Sõja ülevaade: 1288. päev – ühe küla Ukraina vabastas
Avaldatud: 3 september, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. september 2025:
ühe küla Ukraina vabastas ja kurjategijal on ikka kõik teised süüdi…
1. Eip muutusi ilmateates.
2. Musta mere kant ja tundub uue eelmänguna suuremaks õhurünnakuks sinna suunal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks küla vabastati.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina on hakanud kasutama tehisintellektiga parvlevaid droone, mis koordineerivad rünnakuid venemaa positsioonidele.
12. patrušev süüdistas Jaapanit uute territoriaalsete nõudmiste ettevalmistamises venemaa vastu.
13. venemaa keskpank ennustas uute sanktsioonide ja nafta hinna langemise korral 35 dollarini kahe aasta jooksul 5–6% majanduslangust.
14. venemaad kahtlustatakse Põhja-Korea abistamises uue mitme lõhkepeaga raketi loomisel.
15. Enamus venemaalasi eip tea, mida meeldejäävat on viimase 10 aasta jooksul putin teinud.
16. Gazpromi aktsiad kukkusid Hiinasse suunduva uue torujuhtme uudise peale.
17. venemaa keskpank hoiatas, et eelarvekulud ületavad plaanitut.
18. Lühiuudised
Hiina, India, venemaa ja Põhja-Korea tahavad vist moodustada uut koalitsiooni vastu lääneriike. India lisandumine sinna on vähemalt endale pisu üllatus. Rahva arvult teeb see seltskond mitmekordselt lääneriikidele ära, õnneks veel mitte SKT-ga. Kipub arvama, et üha enam pöördub USA murelikum pilt Vaikse ja India ookeani Aasia nurgale, sest kui need neli riiki päriselt hakkavad tegema julgeoleku ja sõjanduse valdkonnas tihedat koostööd, siis maailma jõujoonte pilt hakkab oluliselt muutuma ning mitte paremas suunas… seni veel paljus liialt jõude olnud Euroopa riigid võivad pisu rohkem ärgata ja saada võib-olla lõpuks aru, et nende julgeolek igal elualal on nende teha ja loota, et keegi kuskil kaugel peaks selle kinni maksma on populistlik, aga mitte jätkusuutlik. Jah, Euroopa Liidu idaserval asuvad riigid on sellest aru saanud ja pingutavad tõsiselt püksirihma oma nii kaitsekulude kui sisejulgeoleku valdkonnas, aga veel pole liialt optimistlik, et valijate valulävi mujal Euroopas ületataks vastavate otsuste tegemiseks. Endi hetke heaolu on kõikse tähtsam… kahjuks.
166 vene poole rünnakut ja kaotuste järgi saab aru, et rünnakutel osales viimase aja kohta rekordiliselt vähe seltskonda. Kui enamuses lõikudes rünnakute arv kahanes, siis tõusis see nii Kupjanski suunal (12) kui Siverski suunal (17), millest viimasel suunal pole juba mitmeid kuid sellist rünnakute arvu näinud. Ikka näitavad märgid, et suurem vene poole pealetungi eelmäng käib ning enda suuremaks pealetungiks üles rivistamine tempo hoidmiseks suurel seltskonnal võtab parajalt aega. Kas on põhjuseks seni vähem aktiivsete lõikude vene kindralite soov saata kremlile edu-uudiseid või on antud käsk tõsta Ukraina reservide sidumiseks survet või otsitakse kõikjal auke Ukraina kaitses kuskilgi läbimurre saada või on kõigi kolme ühismõju, aga selline see rindejoone tegevuse suurem iseloomustus seni vähem aktiivsetelt lõikudelt on (välja arvatud Siverski suund, kus on arvatava pealetungi põhisuuna toetus).
Kaudtuleüksusi ikka tublilt tabatakse ja juba nädalaid on suudetud nende tuld hoida tavapärasest madalamal ja pole enam küünditud 5 tuhande lasuni. Kamikaze droonide arv ikka üle 5 tuhande ja liugpomme rindele kipub ka igapäevaselt üle saja olema.
1. Umbes kell 4.00 hommikul kuulutas Ukraina õhuvägi välja raketiohu riigi ida- ja lõunapiirkonnale. venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega.
Enne seda tuli teateid varasemast öisest droonirünnakust mitme Ukraina piirkonna (ka Kiievi kant) pihta, tabati nii raudteeinfrat, elumaju jne, oli vigastatuid.
2. Eile päeval teatati raketirünnakust ja tulekahjust ajutiselt okupeeritud Mariupolis.
Eile õhtul tuli sõnumeid, et Aluštas kuuldi viit plahvatust, mille järel puhkes tulekahju Lazurnõi kohal mägedes – Kasteli reservaadis. Seal asub vene sõjaväeosa 85683-l – 3. radiotehnilise rügemendi allüksus, millel on märgatav valge kupliga radar.
Täna öösel Anapas, Lõsõi Goras rünnati radariüksust. Anapa on kuurortlinn venemaal Krasnodari krais Musta mere kaldal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ühe muutuse rindejoones tuvastas.
Ukraina kindralstaap kinnitab, et Ukraina väed on Donetski oblastis Udatšne küla puhastanud ja lipu heisanud. See tähistab edasiminekut Pokrovskist edelas. Külas käis võitlus juba mitmeid kuid ning kogu küla suutis enda kontrolli alla saada vene pool vaid mõneks nädalaks, siis sai Ukraina mõned kvartalid küla lääneservas oma kontrolli alla ja nüüd terve küla. Miks läheb nii aeglaselt? Põhjuseid mitu, esmalt vene pool aktiivselt mineerib, teiseks on avatud alade kohal ka vene droonipilv tihe ning kolmandaks, elavjõudu peab Ukraina väga hoidma ja egas väga ilma otsese sideta pea kohal lendava droonipilve juhtidega end ohtu seadma minna taheta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina relvajõud on teinud droonisõjas uue läbimurde, korraldades regulaarselt rünnakuid tehisintellekti (AI) abil. Sellised operatsioonid võimaldavad droonidel rünnata tõhusamalt ja kasutada vähem inimesi. Viimane on Ukraina jaoks eriti oluline, arvestades sõdurite puudust. Seni osaleb rünnakutes mitu drooni, kuid eeldatakse, et peagi saavad rünnakuid läbi viia kümnete seadmete rühmad.
Tehisintellektil põhinevad droonid kasutavad nn parvetehnoloogiat, kuna see võimaldab sihtmärgi kaitse mahasurumiseks kasutada samaaegselt paljusid seadmeid. Tänu tehisintellektile saavad droonid pärast starti omavahel suhelda ja tegevusi koordineerida. Näiteks saavad nad otsustada, kes esimesena ründab, või rünnakut kohandada, kui ühel neist aku tühjaks saab, selgitas selliste seadmete tarkvara arendava ettevõtte Swarmer tegevjuht Sergei Kuprienko The Wall Street Journalile (WSJ): „Teie määrate sihtmärgi ja droonid teevad ülejäänu. Nad töötavad koos, nad kohanevad.”
Ukraina alustab peagi parverünnakute aastat, ütles WSJ-le Ukraina kõrgem ohvitser ja Swarmeri liige. Tehnoloogiat kasutati esmakordselt umbes aasta tagasi miinide paigaldamiseks, kuid nüüd, ohvitseri sõnul, kasutatakse seda vene sõdurite, varustuse ja infrastruktuuri sihtimiseks. Sõjaväeanalüütikute sõnul on see esimene teadaolev juhtum, kus parvendustehnoloogiat kasutatakse regulaarselt lahingus. Ohvitseri sõnul on tema drooniüksus seda kasutanud enam kui sada korda ja ka teistel üksustel on Swarmeri tarkvaraga varustatud droonid. Tavaliselt saadab ta missioonile kolm drooni, kuid mõned kasutavad kaheksat.
Kuprijenko sõnul on tarkvara testitud korraga 25 droonil.
Tüüpilises operatsioonis ründavad ohvitseri sõnul luuredroon ja kaks teist väikeste pommidega drooni venemaa kaevikut. Inimoperaator määrab ala vaenlase positsiooni otsimiseks ja kui see on leitud, annab ta käsu rünnakuks. Luurelennuk koostab pomme kandvatele droonidele marsruudi ja seejärel otsustavad droonid ise, millal ja kes neist sihtmärgi kohal laengud laseb.
Sellised missioonid nõuavad kolme inimest: planeerijat, droonioperaatorit ja navigaatorit. Ohvitseri sõnul kuluks parvetehnoloogiata üheksa: see säästab aega ja vabastab inimesi muude ülesannete täitmiseks.
Kuigi Ukraina relvajõud juba kasutavad seda tehnoloogiat, ei vasta sellised operatsioonid veel sellele, mida eksperdid peavad täieõiguslikuks parveks, mis võiks lahinguväljal midagi muuta – sajad droonid liiguvad koos ja reageerivad toimuvale autonoomselt, ütleb Bob Tollust Kuninglikust Ühendatud Teenistuste Instituudist (RUSI). Siiski peab ta isegi väikest autonoomse interaktsiooni taset muljetavaldavaks saavutuseks.
USA investoritelt raha kaasanud Swarmer ütleb, et valmistub testima enam kui 100 droonist koosnevat parve. Tehnoloogia kallal töötab ka mitu teist Ukraina ettevõtet.
WSJ märgib, et parvetehnoloogiat arendavate riikide hulgas on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Prantsusmaa, venemaa ja Lõuna-Korea. Kuid ajalehe poolt küsitletud analüütikud polnud selle regulaarsest kasutamisest lahingutes kuulnud – Ukraina relvajõudude operatsioonid olid nende jaoks esimene selline juhtum.
2021. aastal teatasid Iisraeli sõjaväeametnikud kohalikule meediale, et nad kasutasid Gaza sektoris võitlejate avastamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks väikeste droonide parve. Pärast seda pole aga sellistest operatsioonidest midagi kuulda olnud. 2016. aastal teatasid Ameerika Ühendriigid enam kui 100 drooni õhkulaskmisest kolmelt hävituslennukilt. „Mikrodroonid demonstreerisid edukaid parvekäitumisi, nagu kollektiivne otsuste tegemine, adaptiivse formatsiooniga lendamine ja enesetervendamine,” teatas kaitseministeerium toona.
12. Jaapan ei kavatse Kuriili saartel peatuda ja haudub plaane annekteerida ka teisi venemaa territooriume, ütles venemaa presidendi abi ja Merenduskolledži esimees nikolai patrušev (endine FSB juht jne) intervjuus väljaandele „Аrgumendid ja Faktid”. Tema sõnul astub Tokyo selles suunas juba samme. „Jaapan valmistab ette pinnast uute territoriaalsete pretensioonide esitamiseks, sealhulgas venemaad uhuvate merede vetes, mis mõjutab otseselt venemaa huve riikliku julgeoleku valdkonnas,” ütles patrušev.
Tema arvates määravad Tokyo poliitika, mis taotleb Iturupi, Kunashiri, Shikotani saarte ja Habomai aheliku tagastamist, „puhtalt ärihuvid”. „Tänapäeval ei vaja jaapanlased õiglust niinimetatud „põhjapoolsete territooriumide” küsimuses, vaid ressursse. Nii mineraalseid kui ka bioloogilisi. Kuriili saarte lähedal asuvatel meresügavustel on ainulaadne hüdrograafia,” märkis patrušev. Ta rõhutas, et Lõuna-Kuriilid kuuluvad venemaale „õigusega” ja „siin pole midagi arutada”, kuid väljendas muret, et Jaapan, kellel on tugev merevägi ja kes teeb tihedat koostööd NATO-ga, loobub järk-järgult patsifismist ja eelistab lääne „agressiivse propaganda” mõjul „raevukat revanšismi”.
„Tokyo näeb endiselt kahte vaenlast – venemaad ja Hiinat,” ütles patrušev. Tema sõnul „soovib NATO kasutada Jaapani mereväge sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks maailma eri paigus”, mistõttu otsib riik võimalust tühistada seadusandlik keeld relvajõudude kasutamisele väljaspool oma piire.
patrušev hoiatas ka, et Jaapanil on kõik võimalused tuumarelvade ja nende kandesüsteemide loomiseks. venemaa presidendi nõuniku sõnul võib selline arsenal ilmuda „mõne aasta pärast”, arvestades, et riigil on kogunenud suured sõjaliseks otstarbeks sobiva plutooniumi varud ja tema enda tuumaprogramm pärineb „Teisest maailmasõjast”.
patrušev rõhutas, et venemaa ei jää Tokyo „militariseerimispoliitika” ajal „käed rüpes vaatama”. „Meie kaitsepotentsiaali ülesehitamine Kaug-Idas ja mereväe tugevdamine Vaikse ookeani piirkonnas on sõjalise ülesehituse prioriteetide hulgas,” lõpetas ta.
1945. aastal okupeerisid Nõukogude väed Iturupi, Kunashir’i, Shikotan’i ja Habomai. Vaidlus saarte omandiõiguse üle viis selleni, et venemaa ja Jaapan ei ole pärast Teist maailmasõda veel rahulepingut allkirjastanud.
putin ja Jaapani endine juht Shinzo Abe kohtusid 25 korda, enne kui viimane 2020. aastal peaministri kohalt tagasi astus, et proovida saarte osas kokkuleppele jõuda, kuid tulutult. Viimastel aastatel on Moskva ehitanud Kuriili saartele sõjaväeobjekte ning putini algatatud põhiseaduslikud muudatused on muutnud venemaa territooriumi mis tahes osa üleandmise ebaseaduslikuks.
2022. aasta märtsis teatas Moskva oma dialoogist taganemisest seoses Tokyo ühinemisega Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonidega. Välisministeerium keelas jaapanlastel ka viisavabalt Kuriili saari külastada. Pärast seda, esimest korda peaaegu 20 aasta jooksul, määras Jaapan neli vaidlusalust saart ebaseaduslikult okupeeritud territooriumideks.
13. SKP langus 2,5–3,5% järgmisel aastal ja veel 2–3% 2027. aastal, inflatsiooni kiirenemine 10–12%-ni, baasintressimäär 16–18% ja 18–20% järgmise kahe aasta jooksul – see on „riskistsenaarium”, mille venemaa keskpank koostas oma põhidokumendis „Ühtse rahapoliitika põhisuunad” kolmeks aastaks.
Keskpank koostab sellise kriisistsenaariumi igal aastal. See eeldab välistingimuste järsku halvenemist – ülemaailmset finantskriisi, sanktsioonide karmistumist, naftahindade järsku langust jne. „Selle stsenaariumi realiseerumise tõenäosus on väike,” rõhutab regulaator, ja ometi oleks see „võinud eelmise aastaga võrreldes veidi suureneda”.
Selle stsenaariumi tingimusteks on ebasoodsate välistingimuste täielik kogum, selgitab keskpank. Tollisõja järsk eskaleerumine viib suurimate majanduste järsu maandumiseni ning arenenud riikide finantsturgudel akumuleerunud tasakaalustamatus viib ülemaailmse finantskriisini, mis on ulatuselt võrreldav 2007.–2008. aasta kriisiga. Toormehinnad langevad ja sanktsioonide tugevnemine toob kaasa venemaa nafta allahindluse laienemise, ekspordi ja naftatootmise vähenemise. Uurali nafta maksuhind on selle stsenaariumi korral 35, 30 ja 35 dollarit aastatel 2026–2028.
Ülemaailmne finantskriis ja sanktsioonide surve tugevnemine tabavad venemaa majandust: need vähendavad selle potentsiaali ja kasvutempot, SKP langeb kaheks aastaks, jätkab keskpank. Pakkumise märkimisväärne vähenemine toob kaasa inflatsiooni suurenemise.
Riik püüab majandust toetada eelarvekulude suurendamisega. Kaotatud nafta- ja gaasitulud kompenseeritakse riiklikust heaolufondist (NWF), mille likviidne osa võib ammenduda juba 2026. aastal. Eelarvereeglit tuleb muuta: vähendada järk-järgult nafta baashinda 45 dollarini barreli kohta 2026. aastal ja 40 dollarini alates 2027. aastast. Vastasel juhul ei laeku eelarvesse kavandatud nafta- ja gaasitulud ning neid ei ole millegagi kompenseerida.
Inflatsioonispiraali lahtiharunemise vältimiseks rakendab keskpank aastatel 2026–2027 rangemat rahapoliitikat. Seejärel, 2028. aastal, loodab keskpank inflatsiooni sihttasemele naasta ja eelarve normaalseks muutuda ning majandus hakkab taastuma ja kasvama 2–3% aastas.
Kriis ja kõrged intressimäärad tabavad elanikkonda. 2026. aastal kasvab laenuandmine parimal juhul 1% ja halvimal juhul kahaneb 4% ning 2027. aastal on langus 2–3%. Tarbimine kahaneb kriisi esimesel aastal 0,5–1,5% ja teisel aastal 6–7%. Selle stsenaariumi korral kaotab import vastavalt 4–6% ja 21–23%. Keskpank ei märgi oma prognoosides rubla vahetuskurssi.
Kõige tõenäolisemaks peetakse juulikuises prognoosis kirjeldatud „baasstsenaariumi”. Kahanevas tõenäosuses järgnevad pro- ja disinflatsioonilised stsenaariumid. Tverdõje Tsifri analüütikute hinnangul on baasstsenaariumi tõenäosus oluliselt suurem kui alternatiivsete stsenaariumide kogutõenäosus. Majandusteadlane Dmitri Polevoi nimetab kriisistsenaariumi äärmiselt ebatõenäoliseks: „See mängib õudusloo rolli, me ei võta seda tõsiselt.”
Sellegipoolest oli keskpangal selleks aastaks sarnane stsenaarium silme ees. Globaalse kriisi, langevate naftahindade ja suurenenud sanktsioonide korral eeldati SKP langust 3-4% sel aastal ja 1-2% 2026. aastal, inflatsiooni hüpet vastavalt 13-15% ja 8-9%ni ning baasintressimäära 22-25% 2025. aastal. Eelmise aasta põhisuundade ettevalmistamisel polnud Donald Trump veel valimisi võitnud ja tema algatatud tollisõjast ei räägitud. Aasta tagasi viitas keskpank, et riskantse stsenaariumi tõenäosus on vähenenud.
14. Põhja-Korea teatas esimest korda uue mandritevahelise ballistilise raketi Hwasong-20 arendamisest, vahendab Korea Times. Riigi juht Kim Jong-un külastas esmaspäeval Raketiameti Keemiliste Materjalide Instituuti, et inspekteerida uue tahkekütusemootori tootmist, teatas Korea Keskagentuur. Ta vaatas üle katsetulemused, mis näitasid süsinikkiust komposiitmaterjalidel põhinevaid mootoreid ja arutas tootmisbaasi rajamist. Pyongyang avaldas ka foto Kim Jong-unist seismas arvatava Hwasong-20 raketi ees. Agentuuri aruanne ilmus tunde enne seda, kui Kim reisis Pekingisse sõjaväeparaadile.
„Hwasong-20 arendamise plaanide väljakuulutamine näib olevat innukus liituda Ameerika-vastase koalitsiooniga enne paraadi, kus kohtuvad Põhja-Korea, Hiina ja venemaa juhid,” ütles Lõuna-Korea opositsioonilise Rahvapartei seadusandja Yu Young-won. Ta tuletas meelde võimalust, et Põhja-Korea saab Moskvalt abi, ja uskus, et düüside jaoks kasutatud süsinikkiud võidi saada otse venemaalt. Lõuna-Korea kaitseministeerium ja staabiülemate ühendkomitee teatasid, et jälgivad relvade väljatöötamist tähelepanelikult.
Need võimalikud omadused võivad muuta raketi raskemini leitavaks sihtmärgiks, kuna see ei pruugi tabada mitte ainult USA mandriosa, vaid sellel võib olla ka mitu lõhkepead ja uus mootor suurema tõukejõuga. Analüütikute sõnul ei ole ulatus tõenäoliselt Põhja-Korea inseneride peamine eesmärk. Hwasong-19 ja Hwasong-18 mandritevaheliste ballistiliste rakettide varasemad versioonid võisid juba ulatuda kogu Ameerika Ühendriikidesse ja nende ulatus oli üle 15 000 km. Põhja-Korea testis Hwasong-19 31. oktoobril 2024.
Pyongyang võib püüda suurendada mootori tõukejõudu, et rakette saaks varustada mitme taassisenemisvahendiga. „Tõukejõu suurendamine võimaldab paigutada mitu lõhkepead ja lihtsustada ka tahkekütusemootori konstruktsiooni,” ütles Korea Riikliku Strateegia Instituudi raketiuuringute keskuse juhataja Jang Yong-geun.
venemaa ja KRDV sõjaline koostöö laieneb kiiresti. venemaa võis aidata Põhja-Koreal kiiresti ehitada kaks hävitajat, mis sel kevadel vette lasti. Mais juhiti tähelepanu Choe Hyon-klassi hävitaja ebaõnnestumisele, mis Kimi silme all ümber läks, kui ta vettelaskmisel viibis. Uute hävitajate disainielemendid viitavad selgelt venemaa osalemisele nende väljatöötamises, ütles Defence Analysts Janes’i vanem merendusekspert Mike Plunkett.
15. venemaa Avaliku Arvamuse Uurimise Keskuse (VTsIOM-i) küsitluse tulemuste kohaselt pole putini juhtimisel viimase 10–15 aasta jooksul olnud ühtegi saavutust, mis enamikele kodanikele meelde jääks. Vaid 42% vastanutest suutis nimetada riigi konkreetseid edusamme. 51%-l oli raske vastata ja veel 7% ütles, et nad ei näe põhjust uhkuseks.
Ainult 6% vastanutest nimetas Krimmi annekteerimist „oluliste saavutuste ja õnnestumiste” hulgas, samas kui veel 3% pidas sellisteks sõda Ukrainaga („SVO”), putini otsust annekteerida vallutatud Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti territooriumid ning „Donbassi kaitsmist”. 8% venelastest juhtis tähelepanu impordi asendamise abil tööstuse arendamisele. Sama palju nimetas uhkuse põhjuseks relvatootmist ja asjaolu, et riik „armee tõsteti jalgadele”.
Samuti usub 7% kodanikest, et venemaa on saavutanud saavutusi teaduses ja 5% meditsiinis. Ülejäänud vastused avatud küsimusele said alla 5%. Näiteks 3% vastanutest nimetas välispoliitikat edukaks, märkides, et venemaad „on hakatud kartma”. Ja ainult 2% nägi riigi elatustaseme tõusu.
Samal ajal on uuringu kohaselt 61% kodanikest viimase aasta jooksul venemaa üle uhkemaks muutunud, kuigi enamik neist ei tea, miks. Enamasti äratavad selle tunde riigi saavutused ja rikkus (49%). Seega usuvad inimesed, et nad elavad suurriigis (13%), millel on tugev armee (8%), suur territoorium (6%) ja mitmekesised loodusvarad (6%). 39% on uhked oma inimeste ja nende omaduste üle ning 20% – olukorra üle riigis tervikuna.
Samal ajal on 48% venelastest elatustasemega rahulolematud. Pealegi tekitab see tegur kodanikes isegi solvumist, märkis VTsIOM-i peadirektor Valeri Fjodorov. Ainult 40% vastanutest on valmis elukvaliteedi üle uhke olema.
16. Gazpromi aktsiad reageerisid Moskva börsil järsu langusega uudisele, et putin saavutas oma Hiina visiidi ajal lõpuks kokkuleppe uue gaasijuhtme „Siberi Jõud 2” ehitamises, mille läbilaskevõime on 50 miljardit kuupmeetrit aastas. Teisipäevase põhikauplemissessiooni lõpus langesid Gazpromi aktsiad 3,12% 130,7 rublani ja ettevõtte kapitalisatsioon vähenes 100 miljardi rubla võrra. Gazpromi langus oli rekordiline kõigi Moskva börsi indeksisse kuuluvate aktsiate seas ning enam kui kahekordistas indeksi enda langust. See langes 1,44% 2845,39 punktini ja kauplemissessiooni ajal kirjutas see ümber oma kuu miinimumi.
Kuigi kreml on peaaegu 20 aastat oodanud Hiina nõusolekut uue gaasijuhtmega, mis võiks Gazpromile kompenseerida viiendiku tema kaotatud ekspordist Euroopasse, ei näinud investorid optimismiks põhjust. Pekingis allkirjastati vaid järjekordne kavatsuste memorandum, gaasitarnelepingut endiselt pole, ütleb Finami analüütik Sergei Kaufman.
Kui projekt ellu viiakse, avaldab see keskpikas perspektiivis survet Gazpromi rahandusele, hoiatab ekspert. Ettevõte peab omal kulul ehitama 2,6 tuhande km pikkuse torujuhtme: Hiina pole nõustunud projekti investeerima ühtegi jüaani. Ilmselt pole pooled suutnud gaasi hinnas kokku leppida – see lepitakse kokku hiljem, ütles Gazpromi tegevjuht aleksei miller Pekingis. Hiina nõudis varem, et see oleks venemaa siseselt – arvestades tariifide tõstmise plaane, on see 120–130 dollarit tuhande kuupmeetri kohta, hindab Energeetika ja Rahanduse Instituudi energeetika peadirektor Aleksei Gromov.
venemaa omakorda pakub sama hinda kui Power of Siberia-1 – praegu umbes 265–285 dollarit tuhande kuupmeetri kohta, märgib Gromov. Võrreldes praeguste Euroopa hindadega tähendab see umbes 30% allahindlust.
Ehitustöö võib Gazpromile maksta umbes 2 triljonit rubla ehk praeguse vahetuskursi järgi ligi 25 miljardit dollarit, hindab nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin ettevõtte allikatele viidates. „Arvestades gaasitranspordi infrastruktuuri ja maardlate arendamise tohutuid kulusid, võime järeldada, et venemaa jätkab Hiina gaasitarbijate subsideerimist kahjumiga,” hoiatab Krutihhin.
Gazpromi aktsionäride jaoks tähendab see, et ettevõtte naasmine dividendide maksmisele keskpikas perspektiivis on keeruline, märgib Kaufman. Kuigi Gazprom teatab triljoni rubla suurusest kasumist (1,219 triljonit rubla 2024. aastal, 983,1 miljardit rubla 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul), on gaasiäri endiselt kahjumlik: eelmisel aastal kaotas ettevõte 1,076 triljonit rubla ja selle aasta esimesel poolel veel 10,8 miljardit rubla (RAS-i aruandluse kohaselt).
Gazpromi rahareservid on kahanenud kolmandat aastat järjest: 2022. aasta alguse 2 triljoni rubla suurusest rahapuhvrist on 2025. aasta juuni lõpuks alles vaid 537,3 miljardit rubla.
PSB analüütikute hinnangul on Gazprom, arvestades tarnete uut suurenemist Power of Siberia-1 ja Kaug-Ida marsruudi kaudu, võimeline Hiinasse pumbama 104 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, mis lisab tema aastasele tulule 20 miljardit dollarit.
Kui aga aktsionäridele sellest reaalset kasu on, tuleb see palju hiljem, märgib Alor Brokeri analüütik Igor Sokolov: „Praegu on see vaid kavatsuste deklaratsioon. Kui sõna „memorandum” asendataks sõnaga „leping”, võiksid Gazpromi hinnapakkumised lisada umbes 25 rubla (umbes 20%).”
17. Ebanormaalsed eelarvekulutused teevad muret mitte ainult sõltumatutele ekspertidele, vaid ka venemaa keskpangale. Oma põhidokumendis „Ühtse raha- ja krediidipoliitika põhisuunad” kolmeks aastaks juhtis see tähelepanu kulude ajakavale, mis pole teistele aastatele tüüpiline: „Jaanuarist juunini täideti kulutusi 50,3% ulatuses aastaks ette nähtud mahust, samas kui aastatel 2011–2024 oli täitmine keskmiselt 44,2% aastasest tegelikkusest.”
Keskpank kardab, et selline „intensiivne kulutuste täitmine” tähendab riski, et tegelikud kulutused ületavad aasta lõpuks plaani. Oma prognoosides põhineb see käesoleva aasta eelarveseaduses kajastatud 42,3 triljoni rubla suurustel kulutustel, ütles keskpanga aseesimees Aleksei Zabotkin.
Rahandusministeerium selgitab kulutuste suurenemist sooviga muuta need kogu aasta jooksul ühtlasemaks. See aitab vältida traditsioonilist detsembrikuu kulutuste hüpet ja toetab neid, kes täidavad valitsuse lepinguid: ettemaksed võimaldavad neil vältida kalleid laene. Rahandusministeerium jääb endiselt kindlaks, et eelarvereegli kohaselt kulutab ta täpselt nii palju, kui seaduses ette nähtud, pluss üleliigsed mitte-nafta ja gaasi tulud. Augusti lõpus kiideti „elektroonilises eelarves” heaks 43 triljonit rubla kulusid.
Kulugraafiku enda muudatus ei mõjuta majandusnäitajaid, välja arvatud ehk pangandussüsteemi likviidsus, märkis Zabotkin: oluline on see, kui palju aasta jooksul kulutatakse. Keskpank jagab selgelt ekspertide kahtlusi, et kulutused normaliseeruvad. Augusti kohta andmed veel puuduvad, kuid juulis kulutas rahandusministeerium 3,9 triljonit rubla, eelarvepuudujääk suurenes kuuga 1,2 triljoni rubla võrra 4,9 triljonini – rohkem kui kogu aastaks planeeritud (3,8 triljonit).
Teatatud kuluparameetrite saavutamine (nende ühtse rakendamisega) tähendab kulude aastase kasvumäära olulist vähenemist ja esmase struktuurse puudujäägi olulist vähenemist ülejäänud aja jooksul, märgib regulaator. Arvestades suuri kohustusi sotsiaalvaldkonnas, „nõuab eelarvepoliitika normaliseerimine kulutuste piiramist teistes valdkondades”, järeldab keskpank.
Sotsiaalkulutused on teisel kohal vaid sõjaliste kulutuste järel, mis moodustavad sel aastal umbes kolmandiku eelarvest. Võttes arvesse kulutusi teistele julgeolekuasutustele (riigi julgeolek), suureneb nende osakaal 40%-ni. Kaitseminister andrei belousov ütles augusti lõpus, et tal õnnestus sel aastal kulutusi optimeerida, kuid nende kärpimisest pole juttugi: „Relvaostude mahtu ei ole vähendatud, kõik kohustused sõjaväe palga, asjakohaste sotsiaalmaksete ja hüvitiste osas täidetakse… Tänu sellele oli võimalik stabiliseerida sõjalise eelarve koormus riigi majandusele.”
Ka teisi kulutusi on järsu majanduslanguse kontekstis keeruline kärpida, kui tööstusharud (söekaevurid, autotööstus, ehitus, metallurgia jne) paluvad üksteise järel riigi tuge. Gazprombanki majandusprognoosi keskuse eksperdid ei välista, et eelarvekulutused ületavad plaani 2-4 triljoni rubla võrra.
Keskpank on mures ka tulude olukorra pärast. See märgib impordi ja kasumimaksuga seotud tulude nõrka dünaamikat impordi märgatava languse, rubla tugevnemise, nõrga väliskeskkonna ja ettevõtete kasumi languse kontekstis ning rõhutab ka eelarvesse laekuvate struktuursete (põhilised nafta ja gaasi ning mitte-nafta ja gaasi) tulude väiksema dünaamika riske võrreldes isegi valitsuse aprillikuu prognoosiga. Selles vähendati eelarve tulusid juba 1,8 triljoni rubla võrra ja nafta hinda – keskmiselt 69,6 dollarilt 56 dollarini Uurali barreli kohta aastas. Kui kulutused täielikult ellu viiakse, võib see viia struktuurse esmase puudujäägini. Sellisel juhul peab keskpank oma poliitikat karmistama: baasintressimäära aeglasemalt vähendama või isegi tõstma.
„Aasta lõpus on ilmne, et rahandusministeerium seisab silmitsi vajadusega katta puudujääk uute allikatega,” hoiatas Sberbanki juhatuse esimees German Gref Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil.
Keskpank näeb lahendust eelarvereeglis sätestatud piirhinna alandamises, mille alusel määratakse kulutuste tase. Praegu on see 60 dollarit barreli kohta, mida rahandusminister anton siluanov nimetas ebaoluliseks. Koos sellega tuleb vähendada ka eelarvekulusid.
18. Lühiuudised
venemaa pole kunagi kavatsenud ega kavatse Euroopat rünnata, iga terve mõistusega inimene saab sellest aru. Seda teatas putin kohtumisel Slovakkia peaministri Robert Ficoga Pekingis. venemaa juht nimetas Euroopa poolt õhutatud hüsteeriat provokatsiooniks. „Sest iga terve mõistusega inimene teab hästi, et venemaal pole kunagi olnud, ei ole ega tule ka tulevikus soovi kedagi rünnata,” rõhutas venemaa juht. putin lisas, et Ukrainas taotleb venemaa ainsat eesmärki, milleks on oma huvide kaitsmine. Ta tõi välja, et NATO püüab endasse neelata kõiki endisi Nõukogude vabariike, mis on peamine probleem. Varem ütles putin, et venemaa on pikka aega sallinud Ukraina relvajõudude rünnakuid oma energiainfrastruktuurile. Njah, hea kõne mõistmaks kurjategija mõttemaailma…
Moskvas arreteeriti Roskosmose struktuuri ühe võtmeettevõtte, Mootorite Konstruktsioonibüroo endine peadirektor. Kommersanti teatel süüdistatakse Stanislav Alimovit eriti suures ulatuses pettuses (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 159 neljas osa). Otsuse kohaldada talle ennetavat meedet kinnipidamise näol tegi Nikulinski ringkonnakohus 29. augustil.
EL nõuab gaasiimportijatelt rangemat päritolu tõendavat dokumentatsiooni, eesmärgiga jõustada venemaa gaasikeeld 2028. aastaks. Reutersi nähtud mustand näitab, et importijad võivad peagi vajada kontrollimist, et venemaa gaasi ei oleks segatud, mis võib muuta veeldatud maagaasi voogusid ja nõuetele vastavust kogu Euroopas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
