Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 12. september 2025:

nii palju külasid ühe päevaga vist pole Ukraina ammu kaotanud.

1. Põhiliselt rinde ja piiri lähedus tihedas sajus.

2. Päris valusalt pihta saadi.

3. Kursk: tundub, et Ukraina vasturünnakud on pisu edu toomas.

4. Harkiv: muutusteta, aga surve tõuseb.

5. Kupjansk-Kreminna: poolteist küla langes.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: keskmisest suurem rindejoone sirgenemine vene poole kasuks.

8. Donetsk: üks küla vallutati.

9. Lõunarinne: kaks küla vene pool vallutas.

10. Herson: muutusteta.

11. Bloomberg: NATO valmistub Poolas toimunud drooniintsidendile sõjaliseks vastuseks.

12. „Muidu auku kinni ei saa.” venemaa valitsus valmistub käibemaksu tõstma 22%-ni.

13. Enamiku oluliste kaupade tootmine venemaal on vähenenud.

14. vene rahvuskaart sai relvastatud tankidega.

15. Njah, täitsa tore kohe, kuidas kreml muretseb Poola heaolu eest…

16. USA senaatorid valmistavad ette seaduseelnõu, mis tunnustaks venemaad ja Valgevenet terrorismi toetajatena.

17. Lühiuudised

195 vene poole rünnakut ehk siis senistes intensiivsetes lõikudes tihe ründetegevus jätkus. Pinge tõusu on tunda lisaks varasemale lisandunud Siverski suunale ka Harkivi suunal. Eile kahjuks suutis see konveier tuua vähemalt 7 kohas edenemisi ning vene pool kipub üha enam suutma Ukrainat kurnata oma suure ülekaaluga ja tehes seda jooksvalt paljudes lõikudes seab see üha keerulisemasse olukorda Ukraina kõrgema väejuhatuse, kuhu reserve suunata. Lisaks järjest enam tuleb kirjeid, et kiirelt arenev vene droonindus lubab neil üha mõjusamalt ja kaugemale ulatuvalt töödelda Ukraina logistikaahelat rinde lähistel. Vastukaaluks pole vene pool veel jõudnud uute Ukraina tugevdatud kaitseliinideni, vene juhtimispunkte ja olulist tagalatoetuselementi ning kaudtuleüksusi tabatakse tihedalt ning jätkuvalt tuleb sõnumeid, et äsja värvatud soldatid saavad juba kuu möödudes rindel surma ehk siis tugev kvaliteedi langus rünnakutele saadetavate soldatite hulgas. Eip saa märkimata jätta ka juba kordamist, et vene naftataristu tabamine hakkab tooma suure kolossi tehnika liikuvusele piiranguid ja selle suunaline tihe tegevus peaks hakkama üha rohkem tooma otsest mõju vene poole sõjalisele võimekusele.

vene soomus ikka veel peidus, mõned rünnakud siiski olid soomus+tsiklid/ATV-d aga vähe.

1. Kramatorski korduva pommitamise käigus ründas venemaa päästjaid, kes kustutasid eelmisest pommitamise tagajärjel tekkinud tulekahju. Tuletõrje redelauto sai kahjustada ja linnas sai vigastada kokku kuus inimest.

Sumõs tabasid venelased drooniga Püha Ülestõusmise katedraali, linna vanimat hoonet ja riikliku tähtsusega monumenti. Hoone sai kahjustada.

Piiri ja rinde lähedus ikka tihedas sajus.

2. Ukraina sõjaväeluure (HUR) droon tabas 10. septembril Novorossiiski lähedal venemaa Musta mere laevastiku multifunktsionaalset alust, tekitades laevale ulatuslikku kahju, teatas agentuur. HURi andmetel jälgiti ja tabati projekti MPSV07 laeva luure- ja patrullimisoperatsiooni ajal Novorossiiski lahes venemaa Krasnodari krai lähedal, kus Musta mere laevastik praegu baseerub. Agentuur avaldas mustvalge kaadri kodumaal toodetud õhudroonist, mis tabas laeva silda. „Rünnaku tagajärjel hävisid venemaa laeva elektroonilised luuresüsteemid ning laev muudeti töövõimetuks ja saadeti kulukasse remonti,” teatas HUR oma 11. septembri avalduses.

Hilisõhtune info: Ukraina droonid jätkavad venemaa ja okupeeritud territooriumile sisenemist, peamiselt Brjanski oblastisse. Teated on erinevad, kuid vähemalt 150 Ukraina drooni on juba teel venemaa sihtmärkide ründamisele.

venemaa monitooringukanalid teatavad suurest hulgast Ukraina droonidest, mis lendasid Brjanski ja Smolenski oblasti kaudu Tveri, Pihkva ja Leningradi oblasti suunas.

12. septembri öösel teatati venemaa Föderatsioonis ulatuslikust droonirünnakust. Täpsemalt kuuldi plahvatusi Smolenskis ja Moskva lähedal. Samal ajal teatavad videos pealtnägijad droonirünnakust venemaa naftakompanii Lukoil rajatistele. venemaa Föderatsiooni Smolenski oblasti kuberner vassili anohin teatas droonirünnakust: „Praegu töötavad venemaa kaitseministeeriumi õhutõrjesüsteemid Ukraina relvajõudude õhurünnaku tõrjumiseks,” teatati.

venemaa linna Smolenski kohal on taevas näha välgatusi. Pealtnägijad avaldasid ka plahvatuste ja tulekahju kaadreid. Väga kõrge leegiga põleng oli vähemalt kahes kohas.

Droonirünnakud olid suunatud ka venemaa pealinnale. Linnapea sergei sobjanini sõnul on Moskva lähedal alla tulistatud vähemalt üheksa Ukraina drooni. sobjanin ütles Telegramis, et päästemeeskonnad suundusid kohale, kuhu droonijäänused kukkusid. Linnapea ei andnud üksikasju selle kohta, kuhu droonid alla tulistati, ega andnud teavet võimalike kahjude kohta. vene Telegrami kanalid teatasid elanike aruannetele viidates plahvatustest Možaiski ja Dedovski asulates Moskva oblastis, mis asuvad pealinna äärelinnast veidi läänes.

venemaa Leningradi oblasti kuberner aleksandr drozdenko teatas, et üks Primorski sadamas asuvatest laevadest on droonirünnaku tõttu leekides. Esmalt ütles ta, et pärast droonirünnakut kustutatakse tulekahju ühel Primorski sadamas asuval laeval. Tulekahju kustutatakse automaatse süsteemi abil. Ja seejärel ütles ta, et laeva lahtine tuli on kustutatud ning üleujutuse või naftareostuse ohtu pole.

Primorski sadam on üks venemaa suurimaid naftalaadimissadamaid Läänemerel, mis on Balti torujuhtmesüsteemi lõppsihtkoht.

Samuti tulistati drozdenko sõnul Leningradi oblasti kohal alla üle 30 drooni: „Droonide killud langesid Vsevoložskis, Tosnos, Pokrovskoje ja Uzmino külades, samuti Lomonossovi rajoonis. Keegi vigastada ei saanud.”

Varahommikuse info järgi droonirünnak jätkus endiselt, seega võib mobiilse interneti kiirus vene Föderatsiooni piirkonnas väheneda. Pulkovo lennujaamas kehtib endiselt plaan „Vaip” – 36 väljuvat ja 12 saabuvat lendu on hilinenud.

venemaa riigimeedia tunnistab venemaal kasvavat bensiinipuudust, kuid vähendab Ukraina süvarünnakute kampaania rolli nende puuduste tekitamisel.

3. Kursk: kuna eile rünnati vene possasid droonidega Jablunivka küla põhjaserval, siis kipub arvama, et vene pool on küla maha jätmas. vene blogijad kirjutavad jätkuvatest Ukraina vasturünnakutest ka Junakijivka ja Oleksijivka külade suunal.

4. Harkiv: jätkuvalt on tõusmas pingelisus siingi sektoris, sest püsivalt teeb vene pool pingutusi Vovtša jõest üle saamiseks ning kuna siia suunale on saabunud võimekamad vene droonid, siis kipub kahtlustama, et suurem surve veel alles algab, sest kaks armeegruppi siiski seisab väikesel alal ootel. Võimalik, et surve suurendamise põhjuseks Ukraina üksuste tihedam sidumine või plaan jõuda lähemale Harkivile või mõlemad korraga.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linna keskusest põhja pool on seni olukord pisu selguseta ja ala jääb halliks. Infot tuleb, et vene pool jätkab väikeste jalaväegruppidega (2-6 soldatit) Ukraina kontrollitavasse alasse sisseimbumist. Lisaks suudetakse üle Oskili jõe tuua ATV-sid ja mootorrattaid. Ka tuleb jätkuvalt sõnumeid, et tegevused järjest enam koonduvad pimedale ajale ning kasutatakse ka tsiviilriideid.

vene blogijad teatasid eilsetest edusammudest sektori lõunalõigus, et olla vallutanud Serednie küla ning suutnud saada tagasi osaliselt kontrolli Zaritšne asula üle ning pisu edenenud ka Serebrjanski suures metsaalas, sest ühendusteede puudumine on sundinud Ukraina üksusi sealt lahkuma. Hetkel on teadmata olukord Šadrõholove asulas. Kahjuks kipub arvama, et veelgi niigi tihedat survet Lõmani suunal tõstetakse toetamaks Ukraina tööstuslinnade komplekti vallutamist nende ümberhaaramisega põhja poolt.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: Tšassiv Jarist lõunas suutis vene pool teha pikema hüppe edasi ja saades selles lõigus üle Siverski Donetsi-Donbass kanali ning arvata on, et pigem tegu oli rindejoone sirgenemisega, sest olla väikeses alas kolmelt poolt surve all, pole pikalt mõistlik.

8. Donetsk: Kui Pokrovskist kirdes ja idas on tihe tegevus hallis alas mõlemapoolselt ja rindejoone püsivamaid muutusi pole tuvastanud, siis kahjuks Pokrovskist edelas suutis vene pool uuesti saada enda kontrolli alla Udatšne küla.

9. Lõunarinne: eile tuli kinnitus, et korraga kahe küla üle vene pool kontrolli sai. Nii Sosnivka kui Novomõhailivka küla kaotati. Tundub, et tihe vene poole konveier on hakanud uuesti tooma rohkem tulemust ning suurelt kaardilt vaadates tekib arvamus, et siit suunalt pigem tahetakse teha lõiget paralleelselt lõunarindega läänesuunal ära lõikamaks suuremat ala…

10. Herson: muutusteta.

11. Põhja-Atlandi Allianss töötab pärast venemaa droonide ulatuslikku sissetungi Poola õhuruumi välja „kaitselist sõjalist vastust”, et tugevdada heidutust oma idatiival. Sellest teatas Bloomberg, viidates informeeritud allikale. Agentuuri teatel koordineerib meetmeid NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Alexus Grinkevich, kes vastutab kõigi alliansi operatsioonide planeerimise ja läbiviimise eest. Tema staap hindab praegu olukorda ja määrab kindlaks vajalikud varustuse kogused heidutuspotentsiaali tugevdamiseks.

„Meil on edaspidi veel palju teha. Riigid täiustavad juba oma relvi, et vähendada sõjapidamise kulusid, ja me jätkame selle nimel tööd koos kogu alliansiga,” ütles Grinkevich 11. septembril Vilniuses. Ta lisas, et NATO „õpib õppetunde“ ja hindab, mida on vaja parandada, et sellistele „piiratud sissetungidele” vastu astuda.

Nagu agentuur märgib, järgnes alliansi poliitiline vastus varem: 10. septembril mõistsid NATO peasekretär Mark Rutte ja liikmesriikide juhid hukka venemaa „hoolimatu käitumise”.

Pärast droonide sissetungi otsustas Poola paigutada 40 000 sõdurit Valgevene ja venemaa piirile. Lisaks palus Varssavi oma liitlastel pakkuda täiendavaid õhutõrjesüsteeme ja droonide vastast tehnoloogiat.

Mitmed riigid, sealhulgas Saksamaa, Holland, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, on teatanud oma valmisolekust toetust suurendada. Eelkõige teatasid Pariis ja London oma kavatsusest saata vabariiki Rafale ja Eurofighteri hävitajaid ning Amsterdam – kaks Patrioti õhutõrjesüsteemi. Berliin lubas laiendada õhupatrulli Poola kohal ja töötada välja uue venemaa-vastase sanktsioonide paketi.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron selgitas hiljem, et otsustas paigutada kolm Rafale hävitajat Poola õhuruumi ja Euroopa idatiiva kaitsmiseks. Poola peaminister Donald Tusk ütles, et riik on sõjalisele konfliktile lähemal kui ühelgi ajal pärast Teist maailmasõda. Bloombergi allikas märkis, et vaatamata intsidendi enneolematule ulatusele oli Moskva kavatsusi raske kindlaks teha. Samal ajal väidab venemaa kaitseministeerium, et ei plaaninud Poolat rünnata ja välisministeerium teatas, et neil pole huvi Varssaviga pingeid eskaleerida.

Saksa meediaväljaanded Spiegel ja Welt teatasid 11. septembril, et Poola kohal alla tulistatud vene droonid suundusid väidetavalt Rzeszówi lennujaama, mis on Ukraina abistamise peamine logistikakeskus.

Njah, arvan, et kremli seltskond siiski tõstis pitsi ja ütles tooste stiilis, no me neile alles näitasime jne…lisaks said vene sõjaväe- ja luureanalüütikud hulga uut materjali jne. Kas sellest vahejuhtumist aga piisab Euroopa või USA äratamiseks?

12. venemaa valitsus on hakanud välja töötama uue maksutõusu võimalusi, et täita föderaaleelarvet, mis on silmitsi seisnud nafta- ja gaasitulude järsu langusega ning mille defitsiit on kolme ja poole aasta jooksul kestnud sõjas olnud üle 14 triljoni rubla (140 miljardi euro).

Nagu The Bell kremlile lähedastele allikatele viidates teatab, on kõige tõenäolisem variant käibemaksu (käibemaksu) teine tõus viimase seitsme aasta jooksul. Kuni 2019. aastani oli see 18%, nüüd on see 20% ja nüüd kaaluvad ametnikud selle tõstmist 22%-ni, ütles üks The Belli allikatest. „Maksusid kindlasti tõstetakse,” vastasel juhul ei suleta eelarves olevat auku, selgitavad väljaande allikad. Valitsus kaalub ka võimalust tõsta kasumimaksu ja üksikisiku tulumaksu (PIT). Neid on aga sel aastal juba sõna otseses mõttes tõstetud: kasumimaksu 20%-lt 25%-le ja PIT-le kehtestati progresseeruv skaala maksimaalse määraga 22%.

Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt pidi see maksureform sel aastal riigikassasse tooma 3,6 triljonit rubla ja kuue aasta jooksul 17 triljonit rubla. Kuid sellest ei piisanud eelarvele, mis kulutab 40% kõigist kuludest armeele ja relvade ostmisele. Augusti lõpuks ulatus selle puudujääk 4,2 triljoni rublani ja enam kui kolmekordistas esialgset aastaplaani (1,2 triljonit).

Käibemaksu tõus – baasmaks, mis sisaldub kõigi riigis müüdud kaupade maksumuses ja annab eelarvele iga kolmanda rubla tulu – toob valitsusele järgmisel aastal umbes 1 triljon rubla tulu, hindas The Bellile anonüümseks jääda soovinud venemaa analüütilise keskuse majandusteadlane. Väljaande allikate sõnul võidakse käibemaksumäära tõstmisest teha erand sotsiaalselt oluliste kaubakategooriate puhul, kuid üldiselt pole maksukoormuse suurendamisele alternatiivi. „Maksud on paremad kui raha trükkimine,” selgitas allikas The Bellile.

Väljaande allikad rõhutavad, et lõplikku otsust pole veel tehtud, kuigi aeg hakkab otsa saama: septembri lõpuks peab valitsus esitama riigiduumale 2026. aasta eelarve eelnõu. Eelmisel nädalal nõudis putin riigikassa tulude suurendamist ilma makse tõstmata. Rahandusminister anton siluanov lubas juunis, et maksutingimused järgmise 6 aasta jooksul ei muutu.

Rahandusministeeriumi andmetel tekkis augusti lõpus venemaa Föderatsiooni föderaaleelarvesse 4,2 triljoni rubla suurune auk – 150 korda rohkem kui aasta varem samal kuupäeval (28 miljardit rubla). Tugeva rubla ja langevate naftahindade tõttu langesid toorainetulud 8 kuu jooksul 20% ja eelarvetulude üldine kasv praktiliselt peatus (+3%). Kulud hüppasid 21,1%, ulatudes 27,92 triljoni rublani.

12 kuu jooksul kogunenud föderaaleelarve puudujääk ulatus 7,64 triljoni rublani. Regioonide eelarved (kuue kuuga 400 miljardi rubla võrra), samuti sotsiaalfond ja kohustusliku ravikindlustuse fond (237 miljardi rubla võrra) on muutunud defitsiidiks.

Võimud ei plaani 2026. aastal vähendada sõjalisi kulutusi, mis on alates Ukraina sissetungi algusest lähenenud 30 triljonile rublale, ütles valitsusele lähedal seisev allikas varem Reutersile. Tema sõnul võib sõjaline eelarve alates 2027. aastast väheneda, kui vaenutegevuse aktiivne faas lõpeb, kuid vähenemist tasemele, mis oli „enne SVO-d”, ei ole oodata.

13. venemaa majanduse aeglustudes muutuvad selles kuhjunud probleemid üha ilmsemaks. Tööstus kasvab jätkuvalt, kuid omapärasel viisil: ametivõimudele lähedal asuva analüütilise keskuse CMASF arvutuste kohaselt on viimasel ajal enamiku tööstusharude ja kaupade puhul registreeritud toodangu vähenemine. CMASF võrdles, kuidas 129 peamise tooteliigi toodang muutub võrreldes eelmise aastaga. Selgus, et enamik kaupu on miinuses ja mida kaugemale minna, seda suurem on nende osakaal. Jaanuaris-aprillis oli see 66% ja seitsme kuu lõpuks juba 73%.

Rosstati andmetel oli toodang jaanuaris-juulis 0,8% suurem kui aasta varem. Tasakaal säilib tänu kasvule väikeses arvus suurtes sektorites (näiteks energia kaevandamine, energeetika, laevaehitus ja lennukitootmine), märgib CMASF.

Rosstati andmetel on seitsme kuu tulemuste põhjal kahjumis toiduainete ja jookide, naha- ja tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite, sõidukite ja rehvide, mööbli ja ehitusmaterjalide, külmikute ja pesumasinate, metallurgia jms tootmine.

CMAS-i andmetel oli venemaa tööstus kolmandaks kvartaliks majanduslanguse äärel. „venemaa majanduse struktuurilise ümberkorraldamise aeglustumine on paljastanud probleeme tsiviilsektorite arengudünaamikas, mis on turutingimustest suuresti sõltuvad,“ järeldab CMAS. Varem arvutasid selle eksperdid, et tsiviiltootmissektorite (välja arvatud nafta rafineerimine) toodang langes kõigil seitsmel kuul alates aasta algusest.

CMAS usub, et peamiseks põhjuseks on kõrge baasintressimäär, mis vähendas ettevõtete kasumlikkust ja tõstis riskivabade instrumentide intressimäärasid. Keskuse arvutuste kohaselt langes ettevõtete keskmine kasumlikkus teiseks kvartaliks alla OFZ tootluse. See halvendas investeerimisstiimuleid ja vähendas nõudlust. Praegu ületab kasumlikkus riskivaba tootlust peamiselt toorainesektoris, samas kui töötlevas tööstuses on vastupidi, märgib Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus, järeldades: „Finantsinstrumentide kõrge kasumlikkus pärsib jätkuvalt töötleva tööstuse arengut majanduse tsiviilsektoris.” Keskpanga ettevõtete monitooring näitab, et enamiku ettevõtete olukord on halvenenud juba aasta ning augustis langesid nende hinnangud madalaimale tasemele alates 2022. aasta oktoobrist. S&P Globali arvutatud töötleva tööstuse PMI indeks on püsinud majanduslanguse tsoonis kolmandat kuud ja ulatus augustis 48,7 punktini (piir on 50 punkti). PMI saavutas juulis kohaliku miinimumi. S&P Global märgib toodangu ja tellimuste, sealhulgas ekspordi jätkuvat langust.

14. vene Rahvuskaart on taaselustanud tankiüksused, teatas selle juht viktor zolotov. Tema sõnul juhtus see tänu raskerelvade liini laiendamisele, mida võitlejatel lubati kasutada. zolotov märkis, et viimase kahe aasta jooksul on venemaa Rahvuskaart märkimisväärselt suurendanud ka oma tulejõudu. „Esmakordselt on kasutusele võetud tanki- ja tankitõrjekahurid, iseliikuvad suurtükiväekahurid ja mitmekordsed raketisüsteemid,” ütles ta. vene Rahvuskaardi reform, mis sisuliselt muudab selle teiseks armeeks, algas pärast Wagneri PMC asutaja jevgeni prigožini mässu, kes saatis 2023. aasta juunis Moskvasse tanke. Seejärel palus zolotov putinilt raskerelvi ja soomukeid. Lisaks SOBR-ile ja OMON-ile anti venemaa Rahvuskaardile ka siseministeeriumi eriväed Grom. 2024. aasta seisuga teenis neis kokku 370 000 inimest ja zolotov lubas seda arvu suurendada, et kontrollida olukorda mitte ainult venemaal, vaid ka Ukraina okupeeritud aladel.

vene Rahvuskaart loodi 2016. aastal presidendile otse alluva sisejulgeolekuagentuurina. Zzlotov on putini ja tema eelkäija Boriss Jeltsini endine ihukaitsja. Ta oli juba 1991. aastal silmitsi seisnud mässukatsega. Neid sündmusi meenutades ütles zolotov, et rünnaku korral oleks „ГКЧП” (Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee oli kaheksast Nõukogude Liidu kõrgest riigitegelasest koosnenud isehakanud organ, mis püüdis 1991. aastal augustiputšiga võimu haarata) putši võinud läbi viia 15-20 minutiga.

Samal ajal ei näidanud vene Rahvuskaart end Rostov-na-Doni ääres alanud Wagneri PMC mässu ajal kuidagi. zolotov väitis, et tema osakond koondas kõik jõud Moskva lähenemistele, et seda ei vallutataks. „Kui rühmitused laiali ajada, läheksid nad läbi nagu nuga võist,” õigustas ta end.

Wagneri mäss ise oli vene Rahvuskaardi juhi sõnul ette valmistatud, lääne luureteenistuste poolt inspireeritud. „prigožinit ennast julgustati selleks või olid tema ambitsioonid liiga suured, niiöelda tahtis ta veelgi kõrgemale tõusta,” ütles zolotov.

15. venemaa välisministeerium saatis Poolale avalduse, mille kohaselt sulgeb Poola alates 12. septembri südaööst kõik Valgevene piiril asuvad kontrollpunktid seoses õppuste Zapad-2025 algusega. Ministeerium nõudis, et Varssavi mõtleks tagajärgede üle ja vaataks oma otsuse ümber. Välisministeeriumi ametliku esindaja maria zahharova sõnul kahjustab liikluse piiramine väidetavalt Poola rahvusvahelisi partnereid ja vabariigi enda äritegevust.

zahharova ütles ka, et Poola võimud “gnoreerisid Moskva ja Minski hea tahte žesti, mis väidetavalt viisid osa manöövritest piirist kaugemale ning vähendasid sõdurite ja varustuse hulka. Ministeerium väidab, et piiri sulgemine näitab Varssavi kurssi pingete eskaleerimiseks Euroopas.

Poola otsus on seotud venemaa-Valgevene ühisõppuste Zapad-2025 algusega, mis toimuvad 12.–16. septembrini. Ametlike andmete kohaselt hõlmab nende programm tuumarelvade ja uue Oreshnik raketisüsteemi kasutamise harjutamist. Poola peaminister Donald Tusk nimetas manöövreid oma sõjalise doktriini poolest agressiivseteks ja rõhutas, et need simuleerivad Suwalki ava vallutamist, mis ühendab Balti riike ülejäänud NATO-ga.

16. Axios: Kaheparteiline senaatorite rühm surub peale venemaa nimetamist terrorismi riiklikuks sponsoriks seoses Ukraina laste röövimisega. Sen. Lindsey Graham (R-GA). Lindsey Graham (R-GA), Richard Blumenthal (D-CA), Amy Klobuchar (D-CA) ja Katie Britt (R-CA) esitasid neljapäeval uue seaduseelnõu, mis avaldaks venemaale uut survet. Seaduseelnõu nimetaks venemaa ja Valgevene terrorismi riiklikuks sponsoriks, kui nad ei tagastaks rohkem kui 19 000 last, kes Ukraina väitel sõja ajal rööviti.

Praegu on USA seaduse kohaselt terrorismi riiklikuks sponsoriks määratud ainult Kuuba, Iraan, Põhja-Korea ja Süüria. Grahami sõnul on venemaa teeninud õiguse olla selles nimekirjas. „Me palume mõlema partei juhtidel anda meile võimalus seda arutada ja hääletada ning me tahame alustada kohe,” sõmas ta. Graham jätkab tööd ka selle nimel, et Valge Maja toetaks tema eraldi kaheparteilist venemaa-vastaste sanktsioonide eelnõu, millel on üle 80 toetaja.

Eelnõu kehtestaks venemaale majandussanktsioonid, kui venemaa president vladimir putin keeldub Ukrainaga läbirääkimisi pidamast, ning 500% tariifi kaupadele, mis imporditakse riikidest, mis ostavad vene naftat.

Graham ütles neljapäeval ajakirjanikele, et tal oli Valge Majaga väga hea vestlu”. Graham ütles, et kavatseb neljapäeval rääkida enamusliidri John Thune’iga (R-CA) eelnõu hääletusele panemise kohta: „Me püüame luua uue rinde putini venemaa vastu.”

Njah, pole sugugi kindel, et selle ka Trump allkirjastaks…

17. Lühiuudised

Iiri avalik-õiguslik ringhääling RTÉ teatas, et riik ei osale Viinis toimuval 70. aastapäeva Eurovisiooni lauluvõistlusel, kui Iisrael kohal on.

Financial Times: USA avaldab G7 riikidele survet, et need kehtestaksid Indiale ja Hiinale järsult suurenenud tariifid Vene nafta ostmisel, et sundida Venemaad Ukrainaga rahuläbirääkimistele.

Zelenski kohtus Keith Kelloggiga, et arutada venemaale avaldatava surve suurendamist ja partneritega koostöö tegemist sõja kiiremaks lõpetamiseks. Läbirääkimistel käsitleti ka PURL-i algatust Patriot-süsteemide hankimiseks, ühist droonide ja relvade tootmist ning uut kolmepoolse koostöö formaati.

Euroopa Kohus tühistas komisjoni heakskiidu Ungari Rosatomi ehitatud Paks II tuumaelektrijaamale, öeldes, et Brüssel ei suutnud põhjendada ELi hanke-eeskirjade eiramist. Budapesti sõnul püsib projekt ajakavas ja ta teeb komisjoniga koostööd vastavuse tõendamiseks. Brüssel vaatab läbi järgmised sammud.

Novaja Gazeta Europe teatab, et ramzan kadõrov põeb rasket haigust, kasutab uriinikotti ja on suures osas Tšetšeenia haldamise lõpetanud. FSB jälgib tähelepanelikult tema seisundit, kuna ta ignoreerib Moskva arste ja loodab eneseravile, mis on korduvalt viinud tervisekriisideni. Hiljuti on ta märkimisväärselt kaalust alla võtnud ning avalikes videotes on teda enamasti näha paigal seismas või aeglaselt liikumas „nagu aegluubis”.

Rootsi on Ukrainale tarninud oma 20. sõjalise abi paketi, mille väärtus on 836 miljonit dollarit. See sisaldab 18 uut Archeri haubitsat (kokku 44), 155 mm mürske, mobiilseid radareid, granaadiheitjate ja mehitamata mereväesüsteeme, relvi ja varustust 32 lahingupaadile, 500 mootorrattast, õhuväebaasi varustust, Tridon Mk 2 õhutõrje andureid ja juhtimissüsteeme, programmeeritavaid 40 mm mürske ja täiendavaid salastatud süsteeme.

Valgevene vabastas 52 vangi, kes on nüüdseks Leedu piiri ületanud, teatas president Gitanas Nausėda. Vabanenute seas oli kuus leedulast ja teisi välisriikide kodanikke. Nausėda tänas USA presidenti Trumpi tema rolli eest vabastamise tagamisel, märkides samal ajal, et Valgevenes on endiselt üle 1000 poliitvangi.

Eile rõõmustas venemaa tsiviillennundus, kuna Trump tühistas sanktsioonid Valgevene riiklikule lennufirmale Belaviale, millel on kaheksa Boeingu lennukit. Ütlematagi selge, et Belavia tellib lähitulevikus Aerofloti koguses varuosi.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised