Sõja ülevaade: 1308. päev – kaks vene poole edenemist
Avaldatud: 23 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. september 2025:
kaks vene poole edenemist ning Moskvani ulatuti.
1. Sajab.
2. Moskvani ulatuti ja Krimmi kohal palav.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eip parane olukord.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ikka veel kohatist sõjaudu.
9. Lõunarinne: jälle üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. Moldovas peeti nädal enne valimisi kinni 74 inimest kahtlustatuna venemaa toetatud rahutuste korraldamises.
12. venemaa valitsuse võlakirjade hinnad langesid maksutõusu kuulujuttude tõttu.
13. venemaa nõuab, et ÜRO taastaks juurdepääsu Lääne lennukite varuosadele ja rahvusvaheliste lendudele.
14. venemaa keskpank teatas venelaste sissetulekute väga kiirest kasvust – 15%.
15. putin andis Bideni endisele nõunikule venemaa kodakondsuse.
16. Keenia algatas inimkaubanduse uurimise pärast seda, kui Keenia sportlane Ukrainas end vangi andis.
17. Lühiuudised
Murelikumaks teeb Sõrski, kuidas nüüd pehmelt öelda, kohatine ebatäpsus andmete esitamisel ei anna usutavust ka tema tõestele ütlemistele. Saan aru, et motti on vaja ka tõsta, aga kas selliselt. Siia patta lähevad nii külade kaotamiste ja taandumiste pidev varjamine kui näiteks rünnakuüksuste loomine… nagu neid poleks varasemalt olnud või kas kõigil lahinguüksustel eip peakski olema rünnakuvõimet? Hea väljaõppe lisaks varustusele on kõige alus ja no loeb sellistest sõnumitest välja pigem poliitilist hõngu.
Muutusi võrreldes varasemate päevadega nii taktikas kui lõikude intensiivsuses pole. Küll tabati rohkem kaudtuleüksusi ja seda isegi väiksema vene poole kaudtulelöökide juures.
Jätkuvalt toob edu kõigi relvaliikide nutikas kasutamine koostöös ehk siis pole sõjanduse üldpõhimõtetes miskit muutunud. Vähesem ressurss Ukraina poolel paneb neid üha rohkem leidma nutikaid lahendusi ja ikka tuleb infot, et seda suudetakse. Egas murdumised võivadki tulla sellest, et kuskil muutub kaitse ka sügavuti nii hõredaks, et vene poolele tekib läbilõike võimalus ja siis sinna mass peale suunatakse. Sellist kvantiteediga kulutamist ja läbilõike otsimist näeb juba pikalt ning suur mass seni veel ootel… Jätkuvalt mures, sest oht suuremate alade kaotuseks olemas. No ei näe Ukraina üksuste mehitatuse taset ja kõiki paiknemisi, aga senine suundumus siiski näitab, et ressurssidega napilt mitmes lõigus on.
Kui Sumõ suunal taandumine on vene poolele pigem valus poliitiliselt ja mõni kindral veel sule sappa võib saada, siis üha tõusev surve nii Harkivi suunal toetamaks kogu Oskili läänekaldal olevate alade vallutamist kui Lõmanist Pokrovskini suurema Ukraina tööstuslinnade komplekti vallutamist ning lõunarinde kummaski servas ponnistusi annab aimu kolmest suurest pingutuste suunast ja mass laseb arvata, et kõik need sõjaliselt tähtsad vene poolele on aga poliitiline element tõstab hetkel tähtsaimaks just tööstuslinnade komplekti.
Kõrvaltvaatajale võib olla põnev selline hallis alas väikeste gruppide action, aga see toimub ööpäevaselt ja on ülikurnav selles osalejatele. Iga õhus lendav elukas ja maal liikuv inimene kujutab endast ohtu ning kuhu pomm alla kukub, on teadmata. Kipub päris palju nägema ka seda, et vene pool saadabki vaid üksikuid soldateid edasi või kaaslase langemisel jätkab see üks ikka edenemist. Kohati lasevad seljakoti suurused aimata, et varustust eluks võib jaguda isegi kuni nädalaks, aga näeb ka vaid rakmetega soldateid, kel suuremaid varusid kaasas polegi, aga selliselt on liikuvus suurem. Lisaks kipub arvam, et paljudes lõikudes hallis alas on mõlemal poolele olukorra teadlikkusega nirusti selle kiire muutumise tõttu ja palju võib olla sõbralikku tuld ehk siis lastakse omasid. Loodetavasti juhtub seda vene poolel kordades rohkem. Pokrovski suunalt tuli blogijatelt infot, et peavad siin saadud kaotuste suhet 1:5-le edukaks.
1. Ivano-Frankivski oblasti (Ukraina) sõjaväe värbamisamet teatas rünnakust Kaluši rajooni territoriaalsele värbamis- ja sotsiaaltoetuskeskusele. „22. septembril 2025 ründas tundmatute isikute grupp Kaluši rajooni territoriaalset värbamis- ja sotsiaaltoetuskeskust. Rünnaku tagajärjel põgenesid kolm territooriumil viibinud ajateenijat,” teatas väljaanne.
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas kahe Kiievi oblasti elaniku vahistamisest, kes varustasid vene droone Ukraina SIM-kaartidega. Kinnipeetavad ostsid Ukraina SIM-kaardid ja saatsid need seejärel kaartide üleandmise kattevarjuks oma kaasosalistele Euroopa Liidus.
23. septembri öösel ründasid vene okupatsiooniväed Zaporižjat kuue liugpommiga. Tabati tsiviilinfrastruktuuri ja elamuid. Üks mees hukkus; päästjad tõid tema surnukeha rusudest välja.
Täna öösel ründasid vene väed Tšernihivit droonidega. Sihtmärgiks oli kriitilise tähtsusega taristu objekt.
2. 22. septembri õhtul algatas Ukraina Moskvale droonirünnaku. Moskva linnapea sergei sobjanin teatas, et õhutõrjeväed peatasid linnale lähenedes kokku 12 drooni ja kinnitas, et maapinnal kahju ei registreeritud. Kipub arvama, et tegu võis olla luurega selgitamaks välja vene õhutõrje paiknemist ja võimekust enne suuremat päris rünnakut.
Ukraina luure teatas, et tabas ajutiselt okupeeritud Krimmis kahte vene amfiiblennukit Be-12 Tšaika. See on ajaloo esimene sellise allveelaevatõrjelennuki kaotus, teatas Luure Peavalitsus. 21. septembril toimunud reidi poolsaarel viisid läbi spetsiaalse luureüksuse „Kummitus” hävitajad. Märgitakse, et amfiiblennukid Be-12 Tšaika on varustatud kallite allveelaevade avastamise ja tõrje seadmetega. Lisaks kahele vaenlase lennukile Be-12 tabasid luureohvitserid ka mitmeotstarbelist helikopterit Mi-8.
vene meedia kinnitamata teadete kohaselt võis Hersoni kollaborant volodõmõr saldo (okupeeritud Hersoni oblasti venemeelse administratsiooni juht) Krimmis toimunud nn FSB datša rünnakus hukkuda. Allikate väitel viibis ta rünnaku ajal sündmuskohal ja pole pühapäevast saadik temaga ühendust saadud, samal ajal kui okupatsioonivõimud üritavad teda leida.
ASTRA teatel kahjustasid öised rünnakud okupeeritud Krimmi vastu venemaa õhutõrjet ja sõjalist infrastruktuuri. Volotšajevka lähedal hävitati 31. õhutõrjediviisi radariüksus, Donskoje lähedal aga tabati süsteemi Pantsir-S1, mille tagajärjel sai vigastada üks sõjaväelane. Sakõ rajoonis Vitinos kahjustasid arvatavad Neptunuse raketid kasarmuid, väljaõppekeskust, sööklat ja teisi hooneid.
Okupeeritud Sevastoopolist saabus mitu teadet merelt saabuvatest Ukraina ründedroonidest. Katša, linna põhjaosa ja avamerealade kohta on antud hoiatused.
Ukraina peastaap kinnitab kahe suure venemaa logistikakeskuse hävitamist: 29. augustil ründasid nad Luhanskis okupeeritud Bohdanivka lähedal asuvat tohutut drooniladu, hävitades 19 000 mehitamata õhusõidukit ja varustust. 18. septembril tabati venemaa 70. motolaskurdiviisi laskemoonahoidlat, hävitades tankimürske, miine, granaate ja sõidukeid.
3. Kursk: muutusteta.
vene allikate väitel kaotas Vaikse ookeani laevastiku 155. kaardiväe merejalaväebrigaad Sumõ oblastis Oleksijivkas ainuüksi juunis ja juulis vähemalt 400 sõdurit. Teised allikad on juba kinnitanud, et vene üksused kannavad suuri kaotusi, püüdes hoida allesjäänud okupeeritud alasid.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ei näe ei olukorra paranemist Kupjanski linnas ja selle ümber ega Lõmani suunal.
Lõmani suunal said vene väed enda kontrolli alla Derilovo küla juures olnud Ukraina positsioonid ning olla võetud sõjavange. Pilk kaardile laseb arvata, et magati maha võsastunud alasid pidi lähenenud vene soldatid. Jah, üha enam hakkab tunda andma eesliini võitlejate väsimus, sest ressursse ei jagu nende roteerimiseks, andmaks aega puhata.
6. Siversk: muutusteta aga murepilv siingi hõljub ja ottab juba senise tugeva surve veelgi tugevnemist.
7. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: seni on selguseta seis Pokrovskist kirdes-idas. Ringlevaid kohatisi uudiseid suurtest vene vangide kogustest, eip saa kuidagi kinnitada. Aktiivsed selles lõigus mõlemad pooled ja eip kipuks tõttama arvamuste andmiseks. Võib-olla homme targem…
Seis Pokrovski lõunaküljel on kohatiste väikeste kärinatega, sest ikka tuleb infot, et linna sisse väikesed vene jalaväegrupid saavad. Seni nende püsivamat paiknemist tuvastada pole suutnud.
9. Lõunarinne: vene väed vallutasid Kalõnivske küla. Tõenäoliselt tõmbuvad Ukraina väed selles piirkonnas aeglaselt jõejoonele tagasi, selle asemel et külade pärast eriti ägedalt võidelda. Veel väga ei muretse. Kahjuks on seni alles sektori lääneservas asuv vene poole sillapea ja no ei saada seda likvideeritud. Tugevamaid kompimisi sektori keskmises osas on suudetud siiski kontrolli all hoida.
10. Herson: muutusteta.
11. 22. septembril pidasid Moldova võimud 250 haarangu käigus kinni enam kui 100 inimest. Uurimise käigus kahtlustati Moskva toetatud plaani korraldada massirahutused ja destabiliseerida riiki enne parlamendivalimisi, teatas Moldova organiseeritud kuritegevuse ja erijuhtumite osakonna peaprokurör Victor Furtună.
Politsei andmetel toimusid haarangud mitmes kohas üle riigi. 74 inimest peeti kinni kuni 72 tunniks ja enamik kahtlusaluseid, vanuses 19–45 aastat, olid süstemaatiliselt reisinud Serbiasse väljaõppele, teatas Furtună. Riigi politseijuhi Viorel Cernăuteanu sõnul ei teadnud mõned kahtlusalused oma reiside tegelikust eesmärgist (neid esitleti palverännakutena) ja alles hiljem hakkasid nad osalema rahutuste ettevalmistamises ja olukorra destabiliseerimises Moldovas. Politsei väidab ka, et rahutuste korraldamise plaani koordineeriti vene Föderatsioonist kuritegelike elementide kaudu.
Võimud kinnitasid, et uurimine ei ole suunatud poliitiliste organisatsioonide vastu. Operatiivtegevuse eesmärk on dokumenteerida Serbiasse väljaõppele läinud isikute kuritegelikku kavatsust ja organiseeritust, öeldi avalduses.
President Maia Sandu ütles läbiotsimisjärgses avalduses, et kreml kulutab valimiste mõjutamiseks sadu miljoneid eurosid. „Inimesed on iga päev valedest joobunud,” ütles ta, lisades, et venemaa maksab sadadele moldovlastele rahutuste ja vägivalla provotseerimise eest. Sandu lisas, et kremlil on Moldovas kaasosalisi ja nad on valmis oma riigi raha eest maha müüma.
Moldova korraldab 28. septembril parlamendivalimised, mida eksperdid näevad valikuna riigi teekonna EL-i poole jätkamise ja Moskvale lähenemise vahel. Moldova sai EL-i liikmeks saamise kandidaadi staatuse 2022. aastal. Sandu loodab saavutada EL-i liikmelisuse 2030. aastaks.
Pärast Ukraina sõja puhkemist on Moldova president korduvalt süüdistanud venemaad riigipöördekatses riigis. Sandu sõnul palkas kreml muuhulgas inimesi valitsusvastastes meeleavaldustes osalema, viis läbi desinformatsioonikampaaniaid, maksis valijatele altkäemaksu ja rahastas kremli-meelseid parteisid.
Juulis keeldus Moldova keskvalimiskomisjon registreerimast kremli-meelset poliitilist blokki „Võit” parlamendivalimisteks. Põhjuseks toodi finantseerimise ja kulude aruandlusega seotud seaduse rängad rikkumised, sealhulgas koalitsiooniliikmete suutmatus esitada kuluaruandeid Moskva reiside ajal. Keskvalimiskomisjon märkis ka, et bloki loomises osales põgenenud kremli-meelne ärimees Ilan Shor, kelle partei on kuulutatud põhiseadusevastaseks.
12. Eelarveprobleemid ja oodatavad maksutõusud on toonud kaasa hinnalanguse ja venemaa valitsuse võlakirjade tootluse tõusu. RGBI indeks, mis kajastab OFZ-de hinda, langes septembri alguse 121 punktilt 117 punktile. Pikaajaliste võlakirjade tootlus, mida rahandusministeerium eelistab emiteerida, tõusis umbes 1 protsendipunkti võrra 14,4%-ni aastas. Ekspertide arvates peegeldab see peamiselt eelarve ebakindlust. Investeerimispankur Jevgeni Kogan nimetab valitsuse võlakirjade hinnalanguse peamiseks põhjuseks eelarvehirmu.
Aasta esimese kaheksa kuu puudujääk ulatus 4,2 triljoni rublani, ületades aastaplaani. Järgmise nädala alguses (enne 1. oktoobrit) on kavas esitada duumale järgmise kolme aasta eelarve ja 2025. aasta eelarve muudatused. See on praegu peamine intriig: mida valitsus välja pakub, kui võimalused suhteliselt valutuks kulutuste suurendamiseks, nagu see on olnud viimased kolm aastat, on piiratud. „See ei ole mingisugune eelarve läbiminek. See on [poliitiline] valik,” ütles Moskva Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna majanduspoliitika uuringute keskuse direktor Oleg Buklemishev.
Selle valiku ootuses langetas keskpank 12. septembril ootamatult baasintressimäära 18%-lt vaid 17%-le. Turg oli oodanud keskpangalt järsemat intressimäära langetamist – 16%-le, mis oli hindadesse sisse arvestatud – ja hakkas kõrgemate intressimääradega kohanema. Keskpanga esimees elvira nabiullina omistas keskpanga otsuse ebakindlusele fiskaalpoliitika osas: „Meie otsus peegeldab meie arusaama (täna kättesaadava teabe põhjal) sellest, kuidas eelarve kujuneb.” nabullina selgitas, et keskpanga jaoks ei ole kõige olulisem eelarvekulud, vaid puudujääk: mida suurem on puudujääk, seda kõrgem on baasintressimäär. Kui kulud kaetakse maksutuludega, võib intressimäär olla madalam. OFZ tootlus, nagu ka teised turuintressimäärad, sõltub baasintressimäärast ja selle eeldatavast trajektoorist. Mida kõrgem on baasintressimäär, seda madalamad on valitsusvõlakirjade hinnad, kui kõik muud tegurid jäävad samaks. „Kui eelarve oleks olnud planeeritud tasemel, oleks määr aasta lõpuks langenud 13–14%-ni. Aga suure defitsiidi korral arvan, et see langeb vaid 15%-ni,” kirjutab Kogan.
Valitsus arutab juba edasisi maksutõuse, täpsemalt käibemaksu tõstmist 20%-lt 22%-le. See vähendab eelarvepuudujääki, kuid kahjustab valitsuse võlakirjade hindu. Inflatsiooni (ja seega ka keskpanga intressimäära) puhul on peamine parameeter valitsuse kulutuste kasvumäär. Teine oluline turu sisend on maksumuudatused, selgitab T-Investmentsi peaökonomist Sofia Donetsk. Ta näeb „kasvuruumi” tulumaksus, mida on sel aastal juba tõstetud: „See on meie tulude jaoks ebameeldiv, kuid sellel on ka eeliseid: maks on disinflatsiooniline.” Samuti võime oodata edasisi toorainemaksude kohandusi ning mitmesugused „tasud” (näiteks ringlussevõtu tasud ja aktsiisimaksud) jätkavad tõusu, kuid nimetab käibemaksu tõusu „üheks ebameeldivamaks valikuks finantsturu jaoks”.
See toob kaasa hinnatõusu ja inflatsiooniootuste tõusu, mis aasta jooksul hääbub ja seejärel isegi annab teed disinflatsioonile (kuna maks vähendab ostujõudu), mis tähendab, et baasmäära langetamine võib lähikuudel märkimisväärselt aeglustuda, selgitab Donetsk. Kogani sõnul võib käibemaksu tõstmine 22%-ni lisada inflatsioonile 0,7 protsendipunkti. See käivitab kõrgema inflatsiooni ja baasmäära, hoiatas venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht Aleksandr Šohhin.
Kuni olukord selgineb, võib valitsusvõlakirjade hindade langus jätkuda. Promsvjazbanki analüütikud ennustavad RGBI indeksi langust 115–116 punktini. See on juba raskendanud rahandusministeeriumil rohkem laenata. Eelmisel nädalal paigutati oluliselt vähem OFZ-sid kui hiljuti: 47 miljardit rubla võrreldes 91 ja 203 miljardi rublaga kahel eelmisel oksjonipäeval. Gazprombanki analüütikud nimetavad rahandusministeeriumi oksjoneid investorite meeleolu näitajaks.
13. Kui venemaa võimudele sobib, viitavad nad meelsasti inimõigustele ja nõuavad nende järgimist, samal ajal keelates neid oma kodanikele ja Ukraina kodanikele, kelle vastu nad vallutussõda peavad. Moskva on nõudnud, et ÜRO Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) leevendaks sanktsioone varuosade tarnimisele ja teiste riikide ülelendudele. „Ebaseaduslikud sunnimeetmed rikuvad inimese õigust liikumisvabadusele, olenemata rahvusest ja kodakondsusest,” seisab ühes Reutersi nähtud venemaa dokumendis.
Moskva püüab pidada läbirääkimisi sanktsioonide leevendamiseks, eriti varuosade osas, väites, et need on lennuohutuse seisukohalt kriitilise tähtsusega, ütles venemaa lennundussektori allikas Reutersile. Seda kinnitavad ka venemaa poolt iga kolme aasta tagant toimuva ICAO assamblee jaoks koostatud töödokumendid. Samuti kandideerib venemaa valimistele juhtorganisse, ICAO nõukogusse, mis koosneb 36 riigi esindajatest. 2022. aastal, pärast Ukraina sissetungi, ei suutnud venemaa saada piisavalt hääli, et kohta kindlustada.
„ICAO on kohustatud võtma kõik praktilised meetmed, et takistada riikidel rahvusvahelises tsiviillennunduses poliitiliselt kallutatud, diskrimineerivate ja sunnimeetmete kasutamist,” seisab venemaa koostatud dokumentides. Samuti kritiseeritakse 37 riigi õhuruumi sulgemist venemaa lennufirmadele, nende õhusõidukite lennukõlblikkuse sertifikaatide peatamist ning hooldus- ja kindlustuskaitse keeldu.
venemaa esitab oma nõudmised USA Valgevene lennufirma Belavia vastaste sanktsioonide leevendamise taustal. Kuigi Valge Maja nõustus leevendama mitmeid Valgevene-vastaseid piiravaid meetmeid vastutasuks 52 poliitvangi vabastamise eest, on USA administratsioon mõistnud, et Boeingi varuosi võidakse Valgevene kaudu venemaale smugeldada (Belavia 16 lennukist üheksa on Ameerika omad). Seetõttu keelas Washington Valgevene ettevõttel Boeingi lennukite lennutamise venemaale, okupeeritud Krimmi, nn Donetski Rahvavabariiki (DPR) ja Luganski Rahvavabariiki, samuti riikidesse, mis on USA terrorismi toetavate riikide nimekirjas: Iraani, Põhja-Koreasse, Süüriasse ja Kuubasse. Sanktsioonide nimekirjast eemaldatud õhusõidukitel on samuti keelatud vedada kaupu, mille suhtes kehtivad USA ekspordipiirangud.
Ameeriklased teavitasid Belavia tegevjuhti Igor Tšerginetsi sellest 12. septembril, kuid see ei takistanud lennufirmal teatamast 15. septembril Peterburi lendudele 50% allahindlust.
USA keeld on vaid formaalsus, ütles Bruegeli mõttekoja teadur ja Kiievi Majanduskooli rahvusvahelise programmi direktor Elina Rõbakova väljaandele Politico: Pole mingit võimalust kontrollida, mis toimub venemaal ja tolliliidus, mis hõlmab ka Valgevenet. Valgevene ja venemaa teevad kõiges koostööd, olles riigid täiesti auklike piiridega. Pärast Ukraina sissetungi lõikasid lääne sanktsioonid venemaa juurdepääsu välismaal toodetud lennukitele ja varuosadele. Omakorda varastasid venemaa võimud sisuliselt sadu liisitud Boeingi ja Airbusi lennukeid, keelates nende tagastamise omanikele.
venemaa lennufirmad, mis opereerivad üle 700 lääne lennuki, on sunnitud varuosi ostma paralleelimpordi kaudu, kasutades keerulisi ringteid. Samal ajal esineb riigis regulaarselt lennukite rikkeid. Juulis kukkus Kaug-Idas alla 49-aastane lennuk An-24, mille tagajärjel hukkusid kõik 48 pardal olnud inimest.
ICAO on ÜRO spetsialiseeritud agentuur, mis kehtestab tsiviillennundusele rahvusvahelised standardid ja koordineerib selle arendamist ohutuse ja tõhususe parandamiseks. Lisaks oma nõudmistele ICAO-le teeb venemaa ÜRO-s kampaaniat inimõiguste programmide kulutuste vähendamiseks. Täpsemalt tegid venemaa esindajad ettepaneku vähendada inimõiguste rühmituste kõneaega, et kokku hoida kuulamistel raha.
14. Keskmise palga kasv venemaal on sel aastal umbes 15%, ütles keskpanga presidendi nõunik kirill tremasov. „Rahva sissetulekud kasvavad jätkuvalt väga kiiresti. Eelmisel aastal kasvas keskmine palk üleriigiliselt 19%; sel aastal on kasv veidi aeglustunud, kuid on siiski väga kõrge: umbes 15%,” tsiteeris TASS teda.
tremasov märkis ka, et tegelik inflatsioon ei vasta sellele, mida kodanikud tajuvad „psühholoogiliste tegurite mõjul”. Ta selgitas, et kauplustes ostjad ekstrapoleerivad oma lemmikkaupade hinnatõusu muljed kogu oma ostukorvile. „See, et või muutub odavamaks, munad muutuvad teist aastat järjest odavamaks, tatar muutub kolmandat aastat järjest odavamaks ja et kartulid olid juba enne hiljutist hinnatõusu oma 10 aasta tagusel tasemel – me kuidagi ignoreerime neid asju,” rõhutas nõunik.
Augusti lõpus teatas Rosstat, et juuni keskmine kogunenud palk ulatus 103 183 rublani (1031 eurot), ületades esmakordselt 100 000 piiri. Agentuuri andmetel oli mais keskmine palk 99 400 rubla. Ametliku statistika kohaselt kasvasid venelaste sissetulekud aasta jooksul nominaalväärtuses 15% (2024. aasta inflatsioon oli 9,52%) ja inflatsiooniga korrigeerituna kiirenes kasv maikuu 4,2%-lt 5,1%-ni.
Kõrgeimad palgad on Rosstati andmetel tubakatootmises (227 400 rubla), nafta- ja gaasitootmises (208 700 rubla), õhu- ja kosmosetranspordis (205 800 rubla) ning finants- ja IT-valdkonnas (vastavalt 186 500 ja 173 800 rubla). Madalaimad palgad on rõivatootmises (50,5 tuhat rubla), kullerite ja postiljonide (52,7 tuhat), nahktoodete tootmises (59,8 tuhat), mööbli (60,6 tuhat) ning hotelli- ja toitlustustöötajate (61,7 tuhat) ametites. Nagu ikka, siis nii sõjalise kui sisejulgeoleku sektori palkade numbreid ei avalikustata. Kipub arvama, et palgataseme tõstabki kõrgele nii eelnimetatud valdkonnad.
15. Endise USA presidendi Joe Bideni endine nõunik Tara Read, kes süüdistas presidenti seksuaalses rünnakus, on saanud venemaa passi. putini vastav määrus avaldati ametlikus juriidiliste dokumentide portaalis. Dokumendis seisab: „Anda venemaa kodakondsus <…> McCabe Alexandra Tarale, sündinud 26. veebruaril 1964 Ameerika Ühendriikides. Tara Read, kes abistas Bidenit Delaware’i senaatorina, muutis oma nime Alexandra McCabe’iks pärast lahutust abikaasast 1990. aastate lõpus.”
Read palus putinil anda talle venemaa kodakondsus 2023. aasta mais pärast venemaal käimist. Ta tegi seda meediagrupi „russia Today” korraldatud pressikonverentsil. Sel ajal väitis Reade, et sai Ameerika Ühendriikides surmaähvardusi. Ta esitas Bidenile vägistamissüüdistuse 2020. aasta presidendivalimiste ajal. Read väitis, et intsident oli 27 aastat varem, 1993. aastal, kui Biden oli senaator ja ta oli 29-aastane. Read’i sõnul pani Biden käe naise seeliku alla ja sooritas temaga seksuaalakte USA Senati koridoris. Biden, kes oli siis Demokraatliku Partei presidendikandidaat, eitas süüdistust. „Ei, see pole tõsi. Ma väidan ühemõtteliselt, et seda pole kunagi juhtunud,” ütles ta.
Eelmise aasta juulis naasis Read Ameerika Ühendriikidesse, et esitada ametlikult süüdistus Bideni vastu, kes oli sel ajal veel president. „Tara Read, Joseph Bideni seksuaalse rünnaku ohver, naasis venemaalt Ameerika Ühendriikidesse, et esitada Joseph Bidenile kriminaalsüüdistus kolmanda astme seksuaalse rünnaku eest,” ütles Read’i advokaat Jonathan Levy ajalehele Moscow Times.
Njah, pigem tundub järjekordse venemaa kampaaniana, sest venemaale põgenevad oma elu kaitseks tavaliselt kurjategijad…
16. Business Insideri teatel on Keenia võimud algatanud uurimise mitme Keenia kodaniku võimaliku venemaale orjusse toimetamise kohta pärast seda, kui nad meelitati venemaa armeesse ja seejärel Ukraina sõdurite poolt vangistuses hoiti. Uurimise ajendiks olid teated 36-aastasest kergejõustikusportlasest Evans Kibetest, kes väidab, et ta peteti venemaa kaitseministeeriumiga lepingut sõlmima.
Keenia välisasjade peasekretäri Korir Singh-Oei avalduse kohaselt töötab Nairobi oma Moskva saatkonna kaudu nende väidete kontrollimiseks ja lisateabe kogumiseks. „Jälgime tähelepanelikult teavet kolme või nelja keenialase kohta, keda arvatakse olevat venemaale üle viidud ja keda Ukraina praegu sõjavangides hoiab,” ütles ta. Võimud teatasid, et tegelevad asjaga kiiresti. Keenia diplomaadid Moskvas hoiavad ühendust venemaa võimudega ja Keenia välisministeerium on ühenduses oma Ukraina kolleegidega, et kinnitada vangide staatust ja küsida nende seisukorra kohta. Võimud kinnitasid, et avaldavad uurimise tulemused pärast selle lõpuleviimist.
Kibeti sõnul saabus ta venemaale turistina, kus talle pakuti abi aegunud viisaga ja tööd. Ta ütles Ukraina sõduritele, et talle anti venekeelsed dokumendid, paluti neile alla kirjutada ning seejärel konfiskeeriti tema pass ja telefon. Mõni päev hiljem viidi sportlane sõjaväelaagrisse ja talle teatati, et dokumentidele alla kirjutades ei saa ta keelduda venemaa relvajõududes teenimisest. Pärast nädalast baasväljaõpet saadeti ta rindele. Kibeti väitel viskas ta oma sõjaväevormi seljast, põgenes metsa ja andis end Vovtšanski sektoris Ukraina vägedele alla.
„Liitusin vene armeega teadmata, et mind värvatakse. Ma polnud kunagi olnud sõdur ega tahtnud kunagi armees teenida,” ütles vang. Tema sõnul esitasid vene sõjavägi talle ultimaatumi: kas teeni, või nad tapavad su. Kibet palus ka avalikult, et teda venemaale ei tagastataks, viidates Ukraina vangistuses saadud hoolitsusele.
Jaanuaris nõudsid India võimud, et Moskva vabastaks kõik oma kodanikud, kes olid võidelnud venemaa poolel Ukraina lahinguväljadel. Sel ajal arvati, et venemaa relvajõududes võitles üle 100 India kodaniku ja mitu neist olid tapetud.
17. Lühiuudised
putin teatas, et venemaa on valmis jätkama strateegilise relvastuse vähendamise lepingu (START) piirangute järgimist veel ühe aasta jooksul pärast selle kehtivusaja lõppemist 5. veebruaril 2026. „Et vältida edasist strateegilise relvastuse võidujooksu ning tagada vastuvõetav prognoositavuse ja vaoshoituse tase, usume, et praegusel üsna turbulentsel perioodil on õigustatud püüda säilitada START-lepinguga kehtestatud status quo,” ütles putin kohtumisel Julgeolekunõukoguga. Njah, lühike aeg näitab siiski miskit muud…
Kui Poola õhuruumi peaks rikkuma mõni lendav objekt, tulistab Poola õhukaitsevägi selle kõhklemata alla, teatas peaminister Donald Tusk. Viimase pooleteise nädala jooksul on venemaa droonid ja mehitatud õhusõidukid rikkunud kolme NATO riigi õhuruumi, mis ajendas kahte neist alustama kiireloomulisi konsultatsioone oma liitlastega.
Macron teatas Palestiina tunnustamisest ÜRO Peaassambleel. Prantsuse juht teatas, et Palestiina tunnustamine ei piira mingil moel iisraellaste õigusi. Palestiina riiki tunnustasid ka ka Malta, Belgia, Luksemburg ja Monaco.
Taani suurim lennujaam pealinnas Kopenhaagenis on droonide tegevuse tõttu tegevuse peatanud, teatas kohalik politsei. Politsei teatel on Kastrupi lennujaam praegu õhkutõusmiseks ja maandumiseks suletud, kuna piirkonnas märgati kahte või kolme suurt drooni.
Samal ajal arreteeriti naaberriigis Norras kaks inimest ebaseaduslike droonilendude eest piiratud alal pealinna kesklinnas Oslos, teatab SOL meedia. Täpsemalt, nad lasid drooni õhku Norra relvajõudude territooriumi kohal Akershusi kindluses, teatas kohalik politsei. Kindluses asuvad peaministri kantselei, armee peakorter ja Norra kaitseministeerium. Norra politsei ei ole veel kinnipeetavate kodakondsust avaldanud. Tuli info, et tegu Singapuri kodanikega.
Reedel, 26. septembril peavad seitse Euroopa Liidu liikmesriiki Euroopa Komisjoni ja Ukrainaga veebikohtumise, et arutada ettepanekut luua EL-i idapiiri kaitsmiseks drooniseina projekt. Politico andmetel teatas sellest Euroopa Komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier. Tema sõnul osalevad arutelul Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Rumeenia ja Bulgaaria, samuti Ukraina ja Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius.
Ukraina mõistis hukka Burkina Faso suursaadikute Aristide Tapsoba, Mali suursaadikute Seydou Komissoki ja Nigeri suursaadikute Issa Abdou Sidiki ebaseadusliku visiidi ajutiselt okupeeritud Krimmi, mis toimus 18.-20. septembrini.
Rünnakuüksuste loomine peaks suurendama kaitse aktiivsust ja vastupidavust ning muutma vasturünnakuoperatsioonid tõhusamaks. Sellest teatas Ukraina relvajõudude peastaabi pressiesindaja major Andri Kovaljov Ukrinformile antud kommentaaris. Tema sõnul defineeritakse rünnakükse kui kiirreageerimisüksusi, mis tegutsevad seal, kus tekib ootamatu oht – näiteks kaitse läbimurde, positsioonide kaotamise või asula kaotuse korral. „Nende peamine ülesanne on kiiresti kohale jõuda, paikneda, lahingusse astuda, vaenlane hävitada ja kaotatud positsioonid taastada,” selgitas Kovaljov.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
