Sõja ülevaade: 1296. päev – rindel muutusteta
Avaldatud: 11 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. september 2025:
rindejoones muutusi ei tuvastanud.
1. Vaid rinde ja piiri lähedus sajus.
2. Miskit olulist eile öösel Krimmis tabati.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majanduse toorainetulud on langenud madalaimale tasemele pärast sõja algust.
12. Jakuutias on eelarve rahapuuduse tõttu alanud kütteprobleemid.
13. venelased on hakanud toidu ja riiete pealt massiliselt kokku hoidma.
14. USA audiitorid väidavad, et venemaa on nafta hinna ülempiirist mööda hiilinud.
15. Lühiuudised
Pisu mannetus Lääne riikide suutmatusest karmimalt venemaaga tegeleda läbi paistab. Naftat ja gaasi ikka ostame, muideks on NATO riik Türgi suuruselt kolmas vene nafta ostja, kaupade liikumisele täieliku piiri ette panna ei taheta jne. Hetkel ka arvamisel, et miskit jõulisemat siiski NATO ei plaani seoses Poolat tabanud vene droonirünnakuga.
205 vene poole rünnakust üle 120 oli suunatud Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal Lõmanist kuni Pokrovskini. Viimaste päevade kahekordne rünnakute arv Harkivi suunal tundub olevat pigem mitte surve kasv vaid üha väiksemad grupid teele saadetakse.
Ikka mõnes kohas mootorrattaid ja soomust rünnakutel koos kasutatakse aga enamasti tuuakse soomukitega jalavägi rinde lähedusse ja väikesed jalaväegrupid halli ala suunas teele saadetakse ülesandega jõuda max kaugele ja seal kand maha saada. Iga edenetud kilomeetri eest saab head preemiat.
Nii Toretski kui Pokrovski kandis on tõusnud oluliselt just vene merejalaväe ja õhudessantvägede droonioperaatorite ja kaudtuleüksuste aktiivsus rinde töötlemisel ja kipub eeldama, et läheneb sellise spetsiifikaga üksuste peatne rünnakutes osalemine. Pisu pakub aga üllatust, et värskelt värvatud soldatid eip saa enam suuremat väljaõpet ja kuuga ollakse juba rindel rünnakutes osalemas. Kipub arvama, et pisu on kokku kuivamas värbamiste arv ja sestap peab ridade täitmiseks neid kiiremini rindele saatama. Uhiuut varustust siiski jagub, kuigi jah, saapad kipuvad tihti olema soldatitel endil soetatud. Ka näeb palju isiklikult soetatud pesu.
Õnneks on viimasel ajal siiski nihe toimunud ja tõusnud Ukraina aktiivsus oma vasturünnakutega suurema vene poole survega rindelõikudes ning see on toonud kaasa nii edenemisi kui rinde lainetust ning eks hallis alas on üha segasem teada, kes kus parajasti on ja kipub arvama, et seni on vene poole jalaväel olukorrast suurem teadmatus ning ikka arvamusel, et neid saadetakse käega näidatud suunal minema…
No ei saa enam vene poole kaudtuleüksused oma keskmise tasemeni, eilegi vaid 4758 lasku ehk siis Ukraina suudab neid pisugi vaos hoida. Küll on kõrge kamikazedroonide kasutamine (5965) ja kipub olema uueks keskmiseks. Liugpomme tavapärasel tasemel.
Ilm seal jätkuvalt 22-26 päeval ja vihma tulemas vaid mõnel harval päeval ja tundub, et nii vähemalt septembri lõpuni ehk siis soodsaid rünnakuolusid kõigile relvaliikidele jagub.
1. Sumõ kandis tabati koolimaja ja ikka rinde ja piiri lähedus tihedas sajus.
2. Okupeeritud Donetskis on öised plahvatused kuidagi tihedaks läinud. Tegu on linnaga, mis peaks olema suurem vene sõjaväe logistikakeskus ehk siis sihtmärke jagub.
Hästi informeeritud kanali Dosye Shpiona andmetel ründas Ukraina 10. septembri öösel venemaa süvakosmose sidekeskust (üksus 81415) okupeeritud Krimmis Vitinos. Sihtmärgiks oli 40. juhtimis- ja mõõtekompleks. Väidetavalt tabasid peakorterit ja sidekeskust kaks reaktiivmootoriga drooni. venemaa Pantsir-S1 süsteemil ei õnnestunud droone mõjutada.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: seni Kupianski põhjaosa hallis alas ja uut infot muutustest pole. Küll käivat sektori lõunalõigus Zaritšne asulas kvartalid käest kätte. vene pool kasutab jälle soldateid tsiviilriietes, et kuhugi nii lippu heisata kui Ukraina eesmistest possadest läbiimbumiseks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: siin tuleb sarnaselt Zaritšnele infot Katerinivka lõigust, millest osa Ukraina vabastas.
8. Donetsk: tihe lahingutegevus ja kummagi poole blogijad küll annavad infokilde võimalikest edenemistest siia ja sinna aga eip tõtta nemdaki kiirelt kaarti veel muutma, sest enamasti selguseta, kas püsivamalt ka kand maha saadi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Soome keskuse CREA arvutuste kohaselt tõi 2025. aasta august venemaa majandusele madalaima tooraine välismaale eksportimise tulu alates sõja algusest. Keskmiselt teenis venemaa nafta, gaasi, naftatoodete ja kivisöe ekspordist 564 miljonit eurot päevas – 2% vähem kui juulis ja 11% vähem kui eelmise aasta augustis. Võrreldes 2022. aasta tippväärtustega, mil fossiilkütuste eksport tõi riiki 1 miljard eurot päevas või rohkem, on toorainest saadav tulu langenud poole võrra ja võrreldes 2024. aasta tasemega umbes veerandi võrra.
Mere kaudu transporditava nafta ekspordi tulud langesid augustis võrreldes eelmise kuuga 10% ja aastaga 9% – 170 miljoni euroni päevas. Torujuhtme kaudu eksporditud nafta tulud langesid aastaga võrreldes 20% – 62 miljoni euroni päevas.
Veeldatud maagaasi (LNG) müügitulud välismaal langesid 31%, 31 miljoni euroni päevas, ja naftatoodete müügitulud 29%, 147 miljoni euroni päevas. Samal ajal suurenesid söemüügist (+55%, 76 miljonit eurot päevas) ja torujuhtmegaasist (+3%, 75 miljonit eurot päevas) saadud tulud.
CREA hinnangul on Hiina endiselt venemaa energiaressursside suurim ostja: see moodustab 40% kõigist ostudest ehk 5,7 miljardit eurot. Teisel kohal on India (3,6 miljardit eurot) ja kolmandal Türgi 21% (3 miljardi euro) osakaaluga.
Eksporditulude vähenemine on juba tabanud suurimaid naftaettevõtteid, kelle kasum on langenud 2-3 korda, samuti föderaaleelarvet, kus nafta- ja gaasimaksud moodustavad iga neljanda tulurubla. Alates juunist on riigikassa toorainetulud iga kuu langenud umbes 30% aastavõrdluses ning jaanuari-augusti akumuleeritud kogusumma oli 20% väiksem kui eelmisel aastal.
„venemaa majandus läheneb kiiresti fiskaalkriisile, mis raskendab sõja pidamist,” ütleb Atlandi Nõukogu vanemteadur Anders Aslund. „Sellest ei piisa veel, et putinit läbirääkimiste laua taha tuua, kuid see näitab, et tema kohale kogunevad pilved.”
Augusti lõpus ulatus föderaaleelarve puudujääk 4,2 triljoni rublani, mis on 150 korda suurem kui eelmise aasta samal perioodil (28 miljardit rubla). Võimud on hakanud mõtlema sõja rahastamiseks tehtavate kulutuste kärpimisele, mis on juba „ära söönud” peaaegu poole föderaalkassasse sel aastal kogutud maksudest.
venemaa majanduse probleemid on selgelt kasvavad, kuid see ei tähenda, et see lähitulevikus kokku kukub, ütleb Berliinis asuva Carnegie venemaa-Euraasia keskuse direktor Aleksander Gabujev. Gabujevi hinnangul võimaldab majandus isegi praeguses seisus putinil sõda jätkata veel 18–24 kuud, enne kui probleemid tõsiseks muutuvad. Ekspert lisab, et lääneriikide sanktsioonide kooskõlastatud karmistamine ja naftahinna langus võivad seda perioodi lühendada, kuigi venemaad on raske naftatuludest täielikult ilma jätta.
12. Sahha Vabariik (Jakuutia) on kütteperioodi algusega sattunud kriitilisse olukorda kommunaalteenuste sektori ebapiisava rahastamise tõttu. Nagu LB Potok teatas, mõjutavad probleemid peaaegu kõiki piirkonna rajoone. Kõige tõsisem olukord on Verhnekolõmski uluses, kus 9. septembril sadas lund, kuid koolilapsed jätkavad õppimist kütmata klassides. Katlamajad töötavad varutoiteallikatest ja küte lülitatakse sisse vaid mõneks tunniks õhtul. Sarnaseid probleeme on registreeritud Sangari külas (Kobjaiski uluses), kus kaks katlamaja ei tööta Sahhaenergo võlgade tõttu.
Ust-Aldanski ulussis (haldusüksus, nende rajoon) oli küttevarustuse hilinemine nädal aega. Oleneki külas kuulutati külma ilma tõttu 4. septembril välja eriolukord, kuigi kütteperiood algas ametlikult 22. augustil. Aldanski rajoonis on saadud vaid kolmandik vajalikust söe ostmiseks mõeldud toetusest ning kütusevarusid jätkub hiljemalt 1. novembrini, ütles rajooni juht Aleksandr Šestopalov.
Tšuraptšinski ulussis soovitati kohalikel omavalitsustel kütteperioodi algus nihutada 1. oktoobrile. Rajooni juhi esimene asetäitja Rustam Dalinov tegi ettepaneku eelarvevahendite kokkuhoiu eesmärgil mitte kütta rahvakunsti maja, võimlat, külavalitsuse hoonet ja teisi sotsiaalrajatisi.
Jakuutia rahvasaadik Viktor Fedorov kinnitas, et 2025. aastaks eraldati kommunaalteenuste organisatsioonidele 34,9 miljardit rubla, tegelik vajadus on 63,1 miljardit. Vabariigi eelarvepuudujääk 2025. aasta esimesel poolel oli 24,4 miljardit rubla – peaaegu kümme korda suurem kui planeeritud, märgib LB Potok. Samal ajal jätkavad võimud eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide tõstmist: alates 1. juulist on elektri hind tõusnud 16%, küte ja soe vesi 13% ning gaas 16%.
Selle taustal jätkab venemaa elektrienergia eksporti. 2025. aasta esimesel poolel ulatus eksport 3,08 miljardi kWh-ni, peamised ostjad olid Kasahstan ja Kõrgõzstan, umbes 16% tarnetest läks Mongooliasse.
13. venemaa kodanikud säästavad üha enam esmatarbekaupade pealt kiire hinnatõusu tõttu, mis isegi ametlike Rosstati andmete kohaselt on sõja algusest saadik ulatunud 40%-ni. Kommersant teatab OFD Platvormi andmetele viidates, et rõivaostude arv vähenes 2025. aasta jaanuaris-augustis 8%. Nõudluse languse tõttu on kaubanduskeskuste liidu prognoosi kohaselt suured moekaupmehed sunnitud “optimeerima” kuni 40% jaemüügipinnast.
Toidu pealt kokkuhoiuks külastavad tarbijad üha enam kõvasid allahindluspoode, mis müüvad odavaimaid kaupu maksimaalsete allahindlustega. Selliste kaupluste (Svetofor, Tšižik, Dobrotsen) tulu kasvas aastaga 27% – see on rekord kõigi toidukaupade jaemüüjate seas, selgub Infoline’i statistikast. Selle formaadi atraktiivsuse jätkuvat kasvu mõjutab tarbijate säästmiskäitumine, mis on viimase aasta jooksul kõrge baasintressimäära mõjul suurenenud, selgitab Infoline-Analyticsi tegevjuht Mihhail Burmistrov.
Kõige populaarsemaks säästmisviisiks on saanud allahindluste ja kampaaniate kasutamine – Romiri uuringu kohaselt kasutab seda 68% tarbijatest. 58% keeldub teadlikult teatud kaupadest, mille nad varem ostsid, 57% püüab leida sarnaseid tooteid madalama hinnakategooriaga ja peaaegu pooled (49%) valivad ostlemiseks soodsa hinnaga kauplused.
„Toidule ja esmatarbekaupadele kulutamise minimeerimiseks harjutab 46% venelastest ostureiside sageduse vähendamist,” kirjutab Romir. Isegi jõukad inimesed on hakanud säästma – B1 Groupi uuringu kohaselt on sissetulek 150 tuhat rubla pereliikme kohta kuus: nüüd piirdub iga sekund neist spontaansete ostudega, kuigi vaid kuus kuud tagasi oli neid vaid 22%.
Nõudlus seadmete ja elektroonika järele on sel aastal langenud 30 aasta madalaimale tasemele, ütles DNS-i ettevõtete grupi kaasomanik ja direktor Dmitri Aleksejev RBC-le. Tema sõnul on müük sel aastal rublades nominaalselt langenud, mida varem polnud. „Meil oli perioode, mil turg võis langeda ühikutes, dollarites, aga rublades, isegi inflatsiooni arvesse võtmata, ei langenud see kunagi,” ütles Aleksejev.
Kuigi Rosstat annab aru elanikkonna sissetulekute ja reaalpalkade kasvust, langeb inimeste reaalne ostujõud, ütleb Roman Kharlanov, Moskva oblasti Delovaja Rossija kaasesimees. „Nüüd näeme, et venelased minimeerivad oma kulutusi igal võimalikul viisil: nad ostavad ainult soodushinnaga kaupu või kampaaniate alusel, nad lükkavad suuri oste edasi (isegi toiduainete segmendis, näiteks talvevarud),” ütleb Vedeneeva Consulting Groupi asutaja Anna Vedenejeva. Ta usub, et praegune müügilangus ei ole lühiajaline kriis, vaid tarbijakäitumise struktuuriline nihe, kellest enamik ootab edasist hinnatõusu. „Need ootused on muutunud ennasttäitvaks ennustuseks: mida rohkem inimesed usuvad, et olukord halveneb, seda aktiivsemalt nad oma käitumist muudavad, süvendades kriisi,” ütleb Vedejeva.
14. venemaa on suutnud mööda hiilida USA ja tema liitlaste naftaekspordi hinnalagedest, vähendades Ukraina-vastase sõja rahastamiseks mõeldud tulude vähendamise meetme tõhusust, selgub USA valitsuse aruandlusbüroo (GAO) aruandest. Dokument põhineb välisministeeriumi, rahandusministeeriumi ja kaubandusministeeriumi töö analüüsil, mis vastutavad venemaa-vastaste sanktsioonide väljatöötamise ja rakendamise eest.
Audiitorite sõnul näitas venemaa majandus 2022. aastal umbes 6% langust võrreldes stsenaariumiga ilma sissetungi ja sanktsioonideta. Kuid juba aastatel 2023–2024 ei kaldunud SKP kasv oodatust kõrvale, mis viitab osalisele taastumisele pärast esialgset lööki. GAO tunnistas, et ekspordikontroll raskendas, kuid ei peatanud venemaa juurdepääsu USA sõjatehnoloogiale. Varilaevastiku aktiivne kasutamine piirangutest möödahiilimiseks vähendas oluliselt nafta hinnalage tõhusust.
Euroopa Liit peab „lae” vahendit endiselt tõhusaks. Juulis kiitsid ELi riigid heaks 18. sanktsioonipaketi, mis muutis venemaa nafta hinna ülempiiri. Fikseeritud 60 dollari asemel barreli kohta peaks see nüüd olema 15% turuhinnast. Alates septembri algusest on see 47,6 dollarit barreli kohta.
GAO tõi välja ka USA sanktsioonipoliitika süsteemsed puudused: asjaomased asutused ei ole seadnud selgeid eesmärke mõõdetavate näitajatega ja seetõttu ei saa nad oma tulemusi täielikult hinnata. See piirab USA valitsuse võimet määrata sanktsioonide ja ekspordikontrolli tegelikku tõhusust, öeldakse asutuse aruandes.
30. septembri 2024. aasta seisuga on USA asutused eraldanud Ukrainale 164 miljonit dollarit lisarahastusest venemaa-vastaste sanktsioonidega seotud tegevusteks, sealhulgas personali laiendamiseks ja uurimisteks. Nende programmide rahastamine on aga ohus 2025. aasta sügisel lõppeda. Audiitorid soovitavad sanktsioonipoliitikale mitte ainult selgete eesmärkide sõnastamist, vaid ka selle tulemuste regulaarset jälgimist.
15. Lühiuudised
Harkivi oblastis konfiskeerisid prokurörid kaks vene tanki, T-72 ja T-72B3M, ning andsid need Ukraina relvajõududele üle. Juhtum kuulub relvade ebaseadusliku omamise alla. Keegi hoidis ebaselgetel põhjustel enda käes kahte tanki.
Mõjukas Ameerika konservatiivne aktivist ja USA presidendi Donald Trumpi liitlane Charlie Kirk, kes on tuntud oma üleskutsete poolest lõpetada Ukraina sõjaline ja rahaline toetamine, lasti Oremis Utah Valley ülikooli tudengitega kohtumisel maha. Donald Trump teatas sellest sotsiaalvõrgustikus Truth Social. Aktivisti rünnaku kahtlusalune on kinni peetud. Associated Pressi andmetel on tegemist eaka mehega, kelle isikut võimud pole veel avalikustanud. Aktivist on laialdaselt tuntud oma venemaa-meelsete avalduste poolest. Ta on korduvalt rääkinud igasuguse Ukraina toetamise vastu, väites, et Washington peaks lõpetama sõjaliste tarnete saatmise Kiievisse ja taastama suhted Moskvaga. UNIANi andmetel propageeris Kirk oma avaldustes avalikult ka kremli narratiive, nimetades Volodõmõr Zelenskit „CIA nukuks” ja väites, et Ukraina idapoolsed piirkonnad „kuuluvad ajalooliselt venemaale”. Kirki visiit Utah’sse oli osa Ameerika tagasitulekutuurist, mille käigus plaanis ta pidada õpilastega debatti oma tavapärases „tõesta, et ma eksin” formaadis. Tema kõne vallandas proteste – sellekohasele petitsioonile kirjutas alla üle 800 inimese.
Vabariiklastest senaatorid avaldavad USA presidendile Donald Trumpile üha suuremat survet venemaa vastu uute sanktsioonide kehtestamiseks, teatas CNN pärast USA seadusandjatega vestlemist. Põhja-Carolina senaator Thom Tillis ütles kanalile, et Moskva manipuleerib sisuliselt Washingtoniga. „venemaa mängib meiega nagu klaveriga. putin sai kõik, mida ta tahtis: kohtumise president Trumpiga ja vastuvõtu punasel vaibal ning seejärel piduliku vastuvõtu Xi Jinpingiga ja kõnelused Kim Jong-uniga,” ütles ta, lisades, et putini strateegia on „meid endaga kaasa tõmmata“. Need Senati NATO jälgimisrühma kaasesimehe Tillise sõnad tulid vahetult pärast seda, kui alliansi hävitajad tulistasid Ukraina rünnaku ajal alla mitu vene drooni, mis rikkusid Poola õhuruumi. CNN märgib, et senaator Lindsey Grahami katsed sanktsioonide läbisurumiseks olid varem Valge Maja huvipuuduse tõttu takerdunud, kuid nüüd laienevad märgatavalt vabariiklaste read, kes nõuavad presidendilt rangemat seisukohta.
Euroopa Komisjon kaalub võimalust lisada venemaa-vastaste sanktsioonide 19. paketti mitu sõltumatut Hiina naftatöötlemistehast. Sellest teatas Reuters, viidates anonüümsetele ELi ametnikele. Agentuuri teatel võidakse uus piirangute pakett esitada juba 12. septembril, pärast seda, kui ELi delegatsioon naaseb Washingtonis sanktsioonide üle peetavatelt läbirääkimistelt. Sanktsioonide nimekirja plaanitakse laiendada, et see hõlmaks ka kolmandate riikide ettevõtteid, mis aitavad venemaal lääne piirangutest mööda hiilida – alates väikestest vahendusfirmadest kuni tegutsevate ettevõteteni. Eeldatakse, et ettepanek hõlmab ka kahe Kesk-Aasia riigi panku.
Poola välisminister Radosław Sikorski märkis sotsiaalmeedias, et venemaa ründas tahtlikult NATO riiki. Tema sõnul on kremli väited mitteosalemise kohta valed ja tüüpiline Nõukogude praktika. Sikorski sõnul rikkusid laupäeva õhtul venemaal toodetud droonid Poola õhuruumi 19 korda. „Poola ja NATO õhujõudude hinnang on, et nad ei kaldunud kursilt kõrvale, vaid neid suunati tahtlikult,” ütles välisminister. Sikorski ütles, et ta on juba pidanud telefonivestlusi USA välisministri Marco Rubio, ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase ja OSCE esimehe Elina Valtoneniga. Minister lükkas tagasi Moskva versiooni, et venemaa ei olnud rünnakus seotud ja et tegemist oli Ukraina provokatsiooniga.
Poola relvajõudude peastaabi ülem kindral Wiesław Kukula kinnitas, et Poola pool on saanud Valgevenelt teavet nende suunas lendavate droonide kohta. Kukula kinnitas Valgevene avaldust, et edastas Poolale hoiatuse nende suunas lendavate droonide kohta. „Valgevenelased hoiatasid meid, et droonid lendavad läbi nende õhuruumi meie suunas,” ütles ta. Küsimusele hoiatuse aja kohta vastas Poola peastaabi ülem, et „see hoiatus oli meile kasulik”. „Selles kontekstis oli minu jaoks kummaline, et Valgevene, kes tõsiselt eskaleerib olukorda maismaapiiril, otsustas sel viisil koostööd teha,” ütles Kukula.
Poola kaitseministri sõnul saadab Rootsi Poolale kiiresti täiendavaid lennukeid ja õhutõrjesüsteeme.
Valgevene ehitab Minski lähedale salajast sõjaväebaasi, mis on satelliidipiltide kohaselt tõenäoliselt mõeldud Orešniku raketisüsteemile. Alates 2022. aastast on Valgevene uuendanud mitmeid sõjaväeobjekte ja lõpetab nüüd kahe uue baasi ehitust Ukraina piiri lähedal, vaid paar päeva enne ühiseid õppusi „Zapad-2025”. Senine Valgevene käitumine on näidanud, et ta teeb kõike muud, peaasi, et ei peaks saatma oma sõjaväge Ukrainasse sõdima.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatas eile videoavalduses, milles ta käsitles, kuidas eilsed rünnakud Hamasi juhtide vastu Katari pealinnas Dohas sarnanesid rünnakutega, mida Ameerika Ühendriigid korraldasid Al-Qaeda vastu pärast 11. septembrit. Avalduses ütles ta: „Ma ütlen Katarile ja kõigile riikidele, kes terroriste varjavad, et te kas saatke nad välja või toome nad kohtu ette, sest kui te seda ei tee, siis meie teeme seda.” See järgnes USA presidendi Donald J. Trumpi eilsele avaldusele Katari emiirile, milles ta kinnitas talle, et ei luba Iisraelil Katari territooriumi vastu edasisi rünnakuid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
