Sõja ülevaade: 1294. päev – vene kütuse mured hakkavad rindele jõudma
Avaldatud: 9 september, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. september 2025:
kumbki pool sammu edasi sai ja vene poole kütuse mured hakkavad üha lähemale rindele jõudma.
1. Sadu.
2. Diviisi juhtimispunkti tabamisest teada anti.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina samm edasi.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: tiheneb lahingutegevus.
9. Lõunarinne: veel üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. USA lõpetab koostöö Euroopaga võitluses venemaa desinformatsiooni vastu.
12. venemaa eelarves peaks järgmise kolme aasta jooksul olema 12 triljoni rubla suurune defitsiit.
13. Ukraina sõjas osaleb üle 5000 Iraagi kodaniku.
14. Hiina on eraldanud spetsiaalse sadama sanktsioonidega hõlmatud venemaa veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks.
15. Eip tea, mis plaan vene poolel selle biorelva teemaga on.
16. IAEA juht teatas, et Zaporižja tuumaelektrijaamas rikutakse peaaegu kõiki tuumaohutuse alustalasid.
17. Lühiuudised
Reuters: kremlist teatati, et ükski sanktsioon ei sunni venemaad Ukraina-vastases sõjas oma kurssi muutma. See juhtus tunde pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit andsid märku uute majanduspiirangute kaalumisest.
vene sõjaväekanalid tunnistavad, et okupeeritud Donetskis ja Luhanskis süveneb kütusekriis. Autojuhid ootavad bensiinijaamades 2–3 tundi, hinnad on hüppeliselt tõusnud 90 rublani liitri kohta ja edasimüüjad küsivad kuni 200. Kütus on normeeritud, seega on täispaagi täitmine võimatu ning isegi sõdurid on sunnitud tsiviilisikutega järjekorras seisma ja oma taskust maksma. Hakkab vaikselt tekkima lootus, et vene sõjamasinal võib hakata okupeeritud aladel kütust nappima sestap ikka enam ja enam on vaja tabada vene poole kütusetaristut.
195 vene poole rünnakut. Pokrovski ja Toretski ümbruses, samuti Lõmani ja Siverski suunas jätkuvad ägedad lahingud. Pingeliseim oli eile Pokroski kant oma 64 ja lõunarinde idaserv 51 rünnakuga. Tundub, et soomust jälle rünnakutele ei lükatud ja pigem panustati väiksema jalaväe gruppide tööle nii jala kui kergliikuritel. Hersoni suunal tõusnud vene poole aktiivsus on pigem vast Ukraina üksuste sidumiseks ja eip saa välistada tahet saada isegi sillapea üle Dnepri…
Jätkuvalt näeb laekunud info põhjal, et Ukraina tööstuslinnade komplekti vallutamise soov on tugev ja eks vene kindraleid kannustab vajadus täita putinile antud lubadus tuua eduteated suurest võidust. Kipub arvama, et suurem ports vene merejalaväge seni ootel, vaid mõned väiksemad grupid on kompinud …
Kaudtulelöökide arvu on suudetud siiski üldiselt pikalt juba alla keskmise hoida (5 tuhandest lasust vähem), siis kamikaze droonide uus keskmine kipub minema ära üle 5 tuhande ja nende töö põhjustab rohkem kahjusid. Liugpomme tavapärasel tasemel kuid jagunevad need kuidagi mitte päris nii, nagu eeldaksin ehk siis miskipärast ei toetada piisavalt aktiivsemaid sektoreid.
Õnneks ei kahane vene poole juhtimispunktide tabamine.
1. Ukraina ministrite kabineti hoone ründamine 7. septembri öösel ei toimunud drooniga, nagu algselt teatati, vaid venemaa Iskanderi kompleksi raketiga. Sellest teatas Defense Express allikatele viidates ning samuti teatas Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Katarina Mathernova. Rakett võis sisaldada üle 30 välismaise komponendi, sealhulgas Ameerika, Briti ja Jaapani komponente. Sellest teatas presidendi nõunik ja sanktsioonide poliitika volinik Vladislav Vlasjuk. Vlasjuk kinnitas, et valitsushoonet tabas tiibrakett Iskander 9M727. Ta märkis aga, et kütus põles ja lõhkepea ei töötanud, arvatavasti raketi tabamuse tõttu.
Vlasjuki sõnul sisaldab sarnane uuritud Iskander 35 Ameerika toodangu komponenti, ühe Jaapani toodangu, ühe Briti toodangu, ühe Šveitsi toodangu, viis Valgevene toodangu ja 57 venemaa toodangu komponenti. Välismaiste tootjate hulgas on Texas Instruments, Analog Devices ja Altera (USA), College Electronics Ltd (Suurbritannia), Fujitsu (Jaapan), Traco Power (Šveits), JSC Integral (Valgevene), JSC Mikron, JSC Production Association Strela, JSC Angstrem, JSC Research and Design Bureau Exiton, Karachev Plant Elektrodetal (venemaa).
9. septembri öösel mürisesid Zaporižja oblastis vaenlase droonide tõttu plahvatused, rünnaku tagajärjel puhkes Zaporižjas tulekahju.
2. 7. septembri öösel ründasid Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede Ukraina kaitsjad venemaa Föderatsiooni Vladimiri oblastis okupantide riikliku ettevõtte Transneft Vtorovo naftapumplat. Sellest teatas mehitamata süsteemide vägede ülem Robert „Madyar” Brovdi. Brovdi sõnul sai jaam pärast rünnakut kergelt kahjustada ja lakkas diislikütuse pumpamisest Moskva ringliini naftajuhtmesse. Mehitamata süsteemide vägede ülem märkis, et rajatist tabati arvukalt. Kaugus sellest jaamast venemaa-Ukraina piirini on sirgjooneliselt üle 600 kilomeetri.
Esmaspäeva õhtul, 8. septembril, kuuldi Donetski oblasti ajutiselt okupeeritud asulates plahvatusi. Propagandaallikad kirjutavad droonirünnakust. Donetski gauleiter aleksei kulemzin teatas, et linnas kuuldi plahvatusi. Tema sõnul rünnati ajutiselt okupeeritud Donetski droonidega. Ta väidab, et rünnaku tagajärjel väidetavalt kahjustati maja ja kooli klaasi. kulemzin ei teatanud ühestki ohvrist. Samal ajal kirjutavad Dnipro Osinti kogukonna analüütikud, et Donetski endine Topazi metallurgiatehas sai raketirünnaku. Okupandid on tehase tööstustsooni korduvalt kasutanud sõjavarustuse ja personali baasina. Analüütikud väidavad ka, et tabamusi on toimunud ka mujal. Ukraina-meelne Telegrami kanal Supernova+ avaldas väidetavalt foto Topazi rünnaku tagajärgedest. CyberBoroshno kogukond teatas, et mõjutatud Topazi tehases asus armee tasemel juhtimispunkt.
Dnipro Osint geolokaliseeris eile õhtul okupeeritud Donetskis toimunud kolmanda rünnaku: droonirünnaku ohvriks langes 20. kaardiväe motolaskurdiviisi juhtimispunkt, mis asus metallurgiatehase territooriumil.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: vene poolel õnnestub mõnel päeval saada üle Vovtša jõe, mis poolitav Vovtšanski linna aga vist enam pikalt pole püsivamat sillapead üle jõe saadud.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu jälle Ukraina edenes.
Uudiseid Kupjanski linnast uusi seni pole ja pool linna jääb halli alasse.
Ukraina väed heiskasid Põhja-Zaritšnes lipu, kas vene pool päris Zerebetsi jõe taha siin juba suruti, saab peatselt selgeks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: surve on hakanud uuesti tõusma.
8. Donetsk: aktiivsed on mõlemad pooled, rinne on hakanud rohkem kõikuma Pokrovskist idas ja kirdes ning uusi possasid mehitavad hallis alas mõlemad.
9. Lõunarinne: üks küla kaotati.
Eilseks suutis vene pool vallutada Sosnivka küla Velõka Novosilkast loodes. Küla asub ise orus ja küla lähistel on kaks silda üle Vorona jõe ning arvatavalt on abiks väiksema maa-ala hõivamiseks kuni Vovtša jõeni.
10. Herson: muutusteta.
11. Donald Trumpi administratsioon on ühepoolselt lõpetanud koostöö Euroopa riikidega võitluses venemaalt, Hiinast ja Iraanist pärit desinformatsiooni vastu. Eelmisel nädalal saatis USA välisministeerium ametlikud teated Joe Bideni administratsiooni ajal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumite lõpetamise kohta, teatas Financial Times, viidates kolmele Euroopa ametnikule.
Lepingud, mis sõlmiti enam kui 20 Euroopa ja Aafrika riigiga kuni 2024. aastani, nägid ette ühtse lähenemisviisi väljatöötamist välisriikide poolt kaose külvamiseks levitatava pahatahtliku teabe tuvastamiseks ja selle vastu võitlemiseks. Memorandumid olid osa 2011. aastal loodud välisministeeriumi spetsialiseeritud asutuse Global Engagement Center (GEC) algatusest.
GEC endine juht James Rubin nimetas Trumpi administratsiooni otsust ühepoolseks desarmeerimisaktiks infosõjas. „Infosõda on meie aja reaalsus ja tehisintellekt ainult mitmekordistab selle riske,” rõhutas ta.
Otsus oli loogiline lõpp protsessile, mis algas 2024. aasta detsembris, kui vabariiklased blokeerisid Kongressis GEC mandaadi pikendamise. Kuigi keskuse funktsioonid muudeti ajutiselt välisministeeriumi kontoriks, sulges Trumpi administratsioon selle struktuuri lõpuks 2025. aasta aprillis.
Njah, egas eriti ei imesta, seni pole näinud märke, et Valge Maja juhtkond eriti hooliks maailmast ja kui otsuseid tehakse vaid isiklikust meeldivuse vaatenurgast ning seegi kipub spinne tegevat… kipub avama, et varsti saame uue populaarse filmiseeria konkureerimaks varasema „Jah, härra peaminister” filmidega.
12. venemaa konsolideeritud eelarve (sh föderaaleelarve, piirkondlikud eelarved, sotsiaalfond ja kohustuslik ravikindlustusfond) puudujääk aastatel 2025–2027 ulatub 5,1%-ni SKP-st, ennustavad venemaa Föderatsiooni keskpanga küsitletud analüütikud.
Uuringu kohaselt, milles osales 9 riigipanka, kaks riiklikku reitinguagentuuri ja venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosi Instituut, tekib sel aastal venemaa Föderatsiooni eelarvesüsteemis 2,4% SKP-st suurune „auk” – rekord pärast pandeemiat (siis ulatus konsolideeritud eelarve puudujääk 4,6%-ni SKP-st).
Rahalises vääringus ületavad valitsuse kulud kõigil tasanditel eelarvetest tulusid 5,3 triljoni rubla (53 miljardi euro, eile oli rubla kurss 0,010 eurot) võrra, tuginedes majandusarengu ministeeriumi ametlikele hinnangutele majanduse suuruse kohta.
2026. aastal väheneb konsolideeritud eelarve puudujääk keskpanga konsensusprognoosi kohaselt 1,6%-ni SKP-st ehk rahalises vääringus 3,9 triljoni rublani. 2027. aastal ulatub see 1,1%-ni SKP-st ehk 2,9 triljoni rublani. Kokku ulatub venemaa Föderatsiooni eelarvesüsteemi puudujääk kolme aasta jooksul prognoosi kohaselt 12,1 triljoni rublani.
Käesoleva aasta esimesel poolel on föderaalkassasse juba tekkinud 3,9 triljoni rubla suurune auk, mis juuli lõpuks suurenes peaaegu 5 triljonini. Regionaalsed eelarved, mis tavaliselt aasta alguses ülejäägis hoiavad, said juuni lõpuks ootamatult 400 miljardi rubla suuruse puudujäägi. Sotsiaalfondi (endine pensionifond) ja kohustusliku ravikindlustuse fondi „auk” ulatus 6 kuu jooksul 236,9 miljardi rublani.
Föderaalkassat on tabanud langevad naftahinnad ja tugev rubla: selle nafta- ja gaasitulud on 8 kuuga langenud 20% ning augustis ulatus langus aastases võrdluses 35%-ni. Regionaalsed eelarved kannatavad nii majanduskasvu aeglustumise kui ka ettevõtlusprobleemide all: aasta esimesel poolel seisis iga kolmas piirkond silmitsi maksutulude vähenemisega, iga sekund registreeriti tööstuse ja ehituse langus, kirjutasid Expert RA analüütikud.
„Kui reservid ja naftatulu oli külluslik, oli venemaal illusioon, et iga probleemi saab rahaga maha pesta. Nüüd aga pole samas koguses raha enam ja on aeg valida prioriteedid,” märgib Berliini Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko.
„Järgmise kolme aasta jooksul ei ole meil piisavalt ressursse, et elada sama mugavalt kui praegu,” ütles Föderatsiooninõukogu eelarvekomitee juht anatoli artamonov juulis.
Tema sõnul on vaja „kiireloomuliselt” alustada eelarve konsolideerimist, arvestades „pessimistlikumaid majandusnäitajate hinnanguid ja nafta- ja gaasitulude vähenemist”. „Oletame, et meil on haigla, kõik tunnistavad, et see on vana, aga see pole veel kokku varisenud ja see töötab veel kaks aastat. Ja 18 miljardi rubla planeerimine uue haigla ehitamiseks on suur asi, me peame selle üle mõtlema. Ja selliseid asju on palju,” tõi senaator näiteid.
artamonovi idee kohaselt tuleks aastatel 2026–2028 tsiviilvajadusteks eelarves eraldatud umbes 2 triljonit rubla ümber jaotada kaitse ja julgeoleku kasuks. Reaalkulutused tsiviilasjadele juba vähenevad, märgibvenemaa Föderatsiooni keskpanga endine aseesimees ja nüüd Londoni NEST-keskuse vanemteadur Sergei Aleksašenko.
Kuigi haridus- ja tervishoiukulutused on nominaalselt suurenenud, väheneb nende osakaal SKP suhtes konsolideeritud eelarves ja üsna märgatavalt, märgib ta: „Seda ei juhtunud ei 2024. aastal ega 2023. aastal ega 2022. aastal. See on esimene märk sellest, et nad on seda juba tegema hakanud.“
13. venemaa ja Ukraina sõja algusest on üle 5000 Iraagi kodaniku sattunud mõlemale poolele rindele, meelitatuna sissetulekulubaduste ja Euroopasse kolimise võimalusega, vahendab Shafaq News. Iraagi saatkond Moskvas andis hoiatuse, kutsudes kodanikke üles mitte andma järele katsetele neid lahingutegevusse kaasata ning kinnitas Bagdadi ametlikku neutraalsust konfliktis. Diplomaatiline esindus rõhutas, et seaduslikke viisasid väljastatakse ainult venemaa esinduste kaudu Bagdadis, Erbilis ja Basras ning kõik muud pakkumised on petturlikud. Vaatamata riskidele võitlevad tuhanded iraaklased juba mõlemal pool rinnet. venemaa Iraagi kogukonna juhi Haider al-Shammari sõnul teenib vene armees lepingu alusel umbes 2000 inimest, kes saavad umbes 3000 dollarit kuus. Mõned venemaa üksustesse sattunud iraaklased on juba palunud kodumaale tagasi pöörduda, väites, et neid peteti, kuid nende palvetele pole al-Shammari sõnul vastuseid saadud.
Ukraina poolel on hinnanguliselt üle 3000 iraaklase liitunud Ukraina relvajõududega lepinguliste sõduritena. Enamasti liituvad nad vägedega pärast seda, kui nad on värbanud salakaubavedajad, kes lubavad transiiti läbi Türgi või Kreeka. Neile lubatakse 2000–2500 dollari suurust palka, kuid paljud ei jõua kunagi Ukrainasse ja jäävad piirialadele kinni. Iraaklased jäetakse maha salakaubaveo marsruutidel, püüdes jõuda venemaale või Ukrainasse läbi Türgi, Valgevene või Balkani. Nad jäävad sageli metsadesse kinni, kus neid ootab ees nälg, külm ja isegi surm. Perekonnad ei tea, kus nende pojad on, ja paljud kaovad jäljetult.
Kuna tööpuudus Iraagis on kõrge, eriti ülikoolilõpetajate seas, ja majandus seisab, tundub migratsioon tuhandete noorte jaoks ainsa võimalusena. Värbajad kasutavad seda ära, lubades turvalist läbipääsu või tööd välismaal. „Noored iraaklased ei lahku mitte sõja, vaid raha pärast,” ütles üks Shafaq Newsi allikatest. „Kuid välismaale jõudes leiavad nad end lõksus: sõjast saab ainus viis ellu jääda.”
14. Esimene veeldatud maagaasi (LNG) last USA sanktsioonide all olevast Arctic LNG 2 projektist, mis saabus Hiinasse putini visiidi eelõhtul, ei jäänud viimaseks. Hiina on määranud sadama, millel on vähe rahvusvahelisi ühendusi, et regulaarselt vastu võtta gaasi, millele Novatek pole enam kui poolteist aastat hoiukohta leidnud.
Bloomberg teatab laevade jälgimisandmetele viidates, et kolmas tanker Arctic LNG 2-st saadud veeldatud gaasiga peaks esmaspäeval lossima Beihai sadamas Lõuna-Hiinas. See sadam on määratud vastu võtma sanktsioonide all olevat LNG-d ja plaanib vastu võtta veelgi, ütlesid agentuurile olukorraga tuttavad inimesed. Kuna Beihail on piiratud rahvusvahelised ühendused, loodab Peking kaitsta oma gaasisektorit USA vastumeetmete eest.
Hiina importijad, sealhulgas riigile kuuluv Cnooc, suunavad regulaarseid saadetisi Beihaist teistesse sadamatesse, et vältida seotust sanktsioonide all oleva LNG-kaubandusega, ütlevad Bloombergi allikad. Nende sõnul on mitu välismaist kauplejat hakanud samal põhjusel sadamat vältima. Samal ajal on vähemalt neli Arctic LNG 2 tehase gaasiga tankerit teel Beihaisse.
Novatek plaanis projektist eksporti alustada 2024. aasta alguses, kuid polnud seni kellegagi kokkuleppele jõudnud, kuigi eelmisel aastal pakkusid ettevõtte tippjuhid venemaa ametnike toel rahvusvahelise ringreisi ajal kuni 40% allahindlust. Kuid sel aastal, juunis, laadis Arctic Mulani tanker Kamtšatka ranniku lähedal asuvast ujuvhoidlast partii LNG-d, kuhu eelmisel ja sel aastal Arctic LNG 2 gaasi tarniti. See laaditi maha Beihais paar päeva enne putini saabumist Hiinasse, kus ta osales 31. augustist kuni 3. septembrini toimunud Shanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumisel, ning kohtus seejärel Hiina presidendi Xi Jinpingiga ja vaatas tema korraldatud sõjaväeparaadi.
Trumpi administratsioon ei ole venemaa sanktsioonidega gaasi tarnimise algust Hiinasse avalikult kommenteerinud. Bideni administratsioon oli varasemalt kiiresti kehtestanud sanktsioone ettevõtetele ja laevadele, mis on üritanud eksportida kütust Arctic LNG 2-st.
Bloombergi allikate sõnul korraldatakse tarneid nüüd vähetuntud ettevõtte kaudu, et varjata operatsioonide tegelikke osalejaid.
15. „Ebasõbralikud” riigid võivad venemaale importida võõrliike taime-, looma- ja mikroorganisme, et neid relvadena kasutada, ütles venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev tänapäevaste bioloogiliste ohtude vastase võitluse osakondadevahelise komisjoni koosolekul. Ta kutsus üles neid riske arvesse võtma. „Võõrliikide tahtlikku sissetoomist meie territooriumile… peetakse ka meie riigi vastu suunatud bioloogilise tõrje meetodiks… Töö siin tuleb teha süstemaatiliselt, kõigi asjaomaste osakondade, ametiasutuste, teadus- ja ekspertringkondade ühiste jõupingutustega,” rõhutas medvedjev.
Ta märkis, et venemaa kliimavööndile võõraste organismide hulgas on „raskete nakkushaiguste patogeene, putukakahjureid”, umbrohtu ja vee-elanikke. medvedjevi sõnul põhjustab nende levik pandeemiaid, allergiaid, loomade surma, saagikadusid, metsa- ja jahiressursside vähenemist ning tekitab ka majanduslikku kahju, seega vajab see probleem riigi hoolikat tähelepanu.
Varem ütles Kurtšatovi Instituudi president ja riigipea sõber mihhail kovaltšuk, et Lääs viib Ukraina ja Gruusia psühhiaatriahaiglates läbi katseid bioloogiliste relvade loomiseks. Tema sõnul võimaldab tänapäeva teadus meil „modifitseerida” mis tahes teadaolevat viirust või luua uue. kovaltšuk väitis, et pärast NSV Liidu lagunemist võtsid ameeriklased kontrolli alla kõik endiste Nõukogude vabariikide sanitaar- ja epidemioloogiajaamad, et pääseda ligi kohalike mikroorganismide tüvede kollektsioonidele, et luua endeemilisi viirusi venemaa konkreetsete piirkondade jaoks ja „maskeerida selliste bioloogiliste relvade kasutamist looduslike, loomulike protsessidena”.
Hiljuti väljendas venemaa välisministeerium muret lääneriikide sõjalis-bioloogilise tegevuse pärast. Ministri asetäitja sergei rjabkov ütles, et sellist tegevust viiakse tavaliselt läbi laborites väljaspool huvitatud riikide territooriumi, venemaa piiride lähedal sidusettevõtete ja eraettevõtete kaudu. rjabkov rõhutas, et välisministeerium peab sellist tegevust ohuks venemaa riiklikule julgeolekule.
Njah, eip ole kuulnud, et venemaa biolaborid oleks lõpetanud bioloogiliste relvade väljatöötamise ja arendamise. Tänane lugu tundub viitavat sellele, et kas plaanitakse midagi selleteemalist Ukraina vastu või jätkub oma inimeste ajupesu karmistamaks kontrolli riigis kahaneva eelarve valguses. On ju bio-ohu hirm vist üks suuremaid…
16. vene vägede poolt vallutatud Zaporižja tuumaelektrijaamas on rikutud peaaegu kõiki tuumaohutuse põhiprintsiipe. Seda teatas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juht Rafael Grossi IAEA juhatuse koosolekul kõneledes. Nagu Grossi täpsustas, ei järgita praegu kuut seitsmest agentuuri määratletud tuumaohutuse sambast.
Ta rõhutas ka, et Zaporižja tuumaelektrijaam saab energiat ainult ühest välisest elektriliinist, mis tekitab tõsiseid riske rajatise stabiilsele tööle. „Kõik kuus reaktorit on viidud külmalt seisma ja neid ei saa praegustes tingimustes ohutult taaskäivitada,” hoiatas Grossi. Tema sõnul on jahutuse olukord eriti murettekitav: basseini veetase on langenud 13,4 meetrini, lähenedes kriitilisele 12 meetri piirile, mille juures jahutussüsteemid lakkavad töötamast. IAEA juht märkis vajadust ehitada uus pumpla, mis on võimeline ohutussüsteemi stabiliseerima.
IAEA poolt kindlaks tehtud kriitiliste ohutussammaste hulka kuuluvad: rajatiste füüsiline terviklikkus, seadmete töökorras olek, personali surve puudumine, usaldusväärne elektrivarustus, katkematu logistika, kiirgusseire ja toimivad sidekanalid.
Zaporižja tuumaelektrijaam, mis tootis enne sõda umbes 20% Ukraina elektrist ja oli Euroopa suurim tuumarajatis, vallutasid venemaa väed 2022. aasta märtsis. Sama aasta septembris pandi kõik energiaplokid külmseiskamisele.
USA president Donald Trump oli varem teinud ettepaneku võtta Ukraina tuumaelektrijaamade kontroll üle tulevase rahulepingu osana. Aprillis esitas Valge Maja Kiievile ja tema liitlastele plaani, mis annaks Zaporižja tuumaelektrijaama üle Ukrainale USA kontrolli all. Moskva lükkas algatuse kategooriliselt tagasi.
2. septembril teatas putin ootamatult venemaa valmisolekust kolmepoolseks koostööks USA ja Ukrainaga Zaporižja tuumaelektrijaama küsimuses, lisades küll, et see on võimalik ainult soodsate asjaolude korral.
17. Lühiuudised
lavrov väidab, et venemaa ei ehita Berliini müüre ja on avatud taas Euroopaga koostööle, ehkki ainult Moskva tingimustel. Ta süüdistas Läänt venemaa nõrgestamise katsetes ja ütles, et energiakärped kahjustavad Euroopat rohkem kui venemaad. Ta tõi ka välja, et Brasiilia, India ja Hiina jätkavad energiaalaseid sidemeid Moskvaga ning lisas, et Trump mõistab, et Ukraina sõda tuleks lahendada kõigi osapoolte huvide põhjal.
Slovakkia väljaanne Aktuality teatab, et valitseva Smeri partei aseesimees Tibor Gašpar võrdles Ukrainat Hamasi ja selle 2023. aasta rünnakuga Iisraeli vastu, väites, et venemaad provotseeriti täiemahulise sissetungi alustamiseks. Tema märkused tehti teledebati ajal opositsiooniliidri Michal Šimečkaga, kes esitas terava vastuväite, küsides, kas Gašpar tõesti tahtis Ukrainat võrdsustada terroristliku rühmitusega, mis tappis üle tuhande tsiviilisiku.
Ungari peaminister Viktor Orbán tegi küünilise avalduse, väites, et Ukraina tulevik on jagunemine kolmeks osaks: venemaa tsoon, läänetsoon ja nendevaheline puhver, vahendab Magyar Nemzet. Ta ütles, et praegused Euroopa julgeolekuläbirääkimised juba eeldavad venemaa tsooni tunnustamist, kusjuures ainus küsimus on selle suurus ja kuju.
Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles, et tema Ukraina kolleeg külastab sel nädalal Ungarit. Ta lisas, et tõeline edasiminek on võimalik ainult siis, kui ungarlastelt Taga-Karpaatias ära võetud õigused taastatakse täielikult, rõhutades, et pall on nüüd Ukraina käes.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









