Sõja ülevaade: 1278. päev – Ukraina tähistab iseseisvuse aastapäeva, massiivne droonirünnak Venemaal
Avaldatud: 24 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. august 2025:
rindel jälle edukam Ukraina ja väga tihe droonipilv venemaa kohale jõudis. Ukrainlased tähistavad iseseisvuse taastamise kolmekümnendat aastapäeva!!! Edu neile!
1. Ports droone ja üks rakett öises taevas.
2. Oli neid venemaa kohal nii päeval kui öösel ning hommikukski otsa ei saanud.
3. Kursk: ootab juba ühe küla vabastamist hiljemalt järgmine nädal.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: väike lootus suurema kombitsa maha lõikamiseks tekkis.
9. Lõunarinne: kui Ukraina omadel on olnud edukam nädal Velõka Novosilkast loodes siis läänes vene poolel.
10. Herson: muutusteta.
11. putin kohtus pärast uue Burevestniku raketi väljalaskmist salaja tuumateadlastega.
12. venemaa võib jääda ilma tsiviillennunduse raadiosagedustest GPS-i segamise tõttu Balti riikide kohal.
13. venemaa valitsus ehitab venelastele uued, kokku 11 tuhande kohaga, eeluurimisvanglad.
14. Leedus peeti kinni 11 inimest, keda kahtlustatakse sanktsioonidest möödahiilimise eesmärgil venemaa naftatööstusele seadmete tarnimises.
15. Kahepalgeline Valge Maja juhtkond…
16. Lühiuudised
179 vene poole rünnakut. Sumõ suunal ikka vene aktiivsus langemas aga uus tõusja Tšassiv Jari lõik ning ikka tihe konveier nii Kupjansk-Kreminna sektori lõunalõigus Lõmani suunal, tihedamaks on läinud Siverski suunal, Pokrovsk ja lõunarinde idalõik ikka väga tiheda surve käes. Kaotuste numbrites suuri muutusi polnud ja ikka suurema vene poole pealetungi ootel.
Kui liugpomme eile jagus palju, siis suurem langus nii kaudtulelöökides kui kamikaze droonide kasutamises. Ilm nagu põhjuseks ei olnud, eip tea mis anomaalia languse tõi. Seal ikka soojem kui meil, päeval üle 20 pügala ja järgmiseks nädalaks lubab 30 tagasi…
Pisu tundub, et vene pool on senise pisu edu toonud taktikas teinud muutusi ja kannustab neid vist soov saada kiiremini edu ja sestap on hakanud luure-diverisooniüksuste koosseisud kasvama ja suund on üha sügavamale Ukraina tagalasse. Kui Ukrainal on olukorra üle piisav kontroll ja vahendid, siis üldjuhul sellised grupid leitakse ja likvideeritakse. Leitakse neid nii tänu sidevahendite kasutamisele kui vaatlusega. See on hakanud tooma ka rohkemate vangide saamist. Võimalik, et otsas võis olla soldatitel nii vesi, toit kui moon, sest sellistele üksustele järelvedusid küll vene pool ei teosta. Kuhu sa selle keskmise soldati saadad, kui ta teps mitte eip kaarti ega GPS seadmeid kasutada oska ja pealegi tahaks nagu süüa ka… sai pisu lõõbitud. Mis aga paneb veel kulmu kergitama, siis tundub, et paljudes kohtades pole possadel vene poolel silmi väljas ja sestap saavad Ukraina võitlejaid possadeni suht ohutult jõuda ning siis juba lihtsam varjetest ja punkritest seltskond kas surnult või elusalt kätte saada.
Ukraina omad andsid ka teada, et mitmes sektoris nende tõusnud aktiivsus pole teps mitte pealetung vaid aktiivne kaitse ja tegevus käib põhiliselt taktikalise olukorra parandamiseks rindel ning eks hallis alas soovitakse hoida paremat kontrolli ning võtmekohad (näiteks jõgede ületused, kõrgendikud, ristmikud jne) ikka olulised.
Njah, üldiselt mulle tulekahjud ei meeldi kohe sugugi, aga on erandeid ja selleks on vene naftataristu tabamine. Tundub, et Ukraina on lõpuks suutnud toota piisavalt vahendeid, et nende suunal rünnakuid intensiivistada. Kui muu ei hakka vene sõjakolossi lõhkuma, siis see küll. Ilma kütuseta eip liigu miskit ja eks rahva igapäeva muredki kohe tõusevad kõrgustesse…
1. Sumõ kant oli öösel drooni rünnaku sihtmärgiks.
24. augusti öösel ründas vaenlane Iskander-M ballistilise raketi ja 72 mehitamata õhusõidukiga ning õnnestus alla tulistada või summutada 48 drooni, märkis relvajõud. Njah, vaid pisu üle poole.
2. Rostovi oblastis on pärast Ukraina droonide rünnakuid Novoshahtinski naftatöötlemistehas, mis on üks Lõuna-venemaa suurimaid, põlenud juba kolm päeva. Seda tõestavad NASA Firmsi teenistuse satelliidipildid, kirjutab Astra.
Eile päeval ringles Peterburi kandis droone ning neid nähti ka Kiriši naftatehase (no kui selle ära saaks lasta…) lähistel. Tabamustest info puudus. Samal ajal teatas venemaa kaitseministeerium, et kella 14.00–17.00 vahel tulistati Kaluga, Brjanski, Novgorodi, Leningradi, Tveri, Smolenski ja Tula oblasti kohal väidetavalt alla 32 drooni. Hilisõhtuks andis vene pool teada, et neile tuli veel paarkümmned drooni lisaks.
venemaa-meelse Telegrami kanali Shot andmetel, viidates kohalikele elanikele, mürises Samaara oblastis Sõzranis umbes viis plahvatust. venelaste sõnul on ulatuslik rünnak Sõzrani vastu kestnud juba üle kolme tunni. Ukraina-meelsed Telegrami kanalid Supernova+ ja Exilenova+ kirjutavad, et droonid ründasid Sõzrani naftatöötlemistehast ja avaldavad video tõenäolise rünnaku tagajärgedega.
Samuti võisid Ukraina-meelsete Telegrami kanalite teatel droonid rünnata Ust-Luga ekspordisadamat, mis asub venemaa põhjaosas Leningradi oblastis. Kohalikud võimud pole tõenäolise rünnaku kohta veel kommentaare andnud. Juba tuli esimene video sealsest suuremast alanud tulekahjust.
Belgorodis, venemaal teatati droonide tegevusest öösel ja plahvatustest. Kohalike väitel olid plahvatused valjud. Videolt oli näha päris kõrget tulekuma.
Crimeanwind andmetel: Täna öösel ja hommikul tabas venemaad viimaste nädalate võimsaim droonirünnak.
Sõzran, Samara oblast
Massiivne rünnak kestis üle kolme tunni. Kohalikud elanikud teatasid enam kui 20 plahvatusest. Kahjustada sai naftatöötlemistehas, kuid kahju ulatust alles selgitatakse.
Belgorodi oblast, Starõi Oskol
Linnas kuuldi umbes seitset plahvatust.
Kurski oblast, Kurtšatov
Teatati rünnakust Kurski tuumaelektrijaamale. Ametlike andmete kohaselt tulistas õhutõrje drooni alla, kuid kukkumise ajal toimus plahvatus, mis kahjustas trafot.
Tveri oblast
Õhutõrjeüksuse töö registreeriti. Oblasti võimud teatasid kahe drooni hävitamisest „ilma elanikele tagajärgedeta”.
Leningradi oblast
Mehitamata õhusõidukid ründasid Ust-Luga sadamat, kuberner teatas, et allatulistatud drooni killud kukkusid NOVATEKi naftaterminalile, põhjustades tulekahju. Kokku olevat vaenlane Ust-Luga piirkonnas alla tulistanud 10 mehitamata õhusõidukit. Rünnak jätkub väidetavalt.
Smolenski oblast
Venelased teatavad ametlikult üheksa alla tulistatud drooni kohta ja kahjustusi pole, kuid kohalikud elanikud kirjutavad sotsiaalmeedias maapinnal saadud pihta saamisest ja kahjustustest.
Brjansk
Droonid tabasid Nõukogude rajooni, rünnak jätkub
Belgorodis Krasni Hutoris tabas Ukraina 58. motoriseeritud brigaad Odini drooniga venemaa silla all asuvaid tankitõrjemiine (neid oli päris suur hunnik), mis kahjustas silla. Njah, ajuhiiglased need soldatid tihti.
3. Kursk: Ukraina omad jätkuvalt aktiivsed ja juba ootab Oleksiivka küla vabastamist, sest seal paiknevate vene üksuste varustamine peaks juba päris keeruline olema.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: väike lootus suurema kombitsa maha lõikamiseks tekkis.
vene allikate teatel on Ukraina väed sisenenud Donetski oblastis asuvasse Mõrne asulasse, kus lahingud jätkuvad. Nad süüdistavad olukorra 5. eraldiseisva motolaskurbrigaadi valeteateid, mis väidetavalt kuulutasid kontrolli alla alad, mida nad tegelikult ei kontrollinud, jättes lüngad, mis võimaldasid Ukraina üksustel edasi liikuda.
vene sõdur 5. motolaskurbrigaadist kurdab Mõrne lähedal valitseva keerulise olukorra üle. „Meid oli grupist alles vaid kaks. Palusime ülemalt lubada meil taganeda, aga ta keeldus. Ta ütles, et kui me taganeme, siis ta ise „lähtestab” meid. Lülitasime raadio välja, viskasime kuulipildujad minema ja otsustasime, et ainus võimalus on alistuda. Me oleme elus, mitte tapetud, mitte haavatud – aga meil pole enam valikut.”
9. Lõunarinne: eip võimalikke muutusi veel sisse viinud, kohati ikka rindejoone sirgenemine ja eks näis, kui kaua kaugemale jõudnud vene soldatid elus püsivad…
10. Herson: muutusteta.
11. putin, kes külastas reedel Sarovi – venemaa tuumatööstuse keskust ja esimese Nõukogude aatomipommi „sünnipaika” –, pidas salajase kohtumise, mis ei kuulunud tema ametlikku ajakavasse. Sellest teatas putiniga kaasas olnud kremli ajalehe Kommersant ajakirjanik andrei kolesnikov. Nagu kolesnikov märgib, arutati kohalike Telegrami kanalite andmetel kohtumisel Burevestniku tuumaraketi katsetamist, mille loomisest putin teatas 2018. aastal. Arutati ka küsimust, kas Burevestnik võiks 2025. aastal kasutusele võtta.
putini salajane kohtumine toimus mitu päeva pärast Burevestniku katsetuste toimumist Novaja Zemlja saarel. Seda hoiatasid tuumarelvaeksperdid, analüüsifirma CNA Decker Eveleth ja tuumainfoprojekti direktor Hans Christiansen, viidates satelliidipiltidele. Eelseisvat Burevestniku starti kinnitas Reutersile lääne luureallikas. Katsed pidid toimuma 9. ja 22. augusti vahel. venemaa väljastas selleks perioodiks mitu NOTAM-teadet, milles soovitati vältida Novaja Zemlja piirkonda.
Praegu pole selge, kuidas Pankovo katsepolügoonil toimunud katsetus lõppes. Novaja Zemlja „pakib praegu oma asju”, märgib Jeffrey Lewis California Middlebury rahvusvaheliste uuringute instituudist, kes hoiatas satelliidiandmetele viidates ka Burevestniku stardi eest. Võib-olla rakett lendas; võib-olla katsetus ebaõnnestus või äkki „nad lihtsalt andsid alla”, kirjutab Lewis.
Lääne luure andmetel on piiramatu ulatusega raketina projekteeritud Burevestnikut üritatud stardiks seada vähemalt 13 korda, millest vaid kaks katset on osaliselt õnnestunud ja üks on lõppenud tragöödiaga. 2019. aastal kukkus Burevestnik Barentsi merre ja selle toomise missiooni ajal toimus plahvatus, milles hukkus seitse inimest, sealhulgas Sarovi tuumajaama teadlased. Juhtumist tekkinud kiirguspilv kattis Severodvinski ja jõudis Skandinaaviasse.
venemaa võis eelmise Burevestniku katsetuse läbi viia 2023. aasta oktoobris. putin ütles, et see oli edukas ja et raketi kallal töötamine on peaaegu lõppenud.
2020. aasta suvel kutsus USA relvastuskontrolli eriesindaja Marshall Billingslea venemaad üles lõpetama kahtlase arenduse ohtlikud katsetused. „See pole midagi muud kui lendav Tšernobõl,” kurtis ta Senatis: lisaks tuumalõhkepeale on raketil pardal ka tuumakütus, see võib lennu ajal maha jätta kiirgusheitgaasid ja selle allakukkumine on täis piirkonna saastumist.
12. Bloombergi teatel võib Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) vastuseks laialdasele GPS-signaali segamisele Läänemere piirkonnas võtta venemaalt ära õigused olemasolevatele ja uutele tsiviillennunduse raadiosagedustele. Soome, Eesti, Läti ja Leedu esitasid juuni lõpus Rahvusvahelisele Telekommunikatsiooniliidule (ITU) kaebuse venemaa suurenenud raadionavigatsiooni segamise kohta, selgub agentuuri poolt läbi vaadatud kirjast. Juuli alguses teatasid needsamad riigid koos Rootsi ja Poolaga ICAO-le saadetud kirjas venemaa elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemide intensiivistumisest.
Eelkõige märkis Vilnius GPS-signaali segamise sageduse 22-kordset suurenemist võrreldes eelmise aastaga. Leedu Sideameti andmetel suurenes segatud õhusõidukite arv 2025. aasta esimesel poolel umbes 17% võrreldes perioodiga 2024. aasta juulist detsembrini (umbes 5100 korralt 6222 korrale).
Poola kohal Galileo globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) segamise juhtumite arv juunist 2024 kuni juulini 2025 tõusis enam kui seitsmekordseks, vastavalt 347-lt 2500-le, teatas Vabariigi Tsiviillennundusamet.
Pärast selliste rikkumiste andmete uurimist jõudis ICAO järeldusele, et häirete allikas oli venemaa, teatas järelevalveasutus vastuskirjas. ICAO väljendas lennuohutuse pärast tõsist muret öeldes, et kui venemaa ei esita ametile 30 päeva jooksul meetmeid häirete kõrvaldamiseks, loetakse seda rahvusvahelise õiguse võimalikuks rikkumiseks. ITU juhatus nõudis omakorda Moskvalt sekkumise viivitamatut lõpetamist. ICAO harta kohaselt võidakse ITU reegleid rikkuvate riikide uued raadiosageduste kasutamise load ja kaitse peatada. ICAO ja ITU on ÜRO agentuurid.
Leedu kommunikatsiooniministeerium ütles Bloombergile, et Vilnius ei ole teadlik venemaa ametlikust vastusest ICAO kirjale ja et häired jätkuvad. Samal ajal ei eitanud venemaa esindajad hiljutisel ITU kohtumisel raadiosignaalide segamise fakti, põhjendades oma tegevust vajadusega kaitsta riiklikku infrastruktuuri, teatasid Leedu võimud avalduses.
31. juulil teatasid Eesti võimud, et side segamise olukord piirkonnas on viimastel kuudel järsult halvenenud ning 85% riigi lendudest kogeb signaalikatkestusi. venemaa tekitatud häired satelliitnavigatsioonile on viimase kolme kuu jooksul põhjustanud enam kui poole miljoni euro suurust kahju, teatas valitsus. Lisaks üritab Moskva saada enda kontrolli alla Eesti piirivalve droone, mis patrullivad piiril.
Tarbijakaitse ja tehnilise normi ameti andmetel on oluliselt suurenenud ka valede koordinaatide tahtliku edastamise (võltsimise) juhtumite arv. Selle taustal teatas EL juba juulis, et GNSS on varustatud uue võltsimisvastase funktsiooniga, et jälgida olukorda tundlikes piirkondades, sealhulgas Baltimaades.
13. venemaa võimud plaanivad ehitada 11 uut eelvangistuskeskust (SIZO) 11 230 kohaga, samuti 14 turvahoonet 3420 kohaga, selgub valitsuse määrusest, mis avaldati õigusinfo portaalis. Krimmi kerkib üks uus SIZO (kokku on neid 210). Dokumendis nähakse ette ka nelja turvahoone rekonstrueerimine ning 118 abirajatise ehitamine ja renoveerimine SIZO-des.
Nende ja mitmete teiste projektide elluviimiseks kolmekordistatakse föderaalprogrammi „Karistussüsteemi arendamine” rahastamist – 105 miljardilt rublalt 359,2 miljardile rublale. Programmi pikendatakse viieks aastaks – kuni 2035. aastani, mille raames laiendatakse olemasolevat infrastruktuuri ja luuakse uusi kinnipidamiskeskusi, seisab määruses.
Võimude sõnul on SIZO-de arvu suurendamise vajaduse peamiseks põhjuseks selliste asutuste kasvav ülerahvastatus. Dokumendis märgitakse, et 1. jaanuari 2025. aasta seisuga peeti eelvangistuskeskustes kinni 91,2 tuhat inimest (aasta varem – 103,4 tuhat).
Resolutsioonis öeldakse, et aastatel 2019–2024 ületas kahtlustatavate ja süüdistatavate arv mitmetes venemaa Föderatsiooni subjektides eelvangistuskeskuste täituvuse piirmäära. Jutt käib Inguššiast, Karjalast, Tatarstanist, Tõva, Krasnodari ja Stavropoli kraist, Moskva, Amuuri, Voroneži, Moskva ja Tambovi oblastist ning Handi-Mansi autonoomsest ringkonnast. Dokumendis öeldakse, et annekteeritud Krimmis ja Sevastopolis ulatub see näitaja 103,4%-ni.
2024. aasta alguses teatas föderaalne vanglateenistus Moskva eelvangistuskeskuste ülerahvastatusest. Selle tõttu hakati süüdistatavaid massiliselt pealinna eelvangistuskeskustest piirkondadesse üle viima. „Inimesed magavad põrandal. Seal on palju haigeid ja puuetega inimesi, kes magavad kõrvuti,” märkis inimõigusaktivist Eva Merkatševa.
14. Leedu korrakaitsjad pidasid Kaunase ettevõtte 11 töötajat, sealhulgas selle juhid ja autojuhid, kes olid Moldova ja Bulgaaria kodanikud, kinni osana operatsioonist, mille eesmärk oli peatada eriti julge skeem venemaa vastu suunatud rahvusvahelistest sanktsioonidest möödahiilimiseks. Euronews teatas sellest viidates riigi tolliameti kriminaalteenistusele. Uurimise kohaselt töötas ettevõte välja keeruka variskeemi veepuhastusseadmete tarnimiseks venemaa Föderatsiooni, mis oli projekteeritud ja valmistatud EL-is ja Hiinas toodetud ning venemaa naftaettevõtete poolt kasutatavatest komponentidest. Ametlikult sai Kaunase ettevõte kaupu Portugali ettevõttelt, kuid tegelikkuses transporditi tooted Bulgaaria kaudu Türki, kust need seejärel venemaale toimetati. Kaunase ettevõttel endal, nagu ministeerium teatas, olid tihedad sidemed venemaa juriidiliste isikutega ja see osales aktiivselt venemaa Föderatsioonis elluviidavates projektides. „Üks neist projektidest on seotud venemaa ettevõtete grupiga, mis on üks kiiremini kasvavaid naftakeemiaettevõtteid maailmas,” märkisid korrakaitsjad.
Läbiotsimise käigus konfiskeeriti kahtlusalustelt mitu tonni seadmeid umbes 2 miljoni euro väärtuses. Julgeolekujõud pidasid kinni ka kaks veoautot eelmainitud toodetega: ühe Kaunases, teise teel Poola-Leedu piirile. Kolmas partii peeti kinni Bulgaarias.
Pärast ülekuulamist vabastati kinnipeetavad, keda kahtlustatakse venemaa Föderatsiooni vastaste rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises, kahel neist on kirjalik lubadus mitte lahkuda. Operatsioon viidi läbi koostöös Eurojusti ja Europoliga ning koostöös Portugali ja Bulgaaria õiguskaitseasutustega.
Viimased aitasid läbi viia ka läbiotsimisi oma riikides. Portugalis – puhastusseadmete fiktiivse saaja juures ja Bulgaarias – laos, kus Kaunase ettevõtte tooteid ladustatakse. Kaunase ringkonnaprokuratuuri läbiviidav rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise kohtueelne uurimine jätkub.
15. USA ametnikud ütlesid Wall Street Journalile, et Pentagon on kuid blokeerinud Ukrainal venemaa siseste rünnakute tegemiseks pikamaarakettide kasutamist. Ametnike sõnul on ette teatamata kõrgetasemeline kaitseministeeriumi heakskiitmisprotsess keelanud Ukrainal alates hiliskevadest lasta USA pikamaa taktikalisi õhutõrjerakettide süsteeme (ATACMS) venemaa siseste sihtmärkide pihta. Kaks ametnikku ütlesid, et Ukraina on vähemalt korra üritanud ATACMS-i abil venemaa siseseid sihtmärke rünnata, kuid taotlused on tagasi lükatud. Väljaanne märgib, et Pentagoni kaitseministri asetäitja Elbridge Colby on välja töötanud läbivaatamise mehhanismi, et käsitleda Kiievi taotlusi kasutada USA-s toodetud pikamaarelvi, samuti neid, mida Ukrainale tarnivad Euroopa liitlased, kes tuginevad USA luurele ja komponentidele. See annab kaitseminister Pete Hegsethile lõpliku sõnaõiguse selle kohta, kas Ukraina võib ATACMS-süsteemi kasutada venemaa sihtmärkide ründamiseks.
Trumpi administratsioon on heaks kiitnud 3350 laiendatud ulatusega rünnakumoona (ERAM) raketi müügi Ukrainale, mis peaksid saabuma umbes kuue nädala pärast, ütlesid kaks USA ametnikku Wall Street Journalile. Mitmed USA ametnikud ütlesid, et Ukraina vajab Pentagoni heakskiitu ERAM-rakettide kasutamiseks, mille ulatus on 240–450 kilomeetrit. 850 miljoni dollari suurune relvastuspakett kokku, mida rahastavad suures osas Euroopa riigid, oli vahe peal edasi lükatud seoses Trumpi ja putini kohtumisega. Njah, eip tea, kas neid kasutada ka lubatakse…
Ukraina võib olla sunnitud rahuleppega leppima, aga enamasti venemaa tingimustel. See on sõnum, mille USA president Donald Trump hiljutises postituses edastas, ütles nimetu Valge Maja ametnik NBC Newsile.
21. augustil kirjutas Trump sotsiaalmeedias, et kuna Ukraina kaitseb enamasti oma territooriumi, on tal venemaad raske alistada. Allika sõnul pidi see sõnum Kiievile signaali andma, et rahu eeldab ebasoodsa lepingu aktsepteerimist.
16. Lühiuudised
NATO sõjalise komitee esimehe admiral Giuseppe Cavo Dragone sõnul tarnisid NATO riigid Ukrainale 2024. aastal 50 miljardi dollari väärtuses relvi. Ta ütles Corriere della Serale, et ainuüksi jaanuarist alates on Ukraina saanud NATO riikidelt 33 miljardit dollarit sõjalist abi ning toetus peaks veelgi kasvama. Samal ajal rõhutas ta, et allianss ei kaalu vägede saatmist Ukrainasse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
