Sõja ülevaade: 1303. päev – vene poole konveier toob edenemisi
Avaldatud: 18 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. september 2025:
vene poole tihe konveier toob tasapisi edenemisi.
1. Sajab.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene samm 2,5 km edasi ja olukord Kupjanski kandis ikka liialt pingeline.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: seni Ukraina kand Tšassiv Jaris.
8. Donetsk: udu kõikse pingelisemas lõigus.
9. Lõunarinne: laieneb see lääne servas olev vene sillapea.
10. Herson: muutusteta.
11. „Kärpida pole enam palju.” Ametnikud valmistuvad putini kinnitustest hoolimata uuesti makse tõstma.
12. venemaa on uuendusliku arengu osas maha jäänud Vietnamist, Serbiast ja kõigist BRIC-i partneritest.
13. EL valmistub Ukrainale külmutatud venemaa reservidest 170 miljardit eurot laenama.
14. venemaa keelab maavarade asukohakaartide avaldamise.
15. Lühiuudised
venemaa välisminister sergei lavrov teatas 17. septembril, et territooriumi vahetused ei peata venemaa sõda Ukrainas, mis on vastuolus USA presidendi Donald Trumpi hiljutiste avaldustega, et venemaa ja Ukraina vaheline rahu eeldab maadevahetust. lavrov kinnitas ka, et katsed putinit meelitada USA-venemaa kaubanduse taastamisega ei lõpeta venemaa sõda. lavrov väitis, et venemaa käsitleb kõiki sõjajärgsesse Ukrainasse saadetud Euroopa sõdureid õigustatud sõjaliste sihtmärkidena. lavrovi avaldused järgnevad teiste kremli kõrgete ametnike sarnastele avaldustele viimastel nädalatel, kus nad lükkasid tagasi Lääne sõjajärgsed julgeolekugarantiid Ukrainale.
Egas tundub, et ka lõputu kordamine, et kremli soov on lõpuks kogu Ukraina saada enda kontrolli alla, ei too mõnedes peades selle tõdemuseni jõudmist…
vene poole rünnakute intensiivsuses muutust pole, taktika sama ja kipub see tasapisi erinevates lõikudes edenemisi tooma, kuigi iga samm edasi on kallis. Mõnede blogikanalite info järgi on kahjuks Ukraina kaotused siiski liialt suured, sest näiteks 1:3-le on suurelt juba Ukraina kahjuks. U 1:5-le on enam-vähem ja üle 1:7-le oleks juba ok. Jätkuvalt on kummalegi poolele suurimaks mõjutajaks droonid nii seire teostamisel kui kamikaze droonidega sihtmärkide hävitamisel. Hetkel tundub, et kvaliteediga suudab pisu jälle Ukraina olla vene poolest ees AI kasutamisega, aga massi on vene poolel rohkem.
1. 17. septembril ründas venemaa armee drooniga Poltaava oblastis asuvat bensiinijaama, vigastades nelja inimest. Lisaks on sealkandis tabatud raudteetaristut ja rongid hilinevad.
18. septembri öösel põhjustas venemaa droonirünnak Kiievi oblastis Borõspili rajoonis laohoone tulekahju. Ohvreid õnneks polnud.
2. Ukraina droonirünnak tabas väidetavalt 16. septembril Voroneži oblastis Harmaševka lähedal venemaa Sopka-2 radarisüsteemi antenni. Süsteemi kasutatakse õhuruumi jälgimiseks.
Täna öösel märgati Volgogradi kohal tundmatuid droone ja olla süttinud tulekahju Lukoiliga seotud piirkonnas. Kohalikud kirjutavad kuni 11 drooni lennust…
Okupeeritud Berdjanskist saabunud teated väidavad, et linnas on tõsine kütusepuudus. Bensiinijaamades on bensiin otsas, sundides autojuhte linna eri paigus seda otsima.
3. Kursk: rindejoones muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas seni pingeline olukord jätkub ja linna poolitav ida-lääne suunaline peatänav kipub olema rindejooneks. Tundub, et vene pool suudab üha paremini oma jalaväge üle jõe saada ja ootab, kuna rohkem kergliikureid üle saadakse ning hakatakse jätkama lisaks linnas kasvavale domineerimisele ka selle lääne poolt ümberhaaramist. Lisaks sai vene pool eilseks u 2,5 km edasi Kupjanskist idas Oskili teisel kaldal ja kipuvad siitki poolt lähenema ja kipub arvama, et ühendusteede puudus toob Oskili veel u 200 km2 sillapea kaotuse ning taandumise Oskili läänekaldale. Kui Kupjanskist põhjas oleva vene poole sillapea suudaks kaotada, siis olukord Ukraina jaoks paraneks, aga seni pole sellest märke ja kipub arvama, et seegi vaid ressurssi puudusest tingitud on.
Lõuna pool muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: õnneks muutusteta ja pole senine juba apikalt kestnud tihe konveier veel vene poolele edusamme toonud.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris seni Ukraina kand veel maas ja sellest annab kinnitust vene poole kaudtuletöötlus linna serva pihta.
8. Donetsk: seni sõjaudu Pokrovskist idas ja kirdes asuvas tihedas lahingutealas.
9. Lõunarinne: no laieneb jätkuvalt see sektori lääneserval olev sillapea ning surutakse end edasi ka linnalisel ala ja kipub arvama, et siingi ressurssi puudus Ukrainat kummitab, kui nii lihtsalt antakse Stepnohirski asula, mis suuruselt meite väikelinnadega võrdne (linnas elas enne sõda üle 4 tuhande inimese).
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus otsib Ukrainas käimasoleva sõjalise konflikti keskel võimalusi ots otsaga kokku tulemiseks, kaaludes „halbu” ja „väga halbu” stsenaariume. Reutersi allikate sõnul on ainsaks teostatavaks variandiks järjekordne maksutõus, hoolimata putini vastupidistest kinnitustest. The Bell teatas eelmisel nädalal kolmele ametnikule viidates, et valitsus arutab käibemaksu (KM) tõstmist praeguselt 20%-lt 22%-le. Neli valitsusele lähedal seisvat allikat kinnitasid Reutersile, et käibemaksu tõstmist kaalutakse riigikassa puudujäägi vähendamiseks ja fiskaalreegli säilitamiseks. Rahandusminister anton siluanov lubas, et 2026. aasta eelarve koostatakse nullilähedase esmase puudujäägiga, mis tähendab riigivõla teenindamise kulude mahaarvamist.
„Kuidas saame puudujääki vähendada ja reeglit järgida? Ainult maksude tõstmise teel, sest kärpida pole enam midagi – ei sõjalisi ega sotsiaalkulutusi,” ütles üks allikatest. „Noh, uue kooli või haigla ehitamist või teede remontimist saab küll vältida, aga see ei anna kulude vähendamise osas soovitud efekti. See on nagu sea pügamine – kogu see kiljumine ja väike efekt. Kui sellised kulud oleksid, saaksime kärpida 1–2 triljonit rubla, aga selliseid summasid ei saa kärpida; neid pole olemas. Maksu tuleb niikuinii tõsta.” Tema sõnul tuleb riigikassa suurim tuluallikas ainult käibemaksu tõstmisest, eriti kuna võimud on juba teisi makse tõstnud.
Käibemaks on venemaa riigikassa jaoks oluline maks. venemaa võimud tõstsid maksumäära viimati 2019. aastal, 18%-lt 20%-le. 2024. aastal moodustab käibemaks peaaegu 37% kogu föderaaleelarve tuludest ehk 13,5 triljonit rubla. Juunis ütles rahandusminister anton siluanov, et võimudel ei ole plaanis uut maksukorrektsiooni, hoolimata keerulisest eelarve täitmise olukorrast.
Eelmisel aastal andis putin korralduse fikseerida peamised maksuparameetrid kuni 2030. aastani ja septembri alguses teatas ta, et valitsus peab suurendama eelarvetulusid ilma maksukoormust suurendamata.
Augusti lõpus nimetas Reutersi allikas edasisi maksutõuse järgmise paari aasta jooksul vältimatuks: „Muidu ei saa me lihtsalt ots otsaga kokku tulla, isegi kaitsekulutuste kärpimisega.”
venemaa, mis on Ukrainas oma „erioperatsiooni” läbi viinud neli aastat, algatas sel aastal ulatusliku maksureformi, mis mõjutab peamisi otseseid makse – üksikisiku tulumaksu ja ettevõtte kasumimaksu. Rahandusministeerium oli aga tuluprobleemide tõttu sunnitud oma kevadel prognoositud föderaalset eelarvepuudujääki kolmekordistama 3,8 triljoni rublani ehk 1,7%-ni SKPst. See arv pole aga lõplik. Eelarveprognoosidega tuttav allikas teatas venemaa agentuuridele selle kuu alguses, et puudujääk ületab selle arvu.
Analüütikud ennustavad aasta lõpuks 5–8 triljoni rubla suurust puudujääki. Selle taustal tundub järgmiseks aastaks kavandatud 2,2 triljoni rubla ehk 0,9% SKP-st puudujääk saavutamatu.
venemaa eelarve on üha suureneva surve all ühelt poolt Ukraina sõjalise konflikti, sanktsioonide, jooksvate kohustuste täitmise ja putini triljoni dollari suuruste valimislubaduste täitmise ning teiselt poolt madalate naftahindade, tugeva rubla ja aeglustuva majanduse tõttu langevate tulude tõttu. Maksude tõstmine võimaldab Moskval kasvavate kohustustega toime tulla ilma eelarve jätkusuutlikkust ohustamata, kuid see võib kiirendada inflatsiooni, aeglustada venemaa Föderatsiooni keskpanga baasintressimäära langetamist ja anda täiendava löögi majandusele, mis jahtub juba oodatust kiiremini.
venemaa Panga andmetel tõi käibemaksu tõus 2019. aastal kaasa inflatsiooni kiirenemise 0,6 protsendipunkti võrra. Majandusarengu ministeerium hindas selle panust aastainflatsiooni 0,8–0,9 protsendipunktile. BCS-i peaökonomist Ilja Fjodorov juhib tähelepanu sellele, et käibemaks on inflatsiooni soodustav maks. „Kui me läheme lihtsamat teed pidi – näiteks rahandusministeeriumil oleks kõige lihtsam käibemaksu tõsta –, on see märkimisväärne summa, mida on lihtne hallata ja mida laekub üsna palju. venemaa keskpank peab baasmäära alandamise tempot aeglustama. Määr võib järgmisel aastal olla baasstsenaariumiga võrreldes 1,0–1,5 protsendipunkti võrra kõrgem,” ütles Fjodorov.
Keskpanga president elvira nabiullina tegi eelmise nädala lõpus selgeks, et eelarvepuudujäägi suurendamise ja käibemaksu tõstmise vahel valides eelistaks regulaator viimast: „Otsuste langetamisel on oluline, et me arvestaksime eelarve tasakaaluga… See tähendab, et kui tekivad lisakulud, on parem, kui need kaetakse tuludest, mitte eelarvepuudujäägi suurendamisest, sest kui eelarvepuudujääk kasvab vajalike kulude katmiseks, on meie määr kõrgem.”
12. venemaa oli innovatsiooni poolest riikide seas teises kolmandikus, jäädes alla mitte ainult lääne- ja kõrgelt arenenud riikidele, vaid ka paljudele Aasia, Lähis-Ida ja viiele endisele Nõukogude vabariigile. Moskva, kus asuvad riigi suurimad kõrgtehnoloogilised ja innovaatilised ettevõtted ning teaduskeskused, oli innovatsiooni intensiivsuse edetabeli kõige lõpus, jäädes alla isegi Teheranile.
Ülemaailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) innovatsiooniindeksis oli venemaa 139 riigi seas 60. kohal. Selle punktisumma (30,3 punkti) oli enam kui pool liidri Šveitsi omast (66). venemaast, mis oma liidri algatatud sõja tõttu on globaalsest innovatsiooniarengust ära lõigatud ja näeb vaeva arenenud välismaiste tehnoloogiate asendamisega, edestavad Armeenia ja Gruusia (vastavalt 59. ja 56. koht), Serbia ja Küpros, kuhu paljud venemaa IT-spetsialistid pärast sõja algust kolisid (54. ja 25. koht), Vietnam (44.), AÜE (30. koht) ja kõik BRIC-riigid (koos Hiinaga, mis pääses esimest korda esikümnesse).
WIPO edetabeli tulemused kinnitavad seda, mida majandusteadlased on juba ammu öelnud. Sõja tõttu kaotatud välismaised otseinvesteeringud ei ole ainult kapitali sissevoolu probleem, vaid ka uute ideede, tehnoloogiate, tootmissüsteemide ja juhtimisinnovatsioonide kadu, ütles investor Jevgeni Kogan aasta tagasi, lisades: „Nõrkade institutsioonide vanad probleemid jäävad samuti alles; siin pole positiivseid muutusi.” Vaatamata kõigile impordi asendamise katsetele pole venemaa tehnoloogiline sõltuvus välismaailmast kadunud, märgib Andrei Jakovlev, The Moscow Timesi kolumnist ja Harvardi Ülikooli Davise Keskuse teadur: „Nagu enamik väikese siseturuga riike, ei suuda ka venemaa iseseisvalt enamikku vajalikest tehnoloogiatest piisaval tasemel hoida. Lääne tarnijad on asendunud Hiina tarnijatega, kuid lootused tehnoloogiasiirdele Hiinast ei ole teoks saanud.”
WIPO hindab oma edetabelis institutsioonide kvaliteeti (institutsionaalne, regulatiivne ja ärikeskkond); inimkapitali, teadus- ja arendustegevust; infrastruktuuri (info- ja kommunikatsiooniinfrastruktuur, üldine ja keskkonnaalane); turukeskkonda (krediidi kättesaadavus, investeeringud, riskikapital, kaubandus jne); ja ärikeskkond (teadmustöötajate tööhõive, innovatsioon, leiutised, teadusuuringud ja teadmiste praktiline rakendamine).
venemaa on institutsioonilise kvaliteedi poolest maailma madalaimate seas (132–133) ning tal on halvad tulemused välis- ja riskikapitali investeeringutes (105–125). Tal on kõrged kohad inimkapitali ja hariduse valdkonnas (20–35) ning head tulemused IT-infrastruktuuris (53), uuringutes ja nende tulemuste rakendamises, teadmustöötajate tööhõives ning teadmuskapitali, sealhulgas patentide loomises ja muudes valdkondades (37–52).
Võimul olevad tehnokraadid tunnistavad probleemi. Presidendi administratsiooni asejuht maksim oreškin, kes töötas varem pangandussektoris ja seejärel rahandusministeeriumis ning juhtis majandusarengu ministeeriumi, kirjutas alles juunis poliitikaartiklis, et eelmine majandusmudel on end ammendanud: „Arengu jätkumiseks peab majandus astuma sammu mitte edasi, vaid ülespoole, järgmisele tehnoloogilisele ja organisatsioonilisele tasemele.”
Siiski ei näe me arengut, vaid kasvavat mahajäämust. Gazprombanki analüütikud märgivad, et venemaa aastane tööviljakuse kasv on langenud sõjaeelselt 2%-lt 0,4%-le tänu vähenenud juurdepääsule tipptehnoloogiatele ja valitsuse kulutuste nihkele. Nad usuvad, et see ei kiirene kiiresti üle 1,5–2% aastas.
Selle näitaja poolest jääb venemaa ülejäänud maailmast kaugele maha, kus see oli 2024. aastal 2,5%, ületades 10-aastast trendi, selgub WIPO aruandest. Lootused märkimisväärsele tootlikkuse kasvule on alusetud, ütles Kõrgema Majanduskooli professor ja keskpanga endine aseesimees Oleg Vjugin. Lõppude lõpuks sõltub see suuresti tehnoloogilisest tasemest ja ressursside ümberjaotamist relvatootmise suunas võib pidada kõrvalekaldumiseks teiste sektorite tehnoloogilisest arengust, selgitas ta: „Üleminek jätkusuutlikule tootlikkuse kasvule on keeruline ilma mingisuguse drastilise poliitilise nihketa, mida pole veel näha.”
Ka venemaa pealinn ei saa kiidelda oluliste saavutustega. WIPO innovatsiooniklastrite indeksis, mis võtab arvesse selliseid näitajaid nagu teaduspublikatsioonide arv, patenditaotlused, riskikapitali tehingud ja nende globaalne osakaal, on Moskva keskmisel kohal, olles 100 linna hulgas 48. kohal. Nende näitajate järgi on selle globaalne osakaal vaid 1%, samas kui viis parimat linna ületavad 10%:
Shenzhen-Hongkong-Guangzhou: 14,3%,
Tokyo-Yokohama: 13,9%,
San Jose-San Francisco: 11,5%,
Peking: 10,7%,
Soul: 10,3%.
Ja arvestades elanike arvu, jääb Moskva kaugele maha: innovatsiooniintensiivsuse edetabelis, mis mõõdab eelpoolmainitud näitajaid elaniku kohta, oli see 100-st 92. kohal. Isegi Teheran (85.) ja paar tosinat Hiina klastrit said kõrgema koha, rääkimata Varssavist (68.), Amsterdam-Rotterdami (50.), Berliinist (31.), Seoulist (28.), Londonist (19.), Helsingist (9.), Cambridge’ist (2.) ja San Jose-San Franciscost (1.).
13. Euroopa Komisjon koostab plaani venemaa reservide kasutamiseks Ukrainale „reparatsioonilaenu” andmiseks. Seni on EL kõhelnud venemaa Panga peamiste varade puudutamises, mis on sõja algusest saati külmutatud. Kuid kuna lõppu pole näha, puuduvad ELi riikidel Ukraina toetamiseks vajalikud vahendid ja blokk on hakanud aktiivselt otsima uuenduslikke viise rahaliste vahendite kaasamiseks.
Euroopa Komisjoni plaani eesmärk on kasutada venemaa varasid ilma neid ametlikult konfiskeerimata. Viis ettevalmistustega tuttavat ametnikku ütlesid Financial Timesile, et esimene võimalus hõlmab tööd Belgia depoos Euroclearis hoitavate ülejäänud reservidega. Reservid investeeritakse traditsiooniliselt valitsusvõlakirjadesse, kuid 194 miljardist eurost on umbes 170 miljardit eurot võlakirju nende tähtaja tõttu juba lunastatud, selgitasid kaks allikat FT-le.
Neid vahendeid kasutatakse tagatisena ELi emiteeritavatele nullkupongiga üleeuroopalistele võlakirjadele. EL kannab kogutud vahendid Ukrainale üle mitmes osas. Nagu Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eelmisel nädalal Euroopa Parlamendile peetud kõnes märkis, makstakse see „reparatsioonilaen” tagasi ainult siis, kui venemaa hüvitab Ukrainale tekitatud kahjud.
Teine, varem välja pakutud võimalus on varade ülekandmine spetsiaalsesse investeerimisfondi, mis saaks need investeerida suurema tootlusega instrumentidesse. Praegu investeerib Euroclear neid Belgia Panga kaudu ainult madala tootlusega ja riskivabadesse võlakirjadesse. Varade tulevane tulu on tagatud 45 miljardi euro suuruse laenuga, mille G7 riigid on kokku leppinud Kiievile anda. EL kannab oma osa sellest laenust sel aastal täies ulatuses üle. Kuid Ukraina vajab lisavahendeid.
Skeemi põhielemendid on veel arutamisel. Näiteks ELi võlakirjade kasutamisel peavad liikmesriigid neid tagama. „Riski tuleb kanda ühiselt,” ütles von der Leyen. Just seda Belgia taotleb. Tema valitsus on valmis kaaluma võimalusi, kui EL jagab nii õiguslikke kui ka rahalisi riske, ütles välisminister Maxime Prévost eelmisel nädalal.
Saksamaa on oma seisukohta venemaa reservide kasutamise suhtes pehmendanud: FT teatel avaldas rahandusminister Friedrich Merz kaastunnet Euroopa Komisjoni väljatöötatud ideede suhtes. Ukrainlased vajavad raha ja valikuid pole palju, ütles ajalehele plaaniga tuttav Saksa ametnik. Merzi diplomaatiline nõunik Günter Sautter teatas Kiievis toimunud konverentsil, et arutelu külmutatud varade üle edeneb liiga aeglaselt… aga see liigub teatud suunas: esialgu kasutati reservidest saadud tulu, „ja nüüd on laual ettepanek, kuidas neid veelgi ennetavama lähenemisviisiga kasutada… ja see võiks protsessi kiirendada. Sautteri sõnul on see arutelu iseenesest hea, sest see tekitab venemaa poolele ebakindlust.
14. venemaa valitsus on otsustanud keelata maavarade andmeid sisaldavate geograafiliste kaartide avaliku avaldamise ettekäändel riigi julgeoleku tagamise. Interfaxi teatel kiitis duuma ökoloogia, loodusvarade ja keskkonnakaitse komisjon kolmapäeval heaks juulis riigiduumale esitatud maavarade seaduse muutmise eelnõu.
„Praegust olukorda arvestades on riikliku julgeoleku seisukohast vaja piirata juurdepääsu tundlikule teabele maavarade baasi kohta veebis,” ütles loodusvarade ministeeriumi geoloogia ja maavarade kasutamise riikliku poliitika ja reguleerimise osakonna juhataja asetäitja aleksandr temnov komisjoni koosolekul. See tähendab, et Rosnedra ei saa enam avalikult avaldada vastavaid kaarte ja diagramme, mis võimaldasid asustatud aladest väljaspool asuvate kinnistute omanikel saada teavet neil asuvate maavarade leiukohtade olemasolu kohta (see oli vajalik eelkõige kapitalimahutuste ettevalmistamise ajal).
„Juurdepääs sellisele teabele antakse ainult ühtses riiklike teenuste portaalis volitatud ja ühtses geoloogilise teabe fondis registreeritud kasutajatele,” ütles temnov. Loodusvarade Ministeerium selgitas, et uued eeskirjad sätestavad, et taotlejatele antakse teavet ainult nende maatükil leiduvate mineraalide kohta (jah/ei vormis), mitte täielikku kaarti.
Käesoleva aasta mais piiras valitsus juurdepääsu ühtsele maapõueressursside geoloogilise teabe fondile ja Rosgeolfondile kuni 2027. aasta lõpuni. Juunis lühendati isegi volitatud kasutajatele kättesaadava teabe loetelu. Näiteks maapõuetükkide ja litsentside registris saab nüüd vaadata ainult litsentsi numbrit, selle väljastamise kuupäeva ning moodustava üksuse ja föderaalringkonna andmeid, kus maapõuetükk asub.
15. Lühiuudised
venemaa Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahju rahvusvaheline register (RD4U) on hakanud vastu võtma kahte uut taotluste kategooriat – laste ja täiskasvanute sunniviisiline ümberasustamine või väljasaatmine.
RBC: Dmitri Kozak, ainus kremli kõrge tegelane, kes sõjale vastu oli, astus putini administratsiooni asejuhi kohalt tagasi. Kozak püüdis putinit 2022. aastal täiemahulisest sissetungist eemale peletada ja tegi sel aastal ettepaneku alustada Kiieviga rahuläbirääkimisi. Väidetavalt suruti ta kremlist välja.
FBI direktor Kash Patel ütles, et venemaa, Põhja-Korea, Iraani ja Hiinaga seotud vastuluurealaste vahistamiste arv on aasta algusest kasvanud 30%. Ta rõhutas, et FBI „ei lõdvestu” terrorismi, küberrünnakute ja välismaiste vastaste suhtes kunagi ning suur osa tööst on endiselt salastatud.
Ukraina on päästnud vene okupatsiooni käest veel 16 last. Nende hulgas: 15-aastane tüdruk, kelle vanemad ja vend mõisteti pikaks ajaks vangi, kaks õde vanuses 14 ja 7 aastat, kes kaotasid tulekahjus kodu, ning mitu teist, keda okupatsiooni “lastekaitseteenistused” sihtmärgiks võtsid.
Vaba Euroopa Raadio (RFE/RL) tuvastas venemaa Rubikoni mehitamata tehnoloogiate keskuse baasi ja ülema. Süüdi selles olla vene propagandist solovjov…
Haakristidega detonaatorid leiti „Tour” luuremeeste avastatud vene BK laost. Nende märgistus ajendas Krõmski Veter blogikanalit sügavamale ajalukku sukelduma. 17. septembril 1939 tungis Nõukogude Liit reetlikult Poolasse, mis oli Wehrmachtiga peetud lahingutes juba märkimisväärselt nõrgenenud. See polnud ainus koostööjuhtum kahe totalitaarse režiimi vahel. 1939. aasta augustis sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa kaubanduslepingu, mida muudeti 1940. aasta veebruaris. Nende lepingute kohaselt sai Nõukogude Liit sõjavarustust, tööpinke, tehnoloogiat ja toorainet – eelkõige haakristidega märgistatud mürskude detonaatoreid. Mõned detonaatorid on sellest ajast peale jäänud venemaa ladudesse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
