Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 08. september 2025:

eurooplased on Ukraina sõjast väsinud…

1. Piiri lähedus on ikka hullus sajus.

2. Eilse öö kokkuvõte.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: lõunas Lõmani suunas jälle vene pool edasi sai.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Ukraina jätkab kombitsa raiumist ja edeneb.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. kadõrov ütles, et rahu saavutamiseks peab Ukraina saama osaks venemaast.

12. Saksamaa kavatseb kulutada 10 miljardit eurot tsiviilkaitsele ja pommivarjenditele.

13. Budanov: Ukraina ei saa venemaad üksi rahvusvahelisse isolatsiooni tagasi viia.

14. Lühiuudised

Zelenski intervjuus ABC Newsile: usun, et Ukraina võit on tema püsimajäämine iseseisva riigina. putini eesmärk on okupeerida Ukraina… tahab muidugi meid täielikult okupeerida. Tema jaoks on see võit. Ja kuigi ta ei saa seda teha, on võit meie poolel. Seega on meie jaoks ellujäämine võit. Sest me jääme ellu tänu oma identiteedile, oma riigile, oma iseseisvusele. Zelenski avaldas ka arvamust, et USA presidendi Donald Trumpi ja venemaa juhi vladimir putini kohtumine Alaskal andis venemaa juhile seda, mida ta tahtis.

Rootsi diplomaat Fredrik Leidqvist ütleb LIGA.netile, et alates täiemahulise sissetungi algusest on Euroopa toetanud Ukrainat umbes 150 miljardi dollari ulatuses. See võib tunduda palju, aga see pole nii. „Võrrelge seda 800 miljardi dollari suuruste COVID-järgsete toetustega, mida EL suutis mobiliseerida,” pakub ta. „Seega pole küsimus ressurssides, need on olemas. Küsimus on lihtsalt prioriteetide seadmises ja poliitilises otsusekindluses ning selleks on vaja arusaamist.” Leidqvist on üks diplomaatidest, kes on seotud Euroopa julgeolekusüsteemi ülesehitamisega. Ta oli Rootsi suursaadik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) ning temast sai Rootsi esimene suursaadik ja eriesindaja hübriidohtude vastu võitlemisel. Nüüd juhib ta Rootsi Välispoliitika Instituudi Stockholmi Ida-Euroopa Uuringute Keskust (SCEEUS). Diplomaat ütleb: EL magas maha võimaluse venemaa ohule reageerida. Seega on nüüd ülioluline teha kõik endast olenev, et takistada kremlil oma agressiooni vilju nautimast. Kuid seda takistab eurooplaste väsimus ja nostalgia.

Pisu oli eile survet vähem ja arvatavalt täna jälle rohkem. Suurema muutusena on lisandunud ka eesliini läheduse tihedam rakettidega ründamine lisaks liugpommidele.

Hetkel on kaks pingelisemat suunda Lõmani poole ja teiselt poolt Pokrovskist kirdes nii põhja kui läänesuunal suunaga otse põhja ikka sooviga saada ära lõigatud siinne ports Ukraina tööstuslinnu. Kui teises on hetkel nii enam-vähem ja appi toodud Ukraina reservid on olukorda parandanud, siis kahjuks kaitse hõredus on hakanud üha enam tooma vene poole tihedale konveierile edenemisi Lõmani suunal ja tekkiv pilt pole teps mitte hea, sest kahelt poolt kombitsate alalt ulatub üha lihtsamini vene pool mõjutama kogu ümberpiiramise ohuga ala nii logistika häirimiseks kui seal paiknevate üksuste suuremt hajutamist, mis tavaliselt juhtimist ei hõlbusta aga see on hind, mida tuleb maksta hukkukindluse suurendamiseks aga vastase tegevusele reageerimine muutub suuremate üksustega aeglasemaks jne.

Pokrovskist kirdes kombitsas ees toimetab lausa 7 motolaskurbrigaadi ja samal suunal on ootel 4 vene merejalaväe brigaadi suuremaks ründetegevuseks. Neil on taga veel lisaks enda üksuste tankidele täiendav 68. tankipolk ehk siis hea väljaõppega ja tugeva toetusega üksused on ootel löömaks võimalikke läbimurde kohti, mida hetkel urgitsevad ees olevad motolaskurid nii jala, kergliikuritel kui soomusel.

1. Pühapäeval sai Dnipropetrovski oblastis toimunud venemaa suurtükitule ja droonide tagajärjel vigastada 8 inimest. Vaenlane pommitas pühapäeval Nikopoli rajooni. Nad kasutasid droone ja suurtükiväge. Kahjustada said rajooni keskus, Marganetsi, Pokrovski, Tšervonohrõgorovski ja Mirovski asulad. Pommiplahvatuse tagajärjel sai vigastada 43-aastane naine. Kahjustatud alade hulgas olid infrastruktuur ja administratiivhoone. Hävis 5-korruseline hoone ja eramu. Veel üks maja süttis põlema. venelased ründasid drooniga Sinelnõki rajoonis Meževskaja asulat, haavates kolme inimest. Lisaks hävis eramu.

Krõvõi Rihis otsis arstiabi veel üks mees. Linna rünnakutes sai vigastada kokku neli inimest. Kaks neist on endiselt haiglas.

Kohaliku meedia teatel tabas Sumõ oblasti administratsiooni hoonet vene kamikaze-droon. Kolm inimest said vigastada: 60-aastane naine, 30-aastane mees ja 13-aastane teismeline.

8. septembri öösel töötasid õhutõrjejõud Kiievi oblastis vaenlase droonide kallal. Kell 3.21 tühistati Kiievi oblastis õhuhäire hoiatus. Tabamustest varahommikul veel infot polnud, võib-olla läks hästi.

7. septembril umbes kell 14.30 sooritasid venemaa relvajõud Kupjanski linnale miinipilduja rünnaku. Elumajad said kahjustada. 6-aastane tüdruk sai vigastada. Arstid osutavad lapsele vajalikku abi.

2. Eilse öö info: öösel ründasid Ukraina relvajõud droonidega Krasnodari territooriumil asuvat Ilski naftatöötlemistehast (OR). Regionaalne operatiivstaap teatas, et üks töötlemisüksus süttis langevate rusude tõttu põlema. Tehase personal evakueeriti. Väidetavalt keegi vigastada ei saanud. AFU peastaap kinnitas rünnakut OR-ile. Osakond märkis, et see 6,6 miljoni tonni aastas tootmisvõimsusega tehas osaleb Venemaa relvajõudude varustamisel. Enne seda rünnati Ilski OR-i 7. juulil.

AFU teatas ka rünnakust Družba naftajuhtme lineaarse tootmise dispetšerjaamale (LPDS) 8-N Naitopovitši. Rajatis asub Brjanski oblastis ja on strateegilise tähtsusega Valgevenest, sealhulgas Mozõri ja Novopolotski naftatöötlemistehastest pärit naftatoodete transportimiseks, ütles AFU mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi. Kindralstaap täpsustas, et rünnaku tagajärjel registreeriti arvukalt tabamusi, millele järgnes tulekahju pumbajaama ja mahutipargi piirkonnas. Nad märkisid, et LPDS osaleb venemaa armee toetamises. 8-N jaam kuulub Transneftile. Ukraina relvajõud olid seda varem tabanud 29. augustil. Päev varem keelas Ungari etnilisel ungarlasel Brovdil sisenemise seoses rünnakutega Družba naftajuhtmele, mille kaudu tarnitakse venemaa naftat Slovakkiasse ja Slovakkiasse.

Kokku tulistas venemaa õhutõrje öö jooksul üheksas piirkonnas ja annekteeritud Krimmis, samuti Aasovi mere kohal, alla 69 Ukraina drooni, teatas venemaa kaitseministeerium.

Voroneži oblastis sai põllumajandustööline rusudest raskelt vigastada. Ta on intensiivravil. Kuberner aleksandr gussevi teatel said kahjustada kolm eramut, kõrvalhooned ja elektriliin.

Belgorodi oblastis Gruzskoje külas sai vigastada tsiviilisik lennuväe droonirünnakus. Samuti sai kahjustada administratiivhoone katus, ütles oblasti juht vjatšeslav gladkov.

Lisaks tulistati kaitseministeeriumi andmetel droone alla Astrahani (7), Volgogradi (6), Rostovi (3), Kurski (1) ja Rjazani oblasti (1) kohal.

Donetski oblastis okupeeritud Horlivkas teatati eile päeval suurest plahvatusest. Pole selge, mis oli sihtmärgiks või mis plahvatuse põhjustas.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski põhjaosas ikka hall ala, sõnumeid siit ja sealt tuleb, et toimetavad seal mõlemad pooled ning Lõmani suunal läheb üha pingelisemaks.

vene pool suutis eilseks jõuda Zaritšne asula lääneservale ning üha enam hakkab olukorda mõjutama vene poole tihe Ukraina logistikakanalite töötlemine kõigega.

Samal ajal märgivad DeepState’i analüütikud aruandes, et vaenlane on edasi liikunud Serebrjanskoje metsanduses. vene blogijate ja mitmete Ukraina blogijate kaardid eilsest seda siiski ei kinnita. Eks seal edasi tagasi kõikumise infot ikka tükati tuleb, kuigi viimase kuuga on Ukraina kontrollitav ala tuntavalt vähenenud seoses üha kitsamaks jääva logistikat võimaldava koridoriga kahel pool Zerebetsi jõge.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas täna hommikul, et kaitsevägi on Donetski oblastis Lõmani kogukonnas asuva Zaretšne küla deokupeerinud. Video lipust ühel purustatud hoonel siiski tervikpilti olukorrast seal ei anna ning enda loetavad blogijad pole veel uudist kinnitanud. Küll tundub, et miskit pisu reservi siia lisandus („Skala”).

6. Siversk: survet jagus ikka tihedalt ja võib-olla suutis Ukraina pisu põhjaserval oma vasturünnakutega üllatada aga mitte rindejoone muutusi tuues.

7. Bahmut: muutusteta, pisu rahulikum hetkel aga nii see ei jää.

8. Donetsk: Ukraina omad jätkavad surumist lõikamaks ära vene poole kombitsa otsa Pokrovskist kirdes ning nende kahe varasema eenduva kitsa kombitsa alade puhastamist

DeepState’i analüütilikute sõnul on Ukraina kaitsevägi puhastanud Vladimirovka, tõrjunud vaenlase tagasi Razinoje lähedal, Zolotoi Kolodetsis ja Novotoretskes.

Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud. Küll vist jätkub vene soldatite vangi langemine, sest see tagab suurema võimaluse ellu jääda.

9. Lõunarinne: muutusteta. Survet jagub põhiliselt ikka idaserval, päris rahulik pole ka keskmises lõigus ning no ei saa Ukraina omad lääneserval vene sillapeast jagu, kuhu vene pool järjest uusi väikeseid jalaväegruppe teele saadab.

10. Herson: muutusteta.

11. Tšetšeenia juht ramzan kadõrov ütles intervjuus RIA Novostile, et sõda Ukrainas lõpeb alles siis, kui riigist saab venemaa osa. Ta rõhutas, et sõjategevuse praegune lõpetamine on kahjumlik. „SVO eesmärgid ja ülesanded ei ole õhust võetud – need on kogu meie riigi julgeoleku garantii. Rahu meie piiridel on võimalik alles siis, kui Ukrainast saab venemaa piirkond või ringkond,” märkis kadõrov.

Septembri alguses sai teatavaks, et sõja lõpetamise läbirääkimisi edasi lükates valmistab putin ette uut pealetungi Ukrainas. Euroopa riikide teatel püüab tema armee teha läbimurde Pokrovski piirkonnas, mida nad pole suutnud üle aasta vallutada. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et venemaa on linna viinud 100 000 sõdurit. Pokrovski vallutamine avab tee Slavjanski ja Kramatorski – viimastele suurtele okupeerimata linnadele Donetski oblastis.

Nüüd nõuab putin rahu eest Ukrainalt Donbassi täielikku hülgamist, kuid nõustub samal ajal külmutama rinde Hersoni ja Zaporižja oblastis kontaktjoonel. Zelenskõi märkis, et nende tingimuste täitmine ei lõpeta sõda: venemaa kasutab omandatud territooriume lihtsalt hüppelauana edasiseks pealetungiks.

„Kui me homme kuidagi Donbassist lahkume, mida ei juhtu, avame putinile kaitsmata ruumi Harkivi linna kõrval, kus on poolteist miljonit elanikku. Ta vallutaks ka tööstuskeskuse Dnipro,” selgitas Zelenski. President rõhutas, et kui putinil õnnestuks vallutada kogu Ukraina, kasutaks ta seda Euroopa ründamiseks.

Praegu kontrollib venemaa 88% Donbassist ja 73% Zaporižja ja Hersoni oblastist, kokku umbes 20% Ukraina territooriumist. Ja vaatamata ambitsioonikatele plaanidele liigub putini armee edasi väga aeglaselt: eelmisel aastal õnnestus tal vallutada 1% Ukraina territooriumist ja 2025. aasta suvise pealetungi ajal – 0,3%.

Briti relvajõudude endine kaitseväe ülem admiral Tony Radakin, kes hiljuti ametist lahkus, ütles, et „kui tigu hakkaks 24. veebruaril 2022 Rostov-na-Doni äärsest linnast roomama, oleks see praeguseks läbi roomanud kogu Ukraina ja ületanud poole Poola – nii raske see venemaal on”. Radakini sõnul kulub putinil sama tempoga sõda jätkates Ukraina nelja oblasti ülejäänud territooriumi vallutamiseks veel 4,4 aastat.

12. Saksamaa võimud valmistavad ette suurimat tsiviilkaitsesüsteemi moderniseerimist pärast külma sõda. Siseminister Alexander Dobrindt ütles Bildile antud intervjuus, et 2029. aastaks eraldatakse 10 miljardit eurot elanikkonna kaitsmiseks loodusõnnetuste, sõjaliste konfliktide ja muude kriisiolukordade ajal. Tema sõnul kasutatakse vahendeid pommivarjendite ja kaitsekonstruktsioonide võrgustiku taastamiseks. Varem suleti paljud varjendid ebavajalikkuse tõttu, seega on neid nüüd Saksamaal vaid 579. Need mahutavad alla 500 tuhande inimese, kuigi riigi rahvaarv on üle 80 miljoni.

Minister täpsustas, et programm näeb ette ka kaasaegsete hoiatussüsteemide kasutuselevõtu – sireenidest digitaalsete teadete ja mobiiltelefonideni – ning 1500 ühiku varustuse ostmist tuletõrjujatele, arstidele, päästjatele ja mobiilsetele juhtimispunktidele. Lisaks kasutatakse vahendeid õppuste läbiviimiseks tsiviilkaitseorganisatsioonide, föderaalse tehnilise abi agentuuri (THW) ja Bundeswehri osalusel. Võimud kavatsevad laiendada ka turvalist sidesüsteemi, et tagada katkematu suhtlus kõigi hädaabiteenuste vahel katastroofide ja konfliktide korral. Dobrindt märkis, et kasvav rahvusvaheliste kriiside, äärmuslike ohtude ja hübriidrünnakute arv sunnib elanikkonna kaitsmiseks võtma täiendavaid meetmeid. Juunis ütles Saksamaa föderaalse kodanikukaitse ja katastroofiabi ameti juht Ralf Tiesler, et riik laiendab nelja aasta jooksul võimaliku venemaa rünnaku ettevalmistamiseks pommivarjendite ja varjualuste võrgustikku.

„Pikka aega usuti Saksamaal laialdaselt, et sõda ei ole stsenaarium, milleks peaks valmistuma. Nüüd on see muutunud. Meid paneb muretsema suure agressiivse sõja oht Euroopas,” ütles ta. Tiesler kutsus sakslasi üles varuma toitu ka 72 tunniks või veel parem, kümneks päevaks.

Varem rääkis kaitseminister Boris Pistorius vajadusest valmistada Saksamaa ette sõjaks 2029. aastaks. Tema sõnul on venemaa oht mitte ainult Ukrainale, vaid ka kogu NATO blokile, samuti Moldovale ja Gruusiale ning seetõttu on vaja „tagada heidutus, et ära hoida halvimaid arenguid”.

13. Ukraina Luure Peavalitsuse juht Kõrõlo Budanov teatas, et Ukraina ei saa iseseisvalt venemaa Föderatsiooni tagasi rahvusvahelisse isolatsiooni viia, millest agressorriigil õnnestus pääseda. Budanov ütles seda intervjuus Apostrophe TV-le. Budanov kinnitas, et venemaa positsioon on nüüd tugevnenud. Tema sõnul on vladimir putini osalemine kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga Alaskal ja diktaatori visiit Hiinasse avaldus rahvusvahelisest isolatsioonist väljumisest.

„Muidugi tegid nad [venelased] kõik endast oleneva, et see juhtuks – ja saab ainult kiita, kui süstemaatiliselt nad suutsid rahvusvahelisest isolatsioonist üle saada ja sellest väljuda… Ma võin kiita igaüht. Kui keegi teeb midagi ilusat – seda tuleb tunnustada,” ütles luure peavalitsuse juht.

Ta märkis, et luure juba arvutab viise selle vastu võitlemiseks, kuid tunnistas, et see on keeruline. „Teate, me ei saa neid ise rahvusvahelisse isolatsiooni tagasi saata – see on lihtsalt fakt,” võttis luureülem kokku.

Samas intervjuus ütles Budanov, et venemaa on meredroonide kallal töötanud juba üle pooleteise aasta – näiteks on Zephyr droon, mida sissetungijad hiljuti kasutasid. Samal ajal märkis ta, et okupandid on Ukraina Magura droonidest veel kaugel, kuna nad jätkavad nende täiustamist.

GUR-i juht ütles ka, et Moskva võib uuesti mobiliseeruda ja see kujutab endast tõsist ohtu.

14. Lühiuudised

New York Timesi andmetel on Ukraina eest võideldes hukkunud vähemalt 92 ameeriklast, kellest mitu tuhat on sõja algusest saadik teeninud relvajõududes. USA valitsus väldib otsest sekkumist, jättes sellised rühmad nagu RT Weatherman Foundation haavatud vabatahtlike toetamiseks, langenud sõdurite kodumaale tagasitoomiseks ja kadunud isikute otsimiseks abita. Paljud vabatahtlikud ütlevad, et nende teenistusest kodumaal vaevu teatakse.

USA rahandusminister Bessent ütles, et Washington on valmis venemaale survet suurendama ja kutsus Euroopa partnereid üles eeskuju järgima. Ta märkis, et venemaa naftat ostvatele riikidele kehtestatavad teisesed sanktsioonid ja tariifid põhjustaksid venemaa majanduse täieliku kokkuvarisemise ja sunniksid putini läbirääkimiste laua taha.

Üleeile Poolas 50 km kaugusel piirist alla kukkunud droon oli venemaa sõjaväedroon Gerbera.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised