Sõja ülevaade: 1304. päev – vene poole pealetung hakkab tuure tõstma
Avaldatud: 19 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. september 2025:
võimalik, et Pokrovskist kirdes on suurem seltskond vene üksusi piiramisrõngas ning vene poole pealetung vist hakkab tasapisi tuure tõstma.
1. Kiiev.
2. Järgmine naftatehas pihta sai.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord Kupjanskis halveneb.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: on häid ja halbu uudiseid.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. siluanov kurtis, et riigi eelarvet sunnitakse ebaefektiivseid ettevõtteid päästma.
12. Poola ja Valgevene piiri sulgemine on peatanud 90% raudteevedudest Hiinast EL-i.
13. „Kapitali väljavool on käimas.” venemaa ametnikud on otsustanud keelata üle 100 grammi kaaluvate kuldkangide ekspordi.
14. solovjovi videos halvasti udustatud tualett paljastas vene armee peamise drooniüksuse baasi.
15. USA president Donald Trump keeldus heaks kiitmast 400 miljoni dollari suurust relvapaketti Taiwanile.
16. Lühiuudised
MoloWarMonitor postitas piinliku foto venemaa ja Valgevene ühisõppuselt Zapad-2025. Mitte päris täispuhutud Su-33 hävitajast jäi tõesti mannetu vaatepilt. Pilt leitav loo autori facebooki kontolt.
Lõpuks hakkas vene poole jalaväe surve tuntavalt tõusma (223 rünnakut), mis tõi kaasa ka kaotuste kasvu. Eile see veel edu neile ei toonud, kuigi olukord on mõnes lõigus üha pingelisemaks muutumas. Jah, isegi Ukraina blogijad ootavad, kuna Pokrovski suunale kokku aetud suurem punt merejalaväge (vähemalt 4 brigaadi) lõpuks rünnakutele saadetakse, seni on seal piirdutud põhiliselt tavaliste motolaskuritega ja ikka ilma soomuse toetuseta ehk siis kõik varasemad vene väe taktikate raamatud eip tööta teps mitte, sest pilt lahinguväljal on oluliselt muutunud.
Pokrovski suunal toimus eile lausa 87 rünnakut ja selline surve tõus annab märku peatsest võimalikust suuremast pealetungist. Kuna vene poole rünnakute arvud nii palju tõusid, siis arvatavalt see põhjustas ka väiksema vene kaudtuleüksuste tabamise, sest enamus tähelepanu läks rünnakute tagasi löömisele. Mujal jätkus varasema surve kordus.
1. 19. septembri öösel ründasid venelased Kiievit droonidega, kahjustades pealinna trollibussivõrku. Sellest teatas Kiievi linna sõjaväevalitsuse juht Timur Tkatšenko. „Meil on esialgseid teateid allakukkunud drooni rusudest, mis on mitmes kohas, sealhulgas Ševtšenkivski rajooni sõiduteele kukkunud. Trollibussivõrk on kahjustatud,” teatas ta. Esialgseid teateid ohvrite kohta pole.
18. septembril heitis vene armee Zaporižja oblastis Vozdviževkale kolm õhupommi, vigastades nelja naist.
2. Ukraina ründaski eile öösel Volgogradi naftatöötlemistehast. Gazprom Neftekhim Salavat on üks venemaa suurimaid naftatöötlemis- ja naftakeemiatehaseid. See asub Baškortostani Vabariigis, umbes 1300 kilomeetri kaugusel Ukraina rindejoonest. SBU pikamaa droonid tabasid rajatise keskel asuvat ELOU-AVT-4 toornafta töötlemisüksust, mis vallandas tohutu plahvatuse, ütles SBU allikas.
vene meedia on kinnitanud mitme ohvitseri surma okupeeritud Zaporižjas pärast sabotaažirünnakut 35. armee juhtimispunktile. Projekt „Ma tahan elada” nimetas 18 hukkunut; nüüd on kinnitust leidnud vähemalt viie hukkunu, sealhulgas kolonelleitnant dmõtro pašabekovi ja ruslan šõgabutdinovi hukkumine. Teisi pole leitud ja paljud pole pärast intsidenti sotsiaalmeedias aktiivsed olnud.
Täna öösel olid droonid okupeeritud Donetski kohal aktiivsed ning Taganrogi, Rostovi Doni ääres ja Azovi kohta on antud täiendavad mehitamata õhusõidukite hoiatused. Kohalikelt tuli sõnumeid mitmetest plahvatustest Feodossija kandis (okupeeritud Krimm).
18. septembri öösel ründasid erioperatsioonide vägede üksused Kurski oblastis asuvat venemaa Föderatsiooni 810. eraldi merejalaväe brigaadi logistikakeskust. Rünnak tabas väidetavalt: varustusdepood, laskemoonaladusid ning relvade ja sõjavarustuse hoiuruumi.
Keskkonnakaitsjad hoiatavad: Krimmis on algamas kolmeaastane põud ja veevarustuse olukord ainult halveneb. Vaatamata vihmasadudele süveneb veepuuduse probleem annekteeritud Krimmis, ütles Krimmi keskkonnakaitsja Krym.Realiile.
Vihmad parandasid vaid pealmise mullakihi seisundit, kuid ei täitnud veehoidlaid. Põhjavesi on ammendunud ja mõnes kohas muutub ulatusliku puuraukude puurimise tõttu soolaseks. Veevarustusest sõltuvate asulate arv on suurenenud 32-lt 77-le. Bijuk-Karasu, Tanasu ja Sarõsu jõed on peaaegu või täielikult kuivanud. Sevastoopolis asuv Tšernoretšenskoje veehoidla on madalaks jäänud – see on täis alla 30%.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas jätkub olukorra halvenemine ja üha enam nihutab vene pool enda eesmisi possasid linnas edasi. Seni veel linna poolitava ida-lääne suunalisest peatänavast üle pole saadud.
BBC teatab, et venemaa pealetungi Kupjanski lähedal juhib kindralleitnant serhi storoženko, endine Ukraina ohvitser, kes pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal üle jooksis. Kunagine Ukraina 36. rannakaitsebrigaadi ülem, kutsus ta väidetavalt teisi üles alistuma ja venemaaga ühinema. Vaid nädal pärast võltsitud referendumit sai ta venemaa passi ja tõusis kiiresti auastmetes. Nüüd juhib ta Kupjanski lähedal võitlevaid vägesid.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Ukraina rünnakvägede väejuhatuse ülem kolonel Valentin Manko ütleb, et vene väed Dobropilja lähedal on olnud ära lõigatud kolm nädalat. Moodustatud on kolm piiramisrõngast: väike Kutšeriv Jari lähedal, keskmise suurusega Volodõmõrivka ümber ja suur, millest varem ei teatatud, tõenäoliselt Razine-Rodõnske joonel. Oodatakse täiendavat kinnitust.
Ukraina allikate teatel on väed kindlustanud endale tugipunkti Pankivkast läänes Dobropiljia teljel, saavutades kontrolli rinde võtmeosa üle. Läbimurre läbi Nikanorivka võiks lõigata ära vene vägede põhjapoolse varustusliini. Edusammudest teatati ka Volodõmõrivkast kagus.
AASM HAMMER liugpomm hävitas pisu tammi Mõroljubivka lähedal Mõrnohradi teljel ja arvatavalt põhjuseks soov tõsta Kazenõi Toretsi jõe taset raskendamaks vene vägedel selle ületamist. Jõgi asub seal lõuna-põhjasuunaliselt risti ees Mõrnohradi poole suruvale vastasele.
vene väed imbuvad endiselt Pokrovskisse. Eile avaldati video, mis näitab Ukraina vägedele suunatud haarangut asula lääneosas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Eelarve koostamise lõppjärgus kurtis rahandusminister anton siluanov lobistide surve üle. „Praegu on moes tulla rahandusministeeriumisse ja öelda: „Vaata, ma kaotan raha, mu EBITDA (kasum enne intresse, makse ja kulumit) miinus on tohutu – päästke mind!” Üks ettevõte, kaks, kolm – selline on poliitika,” ütles ta oma ministeeriumi korraldatud finantsfoorumil. Minister keeldus ütlemast, kelle poliitika see on, vaatamata moderaatori, duuma eelarvekomisjoni esimehe andrei makarovi järjekindlatele palvetele anda oma „ees-, perekonna- ja keskmine nimi”. „Ma üldistan,” vältis siluanov, lisades: „Ma arvan, et me kõik teame sellest.”
Kõik algas arutelust tööviljakuse üle. Hiljutisel Ida-majandusfoorumil nimetas putin tootlikkuse ja tootmise efektiivsuse kasvu tohutuks eelarvetulude reservuaariks. Moskva linnapea sergei sobjanin meenutas, et tööviljakus on venemaal 1,7 korda madalam kui Saksamaal, pakkudes välja oma lahenduse selle suurendamiseks: rahvastiku koondamine linnadesse, kus elab üle miljoni inimese. „Me võime välja mõelda mitmesuguseid meetmeid, võtta kasutusele numbriliselt juhitavaid masinaid ja nii edasi, aga ilma rahvastiku koondamata me seda probleemi ei lahenda.“
siluanov näis nõustuvat: esmapilgul peame rohkem investeerima masinatesse, seadmetesse ja robotitesse – ning eraldama neile vahendeid. Tegelikkuses on asjad keerulisemad ning ainult seadmed ja raha probleemi ei lahenda, jätkas rahandusminister: „Küsimus on õigete stiimulite kehtestamises. Sest mida me saame? Me eraldame suuri summasid raha, sageli ebaefektiivsele tootmisele – arendatakse teadus- ja arendustegevust, ostetakse seadmeid, aga tulemusi pole. Selgub, et me aitame laisklejaid, mitte tõhusaid. Me peame aitama neid, kes oma osa teevad.”
„Võib-olla on nad tõhusad, sest teie ei aita neid?” katkestas venemaa Keskpanga esinaine elvira nabiullina. Tema sõnul suurendavad paljud ettevõtted juba tootlikkust, „tavaliselt ilma eelarvetoetuseta”. „Me kulutame palju ressursse ainult kasumlikkuse säilitamiseks,” kurtis siluanov. „Aga me peaksime neid ressursse investeerima, nõudes tootlikkuse suurendamist.” makarov naljatas vastuseks: „Kui te õpite ujuma, täidame teie basseini veega.”
Paljud paluvad eelarvetoetust: söekaevurid, metallurgid, autotööstus ja ehitustöölised. Söetööstus on kahjumis: Rosstati andmetel ületasid need esimesel poolaastal 185 miljardit rubla ja kasumlike ettevõtete osakaal on peaaegu pool kahjumis olevate ettevõtete osakaalust (aasta varem olid need umbes võrdsed). Avtostati andmetel langes sõiduautode müük jaanuaris-augustis eelmise aastaga võrreldes 23%, samas kui uute hoonete müük langes Dom.rf andmetel 17%. Severstali tegevjuht aleksandr ševelev kirjeldas olukorda metallurgiatööstuses kui 1990. aastate kriisi meenutavat.
Kuid valitsuse toetus on piiratud. Nõudlus… see ületab eelarvevõimekust, tunnistas tööstus- ja kaubandusministeeriumi juht anton alikhanov. Ta tegi ettepaneku leida vahendeid autotööstuse toetamiseks, tõstes isiklikuks tarbeks imporditud autode taaskasutusmaksu.
Esimese kaheksa kuu lõpus ulatus eelarve „auk” 4,2 triljoni rublani (42 miljardi euroni), ületades kogu aasta plaani. siluanov nimetas eelarveprioriteetideks sotsiaal- ja sõjalisi kulutusi, aga ka „riiklikke eesmärke”, lubades leida selleks kõigeks raha.
Viimasel ajal on finantsasutused üha enam nõudnud siluanovi kirjeldatud „poliitika” muutmist ja kuna vahendeid napib, tuleks see anda parimatele, mitte halvimatele. See kehtib mitte ainult ettevõtete, vaid isegi tervete tööstusharude kohta, ütles nabiullina, ja ebaefektiivsed tuleks kõrvaldada. Keskpank lubaks mitmel suurettevõttel pankrotti minna: pärast 78 suurettevõtte finantsaruannete läbivaatamist jõudis see järeldusele, et 13 neist olid tõeliselt problemaatilised (The Bell koostas nimekirja). VTB president andrei kostin kutsus üles ka ebaefektiivseid tootmisüksusi sulgema: „Meil on hunnik erinevaid ettevõtteid, mis virelevad ega suuda saavutada kasumlikkust.” kostin kahetses, et arvukad ebaefektiivsed ettevõtted kurnavad riigi rahakotti, mis kulutab nende toetuseks tohutuid summasid, kuid sellest hoolimata lennukid ei lenda ja paljud asjad ei liigu.
12. Zapadi õppuste ja venemaa droonirünnaku ajendiks olnud Poola ja Valgevene vahelise piiri ajutist sulgemist on määramata ajaks pikendatud. Samal ajal on piir Hiina ja Euroopa Liidu vaheline peamine raudteekaubaveo marsruut, mille aastane kaubakäive on 25 miljardit eurot. Kuid praeguses olukorras võib rolli mängida ka poliitika, kus USA nõuab, et EL avaldaks Hiinale survet venemaa sõjategevuse toetamise eest.
Varssavi sulges reedel oma piiri Valgevenega seoses venemaa ja Valgevene vägede vaheliste ulatuslike Zapadi õppuste algusega. See juhtus ka vaid paar päeva pärast seda, kui 19 vene drooni tungisid riigi õhuruumi, sealhulgas Valgevene territooriumilt, ja võimud paigutasid piirile 40 000 sõdurit. Politico teatel on ajutine meede muutunud püsivaks: valitsus viitas murele Poola kodanike turvalisuse pärast, lisades, et liiklus taastatakse niipea, kui piir on täielikult turvaline.
Suurim ümberlaadimiskeskus asub Bresti lähedal, kus erineva rööpmelaiusega – postsovetliku ja Lääne-Euroopa – rööpad kohtuvad. See marsruut moodustab 90% Hiina ja ELi vahelisest raudteekaubaveost. Eelmisel aastal kasvas kaubakäive 10,6% ja saadetiste väärtus suurenes ligi 85%, ulatudes 25,07 miljardi euroni. See transpordikoridor moodustab 3,7% Hiina-Euroopa kaubandusest ja on oluline tarnekanal Hiina veebimüüjatele nagu Temu ja Shein.
Poola riigile kuuluv raudteekaubaveoettevõte PKP Cargo hoiatas, et pikaajaline sulgemine tooks kaasa kaubaveo ümbersuunamise lõunasse, läbi Kasahstani, Kaspia ja Musta mere ning edasi Lõuna-Euroopasse või Türki. Piiri sulgemine on tekitanud probleeme ka veoettevõtetele, ütleb Poola transpordi- ja logistikatööstuse ühenduse strateegiliste projektide direktor Artur Kalisiak. Tema sõnul on 10 000 Poola transpordiettevõtetes töötavat Valgevene autojuhti piiril lõksus ja ei saa naasta tööle Poolasse ega oma koju Valgevenesse.
Seda küsimust arutati esmaspäeval Poola ja Hiina välisministrite kohtumisel. Hiina välisministrile Wang Yile, kes külastas Varssavit öeldi, et praeguses olukorras asendub kaubandusloogika, mis on kasulik ka meile, julgeolekuloogikaga, ütles Poola välisministeeriumi pressiesindaja Pawel Wroński. Hiina pool ei esitanud piiri avamiseks otseseid nõudmisi, lisas ta.
Võrreldes Hiina ja ELi vahelise kaubanduse kogumahuga on Poola kaudu toimuvad saadetised endiselt suhteliselt väikesed ning olukorral on ka poliitiline mõõde, märgib Poola välisluureteenistuse endine direktor Piotr Krawczyk. „Olen kindel, et USA on üsna rahul selle marsruudi sulgemisega, vähemalt ajutiselt, sest nad avaldavad Euroopa Liidule survet kehtestada Hiinale täiendavaid tariife venemaa nafta- ja gaasitarnete osas,” ütles ta Politicole. „Olen ka kindel, et ameeriklased… toetavad Poola valitsust suutmatuses seda marsruuti taasavada – vähemalt lähitulevikus.”
Ka EL võiks omalt poolt avaldada Hiinale täiendavat survet, lisas Krawczyk: Ma pole näinud mingit reaktsiooni – ei Euroopa Komisjonilt ega valitsustelt. Seega pole Euroopa ehk liiga ärritunud, et oluline marsruut [Hiinast] on blokeeritud.
13. venemaal keelatakse riigist välja eksportida rohkem kui 100 grammi kullakange, teatas rahandusministri asetäitja aleksei moissejev. Ta teatas, et määruse eelnõu on edasijõudnud valmimisjärgus ja keeld võib jõustuda juba sel aastal. moissejev selgitas keelu vajalikkust rahapesu ja kapitali väljavoolu vastase vahendina. „Kuld on hakanud toetama voogusid, mida varem toetas sularaha. See hõlmab rahapesu, narkokaubandust ja kõike muud,” ütles ta. Ja me näeme, et kapitali väljavool toimub ka kulla kaudu, lisas asetäitja.
See meede tekitas ametnike seas tuliseid vaidlusi ja isegi rahandusministeerium muutis mitu korda oma seisukohta. venelased hakkasid pärast sanktsioonide kehtestamist kulda massiliselt eksportima: see ei olnud valuutapiirangute all, selgitas kaubandus- ja tööstuskoja väärismetallide komitee juht ja Krasnojarski värviliste metallide tehase tegevjuht Mihhail Djagilev. 2023. aasta keskel hindas ta sellise variekspordi mahuks 20-25 tonni.
Selliste operatsioonide ulatus suurenes järsult pärast seda, kui 2023. aasta oktoobris kehtestati ettevõtetele rubla vahetuskursiga seotud eksporditollimaks. Rahandusministeerium soovis selle tollimaksudest kõrvalehoidumise lünga piirangutega sulgeda. moissejev rääkis föderaalse tolliteenistuse andmetele viidates ekspordi järsust kasvust: „Ma ei saa teile numbreid anda, aga see on eksponentsiaalne. Inimesed lihtsalt kandsid seda taskus. <…> Nad toppisid selle taskusse ja sõitsid minema.”
Seejärel rubla vahetuskurss stabiliseerus, tollimaks kaotati ja kulla puhul asendati see maavarade kaevandamise maksu (MET) mustriga ning probleem taandus. Seetõttu muutis rahandusministeerium oma seisukohta, selgitas moissejev, kutsudes üles mitte ekspordipiirangutele, vaid rangemale järelevalvele. Kui inimesed jätkavad kulla eksportimist ebausutavalt suurtes kogustes, siis ilmselt on neil muud põhjused, näiteks kapitali väljavool või maksmine millegi tõeliselt ebaseadusliku eest, arutles ta. moissejevi sõnul olid tema hirmud õigustatud, ütles ta sel aastal SPIEF-il: sularahaekspordi 10 000 dollari suuruse piirangu tõttu hakkas kapitali väljavool võtma kulla vormi. Seetõttu tegi rahandusministeerium ettepaneku kehtestada sarnane piirang: 10 000 dollarit.
See on veidi vähem kui 100-grammise kullakangi hind. Septembris kõikus keskpanga ametlik kulla hind umbes 9000–10 000 rubla grammi kohta ehk umbes miljon rubla kangi kohta. Sel ajal kaubeldi dollariga hinnaga 83–85 rubla.
Suvel liitus piirangu lobitööga ka Rosfinmonitoring. Selle direktor juri tšihantšin andis ideest aru putinile. „Siin on kasumlik osta [kulda] rublade eest, eksportida see, müüa välisvaluutaks ja uuesti konverteerida. Selles see mäng seisnebki. Kulla hind on täna väga kõrge ja just see vahe tekitab [kasumit]. Väga hea marginaali,” kirjeldas tšihantšin ühte kullakangide välismaale eksportimise eesmärki.
On ka teisi, näiteks impordi eest tasumine. See on keskpangale mure, kes jäi kulla ekspordi piirangute ainsaks vastaseks. See võib keerulisemaks muuta piiriüleseid makseid, hoiatas keskpanga aseesimees aleksei guznov: „Meil võib olla ettearvamatu mõju. Mis on praktiliselt eksporditav kuld? Makseviis. Kas me peame toetama makseid, mis võimaldavad muu hulgas kriitilise tähtsusega impordi riiki sisenemist?”
Teised asutused on sellest teadlikud. „Ma saan aru, et kullakangide kasutamine maksetes on märkimisväärselt suurenenud – umbes kahekordselt,” küsis putin tšihantšinlt. Nüüd on see veidi aeglustunud, vastas Rosfinmonitoringu juht, kuid see läheb endiselt tugevalt.
14. vene propagandisti vladimir solovjovi raport aitas paljastada Rubiconi mehitamata tehnoloogiate keskuse asukoha. Radio Liberty andmetel, mis võrdles raporti kaadreid avalikult kättesaadava videomaterjaliga, asub baas Moskva lähedal Patrioti pargis.
Üks fragment, mida toimetajad täielikult ei hägustanud, säilitab sildi ja valgustatud paneeli tualeti sissepääsu kohal oma iseloomuliku kujundusega. See koos sammaste, täispuhutavate droonivõidusõidufiguuride ja muude sisustuselementidega võimaldas uurijatel täpse asukoha kindlaks määrata – pargi konverentsi- ja näitusekeskus, paviljonid C ja D. Radio Liberty märgib, et asukoha kindlakstegemiseks kasutati kolme videot: keskuse enda kaadreid, kaitseministeeriumi väljaandeid ja solovjovi raportit.
Rubiconi keskus vastutab mehitamata süsteemide arendamise ja hankimise, droonitaktika rakendamise lahinguväljal ning droonioperaatorite koolitamise eest. See loodi 2024. aasta suvel ja ametlik avalik teadaanne selle osalemisest lahingutegevuses tehti sama aasta oktoobris. Rubiconit kirjeldatakse kui vertikaalset struktuuri, mis ühendab arenduse, testimise, väljaõppe ja oma üksused rindel ning millele omistatakse oluline roll venemaa vägede edukates tegevustes, eriti Kurski operatsioonis ja suvistes Donetski oblasti rünnakutes, märgib Radio Liberty.
Uurimises tsiteeritud sõjaväeanalüütiku Rob Lee sõnul juhib Rubicon vähemalt seitset üksust, millest igaühes on umbes 130–150 inimest. Ta väidab, et keskus täidab venemaa juhtkonna jaoks olulist ülesannet: droonide kasutamise süstemaatilist rakendamist sõjas Ukrainaga.
Ametlikul tasandil on teave Rubiconi asukoha kohta salastatud. venemaa riigimeedia nimetab seda salajaseks keskuseks, avaldamata üksikasju. Samal ajal, nagu Radio Liberty on kindlaks teinud, toimub operaatorite väljaõpe paviljonides, kus samaaegselt toimuvad avalikud üritused, näiteks MotoSpring-2025 näitus.
15. Trump keeldus heaks kiitmast enam kui 400 miljoni dollari suurust sõjalist abi Taiwanile sel suvel, väidavad viis asjaga tuttavat inimest, püüdes samal ajal pidada läbirääkimisi kaubanduslepingu ja võimaliku tippkohtumise üle Xi Jinpingiga. Anonüümsust palunud inimesed ütlesid, et see otsus tähistab täielikku kannapööret USA poliitikas Taiwani suhtes, mida Hiina peab oma territooriumiks. Kaks asjaga kursis olevat inimest ütlesid, et abipakett maksis üle 400 miljoni dollari ja oleks olnud surmavam kui varasem abi Taiwanile, sealhulgas laskemoon ja autonoomsed droonid.
Valge Maja pressiesindaja märkis avalduses, et abipaketi kohta pole veel lõplikku otsust tehtud. Taiwani mitteametlik saatkond Washingtonis keeldus kommentaaridest. USA sõjaväe- ja luureametnike sõnul on Xi Jinping andnud Hiina relvajõududele korralduse olla valmis Taiwani sissetungimiseks 2027. aastaks.
Kongress eraldas administratsioonile Taiwani julgeolekuabiks 1 miljard dollarit aastas, summa, mis aegub eelarveaasta lõpus septembris. Bideni administratsioon kiitis 571 miljoni dollari suuruse paketi heaks vahetult enne oma ametiaja lõppu.
Trumpi administratsioon usub, et oma suure ja õitsva majandusega Taiwan peaks ostma oma relvad ise, nagu Euroopa riigid – seda seisukohta jagavad ka mõned Kongressi demokraadid. USA ja Taiwani kaitseametnike kohtumisel eelmisel kuul leppisid pooled kokku suures relvamüügipaketis, väidavad neli läbirääkimistega tuttavat inimest. Taiwan kavatseb maksta uue relvasaadetise eest, mille väärtus võib ulatuda miljarditesse dollaritesse, täiendava kaitsekulutuste seaduseelnõu kaudu, mida praegu seadusandlikus kogus arutatakse.
Nende allikate sõnul koosneb pakett peaaegu eranditult asümmeetrilisest varustusest nagu droonid, raketid ja rannikualade valve andurid. Nende uue põlvkonna relvade tarnimine võib aga võtta aastaid. Taipei ootab juba miljardeid dollareid relvade, sealhulgas F-16 hävitajate ja Harpoon laevatõrjerakettide müügiks.
Taiwan plaanib järgmisel aastal kulutada kaitsele 3,3% oma SKP-st ja püüab seda numbrit suurendada.
Sel nädalal andis administratsioon Kongressile mitteametlikult teavet võimaliku 500 miljoni dollari suuruse relvamüügi kohta Taiwanile, teatas anonüümsust palunud kongressi abiline. Abiline keeldus ka täpsustamast, millist varustust ostetakse.
16. Lühiuudised
Euroopa Komisjon arutab ettepanekut keelustada ennetähtaegselt venemaa veeldatud maagaasi (LNG) import osana uuest sanktsioonide paketist Moskva vastu seoses Ukraina sõjaga, teatab Reuters, viidates Euroopa ametnike seas olevale allikale. Agentuuri andmetel peab EL läbirääkimisi venemaa nafta- ja gaasitarnete täieliku keelustamise üle 1. jaanuariks 2028, samuti lühiajaliste lepingute keelustamise üle alates järgmisest aastast.
Fire Point toodab praegu 50 Flamingo raketti kuus ja plaanib aasta lõpuks toota seitse raketti päevas. Arendaja arendab ka õhutõrjesüsteemi ja varustab oma tarkvara teiste tootjatega.
18. septembril leiti Lääne-Läti rannalt vene Gerbera ründedrooni jäänused, teatasid Läti relvajõud. Aruandes öeldakse, et Läti rannale uhuti drooni sabaosa fragment. „Sündmuskohale on saabunud relvajõudude lõhkekehade demineerimismeeskond, et leitud eset analüüsida,” lisas Läti sõjavägi. Läti kaitseminister Andris Sprūds teatas hiljem, et leitud droonifragment oli vene Gerbera peibutusdrooni sabaosa ja et lõhkeaineid ei leitud. „Olen andnud kaitse- ja siseministritele korralduse võtta ühendust oma kolleegidega Poolas, et teha kindlaks, kas droon sarnaneb eelmisel nädalal Poolas leitud drooniga,” ütles hiljem Läti peaminister Evika Siliņa.
venemaa on esitanud Rahvusvahelisele Kohtule ametliku apellatsiooni ICAO nõukogu otsuse peale, mis pidas teda vastutavaks MH17 allatulistamise eest 2014. aastal. Moskva väidab, et ootab kohtult erapooletust, hoolimata ülekaalukatest tõenditest ja 2022. aasta Hollandi otsusest, millega mõisteti kolm venemaaga seotud agenti tagaselja eluks ajaks vangi.
President Zelenski külastas Donetski oblastit, et anda aru vabastatud territooriumide ja vangistatud venelaste kohta. Ta kohtus Dobropilja vastupealetungi osalenud vägedega, tänas neid ja andis üle riiklikud autasud. Ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrski andis ülevaate operatsiooni edenemisest, rindejoone olukorrast ja tulevikuplaanidest.
Ukraina sõjavangide asjade koordinatsioonikeskuse teatel on 1000 langenud Ukraina kaitsja surnukehad koju tagasi toodud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
