Sõja ülevaade: 1284. päev – rindejoonel muutusteta
Avaldatud: 30 august, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. august 2025:
rindejoonel muutusi ei tuvastanud ja venemaal naftatehased ikka tabamusi saavad.
1. Sadas palju ja ikka kortermajad ning elamud pihta said.
2. Kaks naftatehast pihta said.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. bastrõkini ebaõnnestumist saamaks ülemkohtu juhiks selgitatakse alkoholi probleemidega.
12. 70% venelastest on välismaiste messengeride blokeerimise vastu.
13. Axios: Trump saadab laevu Venezuelasse, võib valmistuda Maduro režiimi kukutamiseks.
14. Merz: venemaa ründab iga päev Saksamaa infrastruktuuri ja destabiliseerib riiki.
15. Lühiuudised
venemaa kaitseminister beloussov ütles, et sõjavägi on suurendanud lepinguliste sõdurite värbamise eesmärke ründeoperatsioonide toetamiseks. Ta lisas, et taktikalise grupi liikumise kiiruse suurendamiseks ostetakse üle 10 000 mootorratta, ATV ja bagi. Eip sellest kauaks jagu…
172 vene poole rünnakut. Väga tihe konveier ikka Lõmani suunal, Pokrovski kandis ja lõunarinde idaserval. Üllatas vene pool lõunarinde keskmises lõigus mitmete rünnakutega ja üks neist lausa soomusgrupiga, aga läks neil kehvasti. Pikalt juba oodanud, kunas vene pool ka seal survet tõstma hakkab.
Tundub, et vene pool on järjest tõstmas soomuse kasutamist rünnakutel. Seni nähtud videode järgi ikka kolonnis ja pigem põldude servas metsaribaga paralleelselt asuvatel põlluteedel liikudes. Seniks, kuni Ukrainal mehi ja vahendeid jagub ning suudetakse teha head koostööd erinevate relvaliikide vahel, on kõik ok. Üritab ajada kohati näpuga rida saamaks aru, kuidas vene pool rünnakuid ette valmistab/toetab, aga see kuidagi tundub seni kaootiline olevat nii droonide, lennuväe kui kaudtuleüksuste poolt ning egas ka need kaugele ettesaadetavad väikesed jalaväegrupid suureks abiks pole, kui sidet napib ning olukorrateadlikus niru. Jah, kaela sajab kõike palju ja suur kvantitatiivne ülekaal vahendites laseb pillavamalt kõike töödelda ja eks see olegi vene poole üks taktikaid, et pommitame kõike, küll miskit ka täppi läheb. Küll on lõike, kus vene drooniüksused on väga professionaalsed ja suudavad töödelda või suunata sihtmärkide pihta kaudtulelööke päris kaugele rindejoonest.
Viimastel nädalatel on Ukraina omad suutnud hoida vaos vene kaudtuleüksusi ja nende laskude arv jääb juba pikalt alla varasema keskmise. Kuna tabatakse ka seireseadmeid, siis väheneb sellega ka kaudtuleüksuste sihtmärkide leidmine ja ikka käib nii, et antakse eelmine päev uute sihtmärkide koordinaadid ja siis hommikul tööle. Küll suudetakse droonide leitud sihtmärke paremini tabada, tundub, et lõiguti liigub info drooniüksustelt kaudtuleüksusteni piisavalt kiiresti, et isegi end positsioonile seadnud Ukraina suurem toru ära lastakse.
Kuumalaine jätkub Ukrainas ja eip vihma kuskil paista. Joogiveega ikka kitsas paljudes kohtades.
1. Tänane öö ja hommik: – 510 Shahed tüüpi vaenulikku drooni ja erinevat tüüpi simulaatordroone; 6 ballistilist raketti Iskander-M/KN-23; 32 raketti/lennukiraketti Kh-101, Caliber, Iskander-K, Kh-59.
venemaa ründas Zaporižjas kahte viiekorruselist ja viit eramuhoonet. Kohalike võimude teatel registreeriti tabamusi ka Dnipros ja Pavlohradis. Zaporižja oblasti sõjaväevalitsuse esimehe Ivan Fjodorovi sõnul ründas vaenlane linna 30. augusti öösel vähemalt 12 korda, esmalt šaheedidega ja seejärel rakettidega. Selle tõttu kustusid mõnedel tänavatel tuled ja mitmes linnaosas puhkesid tulekahjud. Esialgsetel andmetel hukkus üks inimene ja tuletõrjujad päästsid veel kuus inimest. Fjodorov märkis, et kella 06:33 seisuga oli vigastada saanud 14 täiskasvanut ja kaks last. Haiglasse viidi kaheksa inimest, sealhulgas 10-aastane poiss ja 16-aastane tüdruk.
Varahommikul olid Dnipro ja Pavlohrad ulatusliku rünnaku all, ütles OVA esimees Serhi Lõsak. Kuuldi mitut plahvatust, kuid tagajärgi alles selgitatakse.
Venemaa rünnaku tõttu tõstis Poola õhku oma ja liitlaste lennukid. Taevasse tõsteti paar hävituslennukit ning maapealsed õhutõrje- ja radariluuresüsteemid pandi kõrgendatud valmisolekusse. „Rakendatud meetmete eesmärk on tagada turvalisus rünnakuohuga tsoonidega piirnevatel aladel,” teatas Poola relvajõudude operatiivjuhtkond.
UUENDUS kell 07:24. Zaporižjas on teadaolevalt vigastada saanud 22 inimest, sealhulgas kolm last – 9- ja 10-aastased poisid ning 16-aastane tüdruk. Linnale tehti seitse raketirünnakut.
UUENDUS kell 08:15. Lõsak teatas, et Dnipros ja Pavlogradis said kahjustada taristurajatised ning venemaa rünnaku tõttu puhkesid seal tulekahjud. Dnipros süttisid eramu ja kõrvalhoone, samuti sai kahjustada suveköök. Venelased ründasid piirkonda rakettide ja droonidega.
30. augusti öise pommitamise tagajärjel sai kahjustada Kiievi oblasti raudteeinfrastruktuur. Ukrzaliznytsia teatel on rongide hilinemise tõttu probleeme. Mitmed rongid saabuvad Kiievi jaama kahetunnise või pikema hilinemisega.
2. Rosnefti Kuibõševi rafineerimistehas lõpetas nafta rafineerimise 28. augustil pärast mehitamata õhusõidukite rünnakut, teatas Reuters kahele tööstusallikale viidates. Agentuuri allikate sõnul said tehases, mille aastane tootmisvõimsus on 7 miljonit tonni, kahjustada mõlemad primaarsed nafta rafineerimisüksused, kumbki 10 tuhat tonni päevas. Allikate sõnul said Rosnefti Samara kontserni kuuluvas rafineerimistehases kahjustada ka mõned sekundaarsed protsessid. Allikate sõnul tootis see eelmisel aastal 800 tuhat tonni bensiini ja 1,3 miljonit tonni diislikütust.
Sellegipoolest väitsid Reutersi allikad, et võrreldavat kütuse tootmise langust venemaal pole veel toimunud. Nende sõnul vähendasid naftatootjad augustis toodangut vaid 5%, kuna probleeme mõjutatud tehastes kompenseeris olemasolevate rafineerimistehaste suurem kasutamine.
Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert „Magyar” Brovdi kinnitas, et Ukraina raketi- ja drooniüksused ründasid 29. augustil venemaa Brjanski oblastis asuvat Naitopovõtši lineaarset tootmisjaama 8-N. Transnefti käitatav rajatis pumpab kütust oluliste torujuhtmete kaudu venemaa sõjaväele. Rünnak on kütuse logistikat märkimisväärselt häirinud.
MOSKVA, 30. august (Reuters) – Krasnodari naftatöötlemistehases puhkes 30. augustil tulekahju mehitamata õhusõidukilt kukkunud prahi tõttu, teatas Krasnodari krai operatiivkeskus. „Droonide rusude tõttu sai Krasnodari naftatöötlemistehase territooriumile kahjustada üks töötlemisüksus, tulekahju tekkis umbes 300 ruutmeetri suurusel alal,” seisis avalduses. Rafineerimistehase töötajad evakueeriti, teatas operatiivkeskus. Krasnodari naftatöötlemistehas, millel on kaks peamist üksust võimsusega 4570 tonni päevas ja 4000 tonni päevas, on ühendatud Afipski naftatöötlemistehasega, mida on sel kuul juba kaks korda droonide poolt rünnatud, 7. ja 28. augustil. Videode järgi siiski on arvata, et põleng paljudes kordades suurem ja eip seegi tehas vist niipea tööle hakka.
Sõzrani naftatöötlemistehas võis samuti rünnaku all olla. Telegrami kanali Astra andmetel märkasid kohalikud elanikud selle territooriumil tulekahju. Piirkonna kuberner vjatšeslav fedorištšev ütles aga, et droonid üritasid rünnata Sõzrani tööstusettevõtet, kuid rünnakud väidetavalt tõrjuti. Videode järgi siiski tabati tehast ja puhkes suurem tulekahju.
3. Kursk: muutusteta. Küll on juba mitu päeva olnud keskmisest kõrgem vene poole surve, kes üritab saada tagasi oma varasemat tempot.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: sõjaudu ikka Kupjanski põhjaserval, eip oska isegi miskit arvata…väga kõva surve aga jätkus lõunapoolse sillapea laiendamiseks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Väidetavalt jätkavad Ukraina väed pealetungi operatsioone Velõka Novosilkast läänes, lõigus, kus nad juba on mitu küla vabastanud.
vene väed alustasid Zaporižja oblastis Mala Tokmatška lähedal uusi mehhaniseeritud rünnakuid, kasutades 2 tanki ja 4 BMP-d – mis kõik said tabamuse või hävitati. Jalavägi hajus pärast kaotusi laiali, kuid sattus ka Ukraina tule alla. Üks vene sõdur võeti maanteel vangi.
10. Herson: muutusteta.
11. Uurimiskomitee juht aleksandr bastrõkin ei saanud Ülemkohtu esimeheks oma alkoholi kuritarvitava inimese maine tõttu. Sellest teatas Verstka, viidates presidendi administratsiooni, parlamendi ja õiguskaitseorganite allikatele. Väljaande andmetel püüdis Bastrõkin aktiivselt oma ametisse nimetamise nimel lobitööd teha, kuid kreml pidas riskantseks usaldada Ülemkohus sellise kuvandiga inimesele. „Jutud alkoholist on juba pikka aega levinud ja sellise tegelase Ülemkohtusse lohistamine on liiga riskantne. Nad vajavad juhitavat ja etteaimatavat inimest ning bastrõkin on viimastel aastatel liiga palju joomas käinud,” selgitas üks Verstka allikatest.
Mitmed allikad väitsid, et uurimiskomitee juht on korduvalt ametlikelt üritustelt, sealhulgas Peterburi rahvusvahelise õigusfoorumi istungitelt 2024. aastal, puudunud. Seejärel mitte ainult ei puudunud ta mõnelt istungjärgult, vaid provotseeris ka konflikti riigiduuma esimehe vjatšeslav volodiniga, nimetades parlamenti „госдурой“ (riigiduuma halvustav nimetus). Allikate kirjeldatud teine episood puudutas kohtumist, kus bastrõkin, olles alluva raportiga rahulolematu, pööras ümber putini portree, et ülemjuhataja seda häbi ei näeks.
Selle tulemusel pani kreml oma panused peaprokurör igor krasnovile. Formaalselt peavad tema kandidatuuri Ülemkohtu esimehe ametikohale heaks kiitma kohtunike kõrge kvalifikatsiooniga kolleegium, president ja Föderatsiooninõukogu, kuid nagu Verstka märgib, on otsus tegelikult juba tehtud. 49-aastane krasnov tegi karjääri uurimiskomitees, kus ta tegeles kõrgetasemeliste juhtumitega, sealhulgas Boriss Nemtsovi mõrva uurimisega. 2020. aastal juhtis ta peaprokuratuuri ja temast sai üks kremli repressiivpoliitika peamisi elluviijaid. Tema juhtimisel saavutas prokuratuur Aleksei Navalnõi vahistamise ja kõigi temaga seotud organisatsioonide keelustamise, algatas ulatusliku kampaania umbes 2,4 triljoni rubla väärtuses eraettevõtete natsionaliseerimiseks ning töötas ka välis- ja opositsiooniorganisatsioonide keelustamise nimel.
12. Telegrami ja WhatsAppi kõnede blokeerimine ning ametnike avaldused välismaiste sõnumitoojate täieliku keelustamise plaanide kohta pole venelaste seas mõistmist leidnud. Sotsioloogide Russian Fieldi 12.–19. augustini läbi viidud uuringu kohaselt toetab WhatsAppi blokeerimise ideed vaid 14% venemaa kodanikest ja Telegrami blokeerimist vaid 10%. Uuringu kohaselt oli blokeerimise vastu 70% (WhatsApp) ja 71% (Telegram). Ülejäänud vastanutel – vastavalt 16% ja 19% – oli raske vastata.
„Blokeerimise poolt on sagedamini 45–59-aastased vastajad, kõrghariduseta, väikelinnade ja külade elanikud ning televaatajad,” loetlevad sotsioloogid. Nagu arvata võis, on välismaiste sõnumitoojate keelustamise vastu alla 45-aastased kodanikud, jõukad ja haritud linnaelanikud, kes saavad oma teabe internetist. 68% venelastest teab riiklikust sõnumitoojast MAX, mida võimud välismaiste sõnumitoojate asendajana jõuliselt kasutusele võtavad, leidis Russian Field. Umbes kolmandik elanikkonnast pole sellest midagi kuulnud.
Valitsuse eesmärk on absoluutne kontroll, märgib Human Rights Watchi teadur Anastasia Kruope. kreml soovib kontrollida mitte ainult veebis kättesaadavat teavet, vaid ka liiklusvooge – et RuNet saaks toimida isoleeritult ja vajadusel välja lülitada, selgitab ta. Riigi tehnilised võimalused interneti tsensuuriks „ei ole täiuslikud“, kuid need paranevad, rõhutab Kruope.
WhatsAppi ja Telegrami suur populaarsus venemaal viitab sellele, et nende blokeerimine võib kodanike seas stressi tekitada, kuid tõsine rahulolematus on ebatõenäoline, ütleb Levada keskuse direktor Denis Volkov. „Varasemad sarnased piirangud välismaistele sotsiaalvõrgustikele olid üsna rahulikud,” meenutab ta. „Piirangud populaarsele Instagramile ja YouTube’ile viidi läbi ilma suuremate emotsioonideta – blokeerimise ajal kasutas neid umbes kolmandik elanikkonnast. Riigi loogika aktsepteerimine kaalub tõenäoliselt üles rahulolematuse uute reeglitega sunnitud kohanemise pärast,” usub Volkov.
Roskomnadzor teatas Telegrami ja WhatsAppi kõnede blokeerimisest, viidates arvukatele kodanike palvetele, 13. augustil – kolm päeva pärast seda, kui telekommunikatsioonioperaatorid väidetavalt palusid võimudel need blokeerida. Tegelikkuses koostati aga operaatorite taotluse tekst suure tõenäosusega Lubjankal, ütleb politoloog Abbas Galljamov. putin tegi nagu ikka poolikult otsuse: messengeri kõned blokeeritakse – ja see on „kullide“ edu, aga neis saab ikkagi vestelda – ja see on „tehnokraatide” edu, osutab Galljamov.
13. Ameerika Ühendriigid võivad proovida diktaator Nicolás Maduro režiimi kukutada, varjates võitlust narkokaubanduse vastu Venezuelas. Sellest teatas meediaväljaanne Axios, viidates anonüümsetele allikatele, kes on asjaga tuttavad. Ameerika Ühendriigid on juba saatnud Venezuela rannikule seitse laeva 4500 sõduriga. Laevade hulgas on kolm hävitajat, mis kannavad juhitavaid rakette. Venezuela kallastele on saadetud ka vähemalt üks allveelaev. Artiklis öeldakse, et isegi USA presidendi Donald Trumpi lähimad nõunikud pole kindlad, et sõduritega laevad saadeti Venezuelasse osana narkokaubanduse vastasest operatsioonist. Need võimaldavad operatsiooni Caracase valitsuse kukutamiseks.
Ametlikult on laevad Venezuela lähedal narkokaubanduse vastu võitlemiseks. Kuid Valge Maja pressisekretär Caroline Leavitt vihjas neljapäeval missiooni ebaselgusele, märkides, et USA peab Madurot põgenikust narkokartelli juhiks, mitte Venezuela seaduslikuks presidendiks. „See on 105% narkoterrorism, aga kui Maduro enam võimul ei ole, siis keegi ei nuta,” ütles üks Valge Maja ametnik, kes on kursis poliitiliste aruteludega.
Teine administratsiooni ametnik pakkus välja, et USA võiks läbi viia operatsiooni, mis sarnaneks Panama presidendi Manuel Noriega 1989. aasta kinnipidamisele, keda samuti süüdistati narkokaubanduses. „Maduro võimule jätmine Venezuelas on nagu Jeffrey Epsteini panemine lastehoiu eest vastutama,” kommenteeris teine Trumpi nõunik.
Kuigi administratsiooni ametnikud on keeldunud sissetungi välistamast, peavad peaaegu kõik seda eraviisiliselt ebatõenäoliseks. Lähetus hõlmaks aga 2200 merejalaväelast, mis on ookeanil tegutsev sõjaväeüksus. See pole narkovastasele tegevusele sugugi tüüpiline, märkisid reporterid.
14. Merz ütles intervjuus Prantsuse telekanalile LCI pärast kohtumist Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga Toulonis, et venemaa ründab süstemaatiliselt Saksamaa infrastruktuuri ja destabiliseerib suurt osa riigist. Merz rõhutas, et venemaa juht vladimir putin ründab iga päev Saksamaa infrastruktuuri ja püüab avalikku arvamust mõjutada, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu. „putin destabiliseerib suurt osa meie riigist. Ta sekkub kõikjale,” märkis kantsler. „Seega oleme juba venemaaga konfliktis,” lisas Saksa valitsusjuht. Tema sõnul ei tunne putin end NATO poolt ohustatuna ja ründab seetõttu demokraatlikke riike. Ta märkis, et Venemaa agressioon ulatub kaugemale territoriaalsetest nõudmistest.
„putin ei austa enam ühtegi rahvusvahelist lepingut. Sellel uuel perioodil, selles uues maailmas seisame silmitsi riigipeadega, kes ei ole enam valmis aktsepteerima rahvusvahelise õiguse üldisi reegleid. See pole ainult putin. Sama kehtib ka Xi Jinpingi kohta Hiinas. Sama kehtib ka Põhja-Korea kohta,” märkis ta.
Ajakirjaniku küsimusele, kas kantsleril on putini telefoninumber, vastas Merz, et diplomaatia ainult provotseerib venemaa valitsejat veelgi suuremale agressioonile tsiviilelanikkonna vastu. „Ma võiksin putinile igal ajal helistada, kui tahaksin. Tegelikult teeksin seda, kui loodaksin sellise kõnega olukorda õiges suunas liigutada. Kuid täna on kõik meie tehtud diplomaatilised pingutused provotseerinud ainult veelgi suuremat agressiooni tsiviilelanikkonna vastu. Seetõttu räägime vähem.” Saksamaa valitsusjuhi sõnul on maailm sunnitud putini venemaaga veel palju aastaid võitlema.
„Me kõik loodame, et ühel päeval oleme taas venelastega head naabrid. Kuid kahjuks oleme täna sellest väga-väga kaugel. Ma ütleksin, et sellele putini režiimile ja kõigele, mis sellega kaasneb, oligarhidele, sellele kleptokraatiale, mis on riigi haaranud – me peame ütlema „ei”. Ja selle vastu võitlema. Ma arvan, et me seisame selle autoritaarse režiimiga silmitsi veel palju aastaid.”
15. Lühiuudised
Whitaker intervjuus Fox Newsile: USA NATO suursaadik Matthew Whitaker ütles, et Trumpi administratsioon suurendab Ukrainale antavat sõjalist toetust, eelkõige pakkudes võimalust läbi viia venemaa territooriumil „sügavamaid lööke”. Päev varem kiitis USA välisministeerium heaks 3350 ERAM-tüüpi pikamaa õhust lastava tiibraketi müügi Ukrainale kogusummas 825 miljonit dollarit.
Ungari keeldus toetamast EL-i avaldust, mis mõistis hukka venemaa 28. augusti ulatusliku õhurünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, milles hukkus kümneid tsiviilisikuid. Deklaratsiooni toetasid kõik 26 ülejäänud EL-i liikmesriiki.
Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud sõjaväeinstruktorite paigutamises Ukrainasse, teatas Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas. Ta ütles, et EUMAM missiooni laiendamist Ukrainas väljaõppe ja nõustamisabi pakkumiseks pärast relvarahu kehtestamist toetatakse laialdaselt.
Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo algatas uurimise uue pikamaarakettide Flamingo ja Fire Pointi droonide tootja Fire Pointi suhtes, teatab Kyiv Independent. Detektiivid uurivad, kas ettevõte paisutas komponentide kulusid või liialdas kaitseministeeriumile tarnitud droonide arvu.
Zelenski lükkas tagasi EL-i ettepanekud 40–100 km laiuse puhvervööndi loomiseks, öeldes, et tänapäevane sõjapidamine muudab sellised kontseptsioonid mõttetuks, kuna raskerelvad ja droonid ründavad juba pikalt. Ta lisas, et kui venemaa soovib suuremat distantsi, saab ta taanduda sügavamale okupeeritud aladele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.