Sõja ülevaade: 1281. päev – veel ühe küla vene pool vallutas
Avaldatud: 27 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. august 2025:
veel ühe küla vene pool vallutas ja Ust-Luga töötab pooles mahus.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: sammhaaval vene pool edeneb.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa peamine naftasadam Läänemerel on Ukraina õhurünnakute tõttu poole oma võimsusest seisma pannud.
12. venemaa peaprokuratuur otsustas riigistada suurima süvamere krabipüügiettevõtte.
13. Peterburis paigaldati rahvust tuvastavad kaamerad.
14. ExxonMobil nõustub venemaal naftatootmise jätkamisega – WSJ. Njah…
15. Lühiuudised
Trump ähvardab, aga endal need hetkel uudisekünnist ei ületa… ExxonMobil-i diili lubamine kremliga näitab Valge Maja juhtkonna tegelikku palet…
173 vene poole rünnakut. Uuesti hakkas surve tõusma Sumõ suunal, Siverski suunal juba mitmes päev keskmisest tugevamalt ning pisu tänu Ukraina vasturünnakutele on vähenenud vene rünnakute arv Pokrovski kandis. Lõiguti oli väga tihe päev nii Lõmani suunal kui lõunarinde idaserval, kus kahjuks viimases vene poole sammud edasi jätkuvad. Eip õnnestu Ukraina omadel vene sillapeade likvideerimine ja kuidagi kinnistub arvamus, et see lõiguti tahtlik on, sest vene poole tahte suunamine sillapeade laiendamiseks võtab võib-olla ära nende võimekuse teha seda oluliselt paremates lõikudes ilma jõgede ületuseta ning ikka on lihtsam mõjutada vastast nii jõe ületuste ettevalmistamisel kui ületamisel ja egas varude üle jõe toimetaminegi lihtne pole rääkimata haavatute tagasi toomisest…
Pisu üllatusega langes liugpommide heitmine (109), kaudtuld suudetakse vaos hoida (4625) ja langes enim kamikaze droonide kasutamine (3891).
1. 27. augusti öösel kostis esmalt Harkivis, hiljem Sumõs ja Ahtõrkas plahvatuste helisid droonirünnakute tõttu. Suurem droonilaine neist oli Sumõ kandis ja kestis see varahommikuni, kus rünnaku all oli ka Sumõ linn. Rünnakute tagajärjel kadus linnast elekter ja vett saab graafiku alusel.
vene väed ründasid eile Hersoni keskrajoonis drooniga mitmekorruselist hoonet, kaks naist said vigastada.
27. augusti hommikul Hersoni linnale toimunud venemaa rünnakutes hukkus ühe elumaja tabamisel üks ja kaks said vigastada.
Eip piiri ja rindeläheduses ole miskit saju hulgas muutunud.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: hetkel teadmata olukord Kupjanski linna põhjaserval, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: sammhaaval Toretski juures vene pool hallis alas uusi eesmisi possasid saab, aga eip miskit nii pikka, et kaardil kajastaks.
8. Donetsk: rindejoon muutusteta. Pokrovski kandis käib tihe lahingutegevus ja aktiivsed mõlemad pooled.
9. Lõunarinne: vene pool okupeeris idaservas Dnipropetrovski oblastis Zaporizke küla üleeile ja tasapisi jätkab edenemist. Siin lõigus on väga tugev ja tihe vene poole konveier hakanud üha rohkem edu tooma.
10. Herson: muutusteta.
11. Reutersi teatel, viidates olukorraga tuttavale allikale, on Ust-Luga, venemaa peamine sadam Läänemerel ja üks Euroopa viiest suurimast sadamast kaotanud poole oma naftaekspordi mahust. Agentuuri allika sõnul on sadama naftaterminali probleemid seotud droonirünnakutega Družba torujuhtmele, mis pumpab sadamasse naftat. Ukraina droonid ründasid nii torujuhet ennast kui ka Brjanski oblastis asuvat olulist Unetša naftapumplat, mille kaudu transporditakse igal aastal Lääne-Siberist venemaa Euroopa ossa 60 miljonit tonni naftat. Ust-Luga töötab praegu poole oma mahutavusega, mis on 700 000 barrelit päevas, ütles allikas Reutersile. Pole veel selge, millal terminal saab täielikult tööle naasta; allika sõnul suunatakse Ust-Luga mahud ümber Primorskisse (Läänemere ääres) ja Novorossiiskisse (Musta mere ääres).
Reutersi allikate sõnul võivad Družba probleemid vähendada venemaa naftaeksporti 500 000 barreli võrra päevas. See on umbes seitsmendik venemaa sadamatest iga päev tankerite poolt eksporditavatest kogustest. Samal ajal on naftatootjatel rafineerimistehastele suunatud löökide tõttu, mis halvasid 17% venemaa nafta rafineerimisvõimsusest, üleliigsed toorainemahud, mida nad kavatsesid eksportida – umbes 200 000 barrelit päevas. Reutersi allikate sõnul on aga endiselt ebaselge, kui palju naftat eksporditakse: „Rünnakud jätkuvad ja remondikuupäevad muutuvad iga päev.”
24. augusti öösel ründasid droonid Ust-Luga sadamat ennast. Selle tagajärjel sai kahjustada Novateki kompleks, kus gaasikondensaat töödeldakse ligroiiniks ja petrooleumiks. Alates augusti algusest on Ukraina rünnanud droonidega vähemalt 10 venemaa naftarafineerimistehast ja energiarajatist, sundides vähemalt neli rafineerimistehast töö lõpetama.
12. venemaa peaprokuratuur on esitanud Primorje krai arbitraažikohtule hagi, milles nõuab riigilt kahju hüvitamist AO-ilt Rõbolovetski Kolhoz Vostok-1, mis on üks venemaa suurimaid süvamerepüügiettevõtteid ja süvamere krabipüügi liider. Sellest teatasid RIA Novosti ja RBC, kes tutvusid kohtuasja materjalidega. 25. augustil esitatud hagi ei ole veel menetlusse võetud, kuid see on peaprokurör igor krasnovi erikontrolli all, väidavad RBC allikad. Dokumendis väidab prokuratuur, et ettevõte on aastaid püüdnud kala ja krabisid de facto välismaise kontrolli all, mis on venemaa seadustega keelatud. Järelevalveasutuse andmetel avastas audit fiktiivseid tehinguid ja rikkumisi vee-bioloogiliste ressursside püügikvootide saamisel. Aastatel 2019–2025 on riigile tekitatud kahju hinnanguliselt üle 37,6 miljardi rubla (400 miljonit eurot).
Lisaks kolhoosile endale on kohtualusteks ettevõtte asutaja Valeri Šegnagajev (Belize’i kodanik ja USA elanik), tema sugulased Aleksei, Aleksander ja Jana Šegnagajev, samuti mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Aleksandr Saifulin ja juhatuse liige Aleksandr Perednja. Hagis on nimetatud ka välismaiseid ettevõtteid – Lõuna-Korea Oriental Pacific ja Global Seafood Corporation, Ameerika Põhja-Pacific Corporation, samuti Rosrõbolovstvo.
Prokuratuur nõuab Rosrõbolovstvoga sõlmitud kalapüügikvootide lepingute kehtetuks tunnistamist, kostjate vallas- ja kinnisvara arestimist, Vostok-1 väärtpaberitega tehingute keelamist ning ettevõtte aktsiate üleandmist Rosimustšestvo juhtkonnale.
AO Rõbolovetski Kolhoz Vostok-1 asutati Vladivostokis 1991. aastal. Šegnagajevi sõnul loodi ettevõte nullist, ilma erastamise ja riigi osaluseta. Üks selle kaasasutajatest oli endine NSV Liidu kalandusminister Nikolai Kotljar. Ettevõttest sai üks süvamerepüügi teerajajaid, alustades musta hiidlesta püügiga Ohhoota meres, ja tänapäeval on see süvamere lumekrabide püügi liider. Selle laevastikus on viis krabipüüdjat, kaheksa õngejadaga kalapüügilaeva ja kaks transpordilaeva. Sparki andmetel oli Vostok-1 tulu 2024. aastal 3,8 miljardit rubla.
13. Peterburis on kasutusele võetud kaamerad, mis suudavad tuvastada möödujate etnilist päritolu, ütles infotehnoloogia ja kommunikatsiooni komitee aseesimees igor nikonov. Tema sõnul on linnas umbes pool ehk 50 tuhat sellist seadet selle funktsiooniga varustatud, vahendab Rotonda. nikonov ütles, et kaameraid kasutatakse migrantide klastrite jälgimiseks ja „kummist” korterite tuvastamiseks.
„Meil on ühte tüüpi analüütika – mitut tüüpi rasside, rahvuste tuvastamine. Kuus tüüpi,” ütles ta, lisades, et see võimaldab tuvastada teatud etniliste rühmade kontsentratsiooni konkreetsetes piirkondades – seejärel edastatakse andmed õiguskaitseorganitele, kes teevad asjakohaseid otsuseid. Linna jälgimiskeskuse direktor roman borisenko selgitas, et kaamerad eristavad Kaukaasia, Ida-Aasia, Kesk-Aasia, Euroopa piirkondade esindajaid ja eraldi neegrite rassi.
Võimud plaanivad aasta lõpus hinnata nutiseadmete mõju kuritegevuse olukorrale, kuid Seadusandliku Kogu eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees deniss tšetõrbok ütles, et üldiselt on videovalve juba aidanud avalikes kohtades kuritegude arvu vähendada 15,2%. Otsus paigaldada Peterburis etnilise kuuluvusega kaamerad tehti 2025. aasta veebruaris. Tol ajal ütles linna rahvustevaheliste suhete komisjoni esimees oleg kapitanov, et see funktsioon ilmub 8 tuhandesse seadmesse. Uuendus läks eelarvele maksma 38,4 miljonit rubla.
Jabloko Seadusandliku Kogu saadikud kritiseerisid algatust, märkides, et see on vastuolus põhiseadusega, mis tagab venemaal inimese võrdsed õigused ja vabadused olenemata rassist või rahvusest. Presidendi juures tegutseva Inimõiguste Nõukogu (INN) juht valeri fadejev nimetas ametnike ideed inimväärikust alandavaks.
Varem keelasid Peterburi võimud migrantidel töötada taksojuhtide ja kulleritena. Smolnõi teatas, et need meetmed vähendavad ebaseadusliku töötamise ulatust, parandavad teenuste kvaliteeti ja ohutust ning pakuvad linnaelanikele, eriti üliõpilastele ja noortele, täiendavaid töökohti. Föderaalse Riikliku Statistikaameti (Petrostat) piirkondliku büroo andmetel suurenes rände kasv Peterburis 2024. aasta lõpuks aastases võrdluses 7,2 korda ja ulatus 70,5 tuhande inimeseni.
14. Ameerika korporatsioon ExxonMobil peab venemaa ettevõttega Rosneft läbirääkimisi Sahhalin-1 naftavälja arendamise jätkamiseks. Sellest teatas RBC-Ukraina viitega Wall Street Journalile (WSJ). Väljaande allikate sõnul arutas korporatsiooni kõrge juht hiljuti Sahhalini suurprojekti juurde naasmist, kui mõlema riigi valitsused annavad Ukraina rahuprotsessi raames rohelise tule. Exxoni-poolseid läbirääkimisi juhtis üks ettevõtte tippjuhtidest, vanem asepresident Neil Chapman. Kohtumisest teavitati vaid mõnda inimest. Väljaande allikad teatasid, et viimastel nädalatel arutas Exxoni tegevjuht Darren Woods Donald Trumpiga ettevõtte tegevuse võimalikku jätkamist venemaal.
Teine informeeritud allikas märkis, et Joe Bideni ja Trumpi administratsiooni presidendiajal said Exxon ja teised ettevõtted Ameerika Ühendriikidelt loa ja rahandusministeeriumilt litsentsid blokeeritud varade üle läbirääkimiste pidamiseks venemaa partneritega. „Esimene läbirääkimiste voor toimus vahetult pärast seda, kui Exxon venemaalt 2022. aastal lahkus,” kirjutab WSJ. Üks kõrgem valitsusametnik märkis, et samal ajal palus ettevõtte juhtkond USA valitsuselt tuge venemaale naasmiseks ja sai tuge.
Läbirääkimised intensiivistuvad
WSJ allikate sõnul intensiivistusid Exxoni ja Rosnefti vahelised läbirääkimised partnerluse taastamise üle 2025. aasta jaanuari paiku, pärast Trumpi ametisseastumist. Veebruaris kohtusid USA ja venemaa valitsusametnikud avalikult Saudi Araabias Rijadis, et alustada läbirääkimisi sõja lõpetamise üle. Sel ajal lubas venemaa Ameerika ettevõtetele investeerimisvõimalusi, eriti Arktika energiaressursside arendamisse.
Mitme läbirääkimistega tuttava inimese sõnul kohtusid Exxoni Chapman ja Rosnefti tegevjuht igor setšin eraviisiliselt Dohas, Kataris. setšin on USA sanktsioonide all ja ameeriklastel on üldiselt keelatud temaga äri ajada ilma rahandusministeeriumi litsentsita, mis Exxonil on.
WSJ märkis, et üks takistus korporatsiooni venemaale naasmisele kõrvaldati putini poolt Alaskal toimunud tippkohtumisel – ta allkirjastas dekreedi, mis lubab välismaistel ettevõtetel omada aktsiaid venemaa firmas, mis haldas Sahhalini pärast Exxoni lahkumist. Tingimuste hulka kuuluvad seadmete ja varuosade tarnimine välismaalt, samuti lobitöö sanktsioonide tühistamiseks. „Exxoni tagasitulek sõltub tõenäoliselt tingimustest, mida venemaa pakub. Ettevõte püüab kompenseerida Sahhalini lahkumisest tulenevaid kahjusid,” kirjutab ajaleht.
Tingimused on muutunud
Samal ajal märkis WSJ, et kui Exxon naaseb, seisab ta silmitsi teistsuguse ärikeskkonnaga. venemaa majandus on sanktsioonide, kõrgete intressimäärade ja inflatsiooni surve all aeglustunud ning riigivara konfiskeerimine on tavaline. Lisaks on kreml sõja keskel tugevdanud oma haaret riigi tohutu energiatööstuse üle.
Väljaanne märkis, et Venemaa naftaturg on muutunud. Euroopa on loobunud Vene toornaftast ning India ja Hiina rafineerimistehased ostavad seda innukalt. Nafta ostjad ja müüjad teevad seda enamasti läbipaistmatute ettevõtete kaudu Araabia Ühendemiraatides.
Sahhalin-1 projekt
Sahhalin-1 on konsortsium nafta ja gaasi tootmiseks Sahhalini saarel ja Ohotski meres. See sai nime kolme naftavälja lähedal asuva venemaa saare järgi ja oli üks Exxoni suurimaid investeeringuid, mis sõlmiti 1995. aastal.
Konsortsium sõlmis 1990. aastatel venemaa valitsusega tootmise jagamise lepingu ja nafta hakkas voolama 2005. aastal. Sahhalini eksport läheb peamiselt Aasia ostjatele, kes jätkasid venemaa nafta ostmist ka pärast sissetungi, erinevalt Euroopa ettevõtetest, mis selle hülgasid.
Exxon käitas rajatist ja omas 30% osalust koos riigile kuuluva Rosnefti ning Jaapani ja India ettevõtetega, mis seal endiselt tegutsevad. Pärast Ukraina täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris vähendas Exxon naftatootmist venemaal ja teatas, et müüb oma osaluse, kandes maha enam kui 4 miljardi dollari väärtuses vara. Seejärel blokeeris Moskva müügi ja hävitas Exxoni osaluse, mida ettevõte nimetas ekspropriatsiooniks.
Lääne suurim naftatootja on pärast Nõukogude Liidu lagunemist venemaal aktiivsem kui enamik teisi, mistõttu on selle lahkumine pärast sissetungi veelgi valusam.
Tuletame meelde, et aprillis jätkas Arctic LNG 2 veeldatud gaasi tootmisprojekti venemaa tehas piiratud ulatuses tegevust. Projekt on USA sanktsioonide all, sealhulgas spetsialiseeritud laevade keelustamise all.
USA president Donald Trump kavatseb Moskvat survestada ostma Ameerika tehnoloogiat Hiina asemel. See on osa strateegiast.
15. Lühiuudised
Deutsche Welle (DW) teatel saadeti 26. augustil Läänemere kohal õhku Saksa hävitajad, et seirata vene luurelennukit Il-20. DW andmetel tõusis Rostock-Laage õhuväebaasist Saksamaal õhku kaks Eurofighterit pärast seda, kui märgati, et Venemaa lennuk oli välja lülitatud transponderitega ja ilma lennuplaanita. See intsident lisandub NATO liitlaste teatatud õhuprovokatsioonide reale alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal, kuna Moskvat kahtlustatakse lennuki kasutamises alliansi positsioonide luuramiseks. Viimane suhtlus on kümnes selline intsident, mis on seotud Saksa lennukitega alates 2025. aasta algusest.
FT: Ukraina julgeolekuplaan koosneb kolmest kaitseliinist:
▪️Alustatakse demilitariseeritud tsooni loomisega, mida patrullivad nii Kiievi kui ka Moskva jaoks vastuvõetavad neutraalsed rahuvalvajad;
▪️Selle taga hoiavad NATO relvastatud ja väljaõpetatud Ukraina väed kindlustatud piiri;
▪️USA toetatav Euroopa juhitud heidutusjõud loob kolmanda kaitseliini sügavamal Ukrainas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
