Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 10. september 2025:

saheedid Poolas.

1. Ork on ork.

2. Miskit ikka.

3. Kursk: sammu Ukraina omad edasi said.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Zaritšne keskuses vene pool uuesti lipu heiskas.

6. Siversk: pisu on Ukraina seis paranenud.

7. Bahmut: kummaltki poolelt üks edenemine kirja läks.

8. Donetsk: üks vene poole edenemine

9. Lõunarinne: üks vene poole edenemine.

10. Herson: muutusteta.

11. Sõja jätkamist toetavate venelaste osakaal on langenud ajalooliselt madalaimale tasemele.

12. putinile öeldi, et venemaal on välja töötatud „noorendav maasikas”.

13. venemaa rahandusministeerium teatas esimest korda kevadest saadik eelarveaugu vähenemisest aga rubla devalveerimise oht tõuseb.

14. „Rubla parimad ajad on möödas.” Dollar, euro ja jüaan kirjutasid teist päeva järjest ümber mitmekuulised rekordid.

15. FT: Ukraina võib sattuda õhutõrje vahendite puudusse, kuna Pentagon aeglustab tarneid.

16. Ports saheede jõudis ka Poola kohale.

17. Lühiuudised

Poola territoriaalkaitsevägedel on palutud olla valmis võimalikuks kutsumiseks teenistusse lühema etteteatamisega kui tavapärane protseduur seoses käimasoleva operatsiooniga venemaa mehitamata õhusõidukite neutraliseerimiseks, mis on Poola õhuruumi lennanud.

venelaste ümberpaigutused jätkuvad. Räsitud 11. õhurünnakubrigaad on liikunud Sumõst Hersonisse, et vabastada 104. õhurünnakudiviis edasisteks pealetungioperatsioonideks Lõuna-Zaporižjas.

200 vene poole rünnakut ehk siis viimase aja suurim arv. Kaotuste järgi on siiski näha, et suuremat arvu soldateid rünnakutel siiski ei osalenud ning soomustki mõnes üksikus kohas kasutati (kahte üksiku soomuse liikumist videos nägin ja kumbki ära lasti droonide poolt).

Üha tõuseb surve Siverski suunas ja 21 rünnakut ööpäevas on siin suunal vist rekord. Pokrovski kant (tegelikult terve Donetski sektor) 60 ja lõunarinde idalõik 40 rünnakuga andsid siis enam kui poole rünnakutest. Jätkuvalt ootel, kunas vene pool hakkab suuremate jõududega suruma Lõmanist kui Pokrovskini. Lisaks tasapisi tõuseb mure lõunarindel toimuva suhtes, sest lisaks väga tihedale surumisele idaserval, tehakse tükati tugevamaid katseid nii keskmises lõigus kui suudetakse uuesti laiendada sillapead Kamjanske juures sektori lääneserval. Njah, vaheeesmärk peale tööstuslinnade vallutamist ongi nelja oblasti täielik vallutamine täitmaks vene seadust, et need venemaa osad… egas Odessagi ole sellest soovist vaba ja maismaaühendus Transnistriani on vene poolele seal domineerimiseks ning Moldova okupeerimiseks täitsa olemas.

Liugpomme oli küll vähem töös, lausa alla saja, kaudtuld juba pikalt alla 5 tuhande lasu aga kamikaze droonide arv (5777) ei näita vähenemise märke. Eks neid droonimeeskondi ongi raskem tabada kui kaudtuleüksusi. Õnneks ei katke vene poole juhtimispunktide tabamise infovoog ja lõiguti järjest langeb vene soldateid vangi ja arvata võib, et augusti lõpp ja september toob selle numbri suure tõusu. Pisu paneb mõtlema, et kiputakse vangi langema korraga ikka mitmekesi… võimalik, et juhtimine vene poolel hallis alas oma soldatitega on olematu ehk siis tegelik olukorra teadlikus puudub, omadest ei hoolita, soldat ise ka tihti eip tea ega oska eriti miskit, järelvedusid halli alasse ei toimu ja sestap ebakindluses, hirmus olev soldat leiabki lihtsama olevat end vangi anda, vähemalt elus, toidetud ja teab midagigi. Eks vene pool teeb ka omad järeldused ning karmistab meetodeid selliste juhtumite vähendamiseks…

1. Avalikustatud on kaadrid esimestest minutitest pärast venemaa liugpommidega õhurünnakut Donetski oblastis asuvale Jarova külale, milles hukkus 24 inimest. Video avaldas riiklik politsei. Õiguskaitseametnike sõnul oli 9. septembri õhtuks tuvastatud 20 hukkunut. Veel nelja inimese andmed on selgitamisel. Vaenlase rünnaku ohvrid olid 15 naist ja üheksa meest.

venemaa ründas 10. septembri öösel massiliselt Ukrainat. Õhuväed teatasid vaenlase droonidest Harkivi, Poltaava, Dnipropetrovski, Kirovohradi, Sumõ, Tšernihivi, Kiievi, Žõtomõri ja Rivne oblasti kohal. Mõned „šahid” ja raketid liikusid ka läände – Ivano-Frankivski ja Lvivi oblasti kohal.

Kell 05.26 teatasid Ukraina õhuväed, et venemaa oli Ukraina pihta veel rakette tulistanud. Üle kogu riigi kuulutati välja õhuhäire.

2. Eile päeval anti teada, et Saraatovi oblastis plahvatas naftapeajuhe. Sellest teatas LIGA.netile allikas kaitseministeeriumi luureosakonnast. Tema sõnul kuuldi 8. septembril umbes kell 01.00 kohaliku aja järgi Saratovi oblasti Krasnoarmeiski rajoonis naftapeajuhel võimast plahvatust. Plahvatuse tagajärjel katkes okupatsiooniarmeed naftatoodetega varustav naftapeajuhe „Kuibõšev-Lisitšansk”. Allika sõnul on kahjustatud rajatise võimsus 82 miljonit tonni aastas.

Okupeeritud Krimmis kuulutati täna öösel välja raketi- ja droonioht. Viimastel päeval on Ukraina järjest tabanud seal olulisi seire ja õhutõrje vahendeid, sestap varsti ootab muude sihtmärkide rünnakut.

Okupeeritud Donetskis kuuldi taas plahvatusi ning kohalikud teatasid elektrikatkestustest.

Satelliidipildid näitavad Deng Xiaopingi logistikakompleksi käimasolevaid remonditöid pärast Ukraina droonirünnakuid augustis. Kahjustatud katuseosad on eemaldatud, kuid on endiselt parandamata. See koht on peamine keskus välismaistele varuosadele, mida tarnitakse venemaa droonide tootmiseks Alabugas, ning seda kasutatakse ka Shahedite ja peibutismasinaid ladustamiseks enne nende jaotamist stardipaikadesse.

venemaa monitooringukanalid teatasid eile hommikul Storm Shadow ohust Voroneži, Rostovi, Belgorodi oblastis ja Krasnodari krais. Umbes kell 10 hommikul näitasid NASA FIRMS-i andmed tulekahju venemaa sõjaväelaagris Radtšenskoje lähedal Voroneži oblastis. Seda laagrit on dokumenteeritud alates 2021. aastast venemaa vägede koondamise ajal Ukraina piirile.

Ukraina MiG-29 tabas venemaa juhtimis- ja vaatluspunkti Nesterjankas Zaporižja oblastis AASM HAMMER juhitava pommiga.

3. Kursk: muutusteta.

Ukraina omad on kanna maha saanud Oleksijivka küla serval, mille vabastamist ootab juba vist teist nädalat, sest ühendustee vene eesmiste possadeni külas on soldatitel pisu ahtakene. Ju võetakse rahulikumalt vähendamaks kaotusi, sest vene droonipilv jahib ka kõike.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vene 25. armee eemaldas Zaritšne asula keskel Ukraina lipu ja heiskas venemaa lipu. Kuna asula suurem (5×2,5 km), siis arvatavalt suuremat osa sellest kontrollib Ukraina ning kas vene pool püsivamalt Zerebetsi jõe läänekaldal seal end uuesti paika saab, eip hakka veel arvama.

Küll on hakanud Ukraina omadel võimalus, et kui suudaks hakata edenema piki Zerebetsi jõge põhja suunas, siis oleks võimalik lõigata ära kogu vene poole sillapea Sumõ suunal.

6. Siversk: tõusnud vene poole sruve pole seni neile tulemusi toonud ja tundub, et juba vähemalt nädal pole vene pool uuesti kanda maha saanud sektori põhjaserval asuvas kõrgendikul paiknevas Serebrjanka külas, kus nad jahivad droonide ja kaudtulega hoopis külas paiknevaid Ukraina omasid.

7. Bahmut: kummaltki poolelt üks edenemine kirja läks.

Tšassiv Jarist põhja pool õnneks Siverski Donetsi-Donbassi kanalist idas on saanud vene pool püsivamalt kanna maha järgmises metsatukas põldude vahel.

Ukraina blogikanal teatas Katerinivka küla osalisest vabastamisest. Tegelikult on see pisu üllatav areng positiivses võtmes ja ootab, mis edasi saab…

8. Donetsk: seni on selguseta seis vene kombitsaga Pokrovskist idas ja edelas, sõnumeid tuleb erinevaid ja kindel vaid selles et karm ja tihe lahingutegevus jätkus.

vene pool sai eilseks sisse Muravka külasse (Pokrovskist edelas sektori keskmises osas) ja arvata võib, et taga oleva Solena jõe taha peab Ukraina vähemalt selles kohas end tõmbama.

9. Lõunarinne: kui eile idaserval muutusi ei tuvastanud, siis kahjuks teps nii hästi ei lähe lääneserval, kus vene poolel õnnestus tuntavalt laiendada enda sillapead Kamjanske kandis ja üle lagedate väljade jõuda Stepnohirskini (asulas elas enne sõda 4300 inimest).

10. Herson: muutusteta aga vene poole pommitamine ja droonijaht tõusuteel.

11. Levada keskuse küsitluse kohaselt väheneb venemaa ühiskonnas „sõjapooldajate” osakaal, mis oma haripunktis ulatus peaaegu pooleni elanikkonnast. Augustis langes Ukrainas sõjategevuse jätkamist toetavate venemaa kodanike osakaal 27%-ni – absoluutne miinimum alates sõja algusest. Võrreldes aasta algusega on sõjapooldajate arv vähenenud 4 protsendipunkti võrra ja võrreldes 24. augustiga 13 protsendipunkti võrra.

Vastajate osakaal, kes usuvad, et Kiieviga tuleks alustada rahuläbirääkimisi, ulatus 66%-ni, võrreldes jaanuari 61%-ga ja aasta tagasi 50%-ga. Levada keskus registreeris rekordilised sõjapooldajad 2023. aasta mais, kui Ukraina hakkas esmakordselt venemaa linnu droonidega ründama. Siis toetas sõjategevuse jätkamist 48% ja rahuläbirääkimisi 45%.

Sellest ajast alates on „sõjapooldajate” osakaal ühiskonnas vähenenud 1,8 korda, „rahupooldajate” osakaal aga suurenenud 1,5 korda. Samal ajal on kasvanud nende inimeste osakaal, kes tunnistavad, et sõda mõjutas neid isiklikult „väga tugevalt”. 2025. aasta augustis oli selliseid inimesi 26%. Enamik – 40% – ütleb aga, et sõda ei mõjutanud neid isiklikult mingil moel ning selliste vastuste osakaal on eriti kõrge Moskvas (50%) ja noorte seas (45% 18–24-aastaste vanuserühmas).

„Need, keda erioperatsioon mõjutas, märkisid ennekõike lähedaste surma (30%) või sugulaste, sõprade, tuttavate osalemist sõjalistes operatsioonides (28%),” kirjutab Levada. Veel 20% kaebas raske emotsionaalse seisundi, 14% hinnatõusu ja halveneva finantsolukorra ning 4% sanktsioonide tagajärgede, sealhulgas kaubamärkide turult kõrvaldamise ja välismaal reisimise raskuste üle.

Venelaste lootused konflikti kiireks lõpetamiseks, mis tekkisid aasta alguses, kui Donald Trump alustas läbirääkimisi putiniga, kustusid uuringu kohaselt suve lõpuks. Nüüd usub Levada andmetel 39% venemaa kodanikest, et sõda kestab „rohkem kui aasta”. Jaanuaris langes selliste vastuste osakaal 32%-ni, kuid 8 kuu pärast naasis see pooleteise aastaga rekordilisele tasemele.

Üldiselt on venemaa ühiskond sõja suhtes ükskõikne ja selle tõeliste toetajate osakaal väike, märgib Uue Euraasia Strateegiate Keskuse sotsioloogiliste uuringute juht Ella Paneyakh. Inimesed kardavad mobilisatsiooni, organiseeritud kuritegevuse kasvu ja rindelt naasjaid, loetleb ta.

Isegi repressioonid ja Stalini kultuse taaselustamine ei hirmuta valdavat enamust venelasi. venemaa ühiskond tervikuna jääb passiivseks, ütleb Levada direktor Denis Volkov. Piirangud on märgatavad väikesele linnaeliidile ja enamik inimesi arvab, et repressioonid neid ei mõjuta, ütles ta Bloombergile.

12. Teisipäeva, 9. septembri õhtul külastas putin Siriuse laborikompleksi, kus talle näidati „noorendavaid maasikaid”. Nagu agentuur märkis, toimus demonstratsioon vaid paar päeva pärast arutelu Hiina presidendi Xi Jinpingiga eluea pikendamise teemal. putinile korraldatud ringkäigu viis läbi ülikooli akadeemilise nõukogu esimees Roman Ivanov.

„Need maasikad, mida te näete, on töödeldud maasikad, mis sisaldavad 12 korda rohkem kvertsetiini. See on kasulik aine – antioksüdantsete omadustega flavonoid. See tähendab, et me saime sellise noorendava maasika,” ütles Ivanov riigipeale.

Septembri alguses, enne Pekingis toimunud sõjaväeparaadi, arutasid putin ja Xi Jinping eraviisilises vestluses eluea pikendamise väljavaateid. Nende vestlus kanti kogemata üle. Xi ütles: „Varem elasid inimesed harva 70-aastaseks, aga nüüd, 70-aastaselt, oled sa ikka veel laps.” putin omakorda märkis inimorganite püsiva siirdamise võimalust ja lisas: „Mida kauem sa elad, seda nooremaks sa saad ja [sa võid] isegi saavutada surematuse.”

Hiljem ajakirjandusele antud intervjuus väljendas putin veendumust, et tänu meditsiinilisele arengule saavad inimesed tulevikus elada kuni 150-aastaseks. „Kaasaegsed ravimeetodid, meditsiin, sealhulgas kirurgilised operatsioonid elundite asendamiseks, annavad lootust, et aktiivne elu jätkub teisiti kui tänapäeval,” selgitas ta.

Eluea pikendamise teema on kremli tähelepanu keskpunktis olnud juba pikka aega. 2024. aasta septembris teatas Times, et kõrge venemaa ametnik andis teadlastele korralduse kiirendada vananemise vastase võitluse uuringuid. Väljaande andmetel nõudis tervishoiuministeerium instituutidelt aruandlust oma töö kohta rakkude vananemise, kognitiivsete häirete, osteoporoosi ja immuunsüsteemi tugevdamise meetodite osas.

Programmi peamisteks kuraatoriteks on väidetavalt Kurtšatovi Instituudi president mihhail kovaltšuk, putini 77-aastane kauaaegne sõber, kes juhib ka riiklikku geneetikaalaste uuringute programmi. Selles programmis osaleb ka venemaa presidendi vanim tütar Maria Vorontsova.

Samal ajal, vastavalt Projektile, praktiseerib putin ise, hoolimata juurdepääsust kõrgtehnoloogiale, eksootilisemaid noorendamise meetodeid, sealhulgas regulaarseid vanne Siberi hirve sarvede ekstraktiga, millele omistatakse antioksüdantseid ja noorendavaid omadusi, samuti positiivset mõju meeste potentsile.

13. venemaa augustikuine eelarve koostati teist korda aasta algusest saadik ülejäägiga, selgub rahandusministeeriumi teisipäeval avaldatud andmetest. Kuu jooksul ületasid valitsuse tulud kulusid 686 miljardi rubla võrra ning aasta algusest kogunenud puudujääk vähenes 4,88 triljonilt rublalt 4,19 triljonile. Sellest hoolimata on eelmise aasta jaanuari-augustiga (28 miljardit rubla) võrreldes riigikassa „auk” suurenenud 150 korda ja ületab endiselt kogu aasta plaani (3,792 triljonit).

Nafta- ja gaasitulud on rahandusministeeriumile endiselt peavalu: 8 kuu jooksul on need vähenenud 20,2%. Ressursivälised maksud suurenesid 14,3%, kuid sellest piisas vaevu ressursirendi puudujäägi katmiseks. Eelarve kogutulude kasv on praktiliselt peatunud (+3%) ja reaalselt (arvestades inflatsiooni) on need hakanud langema – 20,727 triljonit rubla. Kulud hüppasid 21,1% võrra 27,92 triljoni rublani.

Rahandusministeerium registreeris esimest korda märtsist alates igakuise eelarve ülejäägi. Kuid see on seotud ühekordse tuluga: riigikassasse laekusid riigipankade ja riigiettevõtete dividendid, märgib GPB Private Bankingu tegevdirektor Jegor Susin.

Samal ajal on käibemaksu laekumine reaalselt (arvestades inflatsiooni) vähenenud juba kolmandat kuud järjest – see on peamine maks, mis on sisse ehitatud kõigi riigis müüdud kaupade maksumusse ja annab riigikassale iga kolmanda rubla. See peegeldab majanduse aeglustumist, märgib Susin: venemaa SKP kasvumäär aeglustus eelmise aasta lõpu 4,3%-lt 0,4%-le ja kvartali arvestuses on majandus libisenud tehnilisse majanduslangusesse.

Susini arvutuste kohaselt on viimase 12 kuu (24. septembrist kuni 25. augustini) kogusumma 7,64 triljonit rubla. Rahandusministeeriumi andmetel jääb tulude laekumine plaanist maha umbes 1,7 triljoni rubla võrra. Kulud on prognoositust umbes 2,7 triljoni rubla võrra ees.

Lisaks nafta- ja gaasitulule võib eelarve aasta lõpuks kaotada umbes 1 triljoni rubla kasumimaksu, kirjutavad Tsifra Brokeri analüütikud. Pärast selle suurendamist eeldasid võimud 4 triljoni rubla laekumist – kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Kuid kasum majanduses langeb – Rosstati esimese poolaasta andmete kohaselt 8,4%.

Sel aastal ei ole maksude tõstmisega enam võimalik eelarvesse vahendeid koguda ning võimude ainus vahend on rubla devalveerimine, usub Tsifra Broker: dollari vahetuskurss võib aasta lõpuks tõusta 90–95 rublani ja järgmisel aastal 100 rublani.

Tulevikus on maksude tõstmine riigikassa täitmiseks vältimatu, ütles valitsusallikas augustis Reutersile. Tema sõnul ei plaani kreml vähendada sõjalisi kulutusi, mis söövad iga teise rubla maksutulu. Samal ajal aeglustub majanduskasv ja ressursibaas kahaneb, ütles Reutersi allikas.

14. venemaa valuutaturg alustas septembrit rubla tugevaima langusega aasta algusest. Teisipäeval kirjutas jüaani vahetuskurss Moskva börsil teist päeva järjest aprillist alates rekordi ümber, börsiväline dollari kurss saavutas maksimumi alates maist ning euro kurss saavutas tasemed, mida pole nähtud veebruarist saati. Kuu algusest on vahetuskursid kasvanud umbes 5% ja ulatuvad börsi ja maaklerite andmete kohaselt 11,77 rublani jüaani, 83,85 rublani dollari ja 98,60 rublani euro kohta.

Aasta esimesel poolel üllatas rubla turgu ja ametnikke 40% kasvuga, mis viis selle maailma kalleimate valuutade tippu. Kuid nüüd on rubla parimad ajad möödas, ütleb BCS-i analüütik Ilja Fedorov: suured eksportijad vähendasid järsult oma valuutamüüki juba augustis (augustis kahekordistus see aastaga) ja ettevõtete nõudlus selle järele hüppas suve jooksul 1,5 korda.

Valitsuse otsus tühistada eksportijatele kohustuslik valuutamüük avaldab rublale survet, märgib Finami juhtiv analüütik Alexander Potavin. Alates 2023. aasta sügisest olid suurettevõtted kohustatud deponeerima 80% oma tuludest venemaa kontodele ja müüma 90%. Seejärel alandati standardit 60%-ni, seejärel 40%-ni ja alates 14. augustist nulliti see. „Valitsus näitab sellega oma muret rubla liiga tugeva vahetuskursi pärast ega soovi, et see veelgi tugevneks,” juhib Potavin tähelepanu.

Turul on juba „valuutadefitsiit” ja lisaks avaldavad rublale survet geopoliitilised sündmused, jätkab ekspert. putini ja Donald Trumpi arvukad läbirääkimisvoorud, mis kulmineerusid isikliku kohtumisega Alaskal, on osutunud jõuetuteks sõja lõppu ja sellega koos ka sanktsioonide võimalikku leevendamist lähemale tooma. Vastupidi, Trump ütles, et kaalub uute piiravate meetmete võimalust pärast Euroopa Liidu eeskuju, mis juba valmistab ette 19. sanktsioonide paketti.

Vahetuskursid naasevad järk-järgult väärtustele, mida nägime 2025. aasta alguses, ennustab Potavin, mis on üle 100 rubla dollari kohta, ligi 110 euro kohta ja üle 13 rubla jüaani kohta. Kuigi venemaa majandus on kolme aasta jooksul suutnud leida viise sanktsioonidega kohanemiseks, raskendavad iga kord uued meetmed kuidagi väliskaubandust ja vähendavad toorainetulusid, selgitab ekspert.

PSB analüütiku Bogdan Zvarich’i arvates tõuseb dollar aasta lõpuks 85–90 rublani. Rubla vahetuskurssi survestavad madalamad kursid, suurenenud nõudlus impordi järele ja sellest tulenevalt ka valuuta järele. Raiffeisenbanki analüütikute kirjutades muutub rubla nõrgenemine aasta lõpuks aktiivsemaks. Sanktsioonide leevendamise asemel on oht neid karmistada ning naftahindade tõusuks pole ilmseid põhjuseid, märgivad nad. Panga prognoosi kohaselt võib dollar tõusta 86 rublani ja aasta lõpuks 92 rublani.

15. Financial Times teatas nimetutele lääne ja Ukraina ametnikele viidates, et Ukrainal on oht sattuda õhutõrjesüsteemide puudusse seoses USA tarnete aeglustumisega pärast kaitseministeeriumile antava sõjalise abi läbivaatamist ja venemaa rünnakute sagenemist. Probleem tekib pärast kuid kestnud ebaregulaarseid ja väiksemaid tarneid. Ametnikud ja analüütikud on hoiatanud, et kui Moskva jätkab rünnakute eskaleerimist või säilitab kõrge rünnakute määra, seisavad Ukraina õhutõrjeüksused silmitsi puudusega.

„On aja küsimus, millal meil laskemoon otsa saab,” ütles USA tarnetega tuttav allikas. Tarnete aeglustumine on murettekitav, sest teisi rakette, mida ostetakse otse tootjatelt eraldi programmi nimega Ukraina julgeolekualgatus raames, toodetakse partiidena. See viib tarnete katkemiseni. Valge Maja nimetas aga valeks väiteid, et Ukraina võib kaotada olulise sõjalise abi. „Teated, et me jätame Kiievi ilma elutähtsatest õhutõrjevahenditest, on selgelt valed ja kaitseministeerium töötab väga teadlikult Ukraina vajaduste, sealhulgas õhutõrje, rahuldamise nimel,” ütles administratsiooni ametnik.

Ametnik märkis, et USA president Donald Trump soovib tapmise lõpetada, seega on ta andnud NATO liitlastele korralduse müüa relvi, mis võiksid kompenseerida nende sõjalist abi Ukrainale. „Siiski peavad ka Euroopa riigid astuma samme, sealhulgas peatades venemaa nafta ostmise ja avaldades majanduslikku survet riikidele, kes sõda rahastavad,” ütles nimetu ametnik.

Ukraina ametnike sõnul on kaitsevägi alates suvest kulutanud märkimisväärsel hulgal laskemoona, püüdes end kaitsta intensiivsete õhurünnakute eest sõjalisele ja tsiviiltaristule.

Ameerika ja Ukraina kõrgemate ametnike sõnul peatas ja seejärel aeglustas Pentagon pärast 10 kriitilise süsteemi kontrollimist Patrioti õhutõrjesüsteemide Pac-3 pealtkuulajate, kümnete Stingeri kaasaskantavate õhutõrjeraketisüsteemide, täppissuurtükimürskude, enam kui 100 Hellfire’i raketi ja Nasami õhutõrjesüsteemide Aim-rakettide ning F-16 hävitajate tarnimist Ukrainasse.

venemaa droonirünnakute arv on alates 2025. aasta algusest järsult kasvanud. Suve jooksul registreeriti keskmiselt üle 5200 drooni stardi kuus. Ukraina ametnikud ja analüütikud eeldavad, et see trend jätkub.

16. 10. septembri öösel rikkusid venemaa droonid Poola õhuruumi. Seetõttu viiakse riigis läbi sõjalist operatsiooni ja neli lennujaama on suletud, teatab Poola relvajõudude operatiivjuhatus. Operatiivjuhatus teatas, et venemaa rünnaku ajal Ukrainale lendasid vaenlase droonid korduvalt riigi õhuruumi. Armee täpsustas, et operatsioon nende objektide tuvastamiseks ja neutraliseerimiseks on käimas. Ülemjuhataja käsul kasutati relvi ning teenistused otsivad alla lastud droone.

Operatiivjuhatuse sõnul puudutab suurim risk Podlaasia, Mazowieckie ja Lublini vojevoodkondi. Elanikel palutakse kodus püsida ja jälgida Poola armee ja politsei teateid. Lennunduspersonali hädaolukorra teate kohaselt on nelja Poola lennujaama õhuruum suletud venemaa droonide ohu tõttu. Algselt puudutas see Rzeszowit, kuid järgmise paari tunni jooksul suleti ka Lublini, Varssavi, Rzeszow-Jasionka ja Modlini lennujaamad.

Õhuruum suleti väidetavalt plaaniväelise sõjalise tegevuse tõttu, mis on seotud riigi julgeoleku tagamisega. Poola peaminister Donald Tusk ütles, et sõjavägi kasutas droonide vastu relvi.

Vabariiklasest kongresmen ja USA Esindajatekoja relvajõudude komitee liige Joe Wilson ütles sotsiaalmeedias, et venemaa ründedroonid ründasid Poolat ning kutsus president Trumpi üles kehtestama venemaa vastu karme sanktsioone ja suurendama sõjalist toetust Ukrainale. Kolmapäeva õhtul vastas Wilson teadetele venemaa ründedroonide võimalikust sissetungist Poola õhuruumi. Poliitik rõhutas, et sellised teod on otsene rünnak NATO liitlase vastu. „venemaa ründab NATO liitlast Poolat Iraani Shahed droonidega vähem kui nädal pärast seda, kui president Trump võõrustas Valges Majas president Nawrockit. See on sõjaakt ja me oleme NATO liitlastele tänulikud kiire reageerimise eest sõjakurjategija putini jätkuvale provotseerimata agressioonile vabade ja töökate riikide vastu,” märkis ta

17. Lühiuudised

Ukrainale antava sõjalise abi osana plaanib Ühendkuningriik toota ja Kiievisse toimetada tuhandeid pikamaadroone. Ukrinformi teatel teatas sellest Ühendkuningriigi kaitseminister John Healey Ramsteini formaadis kontaktgrupi kohtumise avamisel.„Järgmise 12 kuu jooksul rahastab Ühendkuningriik tuhandeid pikamaa kamikaze-rünnakudroone, mis toodetakse Suurbritannias ja tarnitakse Ukrainasse,” ütles ametnik.

Saksamaa on sõlminud kaitsetööstusettevõtetega 300 miljoni euro väärtuses lepinguid Ukraina relvajõududele pikamaadroonide tootmiseks. Kaitseminister Boris Pistorius teatas sellest Ukraina kaitse kontaktgrupi 30. kohtumise alguses Ramsteini formaadis.

Poola president Karol Nawrocki hoiatas, et venemaa diktaator vladimir putin võib pärast Ukraina ründamise otsust tungida teistesse riikidesse. Ajaleht Guardian tsiteeris poliitikut AFP-le viidates. „Me ei usu vladimir putini headesse kavatsustesse,” ütles Nawrocki ajakirjanikele ühisel pressikonverentsil oma Soome kolleegi Alexander Stubbiga.

9. septembri hommikul peatati Leedu pealinna Vilniuse lennujaamas lennud tundmatu objekti tõttu, mis liikus Valgevenest riigi poole. Sellest teatas riiklik kriisiohjekeskus, nagu vahendas Leedu avalik-õiguslik ringhääling LRT. Agentuur märkis, et teenistuste esialgsete hinnangute kohaselt võis tegemist olla meteoroloogilise nähtusega, kuid juhtumi kohta viiakse läbi üksikasjalik uurimine.

USA NATO suursaadik Matthew Whitaker ütles, et Ukraina on valmis rindejoone külmutama, kui ta saab kindlad julgeolekugarantiid. Ta rõhutas, et Euroopa väed, olgu siis rahuvalvajatena, väljaõpetajatena või muudes rollides, on nende garantiide tagamisel võtmetähtsusega.

Nepali protestide ohvrite arv on tõusnud 21-ni, kui hukkus veel kaks inimest. 9. septembril süütasid meeleavaldajad Kathmandus parlamendihoone, peaministri ja presidendi residentsid ning valitseva partei juhiga seotud Hiltoni hotelli. Protestijad kahjustasid ka ülemkohtu ja peaprokuratuuri hoonet ning rahandusminister peksti läbi. Lisaks peaministrile astus tagasi ka veevarustusminister, öeldes, et ta ei sobi pärast surmavat repressiooni ametisse. Samuti astus tagasi 21 Rastriya Swatantra partei parlamendiliiget, nõudes parlamendi laialisaatmist ja uute valimiste korraldamist, samas kui opositsiooniliidrid kutsusid oma ministreid üles samuti valitsusest lahkuma.

Iisrael viis läbi õhurünnaku Katari pealinnale Dohale. IDF-i ametliku avalduse kohaselt oli rünnaku sihtmärgiks Hamasi kõrgem juhtkond. Olla neist kaks pihta saanud. Hetkel on endale teadmata, kas tegelikult seda lööki Katariga Iisrael ka eelnevalt kooskõlastas…

CNN: Tšehhi Vabariik, Ungari ja Rumeenia on paljastanud Valgevene KGB spioonivõrgustiku Euroopas. Agentide seas oli Moldova luureteenistuse endine asejuht, kes edastas salastatud teavet. Tšehhi Vabariigis tuvastati ka diplomaatilise kattevarju all tegutsev Valgevene agent, kellele anti riigist lahkumiseks 72 tundi.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised