Sõja ülevaade: 1298. päev – edulugusid tuli mõlemapoolselt
Avaldatud: 13 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. september 2025:
edulugusid tuli mõlemapoolselt ja kremlile teps mitte ei meeldi siiski suuremad rahvakogunemised (vt p 15).
1. Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajus.
2. Eile öisest rünnakust.
3. Kursk: tundub, et Ukraina on saanud initsiatiivi endale.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas üha enam domineerib vene pool.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: 2 km vene pool edasi sai.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: kumbki pool ühe küla sai.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpank valmistub eelarvepuudujäägi järsuks kasvuks.
12. putin suurendas eluea pikendamise projektide rahastamist kaheksa korda.
13. venemaa rukkisaak langes ajalooliselt madalaimale tasemele.
14. Pärast elektroonilise sõjaväeregistri käivitamist ja elektrooniliste sõjaväekutsete levitamist hakati venelaste välismaale reisimist takistama.
15. Patriarh ütles, et ta tõi Moskva kesklinnas toimunud rongkäigule ligi pool miljonit inimest.
16. Donald Trumpi administratsioon teeb ettepaneku, et G7 riigid alustaksid venemaa kulla- ja välisvaluutareservide otsest konfiskeerimist.
17. Lühiuudised
Järjest kasvab vene poole surve nii Harkivi kui Siverski suunal, kust tulid vist poole aasta kõrgeimad numbrid. Kokku kuivas Sumõ suunal vene poole edenemine ning üha enam hakkab tekkima lootus, et vähemalt selles lõigus võidakse suuta vene pool Ukrainast välja lüüa. Kuna vene poole enamus tähelepanu on suunatud (kokku 108 rünnakut 183-st) Ukraina tööstuslinnade komplektile (Siverskist Pokrovskini, Lõman kaasaarvatud), ning kahjuks jagub tempot lisaks veel kolmel suunal, siis oht mingiteks murdehetkedeks on küll õhus ja seda siis kokku neljas lõigus. Pilti on siiski hakanud muutma Ukraina endagi tõusnud intensiivsem vasturünnakute korraldamine ja see toob tulemusi juba mitu nädalat ja võib murendada vene poole suurema pealetungi plaane ning tekitada järjest rohkem võimalusi ära lõigata vene üksusi, sest palju väge ühes kohas tähendab ka koordineerimatust ning olukorra teadlikkuse puudumist. Kui palju aga Ukrainal omadel väheste ressursside juures sellist vastupealetungi tihedamat korraldamist jagub, on küsimus, millele vastata ei oska. Nii siis tulebki kummagi poole siin ja seal edusammudest infot.
Veel pole vene pool suuremate soomusjõududega üritanud, mõnes kohas jah, tank ja mõned tsiklid koos aga pigem ikka jalavägi ja eip näe veel suuremte gruppide üritamist ehk siis ikka 2 soldatist kuni 6-ni need numbrid olema kipuvad.
Ukraina sõdimisvõimekuse reitingut peab seni ettevaatlikult optimistlikuks ühe plussiga. Kõlakaid liigub positiivses võtmes, aga eip miskit kindlat ja eks Ukraina oskab oma võimalikke edulugusid pisu vaka all hoida tagamaks operatsiooni julgeolekut.
1. Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajus.
2. Eile öösel Leningradi oblastis Primorskis sai pihta venemaa varilaevastiku tanker, mille tagajärjel tekkis tihe suits ja naftareostus. Samuti sai pihta pumpla. Teadetes mainitakse kolme haavatud meremeest. Reuters teatas, et kaks tankerit või kaid, mida Ukraina droonid täna hommikul Primorskis kahjustasid, olid sanktsioonidega hõlmatud Cai Yun ja Kusto, põhjustades väikese naftareostuse. Lisaks tuli eile teateid, et sadamas peatati nafta laadimine laevadele. Primorskil on võimsus laadida umbes 1 miljon barrelit toornaftat päevas, mis teeb sellest venemaa nafta peamise ekspordikeskuse ja Lääne-Venemaa suurima sadama.
Droon ründas Smolenski tuumaelektrijaama töötavat üksust. Rosatom teatas, et abihoonetes purunes mitu akent, kuid rünnak ei mõjutanud jaama tööohutust.
3. Kursk: Ukraina surve tasapisi uuristab.
Pressiesindaja teatas, et venemaa väed on hiljuti hakanud maapealsete rünnakute toetamiseks logistika läbiviimiseks kasutama mehitamata maapealseid sõidukeid (UGV).
vene blogija, kes on väidetavalt seotud venemaa Põhja Väegrupeeringuga, väitis, et Põhja Väegrupi uus ülem kolonel kindral jevgeni nikiforov ei ole parem kui tema eelkäija, kolonel kindral aleksandr lapin ning et nikiforovi peamine ambitsioon on saada venemaa kangelase aunimetus. Eks see toob kaasa jäärapäise väikeste jalaväegruppide rünnakule saatmise. Lisaks tuleb signaale üha kasvavast rahulolematusest ja erinevate üksuste vaheliste pingete tõusust. Miskit seal mäda on, sest vene poole rünnakute intensiivsus on oluliselt langenud ning kiputakse järjest taanduma. Kuna seda tehtavat koordineerimata (ülevalt luba pole), siis segadust jaguvat.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: järjest enam hakkab vene pool domineerima Kupianski linna põhjaosas.
DeepState’i andmetel kasutavad vene väed Oskili jõest möödahiilimiseks ja Kupjanskisse infiltreerumiseks gaasitorustikku hüüdnimega „Tube 3.0”. Sisenemispunktid asuvad Lõman Peršõi lähedal. Sees kasutavad nad ratastel platvorme ja elektritõukerattaid, kus kõrgus seda lubab, ning neljapäevase marsruudi ääres on puhkepeatused ja varustuspeidikud. DeepState’i andmetel on Kupjanskis juba olemas stardipositsioonid venemaa FPV pilootidele. Samuti teatatakse, et probleemiks on vaenlasega samades majades elavate kohalike elanike sundevakueerimise puudumine, mistõttu on lüüasaamist võimatu läbi viia.
Lõunas muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Otse Torske suunal põhja poole sai vene pool edasi u 2 km ja nende eesmist possat töödeldi drooniga Nelipivka külast põhja pool – pole selge, kas külast mööda mindi või see vallutati.
8. Donetsk: seni on pisu vastuolulise info voog Pokrovskist idas ja kirdes asuvas lõigus.
Donetskis valitseva veepuuduse tõttu pöörduvad paljud venemaa üksused esmatarbekaupade saamiseks vabatahtlike poole. Selle kaudu said blogijad kinnitada, et 61. ja 336. mereväe jalaväebrigaad on Donetskis ning liituvad venemaa mereväe jalaväegrupeeringuga ehk siis ründavat parema relvastuse ja väljaõppega üksusi lisaks.
9. Lõunarinne: Ukraina omad puhastasid Filia külas majad ja sai kogu küla enda kontrolli alla tagasi.
Küll suutis vene pool kahe üleeile vallutatud küla vahel asuva Ternove küla eile ära vallutada.
vene blogijad teatavad ise siin oluliselt suurematest edusammudest, aga pole neid siiski tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpanga ootamatu otsus langetada baasintressimäära vaid ühe protsendipunkti võrra 17%-ni on suuresti seletatav hirmuga eelarvest tulenevate ebameeldivate üllatuste ees. Analüütikud arutasid, kas keskpank langetab määra 16%-le või 17%-le, kuid keskpank ei kaalunud esimest varianti isegi, ütles esinaine elvira nabiullina. Tema sõnul valis juhatus 17% ja 18% vahel – praeguse inflatsiooniga umbes 4%.
„Määra säilitamise argument oli [ebakindlus] selle suhtes, milline saab olema eelarvepoliitika lõppkokkuvõttes,” selgitas nabiullina. Tema sõnul takistas määra edasist langetamist eelarve ebakindlus: „Meie otsus peegeldab arusaama (täna kättesaadava teabe põhjal), kuidas eelarve 2025. aasta lõpuks kujuneb, selle parameetreid aastateks 2026–2027.“”Keskpangal on arusaam olemas. „Osaleme valitsusega eelarvepoliitika suundade arutelul, kuid lõplikud otsused avalikustab valitsus,” ütles nabiullina.
Kaheksa kuu tulemuste kohaselt ulatus eelarvepuudujääk 4,2 triljoni rublani, mis ületab aastaplaani. Seitsme kuu tulemuste kohaselt oli puudujääk veelgi suurem – 4,9 triljonit. Analüütikud ei pea augustikuist ülejääki indikatiivseks: sel ajal on kulud traditsiooniliselt mõõdukad ja dividende laekub riigile kuuluvatelt ettevõtetelt, peamiselt Sberbankilt (kokku ulatusid need umbes 0,5 triljoni rublani), selgitas majandusteadlane Jegor Susin.
Rahandusministeeriumi andmetel suurenesid jaanuari-augusti eelarvekulud võrreldes eelmise aastaga 21%, sealhulgas valitsuse ostud – 31%. Ministeerium selgitab seda kasvu aktiivsete ettemaksetega valitsuse lepingute eest ja lubab plaani aasta lõpuks täita, kuid turg seda ei usu. Selle saavutamiseks peavad ülejäänud nelja kuu kulutused olema 16% madalamad kui eelmisel aastal ning nominaalsed, see tähendab inflatsiooni arvestamata, nagu MMI analüütikud arvutasid. Nad nimetasid seda võimatuks.
Lisaks on rahandusminister anton siluanov juba hoiatanud, et laenud ületavad sel aastal plaanitut, ja putin ütles, et nii väikese võlataseme korral nagu venemaal on, pole eelarvepuudujäägi suurendamises midagi muretseda. Seega pole küsimus selles, kas kulutused ja eelarvepuudujääk kasvavad, vaid selles, kui palju ja kuidas eelarves olev auk suletakse.
„Lähtume sellest, et aasta eelarve on disinflatsiooniline, kuid mil määral see selgub eelarvemuudatuste tegemisel,” kirjeldas nabiullina keskpanga lähenemist probleemile. Ta meenutas siluanovi sõnu laenude kasvu kohta ja kui palju, selgub eelarveseaduse vastuvõtmisel. See peaks juhtuma enne 30. septembrit. Seni pole valitsuse kulutuste disinflatsiooniline mõju ilmnenud, teatas nabiullina.
Keskpank on juba juhtinud tähelepanu selle aasta eelarve intensiivsele kulude täitmisele, milles nähti ohtu, et tegelikud kulud aasta lõpuks plaanitust ületavad. „Jaanuarist juunini täideti kulusid 50,3% ulatuses aastaks ette nähtud mahust, samas kui aastatel 2011–2024 moodustas täitmine keskmiselt 44,2% aastasest tegelikust mahust,” märkis pank oma põhidokumendis „Ühtse raha- ja krediidipoliitika põhisuunad” kolmeks aastaks.
Eelarve ja intressimäär avaldavad inflatsioonile vastupidist mõju. nabiullina võrdles neid omavahel ühendatud anumatega: suurem puudujääk nõuab (kõik muu samaks jäädes) väiksemat krediidi panust rahapakkumise kasvu, mis sunnib keskpanka hoidma kõrgemat intressimäära. „Kui eelarvepuudujääk on suurem kui meie baasstsenaarium, on meie võimalused baasintressimäära vähendada piiratud,” hoiatas nabiullina.
Samal ajal on kõige olulisem puudujääk, mitte kulud ise, rõhutas ta. Kui kulud kaetakse maksudega, ei muuda see keskpanga jaoks midagi. Valitsus arutab juba uut maksutõusu, eelkõige käibemaksu tõstmist 20%-lt 22%-le. nabiullina ei arutanud konkreetseid makse, kuid hoiatas: „Oktoobri kohtumisel sõltub palju sellest, millised eelarveparameetrid lõpuks välja pakutakse.”
12. venemaa Teadusfondi (RSF) vananemise ja eluea pikendamise valdkonna uuringute rahastamine on viimase viie aasta jooksul suurenenud enam kui kaheksa korda. Novaja Evropa arvutuste kohaselt, mis põhinevad fondi veebisaidi andmetel, on toetuse summa kasvanud 21 miljonilt rublalt aastatel 2016–2020 172 miljoni rublani aastatel 2021–2025. Tegelikkuses võib vahe olla veelgi suurem, märgib väljaanne. RSF-i hoolekogu juhib andrei fursenko, putini kauaaegne sõber ja liitlane.
Praegusel viieaastasel perioodil toetas RSF 43 vananemisega seotud fundamentaalmeditsiini projekti, samas kui aastatel 2016–2020 oli selliseid projekte vaid seitse. Enamik neist (34 taotlust) kiideti heaks aastatel 2021–2023. Standardtoetuste suurus suurenes 3–6 miljonilt rublalt 2017. aastal 4–7 miljoni rublani aastas 2024. aastal. Toetatud projektide hulka kuuluvad uuringud kaasasündinud immuunsuse mehhanismide kohta füsioloogilise ja patoloogilise vananemise kujunemisel, vananemise kulgu ennustavate markerite otsimine ning aju ja silma muutuste seose uurimine Alzheimeri tõvega.
RSF-i raha läks ka putini vanimale tütrele maria vorontsovale. Ta juhib projekti „Rakkude uuenemisprotsesside reguleerimine kehas, mis on elundite ja kudede funktsionaalse aktiivsuse pikaajalise säilitamise, inimese tervise ja aktiivse pikaealisuse alus”. T-Invarianti andmetel sai vorontsova toetuse maailmatasemel teaduslaborite rahastamise programmi raames, kus toetuse summa võib ulatuda 30 miljoni rublani. Samal ajal märgib väljaanne, et tema Hirschi indeks on oluliselt madalam kui teistel konkursi võitjatel.
putini huvi eluea pikendamise teema vastu on korduvalt avalikult väljendatud. Nii arutas ta hiljutisel Pekingi visiidil eraviisiliselt Xi Jinpingiga eluea pikendamise väljavaateid ja püsivate elundisiirdamiste võimalikkust. Hiljem ajakirjandusega vesteldes avaldas putin veendumust, et tänu meditsiinilisele arengule on inimestel võimalik elada kuni 150-aastaseks. Vahetult pärast Hiina reisi külastas putin Krasnodari oblastis asuvat Siriuse laborikompleksi, kus talle näidati noorendavaid maasikaid.
The Times teatas 2024. aasta septembris, et kõrge venemaa ametnik oli andnud instituutidele korralduse kiirendada eluea pikendamise uuringuid. Pärast seda nõudis väljaande andmetel tervishoiuministeerium instituutidelt aru oma tööst rakkude vananemise vastaste meetodite osas.
Programmi kuraatoriteks on väidetavalt Kurtšatovi Instituudi president mihhail kovaltšuk, putini kauaaegne sõber, kes juhib riiklikku geneetikaalaste uuringute programmi. Meduza andmetel propageerib kovaltšuk aktiivselt vene genoomi ja eluea olulise pikendamise ideid. Projektis osaleb ka maria vorontsova.
13. venemaa rukkisaak langes 2024. aastal lähiajaloo rekordiliselt madalale tasemele – 1,166 miljonit tonni. Sellest teatas Forbes, viidates põllumajanduse eksperdi- ja analüüsikeskuse AB-Center andmetele. Keskuse peadirektori Aleksei Plugovi sõnul langes see näitaja enam kui 30% võrreldes 2023. aastaga, mil rukkisaak oli juba langenud 21,4%. Prognoos 2025. aastaks on veelgi pessimistlikum – oodatakse umbes 1 miljoni tonni suurust saaki, mis tähendab Plugovi hinnangul täiendavat 16% langust. Analüütiline keskus RUSEED annab veidi optimistlikuma hinnangu 1,16–1,17 miljonit tonni.
1990. aastal oli rukkisaak 16,4 miljonit tonni ja sellest ajast alates on saak langenud 10 korda. Selle põllukultuuri kasvupind riigis vähenes 2025. aastal veel 28,7% ja see olukord pani liikuma hinnad „teravili-jahu-leib” ahelas, märgib Plugov.
Rukki hulgihinnad tõusid Rosstati juulikuu andmetel aastaga 64,6% ja kahe aastaga 80,6%, ulatudes 12 303 rublani tonni kohta ilma käibemaksuta. Rukkijahu maksumus tõusis kahe aastaga 41,8%. Ja rukkileib hakkas maksma 96,2 rubla kilogrammi kohta, olles aastaga tõusnud 15%, ütleb Rusprodsojuzi ühingu juhatuse aseesimees Dmitri Leonov. „Nii hulgi- kui ka jaemüügis kasvasid rukkileiva hinnad oluliselt kõrgemaks kui riigi keskmine inflatsioonimäär,” märgib ta.
Viimase 10 aasta jooksul on rukkijahu tootmine riigis vähenenud 29,4%, ütleb Plugov. 2025. aasta jaanuaris-juulis toodeti 250,6 tuhat tonni, mis on 13% vähem kui aasta varem samal perioodil. Isegi kui saagikuse vähenemist ei toimu samaväärselt pindala vähenemisega, kasvab leiva hind järgmisel aastal 10–15%, ennustab Plugov.
„Rukki hinna otsene mõju leiva maksumusele on umbes 7%,” ütles Forbesile investeerimisfirma Rikom-Trust analüüsiosakonna juhataja Oleg Abelev. Kuid see mõjutab suurt valikut leiba ja küpsetisi, sest rukkijahu lisatakse paljudele toodetele, isegi nisuleivale, et parandada struktuuri.
14. Pärast elektroonilise sõjaväe registreerimisregistri käivitamist ja elektrooniliste kutsete levitamist hakati venelasi välismaale reisimast takistama. Esimesest sellisest juhtumist, mis leidis aset 11. septembril Šeremetjevo lennujaamas, teatas Pogranitšnõi Kontrol. 28-aastane mees, kes oli varem sõjaväeteenistusest kõrvale hoidnud, sai elektroonilise kutse sõjaväe registreerimis- ja värbamisametisse tervisekontrollile. Tema sõnul oli kutsete veebisaidil kuvatud riigist lahkumise keeld, kuid ta otsustas praktikas kontrollida, kas see toimib või mitte, kuna ta oli juba mais välismaale puhkusele plaaninud.
„Šeremetjevo passikontrollis kutsuti kohe ja sõnatult ametnikud kohale, kes pidasid selgitava vestluse ja ütlesid, et keeld on tõepoolest nende andmebaasis kuvatud, nad ei saa midagi teha ja et see on selle uue teenistusega esimene selline juhtum,” ütles mees. Samal ajal ütlesid piirivalve töötajad, et riigist lahkumise keeldu saab sõjaväe registreerimis- ja värbamisamet tühistada ainult isiklikul kohalolekul.
„Piirikontroll”
Sõjaväe registreerimis- ja värbamisametid hakkasid venelasi sõjaväe registreerimisregistrisse elektrooniliste kutsete abil kandma suvel. Postituses pakuti sõjaväekohustuslastele võimalust läbida volitus ja saada väljavõte oma andmetega. Juristid ja inimõiguslased märkisid, et tegemist oli ulatusliku kampaaniaga andmebaasi täitmiseks enne sügisest kutset. Nende sõnul võib selline tegevus viidata võimude kavatsusele käivitada kutsete register 2025. aastal, mis lõpuks ka juhtus.
venemaalased hakkasid esimesi elektroonilisi kutseid saama selle aasta augustis. Nende kohta hakkasid saabuma teated Gosuslugi ja SMS-ide kaudu. Nad teatasid riigist lahkumise keelust ja märkisid sõjaväe registreerimis- ja värbamisametisse ilmumise kuupäeva. Lisaks esitati piirangute loetelu kutsest kõrvalehoidumise korral. Eelkõige keeld registreerida füüsilisest isikust ettevõtjana, saada välispassi, registreerida kinnisvaratehinguid, laene ja füüsilisest isikust ettevõtja staatust. Samuti võib kutsest kõrvalehoidujale määrata haldustrahvi 10–30 tuhat rubla.
putin andis pärast 2022. aasta sügisel väljakuulutatud mobilisatsiooni käskinud luua ühtse digitaalse sõjaväekohustuslaste registri, mille tõttu võis erinevate hinnangute kohaselt venemaalt lahkuda 700 000 kuni 1 miljon inimest. 2023. aasta aprillis võrdsustas riigipea elektroonilised kutsed paberkandjal kutsetega ja kiitis heaks piirangud kodanike suhtes, kes ajateenistusest kõrvale hoiavad.
15. Moskva ja kogu venemaa patriarh kirill teatas, et 7. septembril Moskvas toimunud linnaülesel religioossel rongkäigul osales umbes 400 tuhat inimest. „Hiljuti toimunud religioosne rongkäik kõnetas väga selgelt paljusid kahtlejaid, mitteusklikke, neid, kes küüniliselt statistikat ette nägid ja ütlesid: „Noh, nad kogunevad sinna umbes viiskümmend tuhat, noh, nad marsivad sinna koos kirilliga.” Aga kui 400 tuhat möödus, ehmusid nad ja hakkasid nimetama hoopis teisi isikuid. Me ei ole nende isikute suhtes edevad, aga me ei tohiks ka neist vaikida,” ütles patriarh pärast liturgiat Danilovi kloostris. Tema sõnul ei suuda ükski teine suurlinn tänapäeval maailmas koguda nii palju osalejaid, isegi mitte üheski riigis, traditsiooniliselt kristlikus. kirill seostas seda vene usklike märtrisurma ajalooga revolutsioonijärgsetel aastatel. „Kas märtrite verd ei nimetatud kristluse seemneks?” küsis retooriliselt vene Õigeusu Kiriku juht.
Moskvas toimus religioosne rongkäik Moskva Pühakute Nõukogu päeval. Usklikud kõndisid Soimonovski proezdist läbi Prechistenskaja kaldapealse Novodevitši kloostrisse.
venemaa Rahvuskaart teatas, et rongkäigus osales üle 40 tuhande inimese. VChK-OGPU kirjutas informeeritud allikale viidates umbes 120 tuhandest osalejast. Samal ajal tekitas kanali andmetel kremlis ärevust nii massiline kogunemine, kus märgati nii radikaalseid natsionaliste kui ka Ukraina sissetungi osalisi. Allikas väidab, et see võib kaasa tuua tõsiseid personalimuutusi presidendi administratsioonis ja FSB-s.
Njah, liiga suur rahvahulk võib hakata tegema miskit prognoosimatut ja soovimatut ning kremli lähedus selleks väga ebasobiv paik, sest selline mass jookseb kremlist lihtsalt läbi ja selle peatamiseks peaks tegema suurema massitulistamise rahvahulga pihta. Arvata on, et peatselt võib oodata rahvahulkade suuruse piiramist üritustel, sest neid, kes erinevatel põhjustel võib rahvahulga nn käima tõmmata protestideks või lihtsalt vandaalitsemiseks suures mahus. Kuna aga seltskonnad seal erinevad nii veelgi karmimat Ukraina suunalist tegevust nõudjatest ning NKVD laadse korra taastamisest kui hinnatõusude ja kaotud poegade pärast muretsevatest kodanikest.
16. Donald Trumpi administratsioon teeb ettepaneku, et G7 riigid alustaksid venemaa kulla- ja välisvaluutareservide otsest konfiskeerimist, mis sanktsioonide tõttu külmutati. Sellest teatas Bloomberg, viidates USA ettepanekute mustandile G7-le ja Euroopa diplomaatidele, kes on läbirääkimistega tuttavad. Agentuuri allikate sõnul on ameeriklased oma ideed juba väljendanud ametnikele Euroopas, kus asub umbes kaks kolmandikku venemaa külmutatud riiklikest varadest. Praegu kasutab Euroopa Liit Ukraina abistamiseks ainult nende vahendite investeerimisest saadud kasumit.
Bloombergi allikate sõnul teeb USA ettepaneku alustada põhisumma järkjärgulist konfiskeerimist. Nende sõnul teeb Washington ettepaneku ka selleks, et G7 riigid töötaksid välja õigusliku aluse venemaa varade arestimiseks ja hakkaksid seejärel neid kasutama Kiievi sõjalise toetuse kulude katmiseks.
putini läbirääkimislaua taha toomiseks teeb Trump ettepaneku kehtestada Indiale ja Hiinale kuni 100% tollimaksud venemaa nafta ostmisel. Ameerika presidendi ja Euroopa juhtide vestlusega tuttavad allikad ütlesid aga, et ta on valmis seda tegema ainult siis, kui Euroopa järgib Ameerika Ühendriikide eeskuju.
Kokku külmutasid lääneriigid umbes 300 miljardit dollarit ehk umbes poole venemaa rahvusvahelistest reservidest. Euroopa Liit blokeeris umbes 200 miljardit eurot, kehtestades sõja esimestel päevadel sanktsioonid rahandusministeeriumile, venemaa Föderatsiooni keskpangale ja riiklikule heaolufondile.
Vaatamata sellele arvab venemaa keskpank seda raha jätkuvalt oma kulla- ja välisvaluutareservidesse, mis regulaatori andmetel ulatusid septembri alguse seisuga 689,4 miljardi dollarini. Selle käsutuses olevate reservide tegelik suurus võib aga olla peaaegu poole väiksem: blokeeriti kõik valuutad peale Hiina jüaani, mille väärtus on umbes 100 miljardit dollarit. Lisaks on keskpangal üle 2000 tonni kullareserve, mille suuruseks hinnati oktoobri alguse seisuga 254,9 miljardit dollarit.
17. Lühiuudised
Kuni kaks kolmandikku (66%) venemaal vastanutest usub, et on aeg liikuda rahuläbirääkimiste poole, mis on selle näitaja rekordiline väärtus. Ainult 27% arvab, et sõjaline tegevus peaks jätkuma, mis on madalaim tase. Arvud pärinevad Levada keskusest, mis on tuntud oma metodoloogilise ranguse poolest.
Kuigi India eirab Donald Trumpi ähvardusi ametlikult venemaa nafta ostmise lõpetada, ilmub viimase teele üha uusi takistusi. Riigi suurim erasadamate operaator Adani Group on keelanud kõigil lääneriikide sanktsioonide all olevatel tankeritel oma sadamatesse siseneda, teatas Reuters, viidates kolmele asjaga kursis olevale isikule ja agentuuri poolt hangitud dokumentidele. 14 sadamat haldava Adani teod peaksid mõjutama venemaa varilaevastiku tarneid. Seega saab India naftatöötlemistehas HPCL-Mittal Energy, millele kuulub 226 000 barrelit päevas tootva rafineerimistehase, kogu oma tooraine ühe Adani sadama kaudu. See asub Mundra linnas ja on kaubamahu poolest India suurim kaubandussadam.
Põhja-Korea juht Kim Jong-un teatas, et Põhja-Korea kehtestab uue poliitika, mille eesmärk on samaaegselt arendada nii tuumarelvi kui ka tavarelvi.
ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, mis toetab Palestiina loomist. USA, Iisrael ja kaheksa teist riiki hääletasid New Yorgi deklaratsiooni toetava resolutsiooni vastu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
