Sõja ülevaade: 1305. päev – paar vene poole edenemist tuli
Avaldatud: 20 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. september 2025:
paar vene poole edenemist ikka tuli.
1. Öösel sadas palju.
2. Kaks naftatehast.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunalõigus vene pool edeneb Lõmani suunal.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: keskmises lõigus väiksem samm edasi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ja Hiina on püüdnud sundida ÜRO-d vähendama inimõiguste kaitse kulutusi.
12. Veerand Tomski oblastist mobiliseeritud inimestest suri, sai vigastada või jäi teadmata kadunuks.
13. Süsinikkiu ja komposiitidega tegeleva Rosatomi tütarettevõtte tegevjuht sooritas Moskva oblastis enesetapu.
14. Saudi Araabia võib saada ligipääsu tuumarelvadele osana oma sõjalisest liidust Pakistaniga.
15. Pentagon nõuab ajakirjanikelt ainult heakskiidetud teabe avaldamist.
16. Lühiuudised
Surve tugevuses ja taktikas muutusi ei tuvastanud. Üleeilne tugevam surve eile ei kordunud, eks näis…
1. 20. septembri öösel ründas vene okupatsiooniarmee Dnipro linnas toimunud ulatusliku ühisrünnaku käigus kõrghoonet. Linnapea sõnul tabasid venelased raketiga kõrghoonet. Varem teatati plahvatustest Dnipros ja teistes linnades.
venemaa ulatuslikus ühendrünnakus Dnipropetrovski oblastile hukkus üks inimene ja 13 sai vigastada.
Kiievi oblastis põhjustas drooni- ja raketirünnak tulekahjusid, sealhulgas eramajas, ja süttis viis autot.
20. septembri öösel ründas vaenlane Hmelnõtski oblastit, tappes 1979. aastal sündinud mehe. Esialgsetel andmetel hävis kaks maja ja umbes 20 elamut sai kahjustada.
vene sõdurid tulistasid ja tapsid kolm eakat tsiviilisikut okupeeritud Kozatši Laheri külas Hersoni oblastis, teatas ASTRA. Viktor ja Olha Hladki koos naabri Viktor Nadijeviga hukati pärast seda, kui nad üritasid purjuspäi haarangu ajal üksteist kaitsta. Kohalike sõnul jäeti ohvrid terveks päevaks oma koju surnult lebama, ilma et keegi julgeks sekkuda.
2. vene Telegrami kanalite teatel toimusid 20. septembri öösel Saraatovi naftatöötlemistehases plahvatused ja olla alanud tulekahju. Keegi sotsiaalmeedias spekuleeris ka, et droonid ründasid venemaa linna naftatöötlemistehast. Samal ajal avaldasid avalikud grupid pärast droonirünnakut fotosid ja videoid Saratovi tulekahjust.
Hommikuks tuli uudisele lisa: droonid ründasid Novokuibõševi rafineerimistehast ja Saraatovis asuvat naftatehast „Kreking”, mõlemad asuvad Ukraina piirist üle 700 km kaugusel.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene väed heiskasid oma lipu Dronivkast põhja pool Serebrjanka metsas, mis näitab, et Ukraina tõepoolest taandus metsast palju kaugemale, kui algselt arvati. Lisaks on selguseta jooksev seis Šandryholovi asulas, kuhu vene pool sai üleeile sisse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: seni on siiski selgusetu jooksev seis Pokrovskist idas ja kirdes, sestap veel võimalike vene üksuste suurest ümberpiiramisest kirjutada eip julge… ei tundu hetkel vähemalt endale, et need üksused oleks suuremad kui rühm, aga ikka võin eksida…
vene pool sai täieliku kontrolli sektori keskmises lõigus Muravka küla üle.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Donald Trumpi ajal külmutas USA ÜRO-le ja selle liikmesorganisatsioonidele 1 miljardi dollari suurused maksed, samal ajal kui Hiina iga-aastased rahastamisviivitused on suurenenud. Selle tulemusel ei suuda ÜRO oma kulutusi planeerida ja on sunnitud neid kärpima. Autoritaarsed ja diktaatorlikud riigid on teinud ettepaneku kärpida inimõiguste kulutusi, eriti viimastel kuudel.
Viimaste kuude jooksul on riikide esindajad, kes on tuntud oma teisitimõtlemise mahasurumise poolest – Hiina, venemaa, Kuuba, Iraan ja Venezuela – korduvalt teinud ettepaneku vähendada inimõiguste uurimiste arvu, mille eesmärk on paljastada valitsuse poolt sanktsioneeritud rikkumisi, nagu piinamine, sõjakuriteod ja teisitimõtlejate vangistamine. Nad viitasid vajadusele säästa raha, ütlesid kaks diplomaati ja kaks inimõigusaktivisti ajalehele New York Times.
Aktiivne kampaania algas mais, kui Hiina ja Kuuba suursaadikud – riigid, keda ÜRO ja inimõigusaktivistid on pikka aega inimõiguste rikkumiste pärast kritiseerinud – hakkasid tegema kohtumisel osalenud diplomaatide sõnul aktiivselt ettepanekuid uurimiste piiramiseks. Seejärel tegi venemaa ettepaneku vähendada inimõiguste rühmituste kõneaega, et kokku hoida kuulamistel raha.
„Riigid „kasutavad iga võimalust, sealhulgas likviidsuskriisi ja kõrgetasemelisi kohtumisi, et oma huve edendada,” ütles valitsusvälise organisatsiooni International Service for Human Rights tegevdirektor Phil Lynch ajalehele NYT. „Kärped [ÜRO eelarves] on juba laual ja see avab neile uute võimaluste akna.” Ajalehe nähtud dokumendi kohaselt tegi ÜRO juhtkond selle nädala alguses ettepaneku märkimisväärseteks kulutuste kärpimiseks, sealhulgas inimõiguste programmide jaoks.
Trump on Ameerika Ühendriigid välja viinud ÜRO organisatsioonidest, nagu Inimõiguste Nõukogu, Maailma Terviseorganisatsioon ja UNESCO. Valge Maja teatas ÜRO kulutuste läbivaatamisest, külmutades 1 miljardi dollari, ning teatas Kongressile, et kavatseb kärpida veel 1 miljardi dollari võrra.
ÜRO kriitikud Ameerika Ühendriikides väidavad, et see on raiskav, ebaefektiivne ja bürokraatlik organisatsioon, mis on kallutatud Ameerika huvide suhtes, ning et sellised organid nagu Inimõiguste Nõukogu teenivad pigem kuritahtlike valitsuste legitimeerimist kui olukorra parandamist oma riikides. Kaitsjad peavad ÜRO-d aga üheks vähestest organisatsioonidest, mis on võimeline paljastama rikkumisi ja ebaõiglust, ning Trumpi teod annavad autoritaarsetele riikidele võimaluse ÜRO-d enda kasuks ümber kujundada. Seda tõestavad vestlused enam kui kahe tosina diplomaadi ja ametnikuga, samuti New York Timesi poolt läbi vaadatud sisemised ja muud dokumendid.
Ameerika Ühendriigid rahastavad 22% ÜRO tavapärasest 3,72 miljardi dollari suurusest eelarvest. Kuid isegi suuruselt teine panustaja, Hiina, tekitab organisatsioonile rahalisi väljakutseid. Selle ÜRO eelarvesse tasumata sissemaksed on suurenenud kahelt kuult 2021. aastal 10 kuuni 2024. aastal, selgub Financial Timesi avalikult kättesaadavate andmete analüüsist.
Eelmisel aastal maksis Hiina oma 480 miljoni dollari suuruse sissemakse viimase osa 27. detsembril; ainult üks riik, Põhja-Korea, tegi seda hiljem (30. detsembril). „Me ei saa oma eelarvet täielikult ja tõhusalt täita ega kulusid enesekindlalt planeerida… kui kõik liikmed ei maksa õigeaegselt ja täies ulatuses,” selgitas ÜRO kontrolör Chandramouli Ramanathan. Ta lisas, et ÜRO oli sunnitud 2025. aasta eelarves kärpima oma tavapäraste operatsioonide eelarvet 17% ehk ligikaudu 600 miljoni dollari võrra.
12. Iga neljas Tomski oblastist mobiliseeritud sõdur hukkus, jäi lahingus teadmata kadunuks või sai haavata kolme sõja-aasta jooksul. Piirkonna mobiliseeritud elanike nimekirjal põhinevate Important Stories’i arvutuste kohaselt hukkus või jäi lahingus teadmata kadunuks 2153 mehest vähemalt 251, sai haavata 271, 104 kuulutati teenistusest taganenuks, üheksa said haavata ja kuulutati teenistusest taganenuks ning veel 1518 mehe saatuse kohta pole teavet.
Statistika näitab, et peaaegu veerand hukkunutest (23%) hukkus esimesel aastal pärast sundteenistusse astumist. Esimesed kaotused registreeriti vaid 32 päeva pärast mobilisatsiooni algust: 24. oktoobril 2022 hukkus Luhanski oblastis Tšervonopovkas asuva hoone pihta HIMARS-i rünnakus kuus Tomski elanikku 21. motoriseeritud laskurbrigaadist.
Iga viies mobiliseeritud sõdur (20%) oli alla 25-aastane. Noorim ajateenija oli 19-aastane, vanim 60-aastane. Mobilisatsioonil oli suurem mõju maapiirkondadele: küladest ja alevitest kutsuti ajateenistusse 2,1% kutsealustest meestest, mis on 2,7 korda rohkem kui Tomskist (0,8%).
Vähemalt 5% mobiliseeritutest üritas rindelt põgeneda: need, kes tabati, said tingimisi karistuse ja naasid tõenäoliselt lahingupiirkonda, teatab väljaanne. Vaid 12% mobiliseeritutest (251 inimest) said lahinguveterani staatuse, mis annab neile õiguse hüvitistele ja maksetele.
Kolm aastat hiljem jätkavad rindel teenistust need Tomski oblastist mobiliseeritutest, kes ei ole veelhukkunud ega vigastatud. Neil ei ole kindlat teenistusaega: koju naasmine on võimalik ainult eraldi presidendi dekreediga, mida pole veel allkirjastatud, märgib Important Stories.
13. TASS-i teatel leiti kiirabiteenistustele viidates AS NPK Himprominženeringi tegevjuht Aleksandr Tjunin surnuna Moskvas. Tema surnukeha leiti tema auto lähedalt metsa lähedalt teelt koos jahipüssi ja depressiooni üle kurtva kirjaga, ütles agentuurile allikas. Enesetappu kaalutakse. Baza teatel leiti Tjunin oma auto lähedalt pealinna lääneosas Kokoškino külas. MK andmetel oli enesetapukirjas kirjas, et ta otsustas endalt elu võtta, kuna oli väsinud viis aastat kestnud depressiooniga võitlemisest, mis läks hullemaks. Tjunin oli 50-aastane.
Himprominženering on Rosatomile kuuluv teadus- ja tootmisettevõte, mis arendab ja toodab süsinikkomposiite lennunduse, energeetika ja tööstuse jaoks. Tjuninist sai selle tegevjuht 2016. aasta aprillis. Hiljem ühines ettevõte Umatexi kaubamärgi all divisjoniga Advanced Materials and Technologies, mis pandi USA sanktsioonide alla 2023. aasta veebruaris. Tjunin on 20. tippjuht, kes on pärast Ukraina sõja algust salapärastel asjaoludel surnud. Umbes 10 päeva tagasi leiti Kaliningradi lähedalt surnuna kaalium-magneesiumsoola kaevandusettevõtte K-Potash Service tegevjuht Aleksei Sinitsõn: tema peata keha lebas silla all, mille külge oli kinnitatud puksiirköis.
Augustis teatati Uralkali juhatuse esimehe Dmitri Osipovi ja venemaa suurima kinnisvaraarendaja Samolet Group of Companies asutaja ja peamise aktsionäri Mihhail Kenini surmast. Nende surma põhjused on siiani teadmata.
Salapäraste surmajuhtumite haripunkt saabus 2022. aastal. Siis leiti Gazprom Investi transporditeenistuse juhi Leonid Šulmani, Gazprombanki endise asepresidendi Vladislav Avajevi ja Novateki endise tippjuhi Sergei Protosenja surnukehad. Lisaks kukkus Presidendi Varahalduse Osakonna Keskkliinilise Haigla aknast alla Lukoili juhatuse esimees Ravil Maganov. Tema mantlipärija Vladimir Nekrasov suri aasta hiljem ägeda südamepuudulikkuse tagajärjel.
2023. aastal leiti surnuna Piirkondadevahelise Kütuseliidu direktor Vjatšeslav Rovneiko ja Jakutskenergo asejuht Igor Škurko. 2024. aastal poos Lukoili asepresident Vitali Robertus end oma kabinetis üles. 2025. aastal kukkus rõdult alla Transnefti asepresident Andrei Badalov.
14. Pakistani kaitseminister Khawaja Muhammad Asif teatas, et uus kaitseleping Saudi Araabiaga võiks anda kuningriigile juurdepääsu Pakistani tuumaarsenalile. „Lubage mul selgitada ühte küsimust seoses tuumavõimekusega. Meie olemasolevad võimed võiksid lepingu alusel Saudi Araabiale kättesaadavaks teha,” ütles Asif (tsiteeris Al Arabiya). Ta lisas, et Pakistani sõjavägi on selliseks partnerluseks juba pikka aega valmistunud. Minister märkis ka, et kuigi on ennatlik arutada teiste riikide võimalikku ühinemist paktiga, ei saa seda välistada.
Strateegilise kaitselepingu allkirjastasid 17. septembril Pakistani peaminister Shahbaz Sharif ja Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman. Dokument näeb ette vastastikused kohustused pakkuda sõjalist abi agressiooni korral kummagi poole vastu, sealhulgas ühist operatiivplaneerimist ja tõhustatud kaitsekoostööd.
Pakistani välisministeeriumi pressiesindaja Shafqat Ali Khan rõhutas, et leping on puhtalt kaitseotstarbeline ega ole suunatud kolmandate riikide vastu. Asepeaminister Ishaq Dar selgitas, et dokumendi koostamine võttis mitu kuud ja ka teised riigid on avaldanud huvi sarnaste lepingute sõlmimiseks Islamabadiga.
Reuters märgib, et pakt sõlmiti Lähis-Idas kasvavate pingete ja Pärsia lahe riikide seas kasvava mure pärast Ameerika Ühendriikide usaldusväärsuse pärast julgeolekugarantiina. Katar on viimase aasta jooksul kannatanud kahe otsese rünnaku all: üks kord Iraani ja üks kord Iisraeli poolt.
Saudi Araabia rõhutab, et Pakistaniga lähenemine ei takista suhete tugevdamist Indiaga, Islamabadi tuumarivaaliga. Riyadhi kõrge ametnik kirjeldas Reutersile antud intervjuus lepingut kui sügava partnerluse institutsionaliseerimist, mis on aastatepikkuste arutelude tulemus.
15. Politico: reedel teatas Pentagon, et selle tegevust kajastavad ajakirjanikud peavad nõustuma esitatud teabe otse kajastama. Väljaanne märgib, et meediaesindajad saavad Pentagoni hoonesse siseneda ainult siis, kui nad nõustuvad teatud teavet mitte avaldama – see on enneolematu samm, mis nõuab meediaväljaannetelt avaldamise üle laiaulatusliku kontrolli loovutamist agentuurile.
Pentagoni pressiesindaja Sean Parnell teatas reedel saadetud e-kirjas, et juurdepääs sõjaministeeriumile (endine kaitseministeerium – toim.) sõltub kirjalikust kokkuleppest mitte avaldada salastatud teavet või teatud vähem tundlikke dokumente, mis ei ole riigisaladuseks liigitatud. See reegel jõustub järgmise kahe kuni kolme nädala jooksul, lisab Politico. (Kaitseministeeriumi) teave peab enne avaldamist olema avalikuks avaldamiseks heaks kiidetud vastava volitatud isiku poolt, isegi kui see ei ole salastatud.
Nende reeglite eiramine võib kaasa tuua hoonelubade peatamise või tühistamise ning juurdepääsu kaotamise. Pentagoni ametnikud märkisid, et see samm on vajalik, kuna igasugune volitamata avalikustamine tekitab julgeolekuriski, mis võib kahjustada Ameerika Ühendriikide riiklikku julgeolekut ja ohustada (Kaitseministeeriumi) töötajaid.
Väljaanne märgib, et see samm tuleb Trumpi administratsiooni ajal riigi suurima föderaalagentuuri juurdepääsu piiramise trendi ajal. Uued reeglid annavad Pentagonile laialdased volitused ajakirjanike tembeldamiseks julgeolekuohtudeks ja pressilubade tühistamiseks neilt, kes saavad või avaldavad teavet, mida Pentagon peab avalikuks avaldamiseks sobimatuks.
Pentagoni sekretäri Pete Hegsethi otsene avaldus sotsiaalmeedias: „Ajakirjandus ei juhi Pentagoni – seda teevad inimesed. Ajakirjandusel ei ole enam lubatud turvarajatise koridorides ringi liikuda. Kandke märki ja järgige reegleid või minge koju.”
Pentagoni pressiühing, mis esindab kaitseministeeriumi kajastavaid ajakirjanikke, teatas, et selle liikmed vaatavad direktiivi läbi. Reporteritel on traditsiooniliselt olnud juurdepääs Pentagoni salastamata ruumidele, et kajastada sõjaväe suhtlust maailmaga. See hõlmab kaitseministri, ühendstaabi ja kuue relvajõudude haru büroosid. Kuid kaitseministeerium piiras juurdepääsu mitmele meediaväljaandele, sealhulgas Politicole, Washington Postile ja New York Timesile. Kui meedia selle käigu vastu protesteeris, piiras Pentagon juurdepääsu NBC Newsile ja CNN-ile.
Hegseth piiras juurdepääsu ka Pentagoni kontoritele pärast seda, kui teda kritiseeriti USA sõjaliste rünnakute konfidentsiaalsete andmete jagamise eest Signali grupis, kuhu ajakirjanik kogemata lisati.
Njah, pisu hakkab sarnasusi tulema meite idanaabri tegevusega… kurb.
16. Lühiuudised
USA senat on koostanud uue, kolmanda seaduseelnõu, mille eesmärk on suurendada sanktsioonide survet venemaale. Selle eesmärk on survestada kremlit alustama tõsiseid rahuläbirääkimisi Ukrainas. Financial Timesi andmetel algatasid seaduseelnõu vabariiklasest senaator Jim Risch, kes juhib Senati välissuhete komiteed, ja demokraadist senaator Jeanne Shaheen. Seaduseelnõu näeb ette kolmekordse sanktsiooni: venemaa varilaevastiku vastu, mida Moskva kasutab venemaa nafta eksportimiseks; veeldatud maagaasi projektide vastu; ja venemaa kaitsetööstuse vastu. Eks näis, kaugele eelnõuga jõutakse…
Euroopa Komisjon on valmis vabastama Ungarile 550 miljonit eurot, et ületada peaminister Viktor Orbáni vastupanu ja vältida tema vetoõigust uuele venemaa-vastasele sanktsioonide paketile, teatas Financial Times informeeritud allikatele viidates.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas Ukraina relvade kontrollitud ekspordi alustamisest, et tagada vajaliku sõjavarustuse rahastamist ja suurtootmist.
Poola piirivalve teatas, et vene hävitajad lendasid Läänemerel asuva uurimisplatvormi kohal, rikkudes selle ohutustsooni. Poola piirivalve andmetel tegid kaks vene hävitajat madala ülelennu Petrobalticu puurplatvormi kohal Läänemerel. „Platvormi ohutustsooni rikuti. Poola relvajõude ja teisi teenistusi teavitati,” lisasid nad. Juhtum sai teatavaks samal päeval, kui kolm vene MiG-31 hävitajat sisenesid loata Eesti õhuruumi Soome lahe kohal ja viibisid seal kokku 12 minutit. Uudisele, et NATO peatas lennuki, pole veel kinnitust leidnud. Pikalt leiab vene uudistest aga kinnitusi, et nemad pole piiri rikkunud, nagu ikka…
venemaa välisminister sergei lavrov ja USA riigisekretär Marco Rubio võivad kohtuda järgmisel nädalal ÜRO Peaassamblee istungjärgu raames. Nagu European Pravda TASS-ile viidates teatas, ütles venemaa suursaadik ÜRO-s vassili nebenzja seda vene propagandistidele. nebenzja sõnul on see eeldatavasti esimene kohtumine alates 2021. aastast lavrovi ja USA riigisekretäri vahel. „Ma ei saa veel üksikasju avaldada, sest neid pole. On selge, et nad arutavad laia valikut küsimusi, nii kahepoolseid kui ka mitmepoolseid. Päevakorda pole veel, kuid selline kohtumine on plaanis,” lisas ta. Nagu ka varasematel aastatel, juhib lavrov venemaa delegatsiooni ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgul, kus ta esineb 27. septembril.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
