Sõja ülevaade: 1282. päev – Kiiev laussajus
Avaldatud: 28 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. august 2025:
raha on tähtsam kui elud (p17), Kiiev laussajus ja kaks vene poole edenemist rindel.
1. Suur rünnak Kiievile, on hukkunuid.
2. Krimmis väga palav ja järgmine naftatehas pihta sai.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: keskmises lõigus vene pool edasi sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: samm edasi Toretkist läänes.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus konstateeris, et venemaa majanduskasv on peaaegu täielikult peatunud.
12. 516 miljonit eurot päevas. venemaa sõjakulutused püstitasid uue rekordi.
13. Orban kaebas Euroopa Nõukogu kohtusse seoses venemaa külmutatud varade tulude Ukrainasse ülekandmisega.
14. „Riigi huvides.” venemaa ülikoolide lõpetajaid tahetakse sundida riiklikel ülesannetel töötama.
15. Google väidab, et Google Meeti probleemid venemaal ei ole seotud sisemiste tõrgetega.
16. venemaa naftafirmadel on probleeme ekspordiga läbi Läänemere peamise sadama.
17. Lääne ettevõtted rahastavad venemaa sõda Ukraina vastu läbi maksude, mida nad venemaal maksavad.
18. Lühiuudised
139 vene poole rünnakut ja langust täheldas kõigis sektorites pisu. Küll kasutati mitmes kohas nii tanki kui soomukit rünnakutel, mis ka nende tabamise tõi. Pommitamine tõusis tagasi uuele tavapärasele tasemele. Kui olukord Pokrovski ümber on tänu tõusnud Ukraina aktiivsusele paranenud, siis pisu kehvem on nii Kupjanski kandis, Toretski juures kui lõunarinde idaserval, kus vene pool kipub tasapisi edenema aga läbimurdeid saanud pole. Pisu siiski panustab viimasel poolel aastal tõusnud Ukraina panusele rajamaks kaitseliine varasemast rindejoonest kaugemal ja ikka mitmekihiliselt ning uute liinideni pole veel vene pool jõudnud.
Ikka suurema vene poole pealetungi ootel, sest seda senist küll päris tihedat jalaväekonveierit eip pealetungiks nimetada saa, vist kolm nädalat kolmest kuust nüüd möödas vene kindralite lubadusest tuua tulemused koju ehk siis miskit enamat ootab.
1. Umbes kell 5 hommikul avaldati operatiivinfo Kiievi vaenlase ühendrünnaku (droonid ja raketid) tagajärgede kohta: kolm hukkunut, sealhulgas laps, on vigastatuid ja see arv kasvab.
Darnitski rajoon: kahjustused vähemalt 6 kohas. Sealhulgas märkimisväärsed kahjustused 5- ja 16-korruselistele elamutele. Hävingu on märkimisväärne, päästeoperatsioon on käimas. Kahjustada sai ka eramu. Lisaks sai kahjustada lasteaed.
Dniprovski rajoon: 25-korruseline elamu sai kahjustada, hoovides olevad eraautod said kahjustada. Kontorihoones puhkes tulekahju.
Solomenski rajoon: eramu sai kahjustada.
Ševtšenkivski rajoon: kahjustusi vähemalt kolmes kohas. Nende hulgas sai kahjustada ka büroohoone.
Hiljem teatas KGVA, et vigastatute arv on kasvanud 12-ni, sealhulgas lapsed ja teismelised. Hiljem teatas Klitško 18 vigastatust ja kaubanduskeskusest Kiievis.
Lisaks operatiivinfo kohaselt hukkus vähemalt kolm Kiievi elanikku ja 24 vigastatut said erineva raskusastmega vigastusi. Hukkunute seas on 14-aastane tüdruk. Vigastatute seas on vähemalt viis last vanuses 7–17 aastat.
Uuendatud: Klimenko sõnul on pealinna rünnaku hukkunute arv tõusnud neljani. Klimenko tsitaat kell 6.22: „Praeguseks on neli surnut, sealhulgas kaks last, ja üle 20 haavatu. Teeme ühes asukohas koostööd riikliku hädaolukordade teenistuse esimehega. Otsingu- ja päästeoperatsioonid on aktiivses faasis. Operatiivne olukord muutub dünaamiliselt. Kaasame tulekahjude kustutamiseks riikliku hädaolukordade teenistuse lennuväe.”
28. augusti öösel teatas Ukrzaliznytsja rongide hilinemistest, mis olid tingitud vaenlase ulatuslikust rünnakust ja elektrikatkestusest Vinnõtsja oblasti raudteetaristus.
vene armee ründas kolmapäeva õhtul Kupjanskis kamikaze drooniga kiirabiautot, vigastades kahte inimest.
2. Plahvatused Simferoopoli ja okupeeritud Krimmi kohal. Samal ajal on mehitamata õhusõidukite oht laienenud Voroneži, Saratovi ja Volgogradi oblastisse.
Okupeeritud Krimmis on käimas ulatuslik kamikaze-droonirünnak, mis ulatub Sakõst Sevastoopolini ning Bahtšisarai, Simferoopoli ja Ai-Petri suunas. Õhutõrje on suunatud arvukate sihtmärkide, sealhulgas vähemalt viie reaktiivmootoriga drooni vastu. Mitmes kohas on teatatud plahvatustest.
Rünnati Samaras asuvat Kuibõševi naftatöötlemistehast. Esimene saabunud video näitab mitut plahvatust ning suurt suitsusammas ja tuld.
426. mehitamata õhusõidukite pataljon Krasnes Hersonis hävitas drooniga venemaa Grad BM-21 55 km kaugusel Ukraina kontrolli all olevast territooriumist.
Eile öösel Komi Vabariigis süütasid partisanid Sõktõvkari depoos venemaa Raudteede veduri. Nad lõhkusid TEP 70 nr 455 akna ja viskasid sisse Molotovi kokteili.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene väed said edasi Borivska Andrijivka lähedal sektori keskmises osas. Kui palju, on veel teadmata, sest märgitud kohas lasti ära suurem kogus vene laskemoona ehk siis kuskil eesmistest possadest piisavalt kaugel taga pool.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kuna Katerõnivkas on näha venemaa lipu heiskamist, siis Katerõnivkas ja Štšerbõnivkas asuvad Ukraina üksused taanduma ning liikuma veehoidlast põhja poole. Ala kaotust oli juba mitu nädalat eeldada, sest paisveekogu ahendas logistikamarsruute Ukraina eesmise liini toetamiseks aga ka üksuste roteerimiseks. Lisaks oli viimaseks punktiks paisveekogust idas Eks ootab vene poole ametliku teadet peatselt, et Toretsk on nende kontrolli all.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majanduse 2023.–2024. aasta sõjaline buum on lõpuks läbi. 2025. aasta juulis riigi majanduskasv praktiliselt peatus: selle määr oli aastane 0,4%, teatas majandusarengu ministeerium kolmapäeval. Võrreldes juuniga (1%) aeglustus majanduskasv 2,5 korda ja võrreldes eelmise aasta detsembriga (4,5%) 11 korda. Tööstus oli stagnatsiooni äärel – kasv oli 0,7%. Ja tööstusharud, mis eelmisel aastal kiiresti kasvasid, libisesid sügavasse majanduslangusesse. Rõivatootmine kukkus kokku 7%, mööblitootmine 12%, elektriseadmete tootmine 6,5%. Metallurgia langus kiirenes 10,2% -ni. Toiduainete tootmine langes jaanuaris-juulis 1,1% ja kaubavedu 1,5%. Isegi sõjatööstuskompleksis (valmis metalltoodete, arvutite, elektroonika ja optika tootmine) langesid kasvumäärad 3,5–5 korda.
„Majandus hakkab selgelt kannatama sõja ajal kogunenud tasakaalustamatuse tõttu,” ütleb Capital Economicsi arenevate turgude vanemökonomist Liam Peach. Üle 20 triljoni rubla (220 miljardi euro), mille riik sõjaväele, alltöövõtjatele ja kaitsetehastele jagas, lõi rikkuse illusiooni. Kuid hind on tulnud inflatsiooni hüppe, intressimäärade tõusu ja ettevõtetele kasvavate probleemide näol.
Majandus on nüüd „languse äärel”, märgib Oxford Economicsi arenevate turgude juhtivökonomist Tatjana Orlova. Kui kreml otsustab sõda pikendada, võivad tema arvates „täiendavad karmid sanktsioonid”, mis tõenäoliselt on suunatud energiasektorile, vallandada majanduslanguse.
Venemaa majandusarengu ministeerium, mis algselt ootas sel aastal SKP kasvu 2,5%, on langetanud oma prognoosi 1,5%-ni. IMF ennustab venemaa majanduse aeglustumist 0,9%-ni võrreldes aasta varasema 4,3%-ga, samas kui Kõrgema Majanduskooli küsitletud majandusteadlased ennustavad aeglustumist 1,2%-ni. Keskpank ennustab sel aastal 1–2% ja järgmisel aastal vaid 0,5–1,5% majanduskasvu.
Majanduse stimuleerimiseks kasutatud ülejäägid hakkavad otsa saama, ütleb majandusteadlane Vladislav Inozemtsev. Sõjatööstuse edasiseks toetamiseks peavad võimud tõstma makse ja eemaldama ressursse tsiviilsektorist ning see aeglustab kasvu, selgitab ta. „Majandus võib 2025. aastal langeda ja tõenäoliselt langebki,” ütles Inozemtsev Moscow Timesile. „Isegi aasta alguses polnud majanduskasvuks mingeid tegelikke põhjuseid.”
12. venemaa eelarve sõjalised kulutused 2025. aasta esimesel poolel püstitasid uue absoluutse rekordi – 8,484 triljonit rubla (93 miljardit eurot), selgub Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Janis Kluge arvutustest, mis põhinevad rahandusministeeriumi andmetel. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenesid kulutused armeele ja relvatootmisele 31%; võrreldes 2023. aasta jaanuari-juuni ajaga – 95% ja võrreldes sõja esimese aastaga – kolm korda, selgub Kluge arvutustest.
Keskmiselt sõi „sõjamasin” kuus 1,4 triljonit rubla (15 miljardit eurot) ja päevas 46,9 miljardit rubla (516 miljonit eurot) – summa, mis ületas vaeste venemaa piirkondade aastaeelarveid (28,8 miljardit rubla Kalmõkkias, 30,5 miljardit rubla Karatšai-Tšerkessis, 42,7 miljardit rubla Altai Vabariigis). Ka riigikassa sõjaliste kulutuste osakaal purustas rekordi: eelmisel aastal oli see 35%, sel aastal esimeses kvartalis 41,2% ja teise kvartali lõpus 39,8%. Eelarve tuludest läks jaanuaris-märtsis sõjale 50,1% ja juuni lõpuks 48,2%. Teisisõnu, valitsus kulutas iga teise maksumaksjatelt föderaalkassasse kogutud rubla armeele ja relvade ostmiseks.
Kluge hinnangul on venemaa sõjalisest eelarvest ligi kaks kolmandikku (62%) salastatud: kuue kuuga kulutati avalikele kaitsekulutustele 3,203 triljonit rubla ja varjajatult 5,281 triljonit rubla. Aasta jooksul suurenes salajane eelarve 41% ja võrreldes sõja esimese aasta jaanuari-juuni ajaga suurenes see peaaegu 4 korda. Aastatel 2022–2024 kulutas valitsus armee ja riigikaitse tellimustele üle 20 triljoni rubla. Ja 2025. aasta eelarves oli „riigikaitse” punktis veel 13,5 triljonit rubla – 30% kõigist kuludest ehk rekordiline osakaal pärast Nõukogude Liitu.
Võttes arvesse „riigi julgeoleku” punkti, mis hõlmab siseministeeriumi, venemaa rahvuskaardi, uurimiskomitee ja eriteenistuste eelarveid, eraldati julgeolekujõududele umbes 40% riigikassa kuludest ehk 8% SKP-st. Kuid tegelik summa on veelgi suurem, ütles valitsusallikas Reutersile.
Isegi kui Ukraina rahuläbirääkimised on edukad, ei plaani kreml 2026. aastal sõjalisi kulutusi kärpida, ütles agentuuri allikas: „Meil on ikkagi vaja toota mürske ja droone, kuigi veidi väiksemas mahus. Vastasseis jätkub, armee ja relvakulutused on suuremad, sest ka Lääs suurendab neid.”
Kui sõjategevuse aktiivne faas lõpeb, võidakse sõjalist eelarvet alates 2027. aastast vähendada, kuigi me ei tohiks oodata vähenemist tasemele, mis oli enne 2022. aastat, rõhutas Reutersi allikas.
13. Ungari valitsus eesotsas peaminister Viktor Orbániga on esitanud Luxembourgis asuvale Euroopa Liidu Üldkohtule hagi Euroopa Liidu Nõukogu otsuse vastu suunata külmutatud venemaa varadest saadav tulu Ukraina vajadusteks. Sellest teatas Portfolio. Väljaande andmetel esitati hagi juba juulis ning esmaspäeval, 25. augustil võttis ELi kohtuorgan juhtumi ametlikult menetlusse.
Ungari valitsus vaidlustab otsuse, mis näeb ette Kiievile 3–5 miljardi euro ülekandmist aastas – see on summa, mille Brüsseli hinnangul Euroopa jurisdiktsioonides asuvad külmutatud venemaa varad sisse toovad. Kohtuprotsess on juba alanud, kuid selle edasine menetlusgraafik on veel teadmata. Nagu Portfolio märgib, võib protsess venida aastaid.
Hagi esitamise ametlik põhjus oli see, et otsus tehti ilma Ungari osaluseta. Budapest on järjekindlalt keeldunud Ukrainale sõjalise abi andmisest ning Ungari võimude sõnul ignoreeriti tema seisukohta. EL lähtus asjaolust, et venemaa varadest saadava tulu kasutamiseks ei ole ühehäälsust vaja, kuna me ei räägi liidu eelarvevahenditest. Ungari peab seda lähenemist EL-i lepingutes sätestatud menetlusnormide rikkumiseks.
Pinge Kiievi ja Budapesti vahel süvenes pärast Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avaldusi Družba naftajuhtme kohta. Varem vihjas ta, et selle toimimine sõltub Ungari seisukohast Ukraina EL-iga ühinemise suhtes. Peaminister Viktor Orbán pidas seda ähvarduseks ja teatas, et väljapressimine ja rünnakud torujuhtme vastu ei too Kiievile kohta Euroopa Liidus. Samuti ähvardas ta Ukraina poolt pikaajaliste tagajärgedega. Ungari välisminister Peter Szijjártó kutsus omakorda Zelenskit üles mitte ohustama riigi energiajulgeolekut.
Orbán on järjekindlalt olnud Ukraina EL-i liikmelisuse vastu. Lisaks blokeerib ta regulaarselt Kiievi toetamisele suunatud EL-i algatusi ja püüab takistada venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamist, mis nõuavad kõigi liidu liikmesriikide ühehäälset otsust.
14. Riigiduuma töö-, sotsiaalpoliitika ja veteranide asjade komisjoni esimees jelena tsunaeva tegi ettepaneku laiendada ametite nimekirja, mille puhul on pärast ülikooli lõpetamist kohustuslik minna tööle riigi poolt suunatud töökohale. See nimekiri võib hõlmata IT-spetsialiste, insenere ja õpetajaid. Selline samm tõstab paljude ametite prestiiži ja võimaldab meil luua tööhõivesüsteemi, mis arvestab piirkondade vajadustega, ütles tsunajeva Abzatsile. Saadik märkis ka, et kui riik võtab enda kanda lõpetajate kvalifikatsiooni parandamise kulud, muutub programm noorte spetsialistide jaoks atraktiivsemaks. Samal ajal rõhutas saadik, et lähenemisviis peaks olema terviklik ega tohiks rikkuda isiklikke õigusi, vaid töötama riigi huvides.
Kohustuslik tööle suunamise küsimus pole esimene kord, kui seda arutatakse. Seega plaanib tervishoiuministeerium alates 1. märtsist 2026 viia kõik meditsiiniülikoolide ja -kolledžite eelarvelised kohad sihtotstarbeliste kohtade kategooriasse. Lõpetajad, kes keelduvad töölt maha võtmast, peavad riigile hüvitama õppemaksu kolmekordse summa. Ministeerium selgitas, et sihtkokkuleppe rikkumise korral tagastab üliõpilane eelarvekulud ja maksab lisaks kahekordse trahvi.
Haridus- ja teadusministeerium valmistab samuti ette oma reformi. Selle juht valeri falkovi sõnul on kavas muuta ülikoolide tasulise vastuvõtu süsteemi, nii et see vastaks paremini riigi ülesannetele ja arvestaks kodanike huvidega. Uus mudel eeldab tasulise hariduse vastuvõtu täpsemat reguleerimist, eriti sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnas, kus otsus jäeti varem täielikult ülikoolide otsustada. Lisaks muutub vastuvõtukontrolli arvude jaotamise mehhanism. „Saame liikuda täiesti konkurentsitihedast olukorrast kohanemisvõimelisema mudeli poole, kus vähemalt 50% kohtadest loob ülikool ilma konkursita otsese riikliku ülesandena,” selgitas falkov.
15. Google on kommenteerinud ulatuslikke häireid Google Meet videokonverentsiteenuse töös venemaal. Vastuseks RBC päringule välistas ettevõte kategooriliselt sisemiste tehniliste probleemide võimaliku põhjusena. „Oleme teadlikud probleemidest kasutajate juurdepääsuga Google Meetile venemaal; see ei ole seotud Google’i poolel esinevate tehniliste probleemidega,” rõhutas korporatsiooni pressiteenistus.
Downdetectori andmetel tekkisid Google Meeti töös venemaal raskused 27. augustil. See on teine selline intsident nädala jooksul. Kella 22.40 seisuga Moskva aja järgi registreeriti üle 1600 kaebuse, mille tipphetk oli kell 12.15 Moskva aja järgi. Kasutajad teatasid veebisaidi ja rakenduse avamise võimatusest ning kõnede katkestustest. Sarnaseid probleeme täheldati varem 22. augustil. Samal ajal jätkas Google Meet väljaspool venemaad tavapärast tööd. Roskomnadzor teatas, et tal pole häiretega mingit pistmist. Teenus saavutas venemaal populaarsuse pärast seda, kui Roskomnadzor piiras 13. augustil Telegramis ja WhatsAppis kõnesidet ettekäändel „pettuste ja sabotaažitegevuse vastane võitlus”. Selle taustal tõusis Google Meet allalaadimiste arvu poolest üheks liidriks ning kasutajad märkisid arvustustes, et valisid platvormi, et vältida riikliku sõnumitooja Maxi installimist.
Vastuseks ähvardas Riigiduuma Google Meeti blokeerida. Infopoliitika komitee aseesimees andrei svintsov teatas, et kõigi vajalike tehnoloogiate ja teenuste impordi asendamine kaitseb venelasi lääne luureagentuuride eest ja toetab samal ajal siseriiklikke arenguid.
Eksperdid juhivad aga tähelepanu sellele, et just Maxi sõnumitooja tekitab privaatsuse osas kõige rohkem küsimusi. Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarev juhtis tähelepanu asjaolule, et rakenduse privaatsuspoliitikas on sõnaselgelt sätestatud võimalus edastada kasutajaandmeid FSB-le, siseministeeriumile, föderaalsele maksuteenistusele ja venemaa Pangale.
GitHubi analüütikud, kes uurisid Max APK faili, leidsid, et rakendusel on juurdepääs enamikule seadme protsessidele, see kogub asukohateavet, installitud programmide täielikku loendit ning on võimeline salvestama ka heli-, video- ja tekstiandmeid.
16. venemaa naftakompaniidel on raskusi nafta ekspordiga Ust-Luga sadama kaudu, mis on Baltimaade suurim ja üks Euroopa suurimaid. Bloomberg teatab meretranspordi statistikale viidates, et 24. augustil lõppenud nädalal laaditi Ust-Lugas ainult 2 naftatankerit, võrreldes 4-ga nädal varem ja 6-ga ajavahemikul 10.–17. augustini. Sadamas, kust saab päevas välismaale eksportida kuni 700 tuhat barrelit, on probleeme droonide rünnakutega Družba naftajuhtmele, mis pumpab toornafta eksporditerminalidesse. Droonirünnakud tabasid nii torujuhet ennast kui ka Unetša naftapumplat Brjanski oblastis, mille kaudu transporditakse kümneid miljoneid tonne toornafta Lääne-Siberist venemaa Föderatsiooni Euroopa ossa. Reutersi andmetel oli sadam sunnitud peatama poole oma ekspordivõimsusest. Bloomberg märgib, et eksporditav nafta võib endiselt tulla Ust-Luga hoidlatest.
Võttes arvesse probleeme India turul, kus riiklikud rafineerimistehased on Donald Trumpi administratsiooni surve tõttu vähendanud venemaa barrelite ostmist, on venemaa naftaeksport Bloombergi arvutuste kohaselt nädalaga langenud 300 000 barreli võrra päevas. Kahe nädala jooksul on naftatootjad kaotanud ligi 20% ekspordimahtudest ehk 600 000 barrelit päevas: 17.–24. augustini eksportisid tankerid meresadamatest 2,72 miljonit barrelit päevas, võrreldes 3,33 miljoniga 3.–10. augustil.
Hiina suurendas juulis ja augustis venemaalt ostetud naftat ligi 20%, samas kui eksport Indiasse langes 30%. Kokku müüsid naftatootjad eelmisel nädalal Aasia klientidele 2,62 miljonit barrelit päevas, võrreldes juuli lõpu 2,82 miljoniga. Türgi on hakanud ostma rohkem barreleid – Bloombergi arvutuste kohaselt 370 tuhat päevas ehk ligi kahe aasta suurim kogus. Lisaks on nafta voog Süüriasse muutunud regulaarseks: eelmisel nädalal oli see 70 tuhat barrelit päevas.
Bloombergi arvutuste kohaselt langesid venemaa naftaekspordi tulud nädalaga 110 miljoni dollari võrra 1,11 miljardi dollarini ja muutusid üheks madalamaks sel aastal. Naftatootjad said vähem tulu vaid kaks korda – juuni alguses, kui hinnad järsult langesid, ja veebruari alguses, kui tormid halvasid suurte sadamate töö.
Nii ekspordimahtude langus kui ka edasine hinnalangus avaldasid mõju, märgib Bloomberg: Uurali nafta barrel langes Läänemere sadamates nädalaga 0,3 dollarit ja Musta mere sadamates 0,1 dollarit, vastavalt 54,88 ja 55,43 dollarini.
17.2024. aastal maksid välismaised ettevõtted venemaal vähemalt 20 miljardit dollarit makse. Newsweeki teatel oleks sellest summast piisanud miljoni vene sõduri palkade maksmiseks. Väljaanne viitab B4Ukraine grupi ja Kiievi Majanduskooli Instituudi (KSE) eksklusiivsetele andmetele. Arv 1 miljon sõdurit arvutati aruande põhjal, milles öeldi, et Kemerovo oblastis teenivad vene sõdurid lepingu kohta 18 400 dollarit.
Alates Ukraina täiemahulise sõja algusest on välismaised ettevõtted maksnud venemaale üle 60 miljardi dollari makse – see on pool ainuüksivVenemaa 2025. aasta sõjalisest eelarvest.
Suurimate maksumaksjate hulgas 2024. aastal:
→ Austria Raiffeisen Bank – 402 miljonit dollarit;
→ Hiina autotootja Chery Automobile – 222 miljonit dollarit;
→ rahvusvaheline tubakafirma Philip Morris International – 220 miljonit dollarit;
→ Jaapani tubakafirma Japan Tobacco International – 182 miljonit dollarit;
→ Prantsuse jaemüüja Leroy Merlin – 128 miljonit dollarit.
Enamik neist ettevõtetest tegutseb Ukrainas.
Välismaiste ettevõtete kohalolek venemaa turul ei ole mitte ainult G7 ja liitlaste majanduslik probleem, vaid otsene oht lääneriikide majanduslikule julgeolekule, teatasid B4Ukraine ja KSE. „Tehes märkimisväärseid maksumakseid venemaa sõjalisse fondi, subsideerivad välismaised ettevõtted sisuliselt relvade ostmist ja sõjaväelaste palkade maksmist. Nende rahaline osalus õõnestab otseselt Ukraina kaitsevõimet ja aitab kaasa laiemale piirkondlikule ohule,“ märgitakse aruandes.
Üks USA suurimaid naftaväljade teenuste ettevõtteid on laiendanud oma tegevust venemaal vaatamata sanktsioonidele. Aasta esimesel poolel sai Weatherford umbes 7% oma tuludest (2,4 miljardit dollarit) venemaalt, võrreldes aasta taguse 5%-ga. Ettevõtte varad venemaal suurenesid sel ajal 233 miljonilt dollarilt 332 miljoni dollarini.
18. Lühiuudised
venemaa valitsus on riigis valitseva kütusekriisi tõttu pikendanud bensiini ekspordipiiranguid. Nagu valitsuskabinet oma ametlikul Telegrami kanalil teatas, kehtib täielik ekspordikeeld kõigile turuosalistele: naftatöötlemistehastele – kuni 30. septembrini, teistele eksportijatele – kuni 31. oktoobrini. Valitsus rõhutas, et otsus tehti siseturu olukorra stabiliseerimiseks.
President Ilham Alijev ütles intervjuus Al Arabiyale, et Nõukogude Liit takistas Aserbaidžaani arenemist demokraatliku vabariigina, okupeerides selle 1920. aastal. Riigipea mainis seda vastuses küsimusele Nahhitševani koridori kohta. Ta ütles, et piirkonnast sai enklaav, kuna NSVL võttis Aserbaidžaanilt Lääne-Zangezuri ja andis selle 1920. aastal Armeeniale üle. „Kui vene impeerium 1917. aastal kokku varises, kuulutati Aserbaidžaanis välja Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik. See oli esimene demokraatlik vabariik moslemimaailmas, mis asutati 1918. aasta mais. See eksisteeris kuni 1920. aasta aprillini, mil vene armee tungis Aserbaidžaani ja okupeeris selle,” ütles Alijev. Tema sõnul petsid 1917. aasta revolutsiooni läbiviijad oma vabaduselubadustega rahvast. „Me lõime oma riigi, aga bolševikud võtsid selle meilt ära,” rõhutas Aserbaidžaani president.
venemaa ja Hiina allveelaevad osalesid esmakordselt ühispatrullides Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Allikas: enemaa Vaikse ookeani laevastiku pressiteenistus, avalik-õiguslik ringhääling Suspilne. Patrullid algasid augusti alguses pärast vene-Hiina õppuste „Mereline interaktsioon-2025” lõppu Jaapani meres. Informatsiooni kohaselt asusid venemaa ja Hiina allveelaevad teele kokkulepitud marsruudil Jaapani meres ja Ida-Hiina meres. Pärast ülesannete täitmist naasid nad oma baasidesse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
