Sõja ülevaade: 1283. päev – kõik Ukraina lapsed on sõjalised sihtmärgid
Avaldatud: 29 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. august 2025:
kõik Ukraina lapsed on sõjalised sihtmärgid.
1. Kõik Ukraina lapsed on sõjalised sihtmärgid.
2. Tuleb lisa…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusega.
10. Herson: muutusteta.
11. Rosstat registreeris venemaa metallurgiatehastes suurima tootmise languse pärast sõja algust.
12. venemaa koolidele anti käsk tähistada tšekistide päeva.
13. USA luurejuht avaldas ekslikult venemaal salaja töötamud CIA agendi nime.
14. The Atlantic: Trump on Zelenski ja Euroopa nõudmistega rahulolematu ning soovib sõja lõpetada mis tahes tingimustel.
15. „USA administratsioon soosib venemaad”: Portugali president nimetas Trumpi venemaa agendiks.
16. Euroopa liidrid arutavad Ukrainas 40 km pikkuse puhvervööndi loomist, aga mitte piisavalt tõsiselt.
17. Lühiuudised
Kahjuks üha enam mures Valge Maja tegevuse tõttu, mis mitte ainult ei lõhu maailma julgeoleku aluseid, vaid murendab ka siseriiklikult demokraatia toimimise põhimõtteid.
Eilse ööpäeva kohta Ukraina kindralstaabi üldinfo rünnakute arvu kohta (191) ei kipu õige olema, sest numbreid samast teadaandest kokku lüües palju väiksem tuli (pisu üle 110 kui peast kokku lõin). Pigem oli rünnakute arvu langus kõigis sektorites peale Siverski suuna, kus suuremat tempot juba nädal üritatakse hoida toetamaks Pokrovski suuna tegevusi vallutamaks suuremat linnastute komplekti. Uus rekord võis olla kamikaze drooni rünnakute arv (6205) või vähemalt sinna ligidusse. Kaudtuld keskmisest pisu vähem ja liugpomme samuti.
Pisu näeb märke, et vene pool mitmes kohas kasutab julgemini soomust rünnakutel Ukraina eesmiste possade hävitamiseks, isegi korraga kolme masinat rünnakul näha, see on suur muutus viimase aja vene poole taktikas. Võimalik, et frustratsiooni tekib mitmes kohas Ukraina edukas Bradley soomukite kasutamine vene eesmiste üksuste töötlemisel. Lisaks tuleb infot, et vene pool on muutmas pisu nende kaugemale Ukraina eesliini taha saadetavate väikest üksuste taktikat, kes nüüd tihti hakkavad kogunema suurematesse puntidesse juba Ukraina tagalas saavutamaks suuremat mõjutamise võimekust muutmaks rindejoont vene poole kasuks, nii lõigates ära logitistikaühendusi eesliiniga kui hävitades kindlustatuid possasid eesliinist kaugemal, kohati neid ka ise seejärel mehitades saavutamaks suurema maa-ala üle kontrolli.
Küll toob selline tegevus kaasa suurema vangide arvu ja videod rindelt sellist juttu räägivad. Põhjuseid arvatavalt mitu: esmalt ei suudeta tuua endaga kaasa piisvalt moona, toitu ja vett, toimimaks pikemalt, teiseks pidev pingeolukorras olek vähendab võimekust omada kontroli end ümbritseva üle ja sestap väike meeste arv ei võimalda pikema aja jooksul (isegi juba mitme päeva pärast) hoida mehitatult valvet kaitsmaks end üllatuste eest ja nii näeb, et Ukraina võitlejad suudavad tihti selliselt kuskil possadel või varjendites tukkuvaid soldateid üllatada. Lisaks kipub arvama, et neid seal kaugemal olevaid vene soldateid tabab ka nn sõbralik omatuli läbi droonide ja kaudtule, sest olukorra teadlikkus vene poolel väga puudulik seoses vähese koostööga rivaalitsevate üksuste ja väeliikide vahel ning suur hoolimatus kuludest, sest soldat ongi vene poole arvates vaid üks väheoluline kululiik, toob sellise taktika ja kulud…
Ukraina vastab sellega, et järjest kaugemale oma droonidega ulatud tabamaks nii kaudtuleüksusi kui muud tagalatoetuselementi ja juhtimispunkte.
Ikka suurema vene poole pealetungi ootel ning kipub pisu tahtma Ukraina reitingut positiivsemaks kui senine ettevaatlikult positiivne ühe plussiga.
1. putin on varasemalt mitu korda teatanud, et venemaa ründab ainult sõjalisi sihtmärke Ukrainas, siis saab siit tuletada, et kõik hukkunud või viga saanud Ukraina lapsed on sõjalised sihtmärgid.
28. augusti öösel tegi venemaa Ukraina territooriumile ulatusliku rünnaku mehitamata õhusõidukite, õhu- ja maapealsete rakettidega, kokku 629 õhurünnakurelvaga, õhutõrje kahjutuks tegi neist 589.
Kiievis leiti venemaa raketirünnaku sündmuskohal otsingu- ja päästetööde käigus veel ühe surnukeha. Ukraina riikliku hädaolukordade teenistuse andmetel on 28. augusti öösel toimunud rünnaku ohvrite koguarv ulatunud 21 inimeseni, sealhulgas neli last. Ukraina relvajõudude õhuväe teatel viidi Ukraina pealinna ulatuslik pommitamine läbi ründedroonide, tiibrakettide ja ballistiliste rakettide abil. Hävingut registreeriti linna kõikides piirkondades. Kõige suuremat kahju sai Darnitski rajoonis asuv viiekorruseline elamu, mille üks sissepääsudest hävis raketi otsetabamuse tagajärjel täielikult.
Lisaks rünnati eile öösel Vinnõtsa oblastis kriitilist infrastruktuuri. Energiarajatiste rünnakute tagajärjel jäid 29 piirkonna asulas 60 tuhat tarbijat elektrita.
Zaporižja oblastis asuva Malokaterinovka küla eilsel venemaa pommitamise tagajärjel sai haavata üheaastane poiss.
28. augusti hilisõhtul sai Hersoni linna venemaa pommitamise tagajärjel vigastada kolm inimest.
vene vägedel õnnestus jälgida Ukraina R-360 Neptune tiibraketi täielikku stardijärjestust, mis väidetavalt asus Zaporižja oblastis. Sellele järgnes kobarlõhkepeaga Iskander-rakett, mis kahjustas raketikandjat. Kuigi otsest tabamust ei toimunud, tabas šrapnell ühte rakettidest.
vene pool riputas üles video, kuidas Ukraina mereväe väikest luurelaeva Simferopol tabas eile kesköö paiku Lõuna-Odessa oblastis venemaa mereväe droon. Rünnakut koordineeris Orioni luure-mehitamata õhusõiduk. Aruannete kohaselt sai laev suure löögi ja kaldus külili, kuigi see on kinnitamata.
Üleeile õhtul ründas venemaa väidetavalt Kiievis asuvat Bayraktari droonitehast kaks korda. Rajatis sai märkimisväärset kahju. Vaatamata sõjale ja varasematele rünnakutele jätkas ettevõte kümnete miljonite investeerimist, töötajate koolitamist ja tootmiseks ettevalmistamist. Enamik süsteeme oli peaaegu töökorras. See on neljas rünnak sellele tehasele kuue kuu jooksul.
2. venemaal Orjolis teatati täna öösel droonirünnakule järgnenud plahvatustest. Kohalike elanike sõnul puhkes tulekahju. Videolt paistis tulekahju kõrguseks paari suure kortermaja kõrgus.
28. augustil kahjustasid Ukraina väeüksus HUR „Primarõ” ja aktiivoperatsioonide osakond Aasovi meres okupeeritud Krimmi lähedal venemaa raketilaeva Buyan-M. Kalibri tiibrakettide vedaja sai droonirünnakute tagajärjel radari- ja kerekahjustusi ning oli sunnitud oma lahingupatrulli tsoonist taanduma. Videolt on näha, et laeva tabas vähemalt kaks drooni ja sihiti laeval olnud seireseadeldisi.
vene kanalid teatasid eile järjekordsest droonirünnakust Družba naftajuhtmele – ühele peamisele venemaa nafta Euroopasse liikumise marsruudile. Juhet on viimastel nädalatel korduvalt rünnatud.
Okupeeritud Tokmakis tabas Ukraina rünnak Rostovist puhkuselt naasvaid sõdureid vedavaid vene „taksojuhte”. Teatatakse paljudest inimohvritest. Juhtus ka nii, et sündmuskoha lähedal sõitis vene MT-LB üle ühest sõjaväelasi vedanud taksost. Juht ja kaks reisijat hukkusid. Auto soomuki all oli maapinnast kõrgusega kuni 30-50 cm.
Ukraina sõjaväeluure agendid hävitasid Tveri raudteesõlmes olulise infrastruktuuri, teatab RBC-Ukraina. Julge varahommikuse operatsiooni käigus paigutati tsisternvagunite alla lõhkeaineid ja need detoneeriti kaugjuhtimise teel, häirides tõsiselt raudteelogistikat sügaval okupeeritud territooriumil.
Ukraina SBU Alfa Grupp hävitas kõigest nelja päevaga 17 venemaa õhutõrje-, radari- ja elektroonilise sõjapidamise süsteemi, mille väärtus oli üle 250 miljoni dollari. Nimekirjas on 4 Tor-M2, 3 Pantsir-S1, 2 S-300 süsteemi, 1 Buk-M3, S-350 kompleksi 50N6 radar, Kasta-2E2 ja Podljot radarid, Žiteli elektroonilise sõjapidamise süsteem ning nii Nebo-SVU kui ka Nebo-M pikamaa radarikompleksid.
3. Kursk: üks väike Ukraina küla (Bezsalivka) vene piiri ääres Tjotkino linna lähedal, on käinud käest-kätte viimase nädala jooksul. Pigem on tegu hallis alas oleva külaga ja iga kord, kui keegi külla siseneb, siis lipuga lehvitab… muidu rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: vene poole jätkuv tihe konveier ja väikeste üksuste infiltreerumine läbi Ukraina eesmiste positsioonide kipub siin ja seal tulemusi tooma. Jätab küll juba teist päeva siinse rindejoone võimalikud muutused kajastamata ja põhjuseks see, et nende gruppide tabamiste põhjal eip saa veel rindejoone tegelikku muutust kajastada, sest see pole muutunud füüsiliselt. Kõlakad räägivad, et vene poolel olla jälle õnnestunud laiendada pisu Kamjanskes (lõunarinde lääneserval) sillapead.
10. Herson: muutusteta.
11. Sanktsioonid, välisturgude kaotus ja keskpanga baasintressimäära tõus on vähendanud metallurgiatehaste tootmist kogu venemaal. Rosstati andmetel (avaldatud majandusarengu ministeeriumi poolt) langes riigi metallurgiatoodangu maht juulis aastases võrdluses 10,2%. Tootmise langus oli suurim vähemalt sõja algusest saati ja purustas Ukraina sissetungi esimeste kuude antirekordid (-6% juunis 2022). Metallurgiatoodang on olnud kahjumis alates eelmise aasta lõpust: selle tulemuste kohaselt langes see 1,5%. Ja suveks kiirenes see langus peaaegu kolmekordseks.
Tööstuse võtmeettevõtted registreerisid järsu toodangu languse. Magnitogorski tehas, mis on üks suurimaid Euroopas ja suuruselt teine venemaal, teatas teise kvartali tulemuste kohaselt terasetootmise langusest 18% ja malmi tootmise langusest 9%.
Mechel teatas terasemüügi 11% langusest aasta esimesel poolel. Riigi suurim terastorude tootja Pipe Metallurgia Company (TMK) kaotas terastorude müügist 18% ja õmblusteta torude müügist ligi 22%. Jaanuarist juunini teenis TMK 3,2 miljardit rubla suurust puhaskahjumit, Mechel üle 40 miljardi rubla ning MMK ja Severstal registreerisid negatiivse rahavoo vastavalt 4,8 miljardit rubla ja 29,1 miljardit rubla.
„Metallurgia tunneb end väga halvasti,” kirjeldab olukorda majandusteadlane Nikolai Kulbaka: sanktsioonid tabasid venemaa tooraineeksporti ja see mõjutas terasetootjaid. Eelmisel aastal suutsid metallurgid müüa välismaale 20 miljonit tonni terasetooteid – kolmandiku võrra vähem kui enne sõda.
Metalli tarbimine venemaal langeb jahtuva majanduse taustal kahekohalise numbriga, peamiselt ehituses ja masinaehituses, ütleb Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov. Sõja lõpp võib olla ohtlik ka metallurgiaettevõtetele, kuna sel juhul hakkab metalli tarbimine sõjatööstuskompleksis vähenema, märgib Tšernov.
Nõudluse languse ja kallite laenude tõttu on oht, et riigis suletakse täielikult metallurgiatehased, ütles Severstali tegevjuht Aleksandr Ševelev 2025. aasta Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil. Tema hinnangul võivad terasetootjad sel aastal silmitsi seista suutmatusega müüa kuni 6 miljonit tonni terast ehk peaaegu 10% eelmise aasta toodangust.
Siseriiklik metalli tarbimine langeb ja rubla vahetuskursi järsu tõusu tõttu on ekspordimüük muutunud kahjumlikuks, kurtis Ševelev: „Tööstus <…> ei suuda tänapäeval praktiliselt metalltooteid eksportida, sest see on majanduslikult kahjumlik, põhjendamatu.” Tippjuhi sõnul vajavad metallurgiatehased dollari vahetuskurssi 90–100 rubla, samuti keskpanga baasintressimäära langetamist, mis elustaks äritegevuse.
12. vene koolilapsi hakatakse õpetama tähistama tšekistide päeva: riiklikke õpikuid välja andev kirjastus Prosvešenije on lisanud haridusürituste kalendrisse julgeolekutöötaja päeva (20. detsember). Dokumenti, mis sisaldab mitmeid ideoloogiliselt orienteeritud sündmusi, soovitatakse kasutada haridusasutustes.
Lisaks tšekistide päevale lisati nimekirja ka teisi lastele olulisi kuupäevi – okupeeritud Ukraina alade taasühendamise aastapäev venemaaga (30. september), samuti režissööri ja propagandisti Nikita Mihhalkovi sünnipäev: 21. oktoobril 2025 saab ta 80-aastaseks. Muuhulgas on kalendrisse lisatud võidupüha Kulikovo väljal (21. september), ülemaailmne vaimse tervise päev (10. oktoober) ja rahvusvaheline pimedate päev (13. november).
Need uuendused täiendavad haridusministeeriumi varasemaid algatusi. Seega koostas ministeerium eelnevalt muusikatundides õppimiseks isamaaliste laulude nimekirja. See sisaldab Oleg Gazmanovi, Jaroslav Dronovi (šamaan) ja Denis Maidanovi esitatud kompositsioone. Ministeerium selgitas, et sellised meetmed aitaksid kaasa koolilaste vaimsele ja moraalsele haridusele.
Samal ajal soovitas presidendi inimõiguste nõukogu liige eva merkatšova viia koolilapsi ekskursioonidele eeluurimisvanglatesse, politseijaoskondadesse ja kohtuistungitele. Tema sõnul tuleks see teismelistele kasuks, sest elavad näited on paremad kui kuivad loengud koolides.
13. Võitluses nende vastu, keda Donald Trump peab oma vaenlasteks, pani riikliku luure direktor Tulsi Gabbard toime teo, mis võib olla raske kuritegu. CIA töötajate vallandamise väljakuulutamisega avalikustas ta ka agendi nime, kes oli varem salaja venemaal töötanud. Eelmisel nädalal võttis Gabbard 37 praeguselt ja endiselt luureohvitserilt salajasele infole ligipääsuloa, mis on agentuuri töö tegemiseks hädavajalik. Enamik nimekirjas olevatest isikutest kas hindas venemaa sekkumist 2016. aasta USA presidendivalimistesse, mille Trump esimest korda võitis, või allkirjastas 2019. aastal kirja, milles nõuti tema umbusaldamist. Gabbard ei teadnud, et üks ametnikest oli salajane, ütles nimekirja tagajärgedega kursis olev isik ajalehele Wall Street Journal. Kolm teist ütlesid ajalehele, et Gabbard ja tema töötajad ei konsulteerinud nimekirja koostamisel CIA-ga.
CIA ohvitser, kelle luba eelmisel nädalal tühistati, on agentuuri pikaajaline venemaa spetsialist. Salajase ametniku või luureagendi identiteedi avalikustamine on Ameerika Ühendriikides raske kuritegu, kuigi pole selge, kas see kehtib teavet avaldava asutuse või nimekirja kantud nime enda kohta, märgib ajaleht Journal. CIA sai nimekirja eelmisel õhtul, ütlesid kaks allikat, kuid ei teadnud, et Gabbard selle oma sotsiaalmeedia kontol postitab.
Tark riikliku luure direktor konsulteeriks enne salajase ametniku avalikustamist CIA-ga, ütles Larry Pfeiffer, endine CIA tegevdirektor, kes vastutas operatsioonide, personali ja eelarve eest. See võib ohustada CIA varjamisprotseduure ja suhteid välisriikide valitsustega. Kogemata salastatuse kaotanud CIA ametnik teenis erinevatel luure ametikohtadel enam kui 20 aastat ning oli aastatel 2014–2017 venemaa ja Euraasia ekspert riiklikus luurenõukogus. Sel aastal esines ta salastatud luurekonverentsil, kus teda tutvustati CIA Euroopa ja Euraasia missioonikeskuse kõrgeima ametnikuna.
Trump peab vaenlaseks igaüht, kes on minevikus tema vastu tegutsenud, isegi teenistusülesannete täitmisel. Pärast Valgesse Majja naasmist on ta näiteks rünnanud advokaadibüroosid, mis olid seotud temaga seotud kohtuasjadega, mis ei olnud tema poolel, samuti CIA ja FBI ametnikke, kes uurisid venemaa sekkumist valimistesse.
Juulis esitas Gabbard Trumpile Ovaalkabineti kohtumisel 37 sellise töötaja nimekirja ja president ütles, et need, kes on endiselt valitsusteenistuses, tuleks vallandada, ütles WSJ-le kohalviibinud riikliku luure direktori kantselei ametnik. Nende inimeste loa tühistamise teatades kirjutas Gabbard, et ta tegutseb Trumpi juhiste kohaselt.
14. USA president Donald Trump väljendab kasvavat frustratsiooni Ukraina sõja lahendamise edusammude puudumise pärast ning on valmis peaaegu igasugustel tingimustel rahuleppega nõustuma, teatab Atlantic, viidates ametnike seas olevatele informeeritud allikatele. Väljaande andmetel on Trump eraviisilistes vestlustes korduvalt öelnud, et Ukraina ja Euroopa liitlased peaksid konflikti lõpetamiseks leppima mõne territooriumi kaotusega. „Ta lihtsalt tahab, et see lõppeks. Teda peaaegu ei huvita, kuidas,” tsiteerib väljaanne anonüümset USA valitsusametnikku.
Trumpi diplomaatiline tegevus – sealhulgas kohtumine putiniga Alaskal 15. augustil ja erisaadik Steve Witkoffi kõnelused Moskvas – ei ole andnud käegakatsutavaid tulemusi. Väljaanne kirjutab, et algselt optimistlikud Euroopa ametnikud tunnistavad nüüd suletud uste taga saavutatud kokkulepete mõistmisel „segadust”.
Atlanticu allikate sõnul on peamine probleem endiselt Ukraina julgeoleku ebakindlus. Washington kaalub vaid piiratud garantiisid – luureandmete jagamise jätkumist ja võimalikku õhutõrjeabi –, kuid ei anna selgeid lubadusi. Samal ajal on Trump ettevaatlik USA sekkumise suurendamise suhtes, kartes kaotada radikaalsete vabariiklaste toetust.
Euroopa ametnikud märgivad, et venemaa nõudmised on sõja algusest saadik jäänud praktiliselt samaks: Krimmi ja Donbassi kontrolli de jure tunnustamine vastutasuks sümboolsete järeleandmiste eest. Kiiev ja Brüssel sellega ei nõustu. Samal ajal oli väljaande andmetel Alaskal toimunud kohtumine putini jaoks propagandavõit, mis võimaldas sõda venemaa ühiskonnale õigustatuna esitleda.
Vaatamata käimasolevatele läbirääkimistele on rahulepingu väljavaated endiselt ebaselged. Nagu Atlantic märgib, on Trump, kes algselt lubas rahu 24 tunniga, nüüd lõksus soovi vahel konflikt kiiresti lõpetada ja soovimatusega võtta uusi kohustusi.
15. Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa on avaldanud oma arvamust Washingtoni poliitika kohta, nimetades USA presidenti Donald Trumpi nõukogude või venemaa agendiks. „USA uus administratsioon on strateegiliselt eelistanud venemaa Föderatsiooni,” ütles de Sousa kõneledes Castelo de Vide’is (tsiteeris Euronews).
Ta tõi näiteks Washingtoni regulaarsed ähvardused venemaa vastu uute sanktsioonidega, mida pole praktikas kunagi ellu viidud, hoolimata venemaa jätkuvast agressioonist. Portugali juht kritiseeris ka Trumpi lähenemist läbirääkimisprotsessile, märkides, et Ameerika president püüab küll mängida vahekohtuniku rolli, kuid peab samal ajal läbirääkimisi ainult ühe meeskonnaga. De Sousa sõnul peavad Kiiev ja Euroopa riigid peale suruma seisukoha, et tagada oma osalemine läbirääkimistel.
Portugali president selgitas seda olukorda asjaoluga, et Euroopa on vähendanud Trumpi ja trumpismi tähtsust ning uue võimu tasakaalu loomisega pärast viimaseid USA valimisi.
Kriitika tuli Trumpi arvukate avalduste ajal konflikti lahendamise ajakava kohta. Viimastel kuudel on Ameerika juht korduvalt oma ajaraami muutnud: esialgselt 50 päevalt juuli keskpaigas 10 päevani kuu lõpus ja seejärel nädalale või kahele augustis. 21. augustil ütles Trump, et järgmise kahe nädala jooksul selgub, kas edasiminek on võimalik, ähvardades taktikat muuta, kui sõda jätkub.
27. augustil kinnitas Ameerika president oma valmisolekut kaaluda tõsiseid meetmeid, sealhulgas sanktsioone ja kõrgeid tariife, mis lähevad nii venemaale kui ka Ukrainale kalliks maksma, kui ta pole konflikti lahendamise tempoga rahul. Samal ajal pole varem lubatud meetmeid ellu viidud – Washington selgitab seda vajadusega säilitada ruumi diplomaatiale.
Njah, saan vaid nõustuda selle piltliku iseloomustusega ja eks see julgus saab peatselt tasutud suurte tollitariifidega aga julgus ongi see, kui ei kardeta sellest tulenevaid katsumusi… eks näis, kuidas Portugali valitsus asja siluma hakkab…
16. Politico, viidates viiele Euroopa diplomaadile: Euroopa juhid kaaluvad Ukraina ja venemaa vägede vahelise 40-kilomeetrise puhvervööndi loomist võimaliku rahulepingu osana. Politico andmetel on puhvervöönd üks mitmest ettepanekust, mida sõjaväe- ja tsiviilametnikud arutavad sõjajärgseks lahendamiseks või relvarahu saavutamiseks Ukrainas. Riikide vahel puudub aga üksmeel selles, kui sügav selline tsoon peaks olema, ja pole selge, kas Kiiev sellega nõustuks, kuna see hõlmaks potentsiaalseid territoriaalseid järeleandmisi. Diplomaatide sõnul ei ole Ameerika Ühendriigid nendes aruteludes veel osalenud.
Kuid asjaolu, et ametnikud kaaluvad Ukraina territooriumi sulgemist hapra rahu tagamiseks, on märk NATO liitlaste meeleheitest, märgib väljaanne. „Nad haaravad õlekõrrest,” ütleb endine USA kaitseministeeriumi Pentagoni kõrge ametnik Jim Townsend. „venelased ei karda eurooplasi. Ja kui nad arvavad, et paar Briti ja Prantsuse vaatlejat takistavad neil Ukrainasse sissetungi tegemast, siis nad eksivad,” lisab ta. „Piiril on suur ajalooline tähtsus. Euroopa diplomaadid ei võrdle seda Põhja- ja Lõuna-Korea vahelise rangelt valvatud piiriga, mis tehniliselt on endiselt sõjas. Nad võrdlevad seda pigem Saksamaa jagamisega külma sõja ajal.”
Mis puutub puhvervööndi jälgimiseks vajalike vägede arvu, siis ametnikud arutavad numbreid 4000 kuni 60 000 rahuvalvajat. Ükski riik pole aga ametlikku lubadust andnud. USA president Donald Trump on juba tagasi lükanud Ameerika vägede viimise võimaluse. „NATO tegutseb juba praegu 300 000-mehelise reageerimisväe ettevalmistamise nimel, et kaitsta alliansi idatiiba tulevase venemaa rünnaku eest. Igasugune rahuvalvevägi täidaks kahetist rolli, patrullides demilitariseeritud tsooni lähedal ja samal ajal Ukraina vägesid välja õpetades,” ütlesid kaks diplomaati.
Käimas on ka arutelud tegevusreeglite, võimalike eskalatsioonistsenaariumide ja kolmandate riikide rolli üle, kui kreml on NATO kohaloleku vastu. Kahe Euroopa ametniku sõnul moodustavad välisvägedest tõenäoliselt suurema osa Prantsuse ja Briti väed ning nad kutsuvad teisi liitlasi üles pakkuma sõjalist tuge. Samal ajal on Poola ja Saksamaa vägede Ukrainasse saatmise vastu, kartes, et see muudaks nad venemaa rünnaku suhtes haavatavaks.
Euroopa riigid peavad Washingtoniga läbirääkimisi satelliitjärelevalve ja õhutoetuse pakkumise üle. Ameerika Ühendriigid, kellel on selles valdkonnas suurimad tehnilised võimalused, võiksid mängida võtmerolli venemaa lepingute järgimise jälgimisel. Pentagoni kõrgemad ametnikud on juba oma Euroopa kolleegidele öelnud, et Ameerika Ühendriikidel oleks Ukraina julgeolekugarantiides minimaalne roll, vahendab Politico. „Kõik ootavad, et USA kaitseministeerium selgitaks, kui kaugele nad on valmis minema, ja laseks eurooplastel oma kaarte näidata,” ütles üks Euroopa ametnik.
17. Lühiuudised
Armeenia võib lahkuda Euraasia Majandusliidust (EAEU), ütles peaminister Nikol Pašinjan. Tema sõnul on selline stsenaarium tõenäoline, arvestades vabariigi soovi Euroopa integratsiooni järele. „Me mõistame, et samaaegne liikmelisus Euroopa Liidus ja EEAÜs on võimatu. Kui saabub lõpliku valiku hetk, teeme sobiva otsuse,” ütles Pašinjan.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz lükkas ümber Zelenski ja putini peatse kohtumise võimaluse, nimetades ilmselgeks, et tippkohtumist ei toimu – vaatamata Trumpi ja putini varasematele vihjetele. Trump väidetavalt loobub, jättes läbirääkimiste korraldamise Ukraina ja venemaa hooleks.
USA on heaks kiitnud potentsiaalse 825 miljoni dollari suuruse relvamüügi Ukrainale, mis hõlmab kuni 3350 laiendatud ulatusega ründemoona (ERAM) ja navigatsioonisüsteeme. Tehingu, mida toetavad Taani, Holland, Norra ja USA rahastus eesmärk on tugevdada Ukraina enesekaitse- ja piirkondlikke julgeolekuvõimeid.
Kaks kolmandikku ameeriklastest on Ukraina ja venemaa vahelise rahulepingu võimalikkuse suhtes pessimistlikud (67%), lootusrikkad on vaid 31%. Enamik näeb konflikti ummikseisus olevat (66%), samas kui vaid 10% ütleb, et Ukraina on võitmas. Enamust (52%) pooldab Ukraina toetamist kaotatud territooriumi tagasinõudmisel – isegi kui see tähendab pikaajalist sõda –, samas kui 45% eelistab konflikti kiiret lõpetamist, isegi kui Ukraina peab maad loovutama.
NYT: vene droonid jälgivad USA ja NATO relvavarustusmarsruute Ida-Saksamaal. Vastuseks valmistab Berliin ette seadusemuudatusi, mis annaksid sõjaväele õiguse baaside lähedal droone alla tulistada.
Reuters teatas, et diplomaatilise kogemuseta Witkoff rikkus standardprotokolli, ilmudes Moskva kohtumisele ilma välisministrita – ja jäi ilma putini täpsete ettepanekute protokollita, viidates Trumpi administratsiooni allikale. Agentuuri allika sõnul muutis see Witkoffi diplomaatilised pingutused kaoseks.
Politico, viidates mitmele Euroopa ametnikule: Euroopa Komisjon töötab välja mehhanismi, mis võimaldaks peaaegu 200 miljardi euro väärtuses külmutatud venemaa varasid üle kanda spetsiaalsesse fondi ja kasutada neid Ukraina sõjajärgseks ülesehitamiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
