Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 17. september 2025:

pisu rohkem suurest pildist Ukraina rindelt.

1. Sajab ikka…

2. Veel üks naftatehas pihta sai.

3. Kursk: vene poole murenoote ikka tuleb.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: rindejoones muutusi ei tuvastanud.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: ikka edasi sadakse.

10. Herson: muutusteta.

11. Bensiinipuudus läheneb Moskvale.

12. venelased on hakanud riiklikuks sõnumitoojaks MAX massiliselt kasutatud ja katkiseid telefone ostma.

13. Peaaegu kolmandik venelastest usub, et neile saab salaja kiibi paigaldada.

14. venelased kulutasid välismaal rekordiliselt palju raha.

15. Lühiuudised

Ukraina luureteenistus on tuvastanud venemaa Geran-3 reaktiivdrooni komponendid. Leitud 45 välismaisest osast 22 on Ameerika, 8 Hiina, 7 Šveitsi, 3 Saksa, 2 Briti ja 1 Jaapani päritolu. Droon kasutab Hiina turboreaktiivmootorit Telefly JT80, mis annab sellele kiiruseks 300–370 km/h ja ulatuse kuni 1000 km.

Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS, 2.–14. september) uue üleriigilise uuringu kohaselt ütleb 62% ukrainlastest, et nad on valmis sõda taluma nii kaua kui vaja, samas kui 17% on nõus seda taluma vaid paar kuud, 4% kuus kuud ja 4% ühe aasta. Vaid 18% ootab rahu saabumist 2025. aastal. Samal ajal usub 76% võitu, kui Ukraina saab lääneriikidelt piisava toetuse, ja 75% lükkab kategooriliselt tagasi venemaa pakutud rahuplaani.

Kuna vene pool suudab suruda tiheda konveieriga korraga liialt paljudes lõikudes, siis hakkab Ukraina poolel üha enam tekkima auke kaitses, sest ei jagu reserve ja read pidevalt hõrenevad. Lohutust ei paku seegi, et rünnakud algavad varahommikul ning tihti ei lõppegi enne kui poole öö peale ning kesest öödki üritatakse kuskilt läbi imbuda, mis seab kaitses olevad üksused veelgi kurnavamasse seisu, sest kui pole piisavalt mehi puhkuse andmiseks (ja ka nende toomine eesliinile väga ohtlik), siis hakkavad üksused kiirelt väsima ning kaob kontroll olukorra üle ning hakatakse üha enam maha magama vene poole edenemisi. Tundus, et eile hakkasid lõiguti vene poole ründavad grupid nii jala kui kergliikuritel kasvama ja üha enam näeb juba ka jao suuruseid üksuseid toimetamas. Kuna jälle pisu tõusis ka kaotatud tankide arv, siis arvata võib, et mitmel suunal neile kergliikuritega üksustele toetust pakuti. Lisaks viskab vahel sisse infot, et kohati on paranenud vene poolel jalaväe ja drooniüksuste vaheline koostöö ning suudetakse rünnakut ka õhust toetada või rünnatavat ala eelnevalt tihedamalt töödelda.

Murekohtadest:

Suunaga Harkivi poole arvatavalt sooviga siiski pigem toetada Kupianski piirkonna vallutamist ning liikumist paralleelselt suuremate jõgedega lõuna poole (Oskil põhiliselt), teine suund on juba Kupjanski linna kaotamine, mis tõsiselt kipub halvama kogu siinse poole Ukraina vägede haldust.

Järgmine murekoht on Lõmani suund, kus väga tihe konveier on kestnud mitmeid kuid ning tasapisi linnale lähemale jõutakse ning kiputakse sellega üha enam ohustama kogu Ukraina tööstuslinnade komplekti (Slovjansk, Siversk, Kostantõnivka, Kramatorsk, Pokrovsk jne) võimalusega see põhjasuunalt ümber haarata.

Huvi see tööstuslinnade komplekt enda kontrolli alla saada iseloomustab ka otse Siverski poole kõrgele tõusnud survet, mis veel kuu tagasi oli suhteliselt rahulik sektor.

Viimasel ajal on uuesti tõsunud vene poole surve otse Kostantõnivka linna suunas ja kipuvad siingi üksused enne otsa saamist peaaegu linnani jõudma.

Pokrovski ümbrus on juba palju kuid olnud seni peamine rünnaku suund, aga kuna Ukraina on siiski suutnud täiendavate reservide tuua siin mingit muutust, siis üha tugevamaks läheb press linnast kaugemal nii sealt kirde suunast otse Kramatorski poole võimalusega lõigata esmalt ära Kostantõnivka linn ja uuristatakse end edasi lääne poole Pokrovski linnast lõuna pool.

Sama murelik seis on lõunarindel, kus sektori idaserval ei saada kohe kuidagi vene poole edenemist pidama ja küla küla järel kaotatakse ning keskmises sektoriski on kasvanud vene poole kompimiste tugevus ning lääneserval tuleb teateid, et laiendatakse oma sillapead.

Ainukesed hetkel Ukrainale soodsamad lõigud ongi Sumõ juures ja otse Pokrovski ümber, kuhu toodi juurde hea motiveerituse ja väljaõppega reserve.

Suures pildis kipubki arvama, et max lõikudes vene poole surve jätkub ja üritataksegi ükskõik mis suunal kuskil läbimurre saada enne suurema pealetungi alustamist. Eks vene pool teab ka Ukraina muret, et ei mehi ega relvastust piisavalt palju jagu ja suur enda ülekaal muutubki soldatite elust mitte hoolimisel kvantiteedist kvaliteediks.

Pisu parandab olukorda uuemate ehitatud Ukraina kaitseliinide võrgustik, mis sarnaselt sai varasemalt pidama Ukraina suurema pealetungi ürituse lõunarindel, kuhu takerduti. Eks pilte ja videosid neist kaitseliinidest tuleb ning blogijad vahel ka kaartidele neid kannavad, aga loodetavasti mitte päris õieti, sest vene luure otsib ka infot. Seni nähtu põhjal vähemalt lõiguti tundub, et päris asjalikku tööd on tehtud. Jah, igatsugu korruptante ikka leidub, kes üritavad ka kaitserajatiste töö varjus kuritegelikul teel raha teenida.

Kahjuks pole venemaal veel piisavalt muresid diiselküttega, mis on vene sõjaväe põhiline kütus ehk siis tugevam naftataristu tabamine peab jätkuma. Jah, kergliikurid vajavad bensiini ja mõned sõjaväe masinad ka, aga kogused siiski väiksemad.

1. 17. septembri öösel sattus raudtee venemaa rünnaku alla. Elektrikatkestuse tõttu on mõned rongid hilinenud, ütles Ukrzaliznytsia juhatuse esimees Oleksandr Pertsovski. Hilinemine mõjutas enam kui 40 Dnipro suunalist rongi, nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke.

Tšerkassõ oblasti sõjaväevalitsuse esimees Igor Taburets teatas droonirünnakust. Tema sõnul on sellel tagajärjed kriitilisele infrastruktuurile, kuid üksikasju ta ei esitanud.

vene droon ründas Harkivi Slobidski linnaosa, tabades kesklinnas asuvat farmaatsiaülikooli hoonet.

Poltava ja Kirovohradi oblastis asuvas taristuobjektis puhkesid tulekahjud Venemaa droonirünnaku tagajärjel 17. septembri öösel.

2. Ukraina erioperatsioonide väed ründasid koos teiste kaitseüksustega 16. septembri öösel venemaal Saraatovi naftatöötlemistehast. Kohapeal teatati plahvatustest ja tulekahjust ning kahjude hindamine on pooleli.

Teisipäeval, 16. septembril registreeris IAEA meeskond venemaa okupeeritud Zaporižja tuumaelektrijaama lähedal mürsutule ja teatas mustast suitsust, mis tõusis kolmest lähedalasuvast kohast. IAEA peadirektori Rafael Grossi sõnul on see viimane intsident, mis toob esile püsivad riskid tuumaohutusele sõjalise konflikti ajal.

Agentuuri aruandes märgitakse, et mitu suurtükimürsku tabasid Zaporižja tuumaelektrijaama välist ala, umbes 400 meetri kaugusel diislikütuse hoiukohast. Pärast mürskude plahvatust tõusis jaama lähedal kolmest kohast must suits. Muideks, vene pool kasutab tuumajaama ala nii enda ohutuks paiknemiskohaks, moona ladustamiseks kui ka Ukraina poole pommitamiseks.

venemaa Föderatsiooni Rostovi oblastis asuval Morozovski lennuväljal puhkes tulekahju, teatab Krimmi Tuule seiregrupp eile satelliidipiltidele viidates. Tulekahju asus lennukite parklas ja inseneripataljoni asukohas. Morozovski lennuväli on venemaa 559. pommitajate lennurügemendi baas. See koosneb pommitajatest Su-34 ja hävitajatest Su-30/35. Tulekahju põhjus on teadmata. Võimalik, et tegemist oli rünnakuga.

3. Kursk: järgmine venemaa kanal möönab, et olukord Sumõs halveneb. Telekanali väitel jäetakse Oleksijivka tõenäoliselt maha, võrreldes seda Kondrativkaga, kus hävitati terveid üksusi. Üks ohvitser kirjeldab 30. motolaskurrügemendi täiendusi kui „pensionäre, joodikuid, soovimatuid”. Telekanal hoiatab, et katsed Oleksijivkat hoida toovad kaasa vaid paratamatuid suuri kaotusi.

4. Harkiv: Seni pole tihe pürgimine üle jõe vene poolele veel edu toonud.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjasnki linnas ja selle ümber pingeline olukord jätkus ning eip ole kergem Lõmanigi suunal.

6. Siversk: rindejoones muutusteta.

7. Bahmut: üha lähemale rünnakutega Kostantõnivka linnale jõutakse.

8. Donetsk: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: vene väed olid enne tabamist liikunud 6 kilomeetrit Novoivanivkasse Zaporižja oblastis. Samm edasi siiski paar kilomeetrit saadi.

10. Herson: muutusteta.

11. Reuters kirjutab kütusekauplejatele ja turuosalistele viidates, et venemaal pärast droonirünnakuid suurtele naftatöötlemistehastele tekkinud bensiinipuudus süveneb jätkuvalt ja läheneb riigi keskpiirkondadele. Augustis tekkinud kütusekriis on juba mõjutanud vähemalt 20 venemaa piirkonda Tšuktšist ja Sahhalinist Rjazani ja Samara oblastini. Väikesed eratanklate ketid on esimesed, kes bensiini müügi lõpetavad, samas kui naftakompaniide bensiinijaamades müük jätkub, kuigi teatud tüüpi kütuste tarnimisel esineb kohalikke katkestusi.

Nende sõnul on praeguste probleemide üheks põhjuseks see, et eratanklad ei loonud kallite laenude tõttu reserve ja sisenesid suurenenud nõudluse hooaega praktiliselt ilma bensiinivarudeta. Olukord halvenes järsult augustis, kui vähemalt viis naftatöötlemistehast olid droonirünnakute tõttu sunnitud tootmise lõpetama ja kokku kaotas naftatööstus 17% oma rafineerimisvõimsusest.

„Olukord bensiiniga on väga halb ja halveneb jätkuvalt,” ütleb üks Reutersi allikatest. Septembris tabasid droonirünnakud veel nelja rafineerimistehast: Rjazan, Saraatov, „Novoil” Ufaas ja „Kinef” Leningradi oblastis. Viimane oli sunnitud oma peamise naftatöötlemisüksuse sulgema ja hakkab peagi tööle kolmveerandvõimsusel.

Suurimad naftakompaniid lükkavad regulaarselt bensiinisaadetisi edasi, et oma bensiinijaamu varustada, väidavad Reutersi allikad. „See on minu bensiin, mille ma ostsin ja maksin börsil neilt ning mida nad pole mulle poolteist kuud maha laadinud,” kurdab üks kauplejatest. Tema sõnul on naftakompaniidele kasulikum maksta börsil lepingu mittetäitmise eest 5% trahvi kui bensiini ise saata ning sageli pakuvad nad ise lepingud lõpetada.

Ida-Siberis on mõned bensiinijaamad mõne toote müügi lõpetanud, teised aga suletakse kütusepuuduse või kahjumiga müümise soovimatuse tõttu, ütles ühe piirkonna bensiinijaama esindaja Reutersile. Tema sõnul paljud väikesed võrgud lihtsalt ei osta kütust: „Sellel pole mõtet, kuna see on väga kallis ja jaemüügis on kahjum.”

Mõned Vladimiri ja Belgorodi oblasti maanteedel asuvad bensiinijaamad on tegevuse peatanud. „Direktor otsustas jaama ajutiselt sulgeda, kuna bensiini pole. Naaberkülas on suletud veel üks bensiinijaam ja teistes pole lihtsalt mingit bensiini. Kõik ketijaamad töötavad,” ütles ühe suletud bensiinijaama töötaja.

Augusti tulemuste kohaselt langes kütuse tootmine venemaal umbes 5%, teatasid Reutersi allikad varem. Naftaettevõtted on droonirünnakute tagajärjel kannatada saanud tehaste seisakute kompenseerimiseks kasutusele võtnud olemasolevate rafineerimistehaste kahjustamata võimsused. Kokku oli eelmisel kuul jõude 23% riigi naftatöötlemistehaste võimsusest (6,4 miljonit tonni), mis oli ajalooline rekord.

Vastuseks käskis valitsus naftaettevõtetel avada bensiinivarud, kohandada rafineerimistehaste plaaniliste remonditööde programmi ja hakkas kütuse raudteevedu käsitsi reguleerima. Samuti pikendati olukorra stabiliseerimiseks kütuseekspordi keeldu kahe kuu võrra.

12. Pärast venemaa võimude otsust kehtestada riikliku sõnumitooja MAXi kohustuslik eelinstallimine kõigile uutele vidinatele, samuti selle sundjuurutamist haridus- ja eelarveasutustes, hakkasid venelased aktiivselt ostma kasutatud nutitelefone, püüdes nõuetest mööda hiilida. Projekt „Me saame selgitada” juhtis sellele tähelepanu.

Jandexi päringute statistika kohaselt suurenes kohe pärast uute reeglite ilmumist otsingumootorisse huvi odavate vidinate ostmise vastu, mis on spetsiaalselt sõnumitoojaga töötamiseks mõeldud. Augustis, kui selle reklaamimise kampaania algas, registreeriti esmakordselt päring „odav nutitelefon Maxile”.

Avito hakkas massiliselt avaldama kuulutusi vanade ja isegi vigaste telefonide müügist märkusega, et need sobivad rakenduse installimiseks. Müüjad hoiatavad avalikult defektide eest, rõhutades, et seadmeid saab riikliku sõnumitooja jaoks kasutada.

MO toob näiteid mõne kirjelduse kohta – signaali vastuvõtuanduri tehasedefekt, ei tunne SIM-kaarti ära, sobib ideaalselt Maxi sõnumitooja jaoks või kaamerad ja mikrofon on Maxiga töötamiseks eemaldatud. Teistes reklaamides rõhutatakse, et katkiseid telefone saab kasutada teise seadmena kooli või MAXi jaoks.

13. augustil blokeeris Roskomnadzor WhatsAppis ja Telegramis heli- ja videokõned, põhjendades seda pettuste ja terrorismivastase võitlusega. Nende meetmete taustal kiirendasid võimud riikliku sõnumitooja reklaamimist.

Eksperdid osutavad aga tõsistele privaatsusriskidele. Internetikaitseühingu direktor Mihhail Klimarev hoiatas, et MAX-i privaatsuspoliitika sätestab selgesõnaliselt andmete edastamise FSB-le, siseministeeriumile, föderaalsele maksuteenistusele ja venemaa Pangale. GitHubis APK-faili uurinud arendajad leidsid, et rakendus saab juurdepääsu peamistele seadme protsessidele, salvestab geograafilise asukoha, kogub installitud programmide loendi ning on võimeline salvestama heli, videot ja teksti.

Sotsiaalsete tehnoloogiate kasvuhoone projekt paljastas ka, et MAX kogub laia valikut isikuandmeid ja salvestab iga kasutaja toimingu, sealhulgas isegi saatmata mustandisõnumid. Võrdluseks: WhatsApp ja teised välismaised teenused analüüsivad samuti kasutaja toiminguid, kuid kirjavahetuse sisu jääb otsast lõpuni krüptimise tõttu salajaseks.

Alates juunist, pärast seda, kui putin allkirjastas seaduse suveräänse teenistuse loomise kohta, hakati eelarveasutuste ametnikke ja töötajaid massiliselt MAX-i üle viima. Selle reklaamimisega kaasnes aktiivne kampaania sotsiaalvõrgustikes: kremli robotid avaldasid tuhandeid positiivseid kommentaare ja rakenduse reitingut App Store’is tõsteti QCommenti andmetel kunstlikult raha eest.

MAX-i arendab VK tütarettevõte, mida juhib presidendi administratsiooni esimese asejuhi vladimir kirijenko poeg. Võimud plaanivad rakenduse kaudu väljastada digitaalseid isikutunnistusi, kinnitada vanust ja toetuste saamise õigust ning pakkuda juurdepääsu haridus- ja meditsiiniteenustele. 15. septembril tutvustasid arendajad digitaalse isikutunnistuse funktsiooni testrežiimis.

Alates 1. septembrist on messengeri eelinstallimine kõigile venemaal müüdavatele elektroonikaseadmetele kohustuslikuks muutunud. Vaatamata aktiivsele reklaamile ei usalda kodanikud seda rakendust veel. ExtremeScani uuringu kohaselt ütles 47% venelastest, et nad püüavad MAX-i installimist vältida, samas kui veel 11% ei olnud otsustanud. Ainult 34% on valmis rakendust alla laadima ja 8% ei tea selle olemasolust üldse.

13. VTsIOM-i küsitluse tulemuste kohaselt kardab 29% venelastest varjatud mikrokiibistamist. 66% vastanutest ütles, et see on võimatu, ja veel 5%-l oli raske vastata. Kõige rohkem neid, kes arvavad, et neile saab ilma nende teadmata mikrokiibi panna, on aastatel 1968–1981 ja 1948–1967 sündinud inimeste seas – vastavalt 35% ja 32%.

Pärast 1991. aastat sündinud Zoomerid ja nooremad millenniumilapsed on palju skeptilisemad. Ainult 18% ja 20% neist usub, et see on võimalik, samas kui 81% ja 76% on kindlad vastupidises. Üle 77-aastaste venelaste seas usub salajasse mikrokiibistamisse iga neljas inimene (25%) ja NSV Liidu lagunemisele eelnenud kümnendil (1982–1991) sündinute seas on see näitaja 29%.

Üldiselt suhtuvad venelased sellesse tehnoloogiasse negatiivselt. Esiteks kardavad nad jälgimist, kontrolli ja privaatsusse sekkumist (36%), negatiivset mõju tervisele (19%) ja asjaolu, et neid saab kontrollida ja manipuleerida (9%). Veel 8% kardab seadmete häkkimist ja pettureid.

Kolmandik vastanutest (31%) ütles, et kiibil pole mingeid eeliseid. 10% nimetas eelistena mobiilsust ja võimalust dokumente mitte kaasas kanda. 9% vastanutest lubas tehnoloogia kasutamist meditsiinilistel eesmärkidel – patsientide abistamiseks ja tervise jälgimiseks. 6% märkis, et see võib hõlbustada kadunud isiku otsimist ja laste üle kontrolli. Veel 4% nimetas kiibistamise eeliste hulgas seadmete juhtimise ja kontaktivabade maksete tegemise võimalust.

VTsIOM lisas, et viimase viie aasta jooksul on salajast kiipimist kartvate venelaste osakaal vähenenud peaaegu 1,5 korda. 2020. aastal oli neid 41%. See vandenõuteooria levis laialt koroonaviiruse pandeemia ajal. Muuhulgas propageeris seda propagandist ja režissöör nikita mihhalkov, kes väitis, et Microsofti asutaja, Ameerika miljardär Bill Gates, kavatseb inimesi COVID-19 vaktsineerimise varjus kiibistada.

Tõendina esitas mihhalkov oma programmi patenditaotluses WO2020060606, mis kirjeldab krüptovaluuta kaevandamist inimkeha abil. Propagandist väitis, et Gates soovib seda tehnoloogiat kasutada maailma rahvastiku vähendamiseks, mistõttu patendinumbris on “kuradinumber” 666.

Sarnast arvamust jagas ka venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei juht gennadi zjuganov, kes väitis, et koroonaviiruse vaktsineerimine on osa kapitalistlikust vandenõust, mille eesmärk on mikrokiipide sisestamine inimeste kehadesse ja nende “digitaalse orjastamise” tagamine. Gates nimetas kiibistamise teooriat liiga rumalaks, et seda ümber lükata.

14. Rubla tugevnemine ja puhkusereiside hinnatõus venemaal on pannud venemaa turistid taas valima välismaiseid kuurorte. Keskpanga andmetel ulatus teenuste import kategoorias „reisimine” – ja see on peamiselt välisturism – juulis 5,64 miljardi dollarini. See on kõrgeim tulemus alates 2018. aastast, mil keskpank hakkas avaldama igakuiseid andmeid. Juunis kulutasid venelased välismaal 4,56 miljardit dollarit – see on nende aastate kolmas tulemus.

Siseturismi kasv on aga märkimisväärselt aeglustunud. Hotellibroneeringute arv venemaal kasvas sel suvel 3,9% ja broneeritud ööde arv lühemate reiside tõttu vaid 1,1%, teatas venemaa Turismitööstuse Liit (RUTI) hooaega kokku võttes. Aasta alguses prognoosisid eksperdid, et turistide voog venemaa piirkondades kasvab vähemalt 10-15%. RTU presidendi Ilja Umanski sõnul on nõudluses korrektsioon pärast mitmeaastast kiiret siseturismi kasvu.

Katastroof ja odavam dollar
Mitmed populaarsed kuurordisihtkohad võtsid vastu veelgi vähem turiste kui eelmisel aastal. venemaa Turismitööstuse Liidu (RUT) andmetel koges Krasnodari krai eriti märgatavat turistide voolu langust. „Kertši väinas toimunud keskkonnakatastroofi ja Anapa lähedal asuva Musta mere ranniku reostuse põhjustatud probleemide tõttu vähenes [piirkonnas] nõudlus lõpule viidud broneeringute osas veidi – miinus 1,6%. Müüdud ööbimiste arv ulatus aga languseni 11,8%-ni. <…> Hotellid… olid täis turiste, kes saabusid nädalavahetuseks lähedalasuvatest piirkondadest,” ütles Umanski.

Anapas endas langes broneeringute arv 30% ja ööbimiste arv 65%. Turistid ööbisid harvemini ka piirkondades, mis olid varasematel aastatel populaarsust kogunud, näiteks Leningradi oblastis (-9% ööbimistest), Udmurtias (-8%) ja Murmanski oblastis (-5%). Puhkajate arv on märkimisväärselt suurenenud vaid annekteeritud Krimmis, kus turistid veetsid sel suvel hotellides 34% rohkem öid kui eelmisel aastal, Tambovi oblastis (18%) ja Kamtšatkal (17,6%).

Umanski näeb nõudluse languse põhjuseid veel vähemalt kolme. Peamine neist on rubla tugevnemine, mis muutis välisreisid atraktiivsemaks. Kõrge inflatsioon on seevastu vähendanud leibkondade ostujõudu, suurendades samal ajal siseturismi maksumust: hotellid on muutunud 7% kallimaks. Lõpuks on mõju avaldanud ka ebatavaliselt külm suvi venemaa kesk- ja lõunaosas. Nõudluse langus sundis isegi venemaa hotelle hindu langetama – suve lõpuks langes toa keskmine hind 20%, 10,1 tuhande rublani (100 euroni) öö kohta, märkis ta. Kuid see reaktsioon oli liiga hilja.

Väljaminev turism
Statistika põhjal otsustades leidsid venelased raha välisreisideks. Megafoni analüütikute andmetel suurenes turistide voog välismaal suvel võrreldes eelmise aastaga 9%. Eriti märgatavalt on huvi Aasia ja Aafrika vastu kasvanud, selgub nende andmetest: 37% ja 38%. Näiteks on Vietnami reiside arv suurenenud peaaegu neljakordseks (280%). Vaatamata Schengeni viisade väljastamise karmistamisele on Euroopasse reiside arv suurenenud (Megafon ei avalda üldarvu), näiteks Poola ja Monacosse umbes kolmandiku võrra. USA-sse on reisinud 25% rohkem venelasi kui aasta tagasi.

venemaalased hakkasid oma kulutusi välismaal suurendama eelmisel aastal, kui teenuste import “reiside” kategoorias ulatus keskpanga andmetel 37,8 miljardi dollarini – maksimumini alates 2014. aastast (50,4 miljardit dollarit). See arvestab üksikisikute (välja arvatud transport) kulusid kaupade ja teenuste ostmisele teistes riikides enda vajadusteks või tasuta üleandmisele teistele isikutele. Juulis püstitati rekord vähemalt alates 2017. aastast (5,64 miljardit dollarit) ja kulutuste tipphetk langeb alati augustisse, eelmine maksimum oli sel kuul 2019. aastal (4,96 miljardit dollarit).

venemaalaste kulutused välismaal on muutunud nii märkimisväärseks, et keskpank märgib seda maksebilansi kommentaarides. „Teenuste bilansi puudujääk laienes 20,2 miljardilt dollarilt jaanuari-juuli 2024. aasta seisuga 26,1 miljardi dollarini tänu teenuste, sealhulgas reisimise impordi olulisele suurenemisele, kusjuures eksport veidi suurenes,” kirjutab ta pärast juuli tulemusi. Selle kirje puudujääk juunis-juulis oli rekordiline: vastavalt 3,78 miljardit dollarit ja 4,68 miljardit dollarit.

Reisihooajal on venemaa Rosgosstrahhi ja Travelata.ru teenuse andmetel venelaste seas viie populaarseima puhkusekoha seas alles viimane. Esikohal on Türgi, moodustades üle poole broneeringutest. Teisel kohal on Egiptus (16%), kolmandal AÜE (8%) ja neljandal Tai (6%). Samal ajal on Türgi reiside hind võrreldes eelmise aastaga tõusnud 7% rublades, Tai reiside hind on langenud 2%, 208 tuhande rublani, ja venemaal, nagu ka eelmisel aastal, maksavad need keskmiselt 93 tuhat rubla, ütlevad eksperdid. Muid andmeid hindade kohta ei esitata.

Aasia ees
Nõudlus nihkub selgelt välismaiste sihtkohtade poole, kinnitas reisibüroode võrgustik Sletat.ru: välisreiside broneeringud on aastaga kasvanud 2,2 korda, samas kui venemaal on need jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Travelata,ru-s on kodumaiste sihtkohtade osakaal aastaga vähenenud neli korda, 2%-ni.

Välissihtkohad moodustavad talviste lennupiletite müügist ligi 70%, selgub vahendajate OneTwoTrip ja Aviasales arvutustest. Välissihtkohtade populaarsust soodustab lisaks rubla heale vahetuskursile võrreldes eelmise aastaga ka lennuliikluse laienemine ja viisareeglite lihtsustus Aasia suunas, märgivad kõik analüütikud. Jandex Traveli arvutuste kohaselt on talvel välismaal toimuvate lennureiside mediaanhind aastaga langenud 10%. venemaa-sisesed lennud on seevastu kallinenud 8%. Ööbimine venemaa hotellides ja korterites maksab talvel 7,1 tuhat rubla, mis on 15% kallim kui aasta varem. Türgi puhul langes see näitaja 7%, 7,7 tuhande rublani, Gruusia puhul 13%, 5,7 tuhande rublani, selgitas Ostrovok.

venemaalaste huvi äratas septembris Hiinaga kehtestatud 30-päevane viisavaba režiim. Pärast seda suurenes reisikorraldajate ja vahendajate seas nõudlus ja broneeringud sellesse riiki ekskursioonide, hotellide ja lennupiletite järele 50–100% ning lennupiletid kallinesid 15–20%, arvutas venemaa Reisibüroode Assotsiatsioon (RATA).

15. Lühiuudised

NATO operatsioon Eastern Sentry ei näe praegu ette võimalust venemaa droone Ukraina territooriumi kohal alla tulistada. Sellest teatas Ukraina raadiojaamale Vabadus alliansi anonüümne kõrgem ametnik. Küsimusele, kas arutatakse venemaa sihtmärkide allatulistamise võimalust Ukraina kohal, kui need lähenevad NATO õhuruumile, märkis ametnik, et alliansi uus missioon kehtib ainult liitlasriikide territooriumidel.

USA kaitseministeerium on heaks kiitnud esimesed sõjalise abi paketid Ukrainale, mille raha eraldasid teised NATO liikmesriigid. See on esimene selline toetus Kiievile president Donald Trumpi praeguse administratsiooni poolt. Sellest teatas Reuters, viidates kahele olukorraga tuttavale allikale. USA kaitsepoliitika aseminister Elbridge Colby on PURL-i raames heaks kiitnud kaks tarnet väärtusega 500 miljonit dollarit, teatasid Reutersi allikad.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et Euroopa Komisjon esitleb peagi 19. sanktsioonide paketti, mis on suunatud venemaa krüptovarade, panganduse ja energiasektori vastu.

Reuters: venemaa võib olla sunnitud naftatootmist vähendama pärast Ukraina droonirünnakute lainet ekspordisadamatele ja rafineerimistehastele. Torujuhtmegigant Transneft, mis käitleb üle 80% venemaa toornaftast, on hoiatanud tootjaid oma süsteemi vähenenud ladustamisvõimsuse eest.

Bloomberg: Trumpi administratsioon on kaotanud piirangud Ungari juurdepääsule USA viisavabadusprogrammile. Alates 30. septembrist saavad ungarlased taas taotleda kaheaastast mitmekordset viisat. Bideni administratsioon oli selle julgeolekukaalutlustel lühendanud üheaastase ühekordse sisenemisega viisani.

Pronewsi teatel on Kreeka, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja Ungari keeldunud venemaa kodanikele viisade väljastamise piiramisest, väites, et rangemad piirangud kahjustaksid nende turismitööstust.

Ukraina justiitsministeeriumi andmetel on kriminaalkoodeksi artikli 81¹ alusel tingimisi vabastatud üle 10 100 vangi, kes on üle antud Rahvuskaardile värbamiskeskustesse viimiseks. 2024. aasta mai seadus (nr 3687-IX) lubab süüdimõistetutel tingimisi ennetähtaegselt sõjaväeteenistusse minna, kuid see ei kehti isikutele, kes on süüdi mõistetud riigi julgeolekukuritegude, mitmete või raskendatud mõrvade, vägistamise või seksuaalse vägivalla, raske korruptsiooni, terrorismi ja muude raskete kuritegude eest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised