Sõja ülevaade: 1280. päev – rindejoonel muutusteta
Avaldatud: 26 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. august 2025:
rindejoon jäi muutmata ja uudised Tumpi täis…
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Seekord Krimmis palavam.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord Kupanskist põhja pool halvenevat.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: täpsemaid muutusi tuvastada ei suutnud.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: olukord pingeline sektori idaserval.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa astub välja Euroopa piinamisvastasest konventsioonist.
12. putini repressioonide üks peamisi arhitekte saab ülemkohtu juhiks.
13. venemaal avastati massiline huvi kadumine hariduse vastu.
14. Lõuna-Aafrika võimud hoiatasid noori naisi venemaale reisimise eest, kus neid meelitatakse kokku panema lahingdroone.
15. Pisu segadus Poolas seoses Starlinki maksetega Ukraina jaoks.
16. Pisu hakkab vist mõranema venemaa-Iraani suhe.
17. Zalužnõi ütles Jermakile ei ega liitunud Zelenskõi meeskonnaga, kuid lubas presidenti mitte kritiseerida.
18. Lühiuudised
Kipub arvama, et Trumpi kõikse suurem mure on, et teda pole enam ajalehtede esikülgedel ega telekas uudislugude nr 1…
vene poole konveieri töös suuremaid muutusi polnud, kui langeb surve Sumõ poole siis Harkivi suunal pigem tõuseb ja rünnakuid kaks korda rohkem kui tavaliselt juba mitmed päevad. Juurde saab lisada ka tõusnud vene poole surumine end Kupjanskisse sisse ja miski pärast on blogijad väga murelikud, eks nad teavad seisu rindel paremini ja pean tuginema nende infole. Pokrovski juures on päris tugev lahingutegevus ja eks näis, kas Ukraina omade alanud vasturünnakud suudavad tuua tempo alla surumist või vene üksuste ära lõikamisi, vangide saamisest antakse juba teada igapäevaselt.
vene poole kaotuste numbrites suuri muutusi polnud, liugpomme keskmisest vähem kaela sadas ning kaudtulenivoo on Ukraina omad suutnud hoida juba mitmel päeval isegi keskmisest madalamal. Kamikaze droone ikka palju, aga mitte tipu lähedaselt.
1. Hersoni kandis ikka vene droonimehed tahtlikult jahivad droonidega kohalikke elanikke, eile üks mees, kes koeraga jalutas, pääses õnneks eluga, aga niip hästi kõigil ei läinud. No ei kuula kohalikud, et ärge kasutage rinde lähedasi suuri maanteid ja parem, kui üldse kolite rindest kaugemale…
2. Novošaktinski naftatöötlemistehase kütusepaakidel on endiselt näha väikese tulekahju märke, ehkki palju nõrgemaid kui eelmistel päevadel.
Reutersi andmetel on Ukraina rünnakud kümnele venemaa naftatöötlemistehasele häirinud vähemalt 17% rafineerimisvõimsusest – umbes 1,1 miljonit barrelit päevas. Rünnakud on tabanud eksporti ja põhjustanud mitmes piirkonnas kütusepuudust just turistide ja põllumeeste hooajalise nõudluse tippajal.
Kohalikud Krimmist teatavad, et Džankois tabati jälle raudteetaristut, eelmine kord juhtus see 21. augustil. Lisaks tuli kohalikelt sõnumeid, et linna keskele kukkus droon ja tõuseb suitsu.
Jevpatorias tõrjus vene õhutõrje seal lendavaid droone. Teateid neist tuli ka mujalt Krimmi kandis.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: blogijate väitel halvenevat olukord Kupjanski linna põhjaserval.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: sammhaaval vene pool kasvatab oma kontrollitavat ala Toretski juures.
8. Donetsk: hetkel tuleb teateid kummagi poole väga aktiivsest tegevusest Pokrovski kandis. Ukraina on toonud appi Bradley soomukeid alade puhastamiseks vene jalaväest. Arvatavalt segadust sealses lõigus Pokrovskist kirdes jagub ja eip hetkel täpsemat rindejoont arvata oska. vene poole isikkoosseisu ja tehnika suhte Ukraina omadesse peab vähemalt kolm korda suuremaks kui mitte 5, eks keegi ei tea, kui palju on üksustes mehi ja staffi alles.
9. Lõunarinne: Velõka Novosilkast läänes ja loodes kipub vene poole edu jäkuvat, veel muutusi rindejoones ei kajastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud denonsseerivad jätkuvalt Euroopa Nõukogu rahvusvahelisi lepinguid. Peaminister mihhail mišustini dekreedi kohaselt astub riik peagi välja Euroopa piinamise ja ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise konventsioonist. 26. novembril 1987 vastu võetud dokument allkirjastati venemaa poolt 28. veebruaril 1996 ja ratifitseeriti 28. märtsil 1998. See mitte ainult ei keela piinamist, vaid kohustab seda ka ära hoidma. Sel eesmärgil loodi Euroopa Piinamise Tõkestamise Komitee (CPT) – sõltumatu rahvusvaheline organ, mis sai õiguse teostada kontrolle vanglates, kolooniates, eeluurimisvanglates, psühhiaatriaasutustes ja muudes kinnipidamiskohtades.
Nende visiitide eesmärk on tuvastada rikkumisi ja anda soovitusi kinnipidamistingimuste parandamiseks. Konventsiooni osapooled on kohustatud komiteega koostööd tegema ja tagama talle piiranguteta juurdepääsu igale kinnipidamiskohale. Pärast iga visiiti koostab CPT aruande, mis saadetakse kõnealusele riigile koos palvega vastata selles tõstatatud küsimustele.
16. märtsil 2022, pärast Ukraina sissetungi, heideti venemaa välja Euroopa Nõukogust, mille liige ta oli olnud 26 aastat. Sellest ajast alates on riik jäänud piinamise vastase konventsiooni osaliseks vaid formaalselt. Seega teatas CPT, et venemaa võimud ei vastanud koostöötaotlustele – see puudutas mitte ainult kinnipidamiskohtade külastuste jälgimist, vaid ka teabe edastamist murettekitavate juhtumite kohta, näiteks opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi surma Polaarhundi erirežiimi koloonias 2024. aasta veebruaris.
venemaa lahkus varem Euroopa inimõiguste konventsioonist. Nüüd saavad riigi kodanikud esitada kaebusi ainult ÜRO spetsialiseeritud komisjonidele, kuid nad ei määra konkreetset hüvitist, jättes selle võimude otsustada. Ja venemaa ei rakenda Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuseid, mis on tehtud pärast 15. märtsi 2022.
2023. aasta veebruaris lakkasid riigis kehtimast Euroopa Nõukogu statuut, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa sotsiaalharta ja 18 muud dokumenti. 2024. aasta augustis tabas sama saatus Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni.
12. venemaa ülemkohtu juhiks saab peaprokurör igor krasnov, kremli repressiivmasina võtmeisik. Esmaspäeval kandideeris 49-aastane krasnov Ülemkohtu esimehe ametikohale, mis vabanes pärast putini klassikaaslase irina podnosova surma, kes juhtis kohut aprillist 2024 kuni juulini 2025. krasnov on ainus kandidaat sellele ametikohale. Kandideerimisperiood on lõppenud, teatas kõrgem kvalifikatsioonikolleegium TASS-ile.
Uurimiskomitee endine eriti oluliste juhtumite vanemuurija krasnov edutati pärast seda, kui ta asus uurima Boriss Nemtsovi mõrva. Alates 2016. aastast on ta uurimiskomitee asejuht ja aleksandr bastrõkini usaldusalune ning 2020. aastal juhtis ta peaprokuratuuri. krasnovi juhtimisel saavutas prokuratuur Saksamaalt naasnud Aleksei Navalnõi vahistamise ning seejärel kuulutati prokuratuuri väidete põhjal kõik temaga seotud organisatsioonid ekstremistlikeks.
Pärast sõja algust algatas krasnov lähiajaloo suurima eraettevõtluse natsionaliseerimise kampaania, mille käigus said riigiomandiks 2,4 triljoni rubla väärtuses ettevõtted. Eelkõige konfiskeeriti omanikelt ja anti riigi kontrolli alla suurim autodiiler Rolf, Tšeljabinski elektrometallurgiatehas (CHEMK), riigi suurim teraviljakaupleja Rodnõje Polja, suurim laooperaator Raven venemaa, suurim pliitootja Dalpolimetall, kullakaevandusettevõte Južuralzoloto ja Domodedovo lennujaam. “Omanikud andsid juhised eksportida toodang ja kasum ebasõbralikesse jurisdiktsioonidesse,” teatas krasnov natsionaliseerimise edenemisest putinile märtsis.
krasnovi juhtimisel kuulutas peaprokuratuur Briti Nõukogu soovimatuks organisatsiooniks, tunnustas LGBT-liikumist ja satanistlikku liikumist kui ekstremistlikku ning hakkas raamatuid müügilt eemaldama.
vene Föderatsiooni Ülemkohtu esimehe nimetab Föderatsiooninõukogu presidendi soovitusel ametisse kuueks aastaks. Enne seda vaatab kandidaatide avaldused läbi kõrge kvalifikatsiooniga kohtunike kolleegium (HQCJ) ja esitab oma järeldused presidendile. venemaa Föderatsiooni Ülemkohtu juhi kandidaadiks võib olla kodanik, kes on saanud 35-aastaseks ja kellel on vähemalt 10-aastane kogemus õigusteaduse valdkonnas.
13. Pro-Vision Communicationsi uuringu tulemuste kohaselt peab peaaegu pool venelastest kõrgharidust valikuliseks. 46,3% on kindlad, et mugava elu ja stabiilse karjääri jaoks piisab kolledži, tehnikumi või kutsekooli lõpetamisest. 29,3% kodanikest rõhutab ülikoolikraadi omandamise vajadust. Alla 10% usub, et tööks piisab kooliteadmistest või lühiajalistest kursustest ning vaid 1,5% näeb mõtet akadeemilistel kraadidel või äriharidusel (MBA).
Üle 37% venelastest peab kõrgharidust formaalsuseks, veel 22,4% näeb seda ainult võimalusena sidemete ja tutvuste loomiseks, selgub uuringust. Ka tööandjad ei nõua alati ülikoolidiplomit: vaid 27,8% vastanutest puutus sellega kokku iga töökoha taotluse esitamisel. Enamiku (66,2%) puhul kuuldi sellist nõuet vaid aeg-ajalt, veel ligi 10% ütles, et neil on ilma selleta piisavalt oskusi töökoha saamiseks.
Valdkondade hulka, kus kõrgharidus pole venelaste sõnul vajalik, kuuluvad avalik teenistus, IT ja turundus. Enamik usub ka, et kõrgharidusest piisab edu saavutamiseks kaubanduses (81%), tootmises (79,5%) ja ehituses (70,2%). See nimekiri hõlmab ka loomingulisi elukutseid, mis on seotud disaini, kunsti, kultuuri ja meelelahutustööstusega.
Peaaegu pooled vastanutest (47,3%) tunnistasid, et sooviksid omandada kõrghariduse, kuid seda takistavad hariduse kõrge hind (74,6%), rasked eksamid (42,9%), ajapuudus (24,9%) ja tõsine konkurents eeliskategooriatega kandidaatidega (21,8%), kuhu kuuluvad Ukraina sõjas osalenud ja nende lapsed. Ülikoolid on riiklikult rahastatavatele kohtadele vastu võtnud ligi 30 000 sõjaveterani ja nende perekonda
Varem nõudis putin, et 2028. aastaks koolitataks umbes 1 miljon töötajat, et lahendada tööstuses valitsev personalipuudus. Lisaks käskis ta kohandada kutseharidussüsteemi turu nõudmistele ja kaotada ülikoolides liigne vastuvõtt mittevajalikele erialadele.
Pärast seda tõsteti järsult kõrghariduse maksumust venelastele. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel tõusis õppemaks ülikoolides 2025. aastal keskmiselt 12% aastas ja Moskvas 15,7%. Kõige rohkem tõusid hinnad sellistes valdkondades nagu rakendusmatemaatika, arvutiteadus, tehniline ja tuumafüüsika. RAEX-i arvutuste kohaselt oli kümnest venemaa juhtivast ülikoolist seitsmes tõus vähemalt 25%.
Omakorda andis Riigiduuma valitsusele õiguse määrata ülikoolide tasulise hariduse vastuvõtunumbrid ja valida nimekiri programmidest, mille puhul on vastuvõtul võimalik sooduslaenu võtta.
14. Lõuna-Aafrika võimud on tõsiselt mures venemaa aktiivsete katsete pärast meelitada kohalikke noori naisi tööle tehasesse, mis toodab Ukraina pommitamiseks kasutatavaid droone. Alabuga erimajandustsoon (SEZ), kus see asub, viib läbi ulatuslikku värbamiskampaaniat, et värvata kümneid tuhandeid inimesi arengumaadest ja vaestest riikidest, pakkudes neile kohalike standardite järgi väga kõrgeid palku ja karjäärivõimalusi. Lõuna-Aafrikas pole Alabuga olnud tagasihoidlik värbamas inimesi sõjalisse ettevõttesse BRICS-i struktuuride kaudu.
„Sotsiaalvõrgustikes reklaamitud nn töövõimalusi venemaal ei toeta ükski riiklik osalus. Me kutsume noori üles olema valvsad,” ütles naiste, noorte ja puuetega inimeste asjade ministeerium esmaspäeval (tsiteeris Bloomberg). Ministeerium lubas olukorda uurida ja kaasata selleks huvitatud osapooli, sealhulgas venemaa saatkonda ja kohalikke rühmitusi, mis aitavad Alabugal töötajaid leida.
Pühapäeval hoiatas ka välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna direktor Clayson Monila kontrollimata tööpakkumiste vastuvõtmise eest välismaal, eriti naiste poolt. Oma sotsiaalmeedia postituses ei maininud ta venemaad ega Alabugat, kuid hoiatas: „Inimkaubanduse sündikaadid meelitavad inimesi orjuse tingimustes igasugustesse ebaseaduslikesse tegevustesse.” Monila soovitas pöörduda nõu saamiseks välisministeeriumi ja Lõuna-Aafrika saatkonna poole riigis, kust tööpakkumine tuli. Järgmisel päeval ütles ta, et Lõuna-Aafrika saatkond venemaal aitas naisel koju naasta, kes mõistsid, et see, mida neile pakuti, ei olnud tõsi.
Lõuna-Aafrika võimud on algatanud uurimise venemaa ettevõtete tegevuse ja kavatsuste kohta, teatas Bloomberg eelmisel nädalal. Noorte, eriti naiste palkamiseks kasutab Alabuga isegi BRICS-i kohalikke struktuure, mille liige on venemaa koos Lõuna-Aafrikaga. Näiteks allkirjastas BRICS-i naiste äriliidu Lõuna-Aafrika osakond lepingu, mille kohaselt palkab Alabuga ja elamuehitusfirma Etalonstroy Ural 2026. aastaks kokku 5600 töötajat. Ja Lõuna-Aafrikas asuv BRICS-i üliõpilaskomisjon kuulutas Alabugas välja ehitus- ja hotellindussektori töökohti 18–22-aastastele naistele. Ka populaarsed Lõuna-Aafrika blogijad Instagramis ja TikTokis on hakanud neid töökohti reklaamima.
Alabuga erimajandustsoonis ehitatakse praegu eluruume umbes 41 000 inimesele, mis viitab plaanidele droonide tootmist oluliselt laiendada, selgub Washingtonis asuva Teaduse ja Rahvusvahelise Julgeoleku Instituudi juulikuu aruandest. Tema analüüsi kohaselt saadeti üle 90% Alabuga poolt välismaale palgatud töötajatest droone kokku panema eesmärgiga suurendada tootmist 6000 ühikuni aastas. Sel aastal algatas Interpol Botswanas uurimise Alabuga osalemise kohta inimkaubanduses.
15. Poola peaministri asetäitja ja digitaaltehnoloogia minister Krzysztof Gawkowski ütles, et Ukraina Starlinki satelliitinterneti rahastamine on ohus, kuna Poola president Karol Nawrocki pani veto ukrainlaste abistamise seadusele. „See on Starlinki interneti lõpp, mida Poola pakub sõjast räsitud Ukrainale. See lõpetab ka toetuse Ukraina valitsuse andmete turvalises kohas hoidmiseks. Ma ei suuda ette kujutada paremat kingitust putini vägedele,” kirjutas Gawkowski sotsiaalmeedias.
Ta kutsus Nawrockit üles lõpetama valitsuse pimesi ründamise poliitilise võitluse nimel, rõhutades, et mõtlematud otsused aitavad venemaad ja kahjustavad ukrainlasi, kes võitlevad oma iseseisvuse eest. Poola digitaaltehnoloogia ministeeriumi andmetel plaanis vabariik kulutada Ukraina jaoks Starlinkile 2025. aastal üle 20 miljoni dollari. Aastatel 2022–2024 ulatusid nende eesmärkide kulutused umbes 84 miljoni dollarini.
Alates venemaa sissetungi algusest on Poola varustanud Ukrainat enam kui 24,5 tuhande 47 tuhandest Starlinki terminalist. See kattis ka nende igakuised tellimused. 2025. aastal telliti veel 5000 seadet. De jure ei anna Poola neid terminale Ukrainale, vaid laenab need.
Starlinki toetatakse kuni 30. septembrini. Nawrocki vetostas ukrainlaste abistamise seaduse 25. augustil, takistades selle pikendamist 4. märtsini 2026. Dokument mõjutas Ukraina abifondi tegevust, millest eraldati Starlinkile vahendeid. Samal ajal pakkus Navrotskõi välja oma versiooni seadusest, kutsudes valitsust ja parlamenti üles koostama kahe nädala jooksul kokkulepitud dokumendi.
Elon Muski Ameerika ettevõtte SpaceX väljatöötatud terminalid mängivad võtmerolli droonide, mobiilsete õhutõrjeüksuste, elektroonilise sõjapidamise süsteemide ja videovalvesüsteemide toimimise toetamisel Ukrainas. Samal ajal kaalub riik ka teisi süsteeme, näiteks Prantsuse ettevõtte Eutelsat OneWebi, et tagada sõja ajal side sõltumatus. See tehnoloogia on aga Muski arendusest vanem. OneWebil on vaid 630 satelliiti, mis asuvad Maast 1200 km kõrgusel, samas kui Starlinkil on 7000 satelliiti 550 km kõrgusel, mistõttu viimased katavad pinda paremini ja neil on lühem signaali viivitusaeg, mis on eriti oluline sõjaliste operatsioonide ajal.
Poola presidendi Karol Nawrocki veto Ukraina pagulaste abistamise seadusele ei too kaasa Starlinki internetiühenduse katkestamist Ukrainas, mida rahastab Poola pool. Seda teatas Poola presidendi kantselei juht Zbigniew Bogutsky võrgustikus H. Bogutsky eitas digitaalse transformatsiooni ministri Krzysztof Gawkowski väidet Starlinki terminalide lahtiühendamise ohu kohta, kuna Poola ei suuda väidetavalt Nawrocki veto tõttu teenuste eest maksta. „Veto ei katkesta Ukraina Starlinki internetiühendust, kuna selle ühenduse kulud rahastatakse kehtivate õigusaktide sätete alusel ja Poola Vabariigi presidendi poolt Seimile esitatud projekt toetab seda olukorda,” kirjutas Bogutsky.
16. Juunis toimunud 12-päevase Iraani-Iisraeli sõja ajal jagas Moskva Iisraeliga teavet Iraani õhutõrjekeskuste kohta. Seda teatas pühapäeval Iraani otstarbekuse hindamise nõukogu liige Seyed Mohammad Sadr, nagu teatas Al Arabiya. Ta väitis ka, et see sõda on tõestanud strateegilise liidu mõttetust Moskvaga. „Näiteks ütlesid nad (Venemaa) lihtsalt: „Me ei ole rahul, et Iisrael ründas Iraani”,” tsiteerib Asriran ametnikku. See viitab Iisraeli ja Iraani vahelisele sõjalisele konfliktile 13.-24. juunil 2025, mille käigus suutsid eelkõige Iisraeli lennukid Iraani õhutõrjeväed peaaegu täielikult maha suruda ja haarata kontrolli riigi keskosa õhuruumi üle, rünnates Islamivabariigi olulisi tuumarajatisi.
venemaa ja Iraani presidendid vladimir putin ja Masoud Pezeshkian allkirjastasid 2025. aasta jaanuaris Moskvas kahe riigi vahelise strateegilise partnerluse lepingu. putin nimetas allkirjastatud lepingut läbimurdeks ja rõhutas, et see sisaldab ambitsioonikaid eesmärke kahepoolse partnerluse tugevdamiseks. AFP andmetel seadsid mõlemad pooled eesmärgiks oma suhete tugevdamise, eriti sõjalise koostöö valdkonnas.
Samal ajal ei pakkunud kreml Iisraeli-vastase sõja ajal Teheranile märkimisväärset abi, hoolimata asjaolust, et 23. juunil saabus Moskvasse Iraani välisminister Abbas Araghchi, kes palus uusi õhutõrjesüsteeme ja abi tuumaenergiaseadmete taastamiseks. Sisuliselt piirdus venemaa Iraani suulise toetamise ja Iisraeli rünnakute hukkamõistmisega.
Veel 2024. aastal hävitas Iisrael vastuseks Iraani raketirünnakutele kõik Islamivabariigi territooriumil asuvad venemaa S-300 süsteemid ning Moskva lubatud uuemaid S-400 rakette ei tarnitud kunagi.
17. Briti väljaanne Guardian kirjutas, et Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak tuli Londonisse kohtuma Ukraina relvajõudude endise ülemjuhataja ja praeguse Ukraina suursaadikuga Suurbritannias Valeri Zalužnõiga ning pakkus talle liitumist president Volodõmõr Zelenski meeskonnaga eelseisvatel valimistel, kuid too keeldus, edastas Guardian, viidates mitmele anonüümsele Zalužnõile lähedasele isikule, samuti poliitilistele siseringi isikutele, diplomaatidele ja teistele olukorraga tuttavatele.
Tsitaat: „Ukrainas ei ole valimisi plaanis ning hääletamine on sõja ajal juriidiliselt ja tehniliselt võimatu… Kuid kõik Ukrainas teavad, et varem või hiljem poliitika naaseb. Ja kui see juhtub, näitavad küsitlused, et Zalužnõi, kes juhtis sõja alguses venemaa pealetungi edukat tõrjumist, on ainus kandidaat, kes kujutaks endast Zelenskile tõsist ohtu.”
Väljaanne märgib, et Zalužnõi pole kunagi avalikult poliitilisi ambitsioone kuulutanud ja on peaaegu kõik intervjuupalved tagasi lükanud. „Tema meeskond planeerib hoolikalt tema avalikke esinemisi Londonis, et vältida sündmusi, kus võidakse esitada ebamugavaid küsimusi,” seisab väljaandes. Samal ajal, Guardiani andmetel, tulevad Londoni Ukraina saatkonda pidevalt „poliitilised palverändurid”, et pakkuda teenuseid, avaldada toetust või proovida arvata, kas Zalužnõi kavatseb valimistel kandideerida.
Väljaanne märgib ka, et lisaks Ukraina parlamendiliikmetele, avaliku elu aktivistidele ja äriesindajatele külastas Zalužnõid endine Donald Trumpi nõunik Paul Manafort, kes külastas teda, et pakkuda oma teenuseid poliitilise konsultandina mis tahes tulevases valimiskampaanias. Guardian kirjutab, et Zalužnõi keeldus pakkumisest.
Väljaande andmetel oli Zalužnõi teine „külaline” OP juht Andri Jermak. Guardiani allika sõnul pakkus Jermak eelmise aasta novembris toimunud kohtumisel Zalužnõile ametlikult presidendi poliitilise meeskonnaga liitumist, et enne eelseisvaid valimisi ühtset rinnet esitleda. Zalužnõi aga keeldus pakkumisest.
Samal ajal lubas ta väljaande allikate sõnul Jermakile, et ei kritiseeri Zelenskit avalikult sõja ajal ning kinnitas ka, et ei korralda Ukraina presidendi kantseleile ebameeldivaid üllatusi. „Kui ma otsustan poliitikasse minna, kuulete seda esmalt minult endalt, eraviisiliselt,” tsiteerib väljaanne Zalužnõi sõnu Jermakile.
2025. aasta veebruaris ei kinnitanud ega eitanud Zalužnõi, et ta võib presidendiks kandideerida. Tema sõnul on see asi võimalik tingimusel, et Ukraina riiklusele pole ohtu. Sotsioloogilise grupi „Rating” viimase uuringu kohaselt hääletaks enamik Ukraina kodanikke eelseisvatel presidendivalimistel praeguse riigipea Volodõmõr Zelenski poolt, kuid parlamendivalimistel hüpoteetilise „Zalužnõi partei” poolt.
18. Lühiuudised
Ukraina kaitsealase kontaktgrupi (Ramsteini formaadis) kolmekümnes kohtumine on kavandatud 9. septembriks Londonisse.
Politico: Saksamaa föderaalne peaprokurör teatas esmaspäeval, et endine USA kaitseministeeriumi alltöövõtja Martin D. astub kohtu alla süüdistusega tegutsemises välisluure agendina eriti tõsises juhtumis. Süüdistuse kohaselt töötas Martin D. tsiviilkaitse alltöövõtja heaks aastatel 2017 kuni 2023. aasta kevadeni. Alates 2020. aastast määrati ta USA sõjaväebaasi Saksamaal. Prokuröride sõnul pöördus kahtlusalune 2024. aasta suvel korduvalt Hiina valitsusametnike poole pakkumistega edastada salastatud andmeid USA sõjaliste operatsioonide kohta.
President Zelenski teatas Kiievis, et Ukraina eesmärk on saada oma liitlastelt vähemalt miljard dollarit kuus spetsiaalselt USA relvade ostmiseks. Ta tegi selle teadaande ühisel briifingul Norra peaministri Jonas Gahr Størega, lisades, et Norra võib tulevaste julgeolekugarantiide osana panustada Ukraina õhu- ja merejulgeolekusse.
Kanada eraldab PURL-i algatuse kaudu Ukrainale 500 miljonit dollarit USA relvade ostmiseks, teatas kaitseminister Denõs Šmõhal.
lavrov kordas Ameerika väljaandele antud ingliskeelses intervjuus kremli „selget tagasilükkamist” USA pakutud rahualgatustele Ukrainas, kirjutab USA-s asuv Sõjauuringute Instituut (ISW) oma raportis. Analüütikud panid tähele Lavrovi avaldusi NBC-le antud intervjuus, kus ta kordas kremli teesi, et sõja lõpetamiseks tuleb tegeleda selle põhjusega, mainides konkreetselt, et venemaa peab NATO laienemist ja väidetavat Venemaa julgeolekuhuvide rikkumist üheks neist põhjustest. „lavrovi pidevad väited, et sõja igasugune lõpp peab olema suunatud selle põhjuste kõrvaldamisele, eriti tema korduvad avaldused pärast Alaska tippkohtumist 15. augustil, viitavad jätkuvalt sellele, et venemaa sõjalised eesmärgid pole muutunud,” öeldakse raportis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
