mina olen ainus, kes on alles jäänud. Ülejäänud on 200.” Osa neist olidki selle kõneleva soldati ümber. Tundub, et video on filminud Ukraina võitlejad… küll vast sai lisakinnitust, et juhtimisega on vene poolel muresid, sest soldat kurtis igasuguse side puudumisest, jaam küll olevat, aga keegi kõrgemal ei vasta…
Nagu karta oli, siis lõpuks võib tihe vene poole konveier hakata mõnes lõigus edusamme tooma, mis võivad tuua kaasa läbimurde, kui Ukraina ei suuda neile piisavalt jõuliselt reageerida. Eile ehmataski Siverski suund, kus vene pool suutis hoonestatud alal liikuda edasi korraga 3 km. Homme vaatab seda suunda põhjalikumalt, sest siit võib järgenda suurem pildi muutus.
Peas on hakanud ringlema arvamus, et võib-olla hakkab vene pool muutma konveieris kasutatavat tehnikat. Kuidagi neid pilte tsiviilautodest, mis kas soomustatud või droonide vastase atribuutikaga, on hakanud rohkem levima. Võimalik, et lisaks jalaväele ja kergliikuritele (tsikkel, ATV jne) võivad hakata rünnakus osalema eelnimetatud autode kolonnid ning soomus kuhugi sekka lisatakse. Jah, liikuvus tõuseb tuntavalt ning paraneb ka droonitabamuse vastane kaitse ning staffi saab kaasa võtta rohkem.
Eile veel muutusi varasemast taktikast pole tuvastanud. Ikka tabatakse keskmisest rohkem vene kaudtuleüksusi.
1. vene armee ründas Zaporižjat teist korda 24 tunni jooksul, seekord droone kasutades. Regionaalse sõjaväevalitsuse juht Ivan Fjodorov teatas inimohvritest. Umbes kell 14.20 raputasid ühte linnaosa kolm plahvatust ja kell 14.30 teatas Fedorov piirkonnas täiendavatest plahvatustest. Vaenlase rünnakudroone tuvastati Hortõtsa rajooni ja Hortõtsa saare suunas. Laod ja sõidukid said kahjustada ning puhkesid tulekahjud. Hukkus kaks inimest ja vigastada sai 12.
Plahvatused Harkivis algasid kell 22.10. Linnapea Ihor Terehhovi sõnul algatas vaenlane linna vastu ulatusliku rünnaku „šaheedidega”. Selle tagajärjel tekkisid linna mõnes piirkonnas elektrikatkestused. Esialgsetel andmetel toimus rünnak Holodnohirski rajoonis. Õnneks vaid üks vigastatu.
Öösel jätkati Zaporižja ründamisega, vähemalt ühest liugpommist ka teada anti muu lendava taustal.
Eile kell 16.56 katkes ainus elektriliin, mis varustas Zaporižja tuumaelektrijaama (ZNPP) Ukraina elektrivõrgust elektriga. Sellest teatas energeetikaministeerium. „Zaporižja tuumaelektrijaam (ZNPP) on oma energiavajaduste rahuldamiseks üle läinud diiselgeneraatoritele. See on jaama tavapäraste töötingimuste oluline rikkumine,“ seisab avalduses. Ministeerium teatab, et kogu okupatsiooni vältel on Zaporižja tuumaelektrijaamas (ZNPP) korduvalt olnud elektrikatkestusi venemaa suurtükitule ja energiainfrastruktuuri kahjustuste tõttu. Üritan mitte väga pessimistlikult mõelda võimalikust ohust…
Okupeeritud Ukrainas asuva Mariupoli uuendatud ülaltvaates tehtud pildid paljastavad sadu aakreid (1 aaker on umbes 0,4047 hektarit) tähistamata haudu – tõendeid venemaa sõjakuritegude kohta selles „vabastatud” linnas.
2. Ukraina droonid on teist päeva järjest rünnanud venemaa pealinna ja riigi Euroopa osa piirkondi. venemaa kaitseministeeriumi andmetel tulistati ainuüksi 23. septembri kell 8.00–14.00 Moskva aja järgi Moskva kohal ning Belgorodi, Kaluuga, Rjazani ja Tuula oblastis alla 58 drooni. Moskva linnapea sergei sobjanin selgitas, et 14 neist droonidest suundusid otse pealinna poole. See rünnak Moskvale on pikim alates maist. Esimesed teated droonide sissetungidest ilmusid 22. septembri õhtul: sergei sobjanin teatas neist kell 19.00. Järgmise 16 tunni jooksul hävitati Moskva võimude andmetel piirkonnas üle 40 drooni. Plahvatuste üle kaebasid Moskva oblasti Odintsovo ja Sergijev Possadi rajoonide ning Moskva Konkovo, Kuzminki ja Tšertanovo rajoonide elanikud. Baza teatel kukkusid Reutovis droonijäänused parklasse, kahjustades nelja autot. venemaa kaitseministeeriumi aruande kohaselt peatasid õhutõrjesüsteemid 23. septembri öösel Belgorodi, Brjanski, Kaluuga, Kurski, Rostovi, Rjazani, Samaara ja Saraatovi oblasti, Moskva oblasti ja okupeeritud Krimmi kohal 69 drooni.
Aga tegelikult:
Kurski oblasti kuberner eile hilisõhtul: Lgovi linn on vaenlase tule all. Taristu ja energiarajatised on kahjustatud. Enamik Lgovi ja selle ümbruse elanikest on hetkel elektrita. Teatati üle 20 plahvatuse.
Taganrogis (Rostovi oblast) teatati öösel plahvatustest pärast seda, kui varem kuulutati välja raketi- ja droonihoiatus. Miskit ka kõrge leegiga põlema süttis.
Valujki, Belgorodi oblast, raudteejaama lähedal. Pärast plahvatusi on näha suurt tulekahju.
Krimmi Tuule seiregrupi teatel satelliidipiltidele viidates põleb ka Kuzmitši-1 naftapumbajaam, mis asub samal Kuibõševi-Tihhoretski torujuhtmel kui Zenzevatka OPS, mis ka põlevat.
venemaa monitooringukanalid väitsiid täna öösel, et Ukraina mehitamata õhusõidukid lähenevad okupeeritud Krimmi poolsaarele Katšale. Katšas asub sõjaväelennuväli, mida kasutatakse vene helikopterite ja muu lennundustehnika paigutamiseks. Mõni päev tagasi hävitas Ukraina Katšas kaks allveelaevatõrjelennukit Be-12 „Tšaika”.
Kohalike teatel toimus öösel Belbeki lennuvälja lähedal (Krimm) kolm plahvatust.
Gvardiiske sõjaväelennuvälja kandist (Krimm) kuuldi täna hommikul kella 7 ajal nelja võimsat plahvatust, teatasid kohalikud.
Reutersi teatel peatas Gazpromi hallatav venemaa Astrahani gaasitöötlemistehas kütuse tootmise pärast seda, kui Ukraina droonirünnak põhjustas 22. septembril tulekahju. Kondensaadiüksus (võimsusega 3 miljonit tonni aastas) sai pihta, mis peatas bensiini ja diislikütuse tootmise. Remont võib võtta nädalaid või kuid. Kaspia mere lähedal asuv rajatis oli pärast eelmist droonirünnakut taas tööle hakanud augustis.
Ukraina 412. Nemesise rügemendi droonioperaatorid tabasid kahte venemaa õhutõrjesüsteemi Tor-M2. Üks kanderakett hävis ja teine sai rängalt kahjustada. Süsteemide väärtus on hinnanguliselt 50 miljonit dollarit.
Kütusega okupeeritud Krimmis eratanklates on seni nirusti, üldjuhul pole bensiini, diislit siiski jagub.
3. Kursk: Ukraina edu jätkub.
vene allikad kirjeldavad olukorda Sumõ oblastis kohutavana. Kindrativka lähedal lõppesid korduvad katsed veehoidlat ületada katastroofiga, kus rünnakgrupid sunniti edasi liikuma, kuid langesid samasse kohta, kusenne neid olid juba hukkunud ees ootel. Lisaks kirjeldati, et palju hukkub veehoidlat ületades. Lisaks anti teada, et jala tuleb minna 15 km, et jõuda eesmistele possadele. Oleksijivkas on võitlus jõudnud küla lõunapoolsesse ääremaale ja keskmesse, kus 810. brigaad ja 30. motolaskurrügement on haaratud sellest, mida nad nimetavad „kangelaslikkuseks”, kuid mida kirjeldatakse kui hakklihamasinat. „Ilmselgelt saavad kõik surma, ukrainlased survestavad kõvasti ja meil pole isegi korralikku luuret. Oleme täiesti silmadeta,” teatavad nad.
Oleksijivkasse on Ukraina omad sisse saanud ja peaks nüüd kontrollima juba poolt küla.
4. Harkiv: kahjuks tuleb uusi sõnumeid, et vene soldatid on ikka paiknemas sillapeas Vovtšanski linnas Oskili jõe lõunakaldal.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: päris valusa edenemise sai vene pool Siverskist lõuna pool ja korraga kaks küla kaotati Pereizne ja Kuzminivka. Samm edasi 3 km aga see kõik toimus kitsal (500 m lai) alal. Ala, kus eramuid tihedalt ning idaservast piiras seda ala põhja-lõuna suunaline raudtee, annab põhjust muretsemiseks, et juba u kuu töötav tihe vene konveier hakkab tooma edenemisi. Lisaks peab Ukraina end tõmbama tagasi sealt nii itta kui kirdesse jäävatest eesmistest possadest ning hetkel võib kogu Siverski lõigu eesmine osa olla langemise ohus.
7. Bahmut: väike samm edasi üle põldude Kostantõnivka linna poole saadi.
8. Donetsk: sõjaudu ikka Pokrovskist idas ja kirdes, kindel vaid aktiivses mõlema poole tegevuses. Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA president Donald Trump kuulutas sotsiaalmeedia platvormil TruthSocial Ukraina täieliku võidu võimalikkust sõjas venemaaga, keda ta kirjeldas kui tõsiste majandusprobleemidega „pabertiigrit”. „Olles õppinud ja täielikult mõistnud Ukraina ja venemaa vahelist sõjalist ja majanduslikku olukorda ning näinud majandusprobleeme, mida see venemaale tekitab, usun, et Ukraina on EL-i toel võimeline võitlema ja kogu oma territooriumi tagasi võtma,” kirjutas Trump. Ta väljendas veendumust, et „aja, kannatlikkuse ja Euroopa ning eriti NATO rahalise toetusega võivad algsed piirid, kust see sõda alguse sai, olla üks võimalus”.
USA president rõhutas, et venemaa „on kolm ja pool aastat sihitult võidelnud sõjas, mille Tõeline Sõjaline Jõud oleks pidanud võitma vähem kui nädalaga”. „See ei defineeri venemaad. Tegelikult paneb see ta välja nägema nagu „pabertiiger”,” teatas ta. Trump osutas venemaa kütusepuudusele, mis on tingitud Ukraina droonirünnakutest naftatöötlemistehastele, samuti asjaolule, et märkimisväärne osa venemaa eelarvest kulutatakse sõjale Ukraina vastu, millel „on Suur Vaim ja mis läheb ainult paremaks”.
„Ukraina võib oma riigi tagasi algsele hiilgusele tuua ja kes teab, võib-olla isegi kaugemale minna! putin ja venemaa on suurtes majandusraskustes ning nüüd on Ukrainal aeg tegutseda,” kirjutas Trump, lisades, et soovib mõlemale poolele parimat. Ta rõhutas ka, et Ameerika Ühendriigid jätkavad NATO relvade tarnimist, et liitlased saaksid nendega teha, mida tahavad.
Kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga 23. septembril teatas Ameerika juht ka, et NATO riigid peaksid alla tulistama alliansi õhuruumi rikkuvaid venemaa lennukeid. Ta mainis taas venemaa majanduse kohutavat seisu ja märkis, et Ukraina sõjavägi teeb head tööd Moskva vägede peatamisel. Valge Maja juht teatas oma plaanist arutada Ungari peaministri Viktor Orbániga venemaa naftaostude lõpetamist. Lisaks ütles Trump, et kavatseb Zelenskiga peetavatel kõnelustel arutada Ukraina julgeolekugarantiisid. „Me räägime sellest. Ja ma loodan, et meil on võimalus selle juurde veidi hiljem tagasi tulla. Sellele küsimusele on veel vara vastata,” selgitas Valge Maja juht.
Kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ÜRO Peaassamblee raames teatas USA president Donald Trump, et NATO liikmesriigid peaksid alla tulistama alliansi õhuruumi rikkuvad venemaa sõjalennukid. Küsimusele, kas Ameerika on valmis oma liitlasi sellistes tegevustes toetama, märkis Trump, et see sõltub asjaoludest.
Oma tunniajase kõne ajal ÜRO Peaassambleel pühendas Donald Trump kolm minutit Ukraina konfliktile, korrates oma varem lausutud klišeesid. Ta kutsus kõiki riike üles kehtestama massiivsed tariifid neile, kes rahastavad Ukraina sõda. Trump tõi esile Hiina ja India, kes on vene nafta peamised ostjad, kui peamised sõja sponsorid. Samal ajal kurtis Trump, et Euroopa riigid ostavad jätkuvalt naftat ja gaasi venemaalt.
Seitsmest sõjast, mille Trump väidetavalt pärast Valgesse Majja naasmist peatas, ütles ta, et tema arvates oleks Ukraina sõda kõige lihtsam lõpetada tänu oma suhetele president vladimir putiniga, mis on alati olnud head. „Kuid sõjas on palju üllatusi,” näiteks „kõik arvasid, et venemaa võidab selle sõja kolme päevaga… see pidi olema vaid väike kokkupõrge,” aga läks teisiti: „See ei tee venemaad heaks. See paneb neid halvasti paistma… Ja nad on võidelnud kolm ja pool aastat, tappes igal nädalal mõlemal poolel 5000–7000 noort sõdurit.” Aga kui ta oleks 2022. aastal olnud USA president, kinnitas Trump taas, poleks sõda alanud.
Trump sai tema sõnul kaks nädalat tagasi teada, et isegi NATO riigid jätkavad venemaa energiaressursside ostmist ja on selle üle rahulolematu. Euroopa ei tohiks seda teha, ütles USA president: „Nad ostavadvenemaalt naftat ja gaasi, samal ajal sellega võideldes… Nad rahastavad sõda iseenda vastu… Nad peavad koheselt lõpetama kogu energia ostmise venemaalt.”
Euroopa Liidus jätkavad venemaa energiaressursside ostmist Ungari, kelle peaministrit Viktor Orbánit võib pidada Trumpiga ideoloogiliselt kõige sarnasemaks juhiks Euroopas, ja Slovakkia. Välisminister Péter Szijjártó kinnitas Peaassamblee kõrvalt The Guardianile antud intervjuus Ungari keeldumist lõpetada venemaalt nafta ja gaasi importi.
Kui venemaa ei ole valmis sõja lõpetamise üle läbirääkimisi pidama, on Ameerika Ühendriigid täielikult valmis kehtestama väga tugeva vooru võimsaid tariife, mis minu arvates peatavad verevalamise väga kiiresti, teatas Trump. „Kuid selleks, et sanktsioonid nüüd tõhusad oleksid, peavad Euroopa riigid ja kõik teie, kes täna siia kogunesite, rakendama täpselt samu meetmeid,” ütles president Peaassamblee saalis viibijatele.
12. Ameerika naftafirma Exxon Mobil ja venemaa riigile kuuluv energiagigant Rosneft on allkirjastanud mittesiduva lepingu, mis aitab Exxonil tagasi teenida 4,6 miljardit dollarit kahjumit, mis kanti maha 2022. aastal pärast seda, kui Moskva käivitas Ukrainas oma erioperatsiooni, ütlesid kaks läbirääkimistega kursis olevat allikat Reutersile. Leping tähistab esialgset sammu USA ja venemaa vaheliste kaubandussuhete taastamise suunas, kuigi edasine edasiminek on ebatõenäoline, kuni Moskva liigub Ukrainas rahumeelse lahenduse poole ning USA ja Euroopa Liit leevendavad venemaa-vastaseid sanktsioone.
Exxoni pressiesindaja Terry Wade keeldus kommentaaridest. Eelmisel nädalal ütles Rosneft Reutersile, et ta ei ole Exxoniga venemaal koostöölepingut allkirjastanud. Reuters küsis Rosneftilt ka, kas see on allkirjastanud Exxoniga mittesiduva esialgse lepingu, et aidata Ameerika ettevõttel tagasi teenida raha oma tegevusest venemaal. Rosneft ei vastanud sellele taotlusele.
Exxon sai loa pidada Rosneftiga läbirääkimisi USA presidendi Donald Trumpi ja endise presidendi Joe Bideni administratsioonide ajal. Läbirääkimised kahjude hüvitamise üle on kestnud alates 2023. aastast, teatas Exxoni tegevjuht Darren Woods eelmisel nädalal.
Exxon ja Rosneft pidasid augustis USA ja venemaa ametnike kohtumisel läbirääkimisi, et arutada olukorda Ukrainas, teatas Reuters. Trump kohtus augusti keskel Alaskal venemaa presidendi vladimir putiniga, et veenda Moskvat nõustuma Ukrainaga rahulepinguga.
Rahupüüdlused on sellest ajast peale takerdunud, kuid Exxon ja Rosneft on läbirääkimisi jätkanud, ütlesid allikad. Ettevõtted allkirjastasid lepingu augusti lõpus või septembri alguses, ütles üks kahest allikast. Uus leping Rosneftiga seab tingimused läbirääkimisteks, mis võivad aidata Exxonil tagasi saada 4,6 miljardi dollari suuruse mahakantud summa, ja see ei ole õiguslikult siduv, ütlesid kaks allikat. Kui Woodsilt eelmisel kolmapäeval küsiti, kas Exxon ja Rosneft on kokkuleppele jõudnud, vastas ta, et tegemist on kahjude hüvitamisega, kuid üksikasju ei esitanud.
2022. aasta aprillis kandis Exxon maha 4,6 miljardit dollarit kahjumit, mis oli seotud tema 30-protsendilise osaluse väärtuse langusega Sahhalin-1 nafta- ja gaasiprojektis venemaa Vaikse ookeani ranniku lähedal. Moskva on valmis laiendama läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega energiakoostöö üle, sealhulgas Sahhalin-1 projekti osas, ütles venemaa asevälisminister sergei rjabkov eelmisel nädalal vene meediale. „Võin mainida Sahhalin-1 kui kõige ilmsemat näidet tööst, mis on selles valdkonnas alanud ja on hästi tuntud. Kuid on ka teisi valdkondi. Oleme valmis neid arutelusid süvendama ja avatud praktilisele koostööle,” tsiteeris Interfax rjabkovi.
Exxoni naasmine venemaale oleks kasulik, ütles Sahhalini kuberner valeri limarenko septembris.
13. India ettevõte Reliance Industries on mitmes mõttes liider. See on riigi suurim valdusfirma. See haldab ka maailma suurimat naftatöötlemiskompleksi. Seda kontrollib Aasia rikkaim ärimees Mukesh Ambani, kellel on üks maailma suurimaid varandusi – umbes 100 miljardit dollarit (Ambani on praegu Bloombergi miljardäride indeksis 18. kohal). Lõpuks sai Reliance’ist venemaa nafta suurim ostja pärast seda, kui lääneriikide kehtestatud embargo ja sanktsioonid sundisid venemaad oma tarneid Aasiasse suunama ja naftat allahindlusega müüma.
Alates Ukraina sõja algusest on Reliance ostnud venemaalt 33 miljardi dollari väärtuses naftat, selgub India valitsuse andmetest, mida The Washington Post on üle vaadanud. See moodustab umbes 8% venemaa nafta koguekspordist samal perioodil, mis ulatus Energia ja Puhta Õhu Uurimiskeskuse (CREA) hinnangul umbes 410 miljardi dollarini. See on ühe ettevõtte kohta üsna suur summa, ütleb CREA analüütik Vaibhav Raghunandan: „Igaüks, kes ostab venemaa naftat, täidab kremli riigikassat, mis seejärel rahastab sõjaväge.”
Enne sõda ei ostnud India venemaalt peaaegu üldse naftat, kuid seejärel muutusid tehingud väga tulusaks tänu allahindlusele, mida müüjad olid sunnitud pakkuma lääneriikide kehtestatud 60 dollari suuruse barrelihinna ülempiiri ja arvukate sanktsioonide tõttu. India ettevõtted said odavamat naftat rafineerida ja sellest saadud kütust turuhinnaga müüa, sealhulgas teistele riikidele. Kpleri andmetel ostis Reliance selle aasta augusti lõpuni venemaalt umbes poole oma impordimahtudest.
Reliance on alates 2022. aastast odava venemaa nafta pealt teeninud lisaks 6 miljardit dollarit ehk ligikaudu 38% India ettevõtete 16 miljardi dollari suurusest lisakasumist, mis on tänu toornafta allahindlusele saadud, teatas Financial Times augustis, viidates Energy Aspectsi asutaja ja analüütikadirektori Amrita Seni arvutustele. Seni sõnul teenisid India erarafineerimistehased rohkem kui riigile kuuluvad, kuna nad eksportisid rohkem naftasaadusi.
Alates Ukraina sõja algusest on India saanud Energy Aspectsi andmetel keskmiselt 11 dollarit allahindlust venemaa nafta barreli kohta, kuigi summa on olukorrast olenevalt kõikunud. Septembrikuu laadimislepingud sõlmiti 2–3 dollari suuruse allahindlusega barreli kohta, kuid India hakkas suurenenud riskide tõttu nõudma, et venemaa ettevõtted suurendaksid seda allahindlust oluliselt.
Augusti lõpus kahekordistas Donald Trump India imporditollimaksud 50%-ni, nõudes, et India lõpetaks venemaalt nafta ostmise. Juulis kehtestas EL venemaa toornaftast valmistatud naftasaaduste ostmisele embargo.
Ameerika delegatsioon alustas hiljuti Indiaga kaubandusläbirääkimisi ja lisas nõudmise lõpetada venemaa nafta ostmine, teatas Bloomberg hiljuti informeeritud allikatele viidates. See nõudmine on ebatavaline, kuna riigi suhted kolmanda riigiga on harva kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste osa.
India delegatsioon nõudis omalt poolt täiendavate 25% tariifide kaotamist, mida valitsus nimetas ebaõiglaseks, põhjendamatuks ja ebamõistlikuks, ning selgitas, et venemaa nafta ostmine oli vajalik energiajulgeoleku tagamiseks. India rafineerimistehased ei plaani oma importi vähendada, kuna riigi sisenõudlus kütuse järele kasvab praegu ja valitsus ei ole selles osas mingeid korraldusi andnud, kirjutab Bloomberg.
14. Novosibirskist pärit mobiliseeritud sõduri ema Lidija Nekrassova sai kaitseministeeriumi hoone ees seismise eest 33 000 rubla (330 eurot) suuruse trahvi. Aktivisti Paulina Safronova sõnul mõisteti naine süüdi armee diskrediteerimises ja politseile kuuletumata jätmises. „Varsti nõutakse trahv sisse. Ja kui Lidija mõistusele tuleb, filmib ta video sellest, kuidas teda koheldi ja mida ta pidi taluma,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis.
Nekrassova pidas ministeeriumi hoone ees 21. septembril, venemaal mobilisatsiooni väljakuulutamise kolmandal aastapäeval, üksikpiketti. Ta nõudis oma poja rindelt tagasitoomist. Safronova sõnul olid julgeolekujõud vahistamise ajal jõhkrad: „Nad rebisid ta jaki puruks. Nad hakkasid mind eemale tõukama.” Pärast seda oli naine peaaegu kaks päeva kadunud. Teised aktivistid, mobiliseeritud sõdurite sugulased, kogusid raha advokaadile.
See pole esimene kord, kui mobiliseeritud sõdurite perekonnad on kaitseministeeriumi ees proteste korraldanud. Nende peamine nõudmine on rotatsioon ja lähedaste koju naasmine, kuid nad ei nõua sõja lõppu. Eelmisel suvel laskusid aktivistid, kellest enamik olid naised, isegi põlvili, nõudes kohtumist kaitseminister andrei beloussoviga. Kuid kindralpolkovnik borissenko astus neile avameelselt vastu, kuulutades, et mobiliseeritud sõdurid teenivad sõja lõpuni ja süüdistades protestijaid tahtlikus provokatsioonis.
Safronova teatas, et pärast selliseid proteste sai ta sotsiaalmeedias Z-patriootidelt ähvardusi. Samal ajal pole mobiliseeritud sõdurite sugulased seni rotatsiooni kindlustada suutnud. Märtsis teatas putin, et rotatsiooni ei ole plaanis. Njah, tundub, et varsti vist polegi eriti kedagi enam roteerida…
15. Lühiuudised
vene Õigeusu Kiriku ülempreester kirill ivanov teatas, et pensioniea uut tõusu saab ära hoida ainult palve tugevdamise ja sündimuse suurendamisega. Oma Telegrami kanalis „Preestriga kõigest” märkis preester, et pensionisüsteemi rahastavad töötavad kodanikud ning madala sündimuse ja nõrgenenud vaimsuse tõttu on riik sunnitud pensioniiga tõstma. „Mis juhtub, kui me võimude eest ei palveta? Esmalt tõstetakse pensioniiga veelgi,” hoiatas ivanov, süüdistades sellega varasemat tõusu venemaa ühiskonnas.
Kolm Aafrika riiki – Burkina Faso, Mali ja Niger – teatasid oma viivitamatust lahkumisest Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust (ICC). Sõjaväehunta kontrollib Burkina Fasot, Malit ja Nigerit pärast riigipööret aastatel 2020–2023. Nende armeed on silmitsi süüdistustega tsiviilisikute vastu suunatud kuritegudes. Viimastel aastatel on venemaa tugevdanud oma sidemeid nende kolme riigiga.
Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas Kopenhaageni lennujaamas toimunud drooniintsidenti tõsiseks rünnakuks kriitilise infrastruktuuri vastu. Ta seostas seda laiemate Euroopa pingetega, viidates droonide sissetungidele Poolas ja Rumeenias ning venemaa õhuruumi rikkumistele, öeldes, et ta ei saa välistada venemaa vastutust.
Hiina lipu all sõitev kaubalaev 𝘏𝘦𝘯𝘨 𝘠𝘢𝘯𝘨 9 on teinud järjekordse „tarne“ venemaa okupeeritud Sevastoopoli sadamasse Krimmis, mis on olnud lääneriikide sanktsioonide all alates 2014. aastast. Hiljutised pildid näitavad 𝘏𝘦𝘯𝘨 𝘠𝘢𝘯𝘨 9 nüüd seal.
Ukraina võiks korraldada presidendivalimised, kui rindel sõlmitakse relvarahu. President Volodõmõr Zelenski teatas sellest intervjuus Fox Newsile. Ta teatas, et Ukraina on valmis seda küsimust kaaluma, kuid turvalisus tuleb tagada. „Me vajame valimiste ajal turvalisust. Isegi kui see on meie põhiseaduse kohaselt keeruline, saame relvarahu korral valimised korraldada,” ütles Zelenski.
venemaa välisminister sergei lavrov on saabunud New Yorki, et osaleda käimasoleval ÜRO Peaassambleel, teatas venemaa riigimeedia täna varahommikul.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
