Sõja ülevaade: 1306. päev – ründavate gruppide suurus kipub tõusma
Avaldatud: 21 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. september 2025:
ründavate gruppide isikkoosseisu suurus kipub tõusma.
1. Eile öösel hukkus Dnipro linnas 36 inimest.
2. Ikka naftataristu sihtmärgiks on.
3. Kursk: ikka veel muutusteta.
4. Harkiv: jälle vene pool sillapea üle Vovtša jõe sai.
5. Kupjansk-Kreminna: muret jagub nii Kupjanski kandis kui Lõmani suunal.
6. Siversk: olukord kipub siingi halvenema.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene poole kurtmist pisu ohus olevate vene üksuste pärast ja Pokrovskisse kipub vene pool üha tihedamalt sisse saama.
9. Lõunarinne: üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. Veel üks NATO riik on teatanud vajadusest venemaa sõjalennukid alla tulistada.
12. Bloomberg: Alaska kõnelused veensid putinit, et Trump ei sekku sõtta.
13. Poola avastas Valgevene piiril maa-aluse käigu ning saatis riigist välja neli illegaalset immigranti.
14. ISW: putin võis korraldada või heaks kiita Bloombergi lekke Ukraina vastu suunatud intensiivsema pommitamise kohta.
15. Lühiuudised
Ukraina desinformatsioonivastase keskuse andmetel on venemaal raskusi piisavalt lepinguliste sõdurite värbamisega, et katta oma kaotusi. 2025. aasta teises kvartalis sõlmiti vaid 37 900 lepingut, mis on 2,5 korda vähem kui eelmise aasta samal perioodil ja on kahe aasta madalaim näitaja. Kas see võib tuua uue mobilisatsiooni laine, eip oska veel arvata, eks rahalisi preemiaid saab veel tõsta ja vangladki pole päris tühjad ning uudiskild lühiuudistes suurendatud huvist tuua uusi soldateid Aasia suunast, Põhja-Koreast uue portsu soldatite saamise võimalus jne või olukorda veel mingi aeg leevendada.
vene pool on mitmes lõigus tõstnud ründavate üksuste suurust rühmani (30 soldatit). Esimesed infokillud sellest tulid Lõmani ja Siverski suunalt, mis peaks olema Ukraina tööstuslinnade komplekti vallutamise põhja-kirdepoolne suund.
Eks muret teeb seegi, et on märke kohati paranevast vene poole erinevate relvaliikide koostööst. On lõike, kus kaudtule, droonide ja lennunduse sihtmärkide töötlus on paremini suunatud rünnakute toetuseks ning droonid jooksvalt tagavad „peakohal” nii parema olukorra teadlikuse kui kiire reageerimise tuvastatud sihtmärkide likvideerimiseks. Kui siia komplekti seni põhiliselt jala või kergliikuritel liikunud soldatitele lisandub soomus, siis kipub arvama, et see võib hakata mõjutama olukorda lahinguväljal. Ära ei saa ka unustada vene poole võimet koondada ressursse (selle sees ka suurem seirevõime).
Poolteist kuud on möödas vene kindralite lubadusest putinile teha suurem läbimurre rindel, poolteist veel jäänud, muidu vist hakkavad nn kupud langema, sestap arvab, et tugevamad pingutused veel tulevad. Eip ole veel suurelt asunud ründama Pokrovski suunale koondunud merejalaväe üksused ja jagub seal ka SOF-i jne.
1. Dnipros eile öise venemaa rünnaku tagajärjel hukkunute arv on suurenenud, ütles Dnipropetrovski oblasti sõjaväevalitsuse juht Serhi Lõsak. Tema sõnul on laupäeva õhtuks 36 hukkunut. Kaheksa neist on endiselt haiglas. Ülejäänud ohvrid on ambulatoorse jälgimise all. Dnipros on lisaks kortermajadele ja eramajadele on tabamuse saanud mitu kooli ja lasteaeda, kahe kutsekooli hooned ja ühiselamud ning infrastruktuur.
21. septembri öösel kuuldi Sumõ linnas plahvatuste seeriat.
vene pool ründas eile õhtu poolikul Poltaava oblastit. Mõrgorodi ja Poltaava rajoonis on toimunud tabamusi tsiviilinfrastruktuurile. Esialgsetel andmetel ohvreid pole. Purustusi ikka.
Tšernihivi oblastis sattusid Ukraina patrullpolitsei juhi Oleksi Bilošitski sõnul 19. septembril toimunud drooniõnnetuse sündmuskohal patrullpolitseinikud ja meedikud korduva tule alla. Umbes kell 22.00 kuulsid patrullpolitseinikud politseijaoskonna lähedal plahvatusi. Kohale jõudes nägid nad juba kiirabiautot, mis drooni rusude poolt vigastada saanud inimesi aitas. Sel hetkel aga andsid venelased samas kohas teise rünnaku. See rünnak kahjustas korrakaitseautot ja kiirabiautot.
2. Partisanid õhkisid venemaal Smolenskis raudteerööpad, mis viisid lennukitehasesse, mis toodab rakette ja mehitamata õhusõidukeid. See tehas tootvat venemaa kaitseministeeriumile rakette Kh-59.
Eile tuli info, et SBU ja erioperatsioonide vägede droonid ründasid öösel mitmeid Kuibõševi–Tihhoretski torujuhtme pumplaid, peatades naftavoo Novorossiiski sadamasse. Zenzavatkas, Sovhoznaja-2-s ja Samara dispetšerjaamas puhkesid tulekahjud, sundides süsteeme sulgema.
vene kanalid löövad häirekella Ukraina intensiivistunud droonirünnakute pärast, mis on suunatud nafta- ja gaasitaristu vastu. 20. septembriks registreeritud 15 rünnakuga, mis ületab juba augusti koguarvu, on rafineerimistehased, kütusehoidlad ja pumplad üle kogu venemaa pideva rünnaku all. Aruanded märgivad kasvavat kütusepuudust ja ekspordi häireid Musta ja Läänemere kaudu.
3. Kursk: arvata võib, et Ukraina surve võib siiski peatselt tuua uusi edenemisi, aga eks soov elavjõudu hoida ei lase sel kiirelt juhtuda.
4. Harkiv: Vovtšanskis kipuvad vene soldatid saama jälle üle Vovtša jõe ja üht üksust tabati droonidega naftatöötlemistehases silohoone juures aga arvatavalt kõiki neid hävitada pole suudetud. Seniks, kuni suuremaid sillapeasid siin vene pool ei saa, on olukord kontrolli alla, aga kasvanud vene poole surve selleks näib üha tõusvat toetamaks Kupjanski suunda.
5. Kupjansk-Kreminna: muret jagub nii Kupjanski kandis kui Lõmani suunal.
Vaatamata kõrgete Ukraina juhtide kinnitusele pole tuvastanud, et olukord Kupjanski linnas ja selle ümber oleks paranenud. Muutusi rindejoones küll seal kandis ei tuvastanud, aga intensiivne tegevus jätkus.
vene väed korraldavad laialt hajutatud rühmasuuruseid rünnakuid Šandrõholove-Torske lõigul ja eilseks oli vene pool suutnud enamuse Šandrõholove asulast saada enda kontrolli alla. Ukraina omad küll üritavad droonidega olukorda pisugi mõjutada aga sellest kahjuks ei piisa.
6. Siversk: sektori lõunaservas kõrgendikul on pisu selgusetuks muutunud olukord. Signaale, et siingi on tõusnud ründavate üksuste suurused rühmani ning on võimalik, et see tõi ka esimesed vene edenemised üle pika aja Siverski suunal aga hetkel täpsema info ootel. Lisaks hakkas olukorda mõjutama vene pool jõudmine mitmes kohas Siverski Donetski jõeni Siverskist põhjas ja kipub arvama, et kohe hakkab tegema vene pool pingutusi siit jõe ületuseks lõikamaks ära Siverski-Lõmani maanteed ja luua oht ka Siverski enda ära lõikamiseks.
7. Bahmut: pisu üllatusega vene poole edenemisi pole tuvastanud.
8. Donetsk: vene sõjaväeblogija Anatoli Radov kinnitab vene vägede olukorra halvenemist Dobropilja lähedal. Ukraina väed on nädalaid vasturünnakuid teinud, väidetavalt piirates sisse ühe ja võimalik, et ka teise vene rühmituse. Surve venelastele selles sektoris tõesti kasvab. Küll pole teada ohus olevate vene üksuste suurus, aga seni kipub arvama, et need pigem kuni rühm on, aga võib-olla eksin. Samal ajal teeb vene pool ka pingutusi olukord selles lõigus oma initsiatiivi alla tagasi saada ning surve otse Pokrovski linnale on jälle tõusmas ning sagenema hakkavad vene väikeste gruppide jõudmised linna ja võimalik, et lõuna küljel on püsivamalt kand maha saadud linna äärmistes kvartalites.
9. Lõunarinne: vene pool suutis eilseks saada enda kontrolli alla kogu Berezove küla. Lõiguti kiputakse siin lõigus järjest uusi eesmisi possasid saama metsa/võsaribades põldude vahel ja kipub siingi arvama, et Ukraina ressurssi puudus hakkab pisu enam olukorrale oma mõju avaldama, et sellele püsivamalt pole suudetud piiri panna.
10. Herson: muutusteta.
11. NATO õhuruumi rikkuvad venemaa sõjalennukid tuleb alla tulistada, ütles NATO liikmesriigi Tšehhi Vabariigi president Petr Pavel venemaa korduvate õhuprovokatsioonide ajal. Poliitiku sõnul tunnistab Moskva sellise „adekvaatse” vastusega, et on ületanud piiri ja teinud vea.
„Kahjuks on see äärepealse käitumise küsimus, kuid kurjuse ees ei saa lihtsalt taganeda. venemaa käitub nii, nagu me tal seda laseme,” ütles varem NATO sõjalise komitee juhina töötanud Pavel Tšehhi televisioonis. Ta nimetas venemaa tegusid äärmiselt vastutustundetuks käitumiseks ja teatas, et teiste riikide õhuruumi tungimine on alus kaitsemehhanismide aktiveerimiseks, sealhulgas sellise lennuki allatulistamiseks.
Septembris rikkusid venemaa hävitajad ja droonid korduvalt Ida-Euroopa NATO liikmete Poola, Rumeenia ja Eesti õhuruumi. Moskva eitab süüdistusi.
Päev varem kutsus Leedu kaitseminister, kommenteerides järjekordset venemaa hävitajate sissetungi Eesti territooriumile, üles NATO õhuruumi rikkuvaid sihtmärke alla tulistama. „NATO kirdepiiri proovile pannakse põhjusega. Peame suhtuma sellesse tõsiselt. Järelsõna, Türgi näitas kümme aastat tagasi eeskuju. See annab mõtlemisainet,” ütles ta, viidates Türgi poolt 2015. aasta novembris alla tulistatud vene Su-24 hävitajale.
12. kremlile lähedased allikad ütlesid Bloombergile, et 15. augustil Alaskal toimunud kõnelused president Donald Trumpiga veensid putinit, et tal pole kavatsust Ukraina-vastasse sõtta tõsiselt sekkuda. Pärast kohtumist otsustas venemaa president, et ta saab endale lubada eskaleerimist ja et see oleks parim viis sundida Kiievit kremli tingimustel läbirääkimisi pidama. Pärast seda intensiivistas Moskva Ukraina pommitamist ja kavatseb allikate sõnul jätkata riigi energiainfrastruktuuri sihtimist.
Ukraina linnadele suunatud pikamaarünnakute arv vähenes Anchorage’i kohtumise eelõhtul, kuid suurenes seejärel Ukraina õhujõudude andmetel kõnelustele järgnenud kuul 46%. Volodõmõr Zelenski sõnul lasidvenemaa relvajõud septembri esimesel poolel Ukraina sihtmärkidele välja 3500 drooni, ligi 190 raketti ja heitsid üle 2500 pommi. „putini jaoks on oluline näidata Trumpile ja eurooplastele, et ta saab endale endiselt olukorra eskaleerimist lubada,” ütles Londonis asuva konsultatsioonifirma Gatehouse Advisory Partners venemaa analüütik Vita Spivak. Ta usub, et putin tugevdab sellega oma positsiooni enne järgmist Ukraina läbirääkimiste vooru, olenemata sellest, millal see toimub.
Lisaks teatasid agentuuri allikad, et putin keskendub Iisraeli sõjale Gazas, pidades seda brutaalsemaks kui Ukraina sõda. Siiski edastavad nad venemaa juhi seisukohta, et USA ja Euroopa võimud on Iisraeli sõjalist kampaaniat täiesti erinevalt vaadanud, mis muudab kehtetuks nende kriitika Moskva suhtes.
Alaskal toimunud kohtumisel pakkus putin välja relvarahu ja kontaktjoone külmutamise Lõuna-Ukrainas, kui Kiiev nõustub loovutama Donetski ja Luhanski oblastis territooriume, mida venemaa relvajõud pole veel vallutanud. Samuti nõudis ta, et Ukraina piiraks oma relvajõudude suurust ja loobuks püüdlustest liituda NATO-ga.
Trump väljendas hiljuti rahulolematust putini tegevusega Ukrainas ja käis välja idee karmistada sanktsioone Moskva ja tema liitlaste vastu, et jätta venemaa ilma naftatuludest. Samuti nõudis ta, et Kiievi Euroopa liitlased võtaksid venemaa vastu ise karme meetmeid, enne kui Ameerika Ühendriigid astuvad sarnaseid samme.
13. Poola piirivalvurid avastasid Podlaasia vojevoodkonnas Narewka külas piiripunkti lähedal maa-aluse tunneli, mille kaudu üritasid neli välismaalast Valgevenest riiki siseneda. Piirivalvurid pidasid ebaseaduslikud migrandid kinni ja saatsid nad tagasi, teatas piirkondlik piirivalve. Juhtum leidis aset 19. septembril.
Võimude sõnul takistati ebaseadusliku piiriületuse katset tänu Valgevenega piiril asuvale elektroonilisele tõkkepuule. Piirivalve teatel algas tunnel, mille kaudu ebaseaduslikud migrandid üritasid Poola siseneda, Valgevene poolel metsas. „Vaatamata asjaolule, et Valgevene-poolne piiriala on ala, millele pääsevad ligi ainult Valgevene teenistused, ilmuvad migrandid sinna endiselt nende nõusolekul, püüdes ebaseaduslikult Poola siseneda,” teatas agentuur. Polsat Newsi teatel asus tunneli sissepääs Narewka jõe lähedal, kus piirivalvurid jälgivad elektroonilist tõket ööpäevaringselt.
Septembri alguses sulges Poola oma piiri Valgevenega „riigi julgeolekukaalutlustel” venemaa-Valgevene sõjaliste õppuste „Zapad-2025” ajal. Poola peaminister Donald Tusk nimetas manöövreid oma sõjalise doktriini poolest agressiivseteks ja rõhutas, et nendega harjutati Suwalki ava vallutamist, mis ühendab Balti riike ülejäänud NATO-ga.
Piiri sulgemise eelõhtul 12. septembril nõudis venemaa välisministeerium, et Varssavi „kaaluks tagajärgi ja vaataks oma otsuse ümber”. Ministeeriumi pressiesindaja maria zahharova sõnul kahjustavad liikluspiirangud väidetavalt Poola rahvusvahelisi partnereid ja mõjutavad riigi ettevõtteid.
Eelmisel neljapäeval teatati, et Poola pikendas ajutist piiri sulgemist määramata ajaks. Võimud põhjendasid seda murega Poola kodanike turvalisuse pärast, lisades, et liiklus taastatakse niipea, kui piir on täielikult turvaline.
14. Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud viitavad sellele, et putin võis lekitada või lubada kremli allikatel anda Bloombergile teavet jätkuva sõjalise eskalatsiooni ja Ukraina energia- ja muu infrastruktuuri rünnakute kohta. kremli siseringi isikute avaldused näitavad jätkuvalt, et putin on endiselt pühendunud oma strateegiale, mis võimaldab venemaa vägedel võita Ukraina ja Lääne vastu suunatud kurnamissõda, ning et Läänel pole seni õnnestunud putinit veenda oma strateegiat ümber vaatama.
Eksperdid meenutavad, et Bloomberg teatas 20. septembril, et kremlile lähedased allikad väitsid, et putin oli jõudnud järeldusele, et sõjaline eskalatsioon on venemaa jaoks parim viis sundida Ukrainat alustama rahuläbirääkimisi putini tingimustel. Allikate sõnul ei tee Trump tõenäoliselt palju Ukraina kaitse tugevdamiseks ning et USA-venemaa kõnelused Alaskal 15. augustil 2025 veensid putinit, et Trump ei ole huvitatud Ukraina sõtta sekkumisest.
kremlile lähedased isikud teatasid ka, et putin kavatseb jätkata osalemist kahepoolses dialoogis Ameerika Ühendriikidega, kuid teeb seda lähtuvalt sellest, mida ta peab venemaa huvideks. Allikate sõnul kavatseb putin jätkata Ukraina energiasüsteemi ja muu kriitilise infrastruktuuri ründamist. putin võis lubada neil kremli allikatel jagada oma loogikat Bloombergiga ja püüab tõenäoliselt artiklit kasutada Euroopa ja Ameerika ametnike vahelise hõõrdumise ärakasutamiseks, venemaa laiema narratiivi tugevdamiseks venemaa võidu paratamatuse kohta Ukrainas ja hirmu külvamiseks Ukrainas.
Analüütikud märgivad, et kreml kontrollib kindlalt venemaa inforuumi ja avaldab märkimisväärset mõju enamikule venemaa ametnikele ja siseringi isikutele, mis viitab sellele, et putin võis korraldada või vähemalt heaks kiita teabe lekitamise kremli allikatest Lääne väljaandele.
Aruandes lisatakse, et kreml on pikka aega püüdnud lõhestada Ukraina toetajaid Ameerika ja Euroopa tasandil, et nõrgestada lääneriikide ühtset toetust Ukrainale, ning on seda kampaaniat intensiivistanud alates Trumpi ametisse astumisest 2025. aasta jaanuaris. Eksperdid viitavad ka sellele, et putin kavatseb artikliga tugevdada kremli pikaajalist seisukohta, et venemaa juht saab väidetavalt tagada venemaa võidu „ainult omal tahtel”.
ISW märgib, et kremli allikate rõhuasetus putini pühendumusele sõjalisele võidule Ukrainas ignoreerib venemaa sõjaväe süsteemseid puudujääke ja piiranguid, mis on seni õõnestanud putini võimet saavutada venemaa strateegilisi eesmärke – poliitilist kontrolli kogu Ukraina üle või otsustavat võitu lahinguväljal.
ISW on korduvalt täheldanud juhtumeid, kus putin seab venemaa sõjaväele eesmärke, mis ületavad kaugelt selle võimekust. Pole selge, kas putin saab venemaa sõjalise võimekuse kohta ebatäpset teavet või otsustab ta ignoreerida venemaa piiranguid ja jätkata agressiivseid rünnakuaktsioone, et tugevdada venemaa narratiive venemaa juhtimisvõime kohta.
Instituut seisukohast jätkab venemaa narratiivi loomist sõjalise võidu vältimatusest Ukrainas ning et Ukraina, Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riigid on Ukraina sõja tulemuse suhtes endiselt ebakindlad.
15. Lühiuudised
Reuters teatas anonüümsetele allikatele viidates, et Pentagoni ametnikud kohtusid Euroopa diplomaatidega ja hoiatasid Balti riikidele antava abi vähendamise eest. Kohtumine toimus augusti lõpus. USA kaitseministeeriumi ametnikud teatasid, et kavatsevad katkestada teatud julgeolekuabi Lätile, Leedule ja Eestile, mis piirnevad venemaaga. Kohtumisega otseselt kursis oleva ametniku sõnul ütles Pentagoni pressiesindaja David Baker rühmale, et Euroopa peaks olema vähem sõltuv Ameerika Ühendriikidest.
Soome president Alexander Stubb teatas, et Ukraina julgeolekugarantiid nõuavad Euroopa riikidelt valmisolekut sõjaliseks tegevuseks venemaa vastu, kui Moskva peaks pärast rahulepingu sõlmimist Ukrainat uuesti ründama. Ta kinnitas, et Venemaal ei ole vetoõigust nende garantiide vormi üle.
USA president Donald Trump teatas, et kui Afganistan ei tagasta Bagrami õhuväebaasi Ameerika Ühendriikidele, juhtub „halbu asju”.
Briti peaminister Keir Starmer peaks Palestiina tunnustamise avalduse tegema pühapäeval, 21. septembril.
Trumpi endine nõunik John Bolton ütleb, et USA presidendil puudub selge strateegia Ukraina sõja lõpetamiseks ja ta üritab olukorrast väljuda. Ta kritiseeris Trumpi ebajärjekindlat lähenemist sanktsioonidele, nimetades oma ultimaatumit EL-ile venemaa energia osas viisiks vältida Moskva-vastaseid karmimaid meetmeid.
Bloombergi teatel kaalub EL kaubandusmeetmeid, et piirata allesjäänud venemaa naftaimporti Družba torujuhtme kaudu, mis varustab Ungarit ja Slovakkiat. Erinevalt sanktsioonidest vajavad tariifid vaid häälteenamust. See samm võiks täita Trumpi peamise nõudmise ELi tugevama venemaa-suunalise toetuse järele.
Värsked fotod näitavad UkrArmoTechi jätkuvat Gyurza-01 soomukite tootmist. Tegevjuht Hirhi kinnitab, et 2024. aastal ehitati 500 sõidukit ja plaanitakse tootmist kolmekordistada. Peagi peaksid valikusse lisanduma kaks uut mudelit, GYURZA-02 ja TISA.
Ukraina luure andmetel suurendab venemaa koostöös Iraaniga Lähis-Ida palgasõdurite, sealhulgas endiste ISIS-e võitlejate värbamist Ukraina sõjaks. Iraagist, Süüriast, Afganistanist, Liibüast ja Jeemenist pärit värvatavaid meelitatakse ligi 3000–8000 dollari ja venemaa kodakondsuse lubadustega. Nende venemaale toimetamiseks kasutatakse Iraani ja Kesk-Aasiat läbivaid teid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
