Sõja ülevaade: 1290. päev – Ukraina on üllatanud
Avaldatud: 5 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. september 2025:
paar viimast päeva on Ukraina kasvanud vasturünnakutega üllatanud.
1. Njah, sihtmärgiks sobib kõik…
2. Veel üks naftatehas pihta sai.
3. Kursk: hetkel vaid kõlakas, et vene pool võis pisu edeneda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusi nagu on, aga kohtade tuvastamisega täpsemalt keeruline.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: üks küla kipub uuesti minema tagasi Ukraina kontrolli alla.
10. Herson: muutusteta.
11. USA lõpetab venemaaga piirnevate Euroopa riikide kaitseabiprogrammid.
12. venemaa maksuamet on hakanud massiliselt kontrollima venelasi, kelle sissetulek on „ebasõbralikes” riikides.
13. venemaa ühe suurima teraseettevõtte tegevjuht teatas 1990. aastatega sarnase kriisi algusest.
14. Altais vägistas ja tappis „SVO kangelane” neljakuuse lapse ema.
15. EL ÜRO-s: venemaa ja Ukraina kõnelustele peab eelnema relvarahu.
16. Lühiuudised
17. tankipolgu (MUN 12315), 70. diviisi (18A) tankid T-90M ja T-72(B) Obr.22 teel Hersonist Bahmuti. Samamoodi on liikvel ka 24., 26. ja 28. motolaskurrügemendi diviisid. Arvatavalt veel vene poole üksuste liigutamine suuremaks pealetungiks jätkub.
172 vene poole rünnakut eip toonud kuskil tuvastatud edenemist, hallis alas kui jooksvalt uusi possasid saadakse, aga seni pole need üldjuhul pikalt pidanud. Kõikse kuumemaks läks Siverski sektoris, kus anti teada lausa 28 vene poole rünnakust, mis ületab tavapärast varasemat 4 ja viimaste nädalate 8 ikka palju. Ikka arvamusel, et siinne suund koos Lõmani suunaga on suurema Ukraina linnastute komplekti ümberhaaramise suund toetamaks pealetungi lõuna pool Kostjantinovka-Pokrovski suunal jõudmaks Slovjanskini.
Tegelikult on paar viimast päeva hakanud tooma rohkem infokilde tõusnud Ukraina üksuste aktiivsusest just seni vene poole tugevama surve all olevates lõikudes. Tahaks arvata, et Ukraina on loobunud kuskil uues kohas üllatamast ja on toonud seni hoitud reservid pingelisematesse lõikudesse appi. Kas on võimalus, et suudetakse saavutata tempo enda kasuks… vähemalt mõnes lõigus… keeruline arvata, sest eip näe Ukraina juhtide pähe ning egas vägede täpsem koosseiski kahel pool rindejoont endale teada ole ja kobamine nii blogijate kui ametlike uudiste kanalitel ei anna alati piisavalt selget pilti arvamiseks, eks seegi ole tavaline, et lahinguväli pidevas kiires muutuses ja olukorra teadlikkus ei kimbuta vaid mind… tahaks arvata, et Ukraina üritab segi lüüa vene pealetungi plaani selgroogu… see võimalik.
1. Eile öine Ukraina-vastane rünnak oli üks viimase aja suurimaid: Kiievi andmetel lasi venemaa välja üle 500 drooni ja kümneid rakette, tabades 14 energia- ja transpordiinfrastruktuuri rajatist.
venemaa üritas pärast eilset Iskanderi rünnakut Tšernihivi lähedal esitleda tabamusena „pikamaa drooniüksuse” pihta. Tegelikkuses oli raketi sihtmärgiks humanitaarne demineerimismissioon. Kaks inimest hukkus ja kolm sai haavata – videos ei olnud näha droone, vaid ainult valged tsiviilsõidukid.
4. septembri õhtul ründas vene armee drooniga Harkivi oblastis asuvat Hotimlja küla, hukkus kolm ja sai vigastada kaks inimest.
Täna öösel mürisesid Dnipros plahvatused vaenlase droonide tõttu.
ASTRA teatel peetakse Smolenski oblastis Voroninos asuvas väljasaatmiskeskuses vanglasarnastes tingimustes kinni umbes 90 ukrainlast – mõned neist naised, mõned HIV-i ja tuberkuloosiga. Nad teatavad juurdepääsu puudumisest korralikule ravile, sunnitööst ja aastatepikkusest vangistusest. venemaa väidab, et Ukraina keeldub neid tagasi võtmast, kuid Kiievi inimõiguste eksperdid ütlevad, et Moskva valetab ja blokeerib otseseid üleviimisi, selle asemel surudes väljasaadetavaid läbi Gruusia, kus nad satuvad ebainimlikku kinnipidamisse.
2. Kaugel-kaugel Siberis Habarovski linnas Vaikse ookeani kaldal süüdistas kohalik võimuesindaja kalureid kogu bensiini ärakasutamises alles pärast seda, kui algselt süüdistas turiste ja tanlajärjekord oli oi kui pikk…
Ukraina droonid ründasid okupeeritud Luhanskis naftahoidlat. Sellest teatas RBC-Ukraina viitega sotsiaalvõrgustikele. WarDonbass Telegrami kanal avaldas rünnaku järelmõjudest video, mis kinnitas „tabamust naftahoidla piirkonda”. Kanal 24 selgitab, et plahvatused mürisesid Rudneva tänava 60 piirkonnas, kus naftahoidla asub. Interfaxi allikas hädaabiteenistustes teatas, et mehitamata õhusõiduk tabas „kütuse ja määrdeainetega ladu”.
Salaja tegutsev organisatsioon ATESH teatas, et nende agendid viisid augustis läbi naftahoidla luure, mis võimaldas neil rünnakut edukalt reguleerida. Nagu RBC-Ukraina märkis, varustab kahjustatud objekt kütust Venemaa Föderatsiooni 41. ja 20. ühendatud relvavägede armeega.
5. septembri öösel teatasid sotsiaalvõrgustikud tulekahjust venemaa linna Rjazani naftatöötlemistehases pärast droonirünnakut. Jagati nii pilte kui videosid. Leeki ja tossu jagus palju.
Värskendus Exilenova rünnaku kohta okupeeritud Krimmis. Flamingo tiibraketid tabasid FSB baasi ja kahjustasid vähemalt nelja vene hõljukit, teadete kohaselt sai kahjustada kuus ja üks sõdur hukkus. Välja lasti kolm raketti: üks tabas hoonet, teine maandus paatide lähedale, tekitades plahvatusest suuri kahjustusi, ja kolmas tulistati tõenäoliselt alla.
3. Kursk: erinevad allikad annavad teada, et Jablunivka lähistel võis pisu hallis alas vene pool uusi possasid mehitada.
4. Harkiv: vene poole rünnakute surve on juba nädalaid kaks korda kõrgem varasemast tavapärasest, küll pole see toonud kaasa muutusi rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: on hakanud tulema infokilde Kupianski põhja osas toimuvast. Aktiivsed on mõlemad pooled ja üritatakse poole linna ulatuses tekkinud hallis alas kanda püsivamalt maha saada. Ukraina omadel peaks siiski eelis olema, sest vene pool peab siin tooma jõudusid üle Oskili jõe, mille ületust kahjuks pole Ukraina omad piisavalt suutnud kontrollida. Tervel rindel on läinud pisu kuumemaks ning survet vene poolelt tõstavad üha rohkem oma operatsioonidega vene dessant- ja eriväed.
Tuleb teateid, et Serebrjanka metsaalas sektori lõunaserval olla Ukraina omad osa kaotud ala uuesti oma kontrolli alla saanud, aga seda kuidagi kaardil täpsemalt osutada ei suuda veel.
6. Siversk: vene tugevama surve infokildude vahele on uuesti hakanud tulema infot Ukraina vasturünnakutest ning kippuvat vene blogijate sõnul hallis alas tooma uusi muutusi.
7. Bahmut: siingi sama seis nagu Siverski suunal.
8. Donetsk: aktiivsed mõlemad pooled.
Dobropilja teljel Pankivka–Majaki–Novotoretske ümbruses käivad ägedad lahingud. Ukraina väed suruvad vene üksusi Kutšeriv Jari suunas jätmaks neid piiramisrõngasse.
Samal ajal üritatab vene pool läheneda nii Mõrnohradile kui Pokrovskile, aga rindejoone muutusi eile ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: vastastikuseid rünnakuid jagus sektori idaserval. Kuna vene pool ründas kamikaze drooniga üleeile Filia külas asuvat Ukraina possat, siis kipub arvama, et vist juba 24. augustil vene poole vallutatud küla on Ukraina omade poolt vähemalt osaliselt vabastatud. Lisaks tuleb infot, et hallis alas on kumbki pool aktiivsemalt uusi possasid hõivamas ning kohati isegi olla Ukraina üksusi toimetamas sügavamal vene possade vahel. Üritab pisu pingsamalt piirkonda edaspidi vaadelda…
Sektori keskmises osas otsib vene pool aktiivsemalt läbipääse miiniväljades arvatavalt nii soomuse kui kergliikuritega suuremate rünnakute alustamiseks. Võimalik, et pisu enamat kui vaid Ukraina üksuste suurem sidumine nende ressursside koormamiseks ning reservide appi toomiseks toetamaks suuremt pealetungi Slovjansk-Pokrovsk lõigus, aga kuna võimekust jagub, siis miks mitte siingi miskit enamat proovida…
Kahjuks alles sektori lääneserval olev vene sillapea Kamjanskes ja siit pole juba nädal miskit eriti kuulda olnud.
10. Herson: muutusteta. Ikka jätkub paadiralli ja vastastikune üle Dnepri pommitamine, kui vene poolele sobib sihtmärgiks kõik, siis Ukraina sihib vaid sõjalisi objekte ja neid igapäevaselt ka tabab alates juhtismispunktidest, laskemoonaladusest kui erinevast sõjatehnikast.
11. Financial Times (FT) teatas informeeritud allikatele viidates, et Ühendriigid hakkavad järk-järgult vähendama julgeolekuabiprogramme venemaaga piirnevates Ida-Euroopa riikides. Väljaande andmetel teavitasid Pentagoni esindajad eelmisel nädalal Euroopa diplomaate, et Washington ei rahasta enam piirkonna armeede väljaõppe ja varustamise projekte. See otsus mõjutab riike, mis FT kirjutab: „Oleksid võimaliku konflikti eesliinil venemaaga”.
Rahastamist võidakse kärpida „sadade miljonite dollarite” võrra. Juba heakskiidetud vahendid on aga kättesaadavad järgmise aasta septembrini. Aastateks 2018–2022 eraldati Euroopa sõjalise abi programmidele 1,6 miljardit dollarit – see moodustab umbes 29% Washingtoni kogukulutustest väliskaitseabile sel perioodil. Peamised abisaajad olid Eesti, Läti ja Leedu, selgitas FT, viidates USA valitsuse aruandlusametile.
Valge Maja ütles, et otsus lepiti kokku Euroopa riikidega ja see oli seotud vajadusega, et Euroopa võtaks suurema vastutuse oma kaitse eest. FT allikate sõnul olid valitsused aga sellest käigust jahmunud ja küsivad nüüd Washingtonilt selgitust.
Ajalehe allikate sõnul on see samm osa Donald Trumpi administratsiooni laiemast strateegiast välisabi ümber hinnata ja ümber jaotada. Üks sõjaliste programmide läbivaatamise põhjuseid oli USA kavatsus suunata ressursse ümber Indo-Vaikse ookeani piirkonda, et tugevdada Hiina heidutust ja vähendada Taiwani pärast konfliktiohtu.
12. venemaa föderaalne maksuteenistus (FTS) on alustanud venemaa kodanike „ebasõbralikes” riikides saadud tulude massilist kontrolli. Nagu Forbes välja selgitas, puudutavad kontrollid mitte ainult 2024. aastat, vaid ka varasemaid perioode – 2022. ja 2023. aastat.
Kontrolli karmistamise peamine põhjus oli putini 2023. aasta augusti määrus topeltmaksustamise vältimise lepingute (DTT) peatamise kohta 38 riigiga. Nagu selgitas Kepti partner Donat Podniek, on see maksustamise lähenemisviisi radikaalselt muutnud: kui varem arvestas venemaa välismaal makstud makse isegi DTT rikkumiste korral, siis nüüd on see võimalus välistatud.
Maksuhaldurid võtavad lisaks tulumaksu ja trahve, nihutades topeltmaksustamise kaotamise koorma maksumaksjatele endile. Nagu märgib CLSi partner Ekaterina Smolova, nõuab FTS nüüd kodanikelt varjatud tulu puudumise iseseisvat tõendamist, mis tegelikult on vastuolus maksuseadustikuga.
Erilist tähelepanu pööratakse Šveitsile, riigile, kus paljud venelased on traditsiooniliselt oma vara hoidnud. Pärast automaatse maksuteabe vahetamise lõpetamist sattusid tehingud Šveitsi kontodega topeltkontrolli alla: valuuta (investeeringutulu krediteerimise keeld) ja maksud (täiendava isiku tulumaksu riskid).
Maksuauditid laienevad ka „sõbralikesse” jurisdiktsioonidesse, sealhulgas kontodele ja kontrollitavatele välismaistele äriühingutele (CFC-dele). Nagu märgib NSV Consultingu maksupraktika juht Anastasia Vassiljeva, nõuab föderaalne maksuteenistus pärast välismaise konto kohta andmete saamist nüüd tehingute kohta väljavõtteid ja dokumente, tuvastades valuuta- ja maksuseaduste rikkumisi.
13. venemaa metallurgiatööstuse kriis on võrreldav 1990. aastatel toimunuga. Seda ütles intervjuus RBC-le Aleksander Ševelev, Severstali tegevjuht, mis on üks venemaa suurimaid metallurgiaettevõtteid, mis moodustab 14% kogu riigi terase sulatamisest. Ševelevi sõnul tabasid metallurge sanktsioonidega seotud ekspordipiirangud ning kriisi süvendas enneolematult pikk keskpanga kõrgete baasintressimäärade periood.
„Finantsdefitsiit on võimeline pikas perspektiivis muutma tööstusettevõtted roostes metallihunnikuks,” hoiatas Ševelev. Tema sõnul on metallurgid silmitsi seisnud nõudluse järsu langusega ning praeguse kriisi suurim risk on arengu täielik peatumine. Rosstati andmetel vähendas venemaa metallurgia eelmisel aastal toodangut 1,5%, hoolimata kaitsetehaste nõudlusest, ja sel aastal on langus kiirenenud kokkuvarisemiseni: juunis oli see aastases võrdluses 10,2%.
Magnitogorski raua- ja terasetehas, mis on üks Euroopa suurimaid ja suuruselt teine venemaal, teatas teises kvartalis terasetootmise 18% ja malmitootmise 9% langusest. Mechel teatas terasemüügi 11% langusest aasta esimesel poolel. Riigi suurim terastorude tootja Torumetallurgiaettevõte (TMK) kaotas terastorude müügist 18% ja õmblusteta torude müügist ligi 22%.
Severstal vähendas eelmisel aastal terasetootmist 8% ja malmi tootmist 11%, kuid sel aastal teatas toodangu kasvust vastavalt 8% ja 35%. Sellest hoolimata langes ettevõtte kasum teises kvartalis 55% ja rahavoog muutus negatiivseks – kuue kuuga miinus 25 miljardit rubla. Sanktsioonide tõttu on terasetootjad kaotanud kolmandiku oma ekspordist: eelmisel aastal suutsid nad eksportida 20 miljonit tonni tooteid välismaale, võrreldes 31 miljoni tonniga sõjaeelsel 2021. aastal.
Samal ajal langeb metalli tarbimine venemaal jahtuva majanduse tõttu kahekohalise numbriga, peamiselt ehituses ja masinaehituses, ütleb Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov. Sõja lõpp võib olla ohtlik ka metallurgiaettevõtetele, kuna “sel juhul hakkab metalli tarbimine sõjatööstuskompleksis langema,” märgib Tšernov.
Nõudluse languse ja kallite laenude tõttu riigis on oht metallurgiatehaste täielikuks sulgemiseks, ütles Ševelev SPIEF-2025-l. Tema hinnangul võivad terasetootjad sel aastal silmitsi seista suutmatusega müüa kuni 6 miljonit tonni terast ehk peaaegu 10% eelmise aasta toodangust.
14. Altai territooriumil vägistas ja tappis 37-aastane mees 18-aastase kohaliku elaniku. Nagu ohvri perekonna sõber NEWS,ru-le ütles, osales tapja Ukraina sissetungis ja oli kuriteo ajal puhkusel. Tragöödia, nagu väljaanne kirjutab, leidis aset 22. augusti õhtul. Neljakuuse lapse noor ema läks koos sõpradega kohvikusse, kus ta kohtus külakaaslasega. Mees pakkus talle küüti, misjärel tüdruk kadus. Kaks päeva hiljem leiti küla lähedalt jõest tema vägivallatunnustega surnukeha. Viimane inimene, kes tüdrukut nägi, oli see mees. Ta peeti kinni. Samal ajal, nagu kohalikud elanikud märgivad, oli tal kriminaalne minevik.
Altai territooriumil toimunud juhtum pole kaugeltki esimene. Augusti lõpus mõistis Rostovi oblastikohus Ukraina sõjas osalenud Ruslan Šingirei eluaegse vangistuse, kuna ta tunnistati süüdi kaheksa-aastase tüdruku vägistamises ja mõrvas.
Samal ajal registreerivad õiguskaitseorganid kuritegevuse kasvu seoses kurjategijate naasmisega rindelt. Peaprokuratuuri andmetel registreeriti venemaal 2025. aasta esimesel poolel 27 124 kuritegu – see on viimase 12 aasta kõrgeim näitaja.
Selle taustal on võimud hakanud valmistuma sotsiaalse pinge tõsiseks suurenemiseks. Faridaily sõnul ootavad ametnikud naasvate sõdurite seas vägivalla, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise sagenemist. Tervishoiuministeerium märgib, et veerand abi otsivatest võitlejatest (26%) suunatakse psühhiaatri juurde. Njah, psühhiaater venemaal… kõlab juba niigi kohutavalt… eip see seal riigis miskit muuda… eks peavad suletud territooriumiga hullumajasid juurde tegema hakkama.
15. Euroopa Liit on veendunud, et Ukraina ja venemaa vaheliste rahulepingu läbirääkimiste toimumiseks tuleb esmalt saavutada relvarahu. Sellest teatas EL-i alaline esindaja organisatsiooni juures Stavros Lambrinides neljapäeval ÜRO Peaassambleel, tsiteeris Ukrinform. „Euroopa Liit on ühinenud oma tingimusteta toetuses Ukrainale, mis kangelaslikult seisab vastu Vene Föderatsiooni agressioonile ja selle neokolonialistlikele eesmärkidele, mis on selle sõja ainus tõeline niinimetatud algupõhjus,” märkis ta.
Ta sõnas, et EL mõistab taas teravalt hukka venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja, mis on rahvusvahelise õiguse, ÜRO põhikirja ja Peaassamblee resolutsioonide räige rikkumine. „Ja ainuüksi sel põhjusel peavad kõik ÜRO liikmesriigid venemaa agressiooni kõhklemata ja ebaselgelt hukka mõistma,” rõhutas Lambrindis. Diplomaat ütles, et ühtegi territoriaalset omandamist jõu kasutamise tulemusena ei tohiks pidada õiguspäraseks.
„Krimm, Sevastopol, Donetsk, Luhansk, Zaporižja ja Herson kuuluvad Ukrainale. EL mõistab kindlalt hukka venemaa poolt ajutiselt okupeeritud aladel korraldatud ebaseaduslikud niinimetatud valimised ega nende tulemused ega ei tunnista neid kunagi,” lisas ta. Lambrinidis rõhutas ka, et venemaa tegevusele Ukraina okupeeritud aladel reageerimise igasugune pisendamine õõnestab rahvusvahelist korda ja soodustab tulevasi agressiivseid tegusid mujal.
„EL-i president usub, et täielik ja tingimusteta relvarahu looks kõige paremini sobivad tingimused tõelisteks läbirääkimisteks. Nüüd, rohkem kui kunagi varem, peavad ÜRO liikmed suurendama survet venemaale, et ta lõpetaks tapmise ja alustaks sisulisi läbirääkimisi,” sõnas ta ja märkis, et hoolimata venemaa rahukõnedest on Moskva näidanud üles täpselt vastupidiseid kavatsusi, intensiivistades oma rünnakuid tsiviilelanike vastu kogu Ukrainas. Suursaadik märkis, et eelmisel nädalal tekitasid venemaa raketid Kiievis asuva EL-i delegatsiooni ruumidele tõsist kahju.
16. Lühiuudised
3. septembri öösel toimunud venemaa ulatusliku rünnaku ajal Ukrainale rikkusid kaks drooni Poola õhuruumi. Poola armee sõnul ei kujutanud need endast ohtu kodanikele ega infrastruktuurile, seega neid alla ei tulistatud.
Pärast „tahte koalitsiooni” kohtumist teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et 26 riiki on juba väljendanud valmisolekut saata Ukrainasse sõjaväekontingent või toetada sellist missiooni. Tema sõnul on tegemist rahuvalve kohalolekuga, mis peaks algama pärast relvarahu või rahulepingu allkirjastamist.
Slovakkia peaminister Robert Fico sõidab Ukrainasse, et kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Läbirääkimised toimuvad reedel Užgorodis.
Tahte koalitsiooni tippkohtumisel pidasid EL-i juhid India peaministri Modiga telefonikõne. Ursula von der Leyen jagas vestlusest fotot, rõhutades India rolli Zelenskiga suhtlemisel ja venemaa sõja lõpetamise edendamisel. India on üks suurimaid vene nafta ostjaid.
Axios teatab, et Trump sattus eilse kõne ajal Euroopa juhtidega konflikti, tõstes häält ja nihutades vastutuse putinile surve avaldamiseks Euroopale. EL-i pealinnad ei oota temalt enam venemaa vastu sanktsioonide kehtestamist. Pärast kõnet postitas Trump isegi foto putiniga Alaskal.
Soome president Stubb ütles, et Trump kutsus USA-d ja Euroopat üles sanktsioonide osas ühiselt tegutsema, kusjuures peamisteks sihtmärkideks on venemaa nafta ja gaas. Ursula von der Leyen ja Trumpi nõunikud arutavad plaani järgmise 24 tunni jooksul.
Zelenski avalikustas, et Trump ütles eilse kõne ajal avalikult: „Ungari ja Slovakkia aitavad venemaa sõjamasinat, ostes selle naftat, ja see peab lõppema.” Varem olid Orbán ja Fico Trumpile kaevanud Ukraina rünnakute üle Družba torujuhtmele.
Ukraina süvendab Filipiinidega kaitsealaseid sidemeid, töötades memorandumi kallal, mis võib viia ühise droonide tootmiseni. Suursaadik Julia Fediv ütleb, et leping võidakse allkirjastada oktoobris, sillutades teed ühisele tootmisele ja tehnoloogia jagamisele.
Ukraina kaitseametnikud külastavad Manilat, et pidada läbirääkimisi droonide, väljaõppe ja võimete arendamise üle.
vene kanalid väidavad nüüd, et Ukraina ettevõte Antonov arendab uut maismaal baseeruvat tiibraketti, mis väidetavalt kannab nime An-202/203/204 ja mille kavandatud lennuulatus on kuni 2830 km ning mis on seotud Flamingo tootmisliiniga. Nad spekuleerivad, et seda võiks lasta välja veoautodelt või haagiselt ning testimine peaks toimuma aasta lõpuks.
kreml eraldas Moldovas võimu haaramiseks 350 miljonit dollarit ning kasutas oma sealseid (Transnistria) lennujaamu ja haldusressursse Odessa ründamiseks, ütles Ukraina ajakirjanik Dmitri Gordon, viidates lekkinud venemaa dokumentidele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
