Sõja ülevaade: 1276. päev – eile oli edukam Ukraina, aga venelased koonduvad pealetungile
Avaldatud: 22 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. august 2025:
eile oli küll edukam Ukraina, aga tundub, et algas suurem vene vägede vastupealetungiks nihutamine enamuses rinde ulatuses.
1. Sihtmärgiks sobib kõik.
2. Raudtee ja naftataristu pihta sai.
3. Kursk/Belgorod: rindejoon muutusteta.
4. Harkiv: rindejoon muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoon muutusteta.
6. Siversk: rindejoon muutusteta.
7. Bahmut: rindejoon muutusteta.
8. Donetsk: algas Pokrovski juures tugevam Ukraina surumine.
9. Lõunarinne: Ukraina omad järgmise küla vabastasid.
10. Herson: muutusteta.
11. Veriste kätega massimõrvar tahtis ja tahab rahu…
12. venemaa aktsiad langesid kahe nädala madalaimale tasemele pärast seda, kui putin keeldus Zelenskiga kohtumast.
13. venemaa neljandas piirkonnas on bensiin kadunud: Kuriili saared on keelanud müüa üle 10 liitri kütust inimese kohta.
14. venemaa valitsus on alustanud ettevalmistusi väikeettevõtete maksude tõstmiseks.
15. Z-sõja korrespondent kurtis, et ta jäi Donbassi vees olevate parasiitide tõttu peaaegu pimedaks.
16. Trump lõhub oma luureorganisatsiooni.
17. Ukraina on väga mures Leedu uue valitsuse võimaliku koosseisu kremlimeelsuse pärast.
18. Lühiuudised
Enamik ukrainlasi – olenemata sellest, kas nad jäid riiki või läksid pärast täiemahulise sissetungi algust Euroopasse – peavad Ukraina relvajõudude võite rahva kõige olulisemaks ühendavaks teguriks. Seda tõestavad Rating Groupi uuringu tulemused. Ukraina sõjaväe edu ühendamist soodustava parameetrina valis Ukrainas 55% ja Euroopas 45% vastanutest. Teisel kohal on vastastikune abi. Selle punkti valisid vastavalt 37% ja 36%. Ukrainlased välismaal ja kodus on Ukraina ühinemise suhtes ühtsed. Enamik riiki jäänud ukrainlastest toetab ühinemist EL-iga (75%) ja NATO-ga (71%). Ukrainlaste seas, kes olid sunnitud riigist lahkuma alates 2022. aastast ja on nüüd Euroopas, on see toetus veelgi tugevam (83% ja 78%).
157 vene poole rünnakut, sektoriti aktiivsuse muutusi eriti polnud. Kaotuste järgi võiks arvata, et pigem vähenesid ründavad grupid koosseisult. Kahjuks on taevas väga tihe nii kamikaze droonidest (5875) ning igat tüüpi seiredroonide numbri suur tõus kipub kinnitama arvamust peatselt algavast suuremast vene poole pealetungist. Kaudtuleüksuste laskude arv keskmine ja nende tabamisega kipub hetkel Ukraina hakkama saavat, eip jää tabamata ka mitmikraketiheitjad.
Enamuses rinde sektorites on vene pool nihutamas üksusi rindejoonele lähemale ja valmistub arvatavalt suuremaks pealetungiks. Seda ei tehtud vaid lõunarinde keskmises- ja läänelõigus ning Hersoni suunal. Kas ongi plaan peaaegu tervel rindel asuda pealetungile või osa neist on „vee segamine”, eip oska kindlalt arvata. Pisu julgeb panustada sellele, et vene kindralite (ikka igal lõigul) on vajadus edu järele, kaotustest mitte hoolimine ning hõredam Ukraina kaitse võib anda kogumis arvamuse, et enamus sektorites korraga see pealetung algab ja Ukrainal on seetõttu keeruline oma väheste reservidega reageerida vajalikul tasemel.
1. 21. augustil Mukatševos asuva Ameerika ettevõtte Flex tehase vastu suunatud venemaa rünnaku ohvrite arv on tõusnud 23-ni. Neljapäeva õhtuks oli ohvrite arv juba 23-ni jõudnud. Haiglas on 6 patsienti: nende hulgas šrapnellihaavade, jäsemete, kõhu ja pea vigastustega. Kõik on stabiilses seisundis, üks patsient on läbinud operatsiooni, märkis oblasti juht. Ülejäänud ohvrid said ambulatoorset ravi – peamiselt ägeda stressireaktsiooni, kõrge vererõhu ja kergemate vigastuste tõttu. Oblasti juht ütles, et rääkis investori ja ettevõtte direktoriga. Nad arutasid tootmise ümberpaigutamise võimalust ja ennekõike töökohtade pakkumist tööta jäänud inimestele. Jutt käib umbes 2500 töötajast. „See on Taga-Karpaatia jaoks strateegiline ettevõtmine. Ainuüksi aasta algusest on see maksnud makse üle 285 miljoni grivna, mis läks piirkonna arendamiseks. Me ei luba vaenlasel hävitada aastate jooksul rajatud vundamenti.”
22. augusti öösel ründasid vene okupandid Tšuguevi kogukonda (Harkivi oblast) – nad tabasid tööstusettevõtet, mis hetkel ei tööta.
Okupandid pommitasid Dnipropetrovski oblastit: ettevõte ja kool said kahjustada.
Rinde ja piiri lähedus tihedas sajus.
2. 22. augusti öösel ründasid Ukraina relvajõudude 14. rügemendi kamikaze-droonid venemaal Brjanski oblastis Unetša linnas asuvat Družba naftapumplat. Väidetavalt olla tabamuse mõju vähemalt 48 tunnine toru töö seisak. LVDS Unecha on valdusfirma AK Transnefteprodukt omanduses oleva ja agressorriigi sõjatööstuskompleksi varustamisega tegeleva Družba peamise naftajuhtmete võrgustiku Družba suurim sõlm. Jaama peamine ülesanne on nafta transport torujuhtmesüsteemi kaudu, mille kogupikkus on umbes 9 tuhat kikomeetrit.
Ukraina erioperatsioonide väed kinnitasid, et nad tabasid 21. augustil öise operatsiooni käigus okupeeritud Krimmis Džankoi jaama lähedal vene kütuserongi. Rünnak häiris venemaa lõunapoolse sõjaväegrupi logistikat.
3. Kursk/Belgorod: tasahilju on sellel suunal tihenenud igat liiki erinevate vene dessantvägede tihedus ja kipub ootama suuremat aktiivsuse tõusu. Kindlasti on neil parem võimekus imbuda väikeste üksustena Ukraina eesmistest possadest mööda ning hakata mõjutama logistikakoridore ja osundama sihtmärke nende tabamiseks kui tavalistel motolaskuritel, kelle mõju on samuti tuntav.
4. Harkiv: viimastel andmetel liigutas vene pool osa üksusi lähemale Vovtšanski linnale ja see võib olla märk soovist teha suuremaid pingutusi linna vallutamiseks.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool lükkas Kupanski põhjaservale appi rünnakute tugevdamiseks veel ühe motolaskurbrigaadi, tuues selle ära pisu lõuna poolt.
Lisaks tundub, et sektori lõunalõigus lükkas vene pool enamus seal paiknevaid üksusi vastupealetungiks sobivasse kaugusesse.
6. Siversk: siingi tõi vene pool üksusi rindele lähemale.
7. Bahmut: Tšassiv Jari ja Toretski alas näeb vene üksuste koondumist pealetungiks.
8. Donetsk: tihe lahingutegevus Pokrovskist kirdes jätkus, rindejoone muutuste tuvastamisega pisu keeruline.
Mitmed Ukraina allikad teatavad, et Pokrovski sektoris, tõenäoliselt linna lõuna- ja kaguservas, on käimas vastupealetungid, kusjuures edasiliikumine liigub kaugemale lõunasse.
Küll aga on eilsetel andmetel siingi vene pool kogu sektori ulatuses lükanud üksusi rindejoonele lähemale arvatava pealetungi sooritamiseks.
9. Lõunarinne: Ukraina omad suutsid eilseks vabastada Tolstoi küla jätkades edenemist pärast paar päeva tagasi Andrijivka-Klevtsove küla vabastamist. Kuna seal jõuti külast idas asuva põhja-lõunasuunalise Mokrõi Jalõ jõeni, siis võib kotti jääda või logistilisse raskustesse sattuda vene üksused, kes paiknevad külast põhja pool ja jõe läänekaldal.
Sektori idaserval on vene pool nihutanud ka üksusi rindejoonele lähemale, mujal muutusi vägede liikumises ei tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. putin nõuab, et Ukraina loobuks endiselt kontrollitavast Donbassi osast ja NATO liikmelisusest ning kohustuks jääma neutraalseks ja mitte paigutama lääne vägesid oma territooriumile, teatas Reuters, viidates kolmele kremli kõrgetasemeliste aruteludega tuttavale allikale. putin ja USA president Donald Trump kohtusid reedel Alaskal esimesel USA-Venemaa tippkohtumisel enam kui nelja aasta jooksul ning veetsid suurema osa kolmest tunnist kohtumise ajal arutades, milline võiks välja näha kompromiss Ukraina küsimuses, ütlesid allikad.
Pärast tippkohtumist Trumpiga ajakirjanikele vesteldes avaldas putin lootust, et Trumpiga saavutatud kokkulepped sillutavad teed rahule Ukrainas. Trump ega putin ei avaldanud aga oma arutelude kohta üksikasju.
Sisuliselt on putin teinud kompromissi territoriaalsete nõudmiste osas, mille ta esitas 2024. aasta juunis ja mis hõlmas Kiievi täielikku loobumist Donetski ja Luhanski (Donbassi), Hersoni ja Zaporižja piirkondadest, ütlesid allikad Reutersile anonüümsust paludes teema tundlikkuse tõttu.
Kiiev lükkas need tingimused tagasi, võrdsustades neid alistumisega.
Kolme allika sõnul nõuab venemaa president endiselt Ukraina täielikku lahkumist Donbassi aladelt, mida Kiievi kontrollib uute ettepanekute kohaselt endiselt. venemaa on omakorda valmis lõpetama sõjategevuse praegusel kontaktjoonel Zaporižja ja Hersoni oblastis.
USA andmete ja avalike allikate kohaselt kontrollib venemaa 88% Donbassi territooriumist ja 73% Zaporižja ja Hersoni oblastist.
Allikate sõnul on venemaa võimaliku kokkuleppe osana valmis tagastama Ukrainale ka venemaa kontrolli all olevad Harkivi, Sumõ ja Dnipropetrovski oblasti alad.
putin nõuab endiselt Ukraina NATO liikmelisusest loobumist, otsides õiguslikult siduvaid garantiisid, et USA juhitud sõjaline liit ei laiene itta, et Ukraina jääb neutraalseks, et tema relvajõud on piiratud ja et lääne vägesid ei paigutata sinna rahuvalvajatena, ütlesid allikad.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt tagasi lükanud idee viia rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina territooriumilt väed välja osana kokkuleppest. Ta väidab, et Donbassi piirkond toimib kindlusena, mis takistab venemaal sügavamale Ukrainasse tungimast. „Kui me räägime lihtsalt vägede idast väljaviimisest, siis me ei saa seda teha,” ütles ta neljapäeval ajakirjanikele. „See on meie riigi ellujäämise küsimus, mis hõlmab ka meie tugevaimaid kaitseliine.”
NATO liikmelisus on seevastu Ukraina põhiseaduses sätestatud strateegiline eesmärk ja Kiiev peab seda kõige usaldusväärsemaks julgeolekugarantiiks. Zelenski on öelnud, et otsus alliansi liikmelisuse kohta ei sõltu venemaast.
Valge Maja ja NATO ei vastanud venemaa ettepanekute kommentaaritaotlustele kohe.
Samuel Sharap, politoloog, kes juhib Venemaa ja Euraasia teemalist töörühma USA mõttekojas RAND, usub, et Kiievil oleks võimatu täita mis tahes nõudmist vägede Donbassist väljaviimiseks, nii poliitiliselt kui ka strateegiliselt. „Avatus „rahule” tingimustel, mis on teisele poolele kategooriliselt vastuvõetamatud, võib Trumpi jaoks olla pigem etendus kui märk tõelisest kompromissivalmidusest,” ütles ta. „Ainus viis seda oletust testida on alustada tõsist protsessi töötasandil nende detailide arutamiseks.”
Trump: putin tahab selle lõpetada
USA hinnangute ja avalikel andmetel põhinevate kaartide kohaselt kontrollib venemaa praegu viiendikku Ukrainast. Kolm vene allikat ütlesid, et putini kohtumine Trumpiga Alaskal oli parim võimalus rahu saavutamiseks pärast konflikti puhkemist 2022. aasta veebruaris, kuna seal arutati venemaa konkreetseid tingimusi ja näidati putini valmisolekut kompromissideks. „putin on valmis rahule, kompromissidele. See on sõnum, mis Trumpile edastati,” ütles üks allikatest. Kuid allikad hoiatasid, et Moskvale pole veel selge, kas Ukraina loovutab ülejäänud Donbassi. Kui ta seda ei tee, jätkub konflikt, ütlesid nad. Samuti pole selge, kas USA tunnustab venemaa kontrolli all olevat territooriumi Ukrainas.
Neljas Reutersi allikas ütles, et kuigi majandusküsimused on putini jaoks teisejärgulised, mõistab ta venemaa majanduslikku haavatavust ja Ukrainasse edasi tungimiseks vajalike pingutuste ulatust.
Trump ütleb, et tahab verevalamisele lõpu teha ja et teda mäletataks kui „rahutooja presidenti”. Esmaspäeval teatas ta, et on alustanud venemaa ja Ukraina juhtide kohtumise korraldamist, millele järgneb temaga kolmepoolne tippkohtumine. „Ma usun, et vladimir putin soovib, et see lõppeks,“ ütles Trump Valge Maja Ovaalkabinetis Zelenski kõrval seistes. „Olen kindel, et suudame selle lahendada.”
venemaa välisminister sergei lavrov ütles neljapäeval, et putin on valmis Zelenskiga kohtuma, kuid kõigepealt tuleb välja töötada kõik küsimused, mis vajavad kõrgetasemelist kaalumist ja Ukraina esindaja legitiimsust, kes allkirjastaks Moskvaga kõik lepingud. putin on korduvalt kahtluse alla seadnud Zelenski legitiimsuse alates tema ametiaja lõppemisest 2024. aasta mais ja Ukrainas pole sellest ajast alates presidendivalimisi toimunud. Ukraina võimude sõnul on Zelenski endiselt legitiimne president, kuna riigis on kehtestatud sõjaseisukord, mis takistab valimiste korraldamist.
Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa juhid on putini valmisoleku suhtes konflikt lõpetada skeptilised. vene allikad lükkavad Euroopa narratiivi tagasi, öeldes, et putin on siiralt huvitatud rahust.
Ukraina julgeolekugarantiid
Trumpi erisaadikul Steve Witkoffil oli tippkohtumise eel ja rahupüüdlustes oluline roll, ütlesid kaks allikat Reutersile. Witkoff kohtus putiniga kremlis 6. augustil. kremli kohtumisel tegi putin kahe vene allika sõnul selgeks, et on valmis kompromissideks ja kirjeldas, millega ta rahu nimel nõustub. Kui venemaa ja Ukraina suudavad kokkuleppele jõuda, on kokkuleppe vormistamiseks mitmeid võimalusi, sealhulgas võimalik kolmepoolne leping venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahel, mida tunnustaks ÜRO Julgeolekunõukogu, ütles üks allikatest. Teine võimalus on naasta 2022. aasta Istanbuli kokkulepete juurde, kus venemaa ja Ukraina arutasid Kiievi alalist neutraalsust vastutasuks rahvusvaheliste julgeolekugarantiide eest ÜRO Julgeolekunõukogu viielt alaliselt liikmelt: Suurbritannialt, Hiinalt, Prantsusmaalt, venemaalt ja Ameerika Ühendriikidelt, ütlesid allikad.
„On kaks võimalust: sõda või rahu, ja kui rahu ei ole, siis tuleb rohkem sõda,” ütles üks allikatest.
12. putini ja Vladimir Zelenski peatse kohtumise lootuste kokkuvarisemine on viinud venemaa aktsiaturu languseni. Neljapäeval langes Moskva börsindeks põhisessiooni ajal 1,93% ja kiirendas langust õhtusel kauplemisel 2,29%-ni. Indeks, mis hõlmab 40 venemaa suurimat ettevõtet, langes 2896,14 punktini – madalaimale tasemele alates 8. augustist, kaotades päevaga kapitalisatsioonis 124 miljardit rubla ehk 1,24 miljardit dollarit.
Langusjooksu vedasid ettevõtete aktsiad, mis kasvasid ootuste tõttu soojenevatele suhetele läänega. Gazpromi aktsiad langesid 3,5%, Novateki aktsiad 4,3%, Aerofloti aktsiad 4,45%, NLMK aktsiad 4,2% ja Sevestal aktsiad 3,8%. Rosnefti aktsiad langesid 2%, Gazprom Nefti aktsiad 1,8% ning Sberi ja VTB aktsiad vastavalt 1,4% ja 2%.
Finami analüütiku Aleksei Kalachovi sõnul langes turg „kahtluste tõttu Ukraina rahumeelse lahenduse võimalikkuse osas”. Neljapäeval ütles venemaa välisminister sergei lavrov, et putini ja Zelenski väljakuulutatud kohtumist ei tohiks lähitulevikus oodata. „Ameerika presidendi retoorika karmistumine on suurendanud turul negatiivset meeleolu,” osutab Kalachov. Sotsiaalvõrgustikus Truth Social kritiseeris Trump Joe Bidenit, kes tema sõnul ei lubanud Ukrainal vastu võidelda, vaid lubas tal ainult ennast kaitsta. Ta ütles ka, et Ukrainal on õigus venemaa territooriumile rünnata, kuna vastasel juhul ei saa sõda võita.
13. Veel üks venemaa piirkond seisab silmitsi bensiinipuudusega pärast seda, kui Ukraina droonirünnakud blokeerisid neli suurt naftatöötlemistehast ja halvasid umbes 13% riigi naftatöötlemisest. Pärast Krimmi, Taga-Baikaliat ja Primorjet on kütusepuudus tekkinud Kuriili saartel (Sahhalini oblasti osa). Alates kolmapäevast, 20. augustist on Kuriili rajoonis kehtestatud bensiini müügipiirangud – mitte rohkem kui 10 liitrit kliendi kohta, teatas Kuriili munitsipaalrajooni administratsioon.
Bensiini tarnitakse eelisjärjekorras eri- ja hädaabiteenistustele, samuti juriidilistele isikutele, kes toetavad rajooni elu. „Loodame teie mõistvale suhtumisele ja kannatlikkusele,” teatas rajooni pressiteenistus.
Bensiinipuudus võib kesta vähemalt 24. augustini – siis tarnitakse Iturupi 19,4 tonni AI-92 bensiini ja 19,6 tonni AI-95 bensiini. Laev Anatoli Ivanov lahkub saarele lähipäevil, kinnitas administratsioon.
Alates augusti algusest on venemaal droonirünnakute tõttu suletud Sõzrani, Novokuibõševi, Saraatovi ja Volgogradi naftatöötlemistehased. Rosnefti Rjazani tehas, mis varustab kütust Moskvaga ja selle ümbrusega, on poole oma võimsusest seisanud. Droonide rünnakute ohvriks on langenud ka Slavjanski, Afipski ja Novošahtinski naftatöötlemistehased.
Eelmisel aastal viisid Ukraina droonirünnakud venemaal naftatöötlemise juba 12 aasta madalaimale tasemele. Kuid tol ajal, kuigi arvukalt, olid need hajutatud ja mõjutasid tavaliselt ühte tehast korraga, ütleb Carnegie rahvusvahelise rahu sihtasutuse teadur Sergei Vakulenko. Nüüd, märgib ta, on kampaania suunatud kõigile tarbimis- ja rafineerimispiirkondade tehastele ning võib viia kütuseturule enneolematute tagajärgedeni. Eelmisel aastal parandati tehased kiiresti, kuid nüüd võivad need olla pikaks ajaks või igaveseks töökorras, usub ekspert.
Kasvav bensiinipuudus kergitab kütusehindu: AI-92 hulgimüügihinnad on aasta algusest tõusnud 40% ja AI-95 50%. Kolmapäeval, 20. augustil uuendas mõlema kaubamärgi vahetusväärtus ajaloolisi rekordeid – vastavalt 72 514 rubla tonni kohta ja 82 253 rubla tonni kohta.
14. venemaa võimud valmistuvad suurendama väikeettevõtete maksukoormust, et täita sotsiaalfondi (endine pensionifond) ja kohustusliku ravikindlustuse fondi, kus on mitme miljardi dollari suurune rahaauk. Vedomosti andmetel kaalub valitsus võimalust tühistada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sooduskindlustusmakse määrad.
Praegu maksavad nad standardse 30% asemel 15%, kui tulu ei ületa 2 miljardit rubla aastas ja töötajate arv on alla 250. IT-ettevõtete (olenemata suurusest), samuti erimajandustsoonide ja arenenud arenguterritooriumide elanike määr on veelgi madalam – 7,6%.
Sama summa – 7,6% 30% asemel – maksavad väikeettevõtted valitsuse jaoks olulistes tööstusharudes. Nende hulka kuuluvad toiduainete, rõivaste, farmaatsiatoodete, tööstusmaterjalide, valmismetallitoodete, kodumasinate, sõidukite ja seadmete ning mööbli tootmine.
Nüüd plaanivad võimud neid hüvitisi kärpida. Ja üks selle otsuse põhjustest oli sotsiaalfondi eelarve kasvav puudujääk, ütlesid Vedomostile kaks allikat.
Aasta esimesel poolel ulatus sotsiaalfondi ja kohustusliku ravikindlustuse fondi ühine auk 236,9 miljardi rublani (2,73 miljardi euroni). Samal ajal sulab föderaalkassa võime eelarveväliseid fonde täita: nafta- ja gaasitulud langesid ligi 20%, puudujääk kasvas 4,4 korda ja ületas aastaplaani neli korda (juuli lõpus 3,8 triljonit rubla) ning riikliku heaolufondi likviidsed varad on sõja algusest saadik vähenenud kolm korda ja võivad järgmisel aastal täielikult ammenduda.
Kuigi võimud lubasid järgmiseks kuueks aastaks maksusüsteemi stabiilsust, on maksutõusud vältimatud, ütles venemaa valitsuse allikas Reutersile: „Vastasel juhul ei saa me isegi kaitsekulutuste vähendamise puhul ots otsaga kokku tulla. Nafta- ja gaasitulud langevad ning majandus ei võimalda seda kõike täielikult katta… Olukord on halb, palju hullem, kui makromajanduslikest näitajatest paistab.”
Reutersi allika andmetel ootab valitsus aasta lõpuks 5 triljoni rubla (55 miljardi euro) suurust eelarvepuudujääki ehk 2,5% SKP-st. See on 5 korda rohkem kui rahandusministeerium algselt eelarvestas ja 1,1 triljoni rubla võrra suurem kui suvistes eelarvemuudatustes sisalduv muudetud hinnang.
Väikeettevõtete jaoks, kes on juba sunnitud eksisteerima „toksilises” keskkonnas, võib sooduskindlustusmaksete vähendamine olla löök, millest paljud ei toibu, hoiatab Kaubandus-Tööstuskoja VKEde Toetamise ja Arengu Komitee esimees Aleksandr Izjukov. Kõige rohkem kannatavad sellest meetmest ausad ja legaalselt töötavad ettevõtjad – nad peavad kas tegevuse lõpetama või varju minema, hoiatab ta.
Väikeettevõtete toetamine on sel aastal üldiselt vähenenud, kuna võimud püüavad eelarvet küllastada, et vältida kroonilist puudujääki, ütleb RANEPA regionaalpoliitika keskuse direktor Vladimir Klimanov. HSE hinnangul on sel aastal abi saanud 211,7 tuhat väikeettevõtet, mis on 21,5% vähem kui aasta varem. Toetuse summa on vähenenud 39%, 165 miljardi rublani.
15. Komsomolskaja Pravda sõjaväekorrespondent dmitri stešin ütles, et kaotas okupeeritud Donetskis veega pestes peaaegu nägemise. Tema sõnul pidi ta iga päev duši all käimiseks päikese käes ämbrit soojendama. Isehakanud Donetski Rahvavabariigis (DPR) valitseva ägeda veepuuduse tõttu polnud muid võimalusi. See viis lõpuks silmaprobleemideni. stešin täpsustas, et algul suurenes pisaravool ja äge reaktsioon valgusele, seejärel lisandus valuga põletik ja ta kaotas võime silmi fokuseerida. Arstid diagnoosisid tal akantamööbkeratiidi – haruldase haiguse, mille puhul akantamööbid mõjutavad silma sarvkesta ja võivad põhjustada pöördumatuid nägemiskahjustusi, sealhulgas pimedaks jäämist. stešini sõnul suudeti haigus peatada, kuid ta tundis end paremini alles kolme nädala pärast. „Nagu kliinikus märgati, tegin endale 15-liitrise „Petri tassi” igasuguste infektsioonide tööstuslikus mahus kasvatamiseks. Ma ei kujuta ettegi, mis toimub vaatides või Donetski korterites sinistes 200–400-liitristes konteinerites… Viimase kuu jooksul on Donetskile vett tünni põhjast kraabitud, seega pole fakt, et süüdi on eluhäkk. See pole lihtsalt mõeldud pesemiseks ega joomiseks. Ja muud polegi,” tunnistas sõjakorrespondent.
Donetski oblasti veevarustus katkes pärast venemaa sissetungi Ukrainasse. Okupatsioonivõimude andmetel on ressursi puudus enam kui 10 oblasti linnas, sealhulgas Donetskis, Torezis, Makejevkas, Jasinovatajas, Gorlovkas, Jenakijevos, Debaltseves, Kirovskojes, Ždanovkas, Šahterskis ja Snežnojes. Varem lülitati seal vesi sisse iga kahe päeva tagant. Suvel aga lühendati graafikut. Donetski-Makejevka linnastus varustatakse vett nüüd iga kolme päeva tagant mitu tundi ning Jenakijevos ja lähedalasuvates linnades iga nelja päeva tagant, ütles DPR-i juht denis pušilin putinile.
Kuid isegi ajakava arvestades ei jõua vesi alati kohale: võrgurikete tõttu läheb kasutajateni toimetamisel kaduma kuni 60%. Elanike sõnul on tegemist humanitaarkatastroofiga. Probleemi püütakse lahendada Moskvast, Peterburist ja teistest venemaa piirkondadest saabuvate veepaakautode abil, samuti puhastatakse jõesänge ja suurendatakse kommunaalteenuste töötajate arvu. See aga radikaalselt ei aita, tunnistas pušilin.
Varem varustati piirkonda veega Severski Donetsi – Donbassi kanali kaudu, mille läbilaskevõime oli 4 miljonit kuupmeetrit päevas, kuid selle infrastruktuur hävis lahingutegevuse tõttu täielikult ja selle taastamise alustamiseks on vaja vallutada Slovjansk, selgitas ta.
16. Economist: USA president Donald Trump peatas ametist ühe CIA kõrgeima ametniku, kes juhtis venemaa suunalist tegevust ja aitas koostada aruannet venemaa sekkumise kohta 2016. aasta valimistesse. Economisti andmetel oli ametnik USA luureagentuuris töötanud üle 20 aasta ning koordineeris 2016. aastal venemaa ja Euraasia kõrgeima ametnikuna tööd aruande kallal, mis käsitles kremli sekkumist valimistesse Trumpi kasuks. Seejärel juhtis ta üksust, mis vastutas CIA analüüsi ja operatsioonide eest venemaa ja endise Nõukogude Liidu osas.
Tema karjäär lõppes järsult 19. augustil, kui USA riikliku luure direktor Tulsi Gabbard võttis temalt koos 36 teise praeguse ja endise ametnikuga riigisaladuse ligipääsu ära. Trumpi administratsioon on varemgi kasutanud julgeolekulubasid poliitilise relvana pensionil olevate ametnike vastu. Kuid see CIA ohvitser koos kahe teise 2016. aasta raportiga seotud isikuga – Shelby Pearson ja Vinh Nguyen – on ühed kõrgematest aktiivsetest luureametnikest, kelle Trump on ametist kõrvaldanud. Need sammud tähistavad dramaatilist eskaleerumist tema sõjas USA luureagentuuride vastu.
Economist on teada saanud, et sadu analüütikuid ja muud töötajaid juhtinud ohvitseri vallandamine on tekitanud ärevust paljude praeguste luureametnike seas. Loa kaotamine on karjääri lõpp, ütleb endine CIA ohvitser Larry Pfeiffer, kellel samuti luba tühistati. Paljud ohvitserid eeldavad, et pärast pensionile jäämist saavad nad loa konsultantidena töötamiseks.
Aprillis avaldas Gabbardi abi analüütikutele survet, et nad muudaksid oma hinnanguid Tren de Aragua jõugu kohta, et need oleksid kooskõlas Trumpi poliitikaga. Juunis kritiseeris Trump ka lekkinud Luure Keskagentuuri CIA luureandmeid, mis olid vastuolus tema väidetega Iraani tuumarajatiste hävitamise kohta.
Enamik 37 sanktsioonidega hõlmatud ohvitserist olid venemaa küsimustega tegelenud vaid lühikest aega või väga ammu. Nguyen oli Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) andmeteadlane. Siseringi isikud ütlesid Economistile nädalaid varem, et ta oli föderaalvalitsuses tehisintellekti osas kõige teadlikum inimene. Agentuuri direktor kindral Timothy Ho ja selle tippjurist April Doss vallandati vastavalt aprillis ja juulis. Teised näivad olevat nimekirja kantud ainult Trumpi kritiseerimise tõttu.
17. 21. augustil alustas Leedu Seim ametlikku arutelu peaministri ametikoha uue kandidatuuri üle. Hääletus Inga Ruginė peaministriks nimetamise üle peaks toimuma 26. augustiks. Enne seda peab aga Leedu valitsev Sotsiaaldemokraatlik Partei otsustama oma koalitsioonipartnerite üle. Vaatamata ootustele otsustasid sotsiaaldemokraadid mitte loobuda liidust populistliku ja Ukraina suhtes ebasõbraliku parteiga Nemuno Aušra (Nemunase Koit). See osutus aga Leedu koalitsiooni ainsaks sensatsiooniks.
On üsna tõenäoline, et uude koalitsiooni kuulub avalikult venemaa-meelne partei, mille esindajad nõudsid venemaa Föderatsiooni ja Valgevene vastaste sanktsioonide tühistamist. Ja isegi Kiievi pommitamist.
Kuidas see juhtuda sai? Ja kas Vilniuse toetusele Ukrainale on mingeid ohte?
Sotsiaaldemokraatide teine katse
Juuli lõpus raputas Leedut poliitiline sensatsioon – pärast vaid seitset ja poolt kuud ametis olemist astus peaminister Gintautas Paluckas tagasi. Tagasiastumise põhjuseks oli rida korruptsiooniskandaale, mis hõlmasid peaministrit ennast ja tema pereliikmeid. Ja kriisi katalüsaatoriks oli koalitsioonierakonna Demokraatlik Liit Leedu Eest lahkumine.
Demokraatide juht ja samal ajal Seimi spiiker Saulius Skvernelis teatas oma valmisolekust koalitsioonist lahkuda, kui Paluckas tagasi ei astu. See surve toimis, kuid koalitsioonikriis ainult kogus hoogu.
Sotsiaaldemokraadid ei arutanud tulevase peaministri kandidatuuri kaua – vähem kui nädal hiljem teatasid nad, et pakuvad sellele ametikohale sotsiaalkaitse- ja tööministeeriumi juhi Inga Ruginene. Kui aga uue peaministri kandidatuur pidi kriitikuid rahustama, siis see plaan ebaõnnestus selgelt.
Ja asi osutus hoopis selles, et Ruginene külastas kaks korda venemaa Föderatsiooni sugulastega kohtumiseks – 2015. ja 2018. aastal. Rohkem küsimusi tekitas riikliku julgeolekuteenistuse käest saadud teave peaministrikandidaadi abikaasa tegevusega seotud võimalike riskide kohta. Eelkõige märgiti, et tal olid ärikontaktid ettevõtetega, mille juhtkond aktiivselt toetas venemaa Föderatsiooni.
Siiski, nagu Leedu president Gitanas Nauseda möönab, puudub eriteenistustel teave riskitegurite kohta, mis on otseselt seotud riigi julgeolekuga. „Ainult ärisidemed, võimalikud sidemed konkreetsete isikutega, nende isikute seisukohad,” täpsustas ta.
Opositsioon nõuab juba praegu, et eriteenistuste andmed Ruginene kohta edastataks saadikutele hääletuse eelõhtul – seni on ainult presidendil olnud võimalus nendega tutvuda. Siiski on kaheldav, kas see samm suudab ametisse nimetamise protsessi mõjutada. Lõppude lõpuks, nagu president Nauseda kinnitab, on pärast kogu olemasoleva teabe hindamist igati alust eeldada, et Ruginene töötab valitsusjuhina edukalt.
Teine asi on see, et uue peaministri kandidatuur esitati olukorras, kus koalitsiooni koosseis on veel teadmata. Ja ainus asi, mis hetkel on, on see, et Leedu valitsev koalitsioon seisab silmitsi ümberkujundamisega.
Muutused, aga mitte sellised
Eelmine koalitsioon Leedus tõi kaasa valju sensatsiooni – hoolimata asjaolust, et sotsiaaldemokraadid võitsid valimised enesekindlalt ja neil oli lai valik potentsiaalseid koalitsioonipartnereid, kutsuti valitsust moodustama mitte ainult juba mainitud Demokraatlik Liit Leedu Eest, vaid ka euroskeptiline partei Nemuno Aušra.
See on avalikult populistlik partei, mille juht Remigijus Žemaitaitis oli uurimise all antisemiitlike avalduste pärast. Ja enne seda tegi ta ka Ukraina-vastaseid avaldusi, eriti – propageerides Kiievi toetuse vähendamist. Seetõttu pole üllatav, et sellise osalejaga koalitsioon põhjustas tänavaproteste ja president Nauseda nõudis, et Nemuno Aušra kvoodi alusel nimetataks ministriteks ainult parteivälised spetsialistid.
Vaatamata kõigile neile kaitsemeetmetele sai Nemuno Aušra kohalolek koalitsioonis regulaarsete skandaalide allikaks. Eelkõige jaanuaris, riigieelarve parameetreid arutades, kutsus Žemaitaitis taas üles vähendama abi Ukrainale. Ja vastuseks pakkumisele minna sinna ja näha venemaa agressiooni tagajärgi, vastas ta, et ta ei ole kohustatud sinna minema ja et sellise visiidi põhjused saavad olla ainult altkäemaksud, korruptsioon, relvamüük või riigi müük.
Seetõttu tundus valitsuse praegune ümberkujundamine hea võimalusena Nemuno Aušrast vabanemiseks. Lisaks arvati, et nende koalitsiooni kutsumine oli eelmise peaministri isiklik algatus. Ja vastavalt sellele ei pea tema järeltulija sellest liidust kinni pidama. „On ilmne, et Paluckas ja Žemaitaitis on lahutamatu poliitiline paar, kes hoiab kokku kuni lõpuni. Võime vaid oletada, mis on see aine, mis neid koos hoiab,” vihjas opositsioonipartei Liberaalne Liikumine juht Viktorija Čmilytė-Nielsen üsna läbipaistvalt selle liidu põhjustele.
Lõpuks esitas juba mainitud Seimi esimees ja koalitsioonierakonna Demokraatlik Liit Leedu Eest juht Saulius Skvernėlis taas poliitilise ultimaatumi. 17. augustil teatas ta, et nõuab Nemuno Aušra koalitsioonist väljaarvamist – vastasel juhul lahkuvad koalitsioonist demokraadid ise. Teine ultimaatum osutus aga esimesest vähem edukaks – Sotsiaaldemokraatlik Partei teatas, et Nemuno Aušra jääb koalitsiooni, kuid demokraatidele otsitakse asendajat.
„Näeme, kuidas läheb, aga tegelikkuses vajavad meie endised suured partnerid lihtsalt kuulekat valimismasinat. Partnereid, kes kaitseksid neid tingimusteta, viimse veretilgani, olenemata sellest, mida sotsiaaldemokraatlikud poliitikud teevad,” kommenteeris Skvernėlis seda otsust.
Kuid president Nauseda usub, et Nemuno Aušra koalitsioonis hoidmisele pole alternatiive. „Kas me tahame, et valitsus saaks otsuseid langetada, või tahame ennetähtaegseid Seimi valimisi?” küsib ta retooriliselt. Nauseda sõnul oli „olukord aasta tagasi teistsugune“. „Sotsiaaldemokraatidel oli siis palju laiem ja olulisem valikuvõimalus kui praegu. Tegelikult on nüüd valik miinimumini viidud,“ usub president.
Kutse „putini sõpradele”
Tasub selgitada: puhtmatemaatiliselt ei vaja koalitsioon kolmandat liiget. Sotsiaaldemokraatidel ja populistidel on kokku 72 mandaati, samas kui enamuse saamiseks on vaja 71. Selline enamus tundub aga liiga ebakindel ja seetõttu pole vajadus kolmanda osaleja järele kadunud. Erinevalt eelmise aasta olukorrast pole aga praegu peaaegu kedagi, kes oleks valmis sellise koalitsiooniga liituma. Või õigemini, ainult üks poliitiline jõud on sellise valmisoleku deklareerinud. See on partei Leedu Talupoegade ja Roheliste Liit. See on üks riigi vanimaid parteisid, mille ajalugu ulatub tagasi aega enne Nõukogude okupatsiooni. Nüüd on aga oligarh Ramunas Karbauskise juhtimine selle mainet oluliselt kahjustanud.
Läbirääkimiste esimene voor osutus edutuks – „talupojad” esitasid koalitsiooniga liitumiseks hulga tingimusi, mida on peaaegu võimatu täita. Rahandusministeeriumi andmetel nõuab nende tingimuste täitmine eelarvepuudujäägi olulist suurenemist, mis tekitab probleeme suhetes Euroopa Komisjoniga.
Siin tegid parteid edasisteks läbirääkimisteks pausi, avaldades lootust, et kompromiss on võimalik.
Märkimisväärne on ka „talupoegade” ainus välispoliitiline nõudmine – taastada diplomaatilised suhted Hiinaga. See samm on aga kooskõlas valitsuse kavatsustega – läbirääkimised suhete sulatamiseks Pekingiga on kestnud alates sotsiaaldemokraatide võimuletulekust.
Siiski on olemas veel üks „talupoegade” nõudmine, mis võib tekitada märkimisväärseid probleeme. Juba pärast valimisi ühines „talupoegade” parlamendifraktsioon väga spetsiifilise poliitilise jõu, nimega „Leedu poolakate valimisaktsioon – Kristlike Perede Liit”, saadikutega. Praegu on ühendfraktsioonil 11 mandaati (6 – Talupoegade ja roheliste liidu liikmed, veel kaks – parteitu liikmed, kes edastasid „talupoegade” nimekirjad, ja kolm – „poolakate” esindajad). Ja nagu väidab Talupoegade ja roheliste liidu ametlik juht Aurelius Veriga, on koalitsiooniga liitumine võimalik ainult kogu fraktsioonil. „Kas kõik või mitte keegi. Me oleme tõeliselt meeskond, meie kolleegidel läheb hästi, me töötame koos ja me ei ole mingil juhul kalduvus fraktsiooni laiali lõhkuma,” väidab ta.
Probleem on selles, et Poolakate valimisaktsioon on Leedu kõige venemeelsem poliitiline jõud. Eelkõige on selle juhti Valdemars Tomaszewskit (nüüdseks Euroopa Parlamendi liiget) korduvalt nähtud „Colorado” (georgi värvid) lindiga putinit toetavaid avaldusi tegemas, sealhulgas Krimmi annekteerimist õigustamas. Ja loomulikult pooldab ta venemaa Föderatsiooni vastaste sanktsioonide leevendamist ja Valgevene vastaste sanktsioonide täielikku kaotamist. Tema partei liige Zbigniew Jedinskiy läks veelgi kaugemale ja kutsus 2014. aastal isegi NATO-t üles Kiievit pommitama, et Ukrainat venemaa Föderatsiooni nõudmistele rohkem kuuletuks muuta. Asi jõudis selleni, et Poola saatkond tegi eriavaldusi, milles väideti, et see poliitiline jõud ei ole mingil moel seotud Poola vähemuse õiguste deklareeritud kaitsmisega.
Praegu veenab Waldemar Tomaševski, et koalitsiooni kaasamise korral tegeleb tema partei ainult sotsiaalsete algatuste toetamisega. Siiski on väga kaheldav, et nad jäävad vaikseks välispoliitiliste küsimuste arutamisel.
Pole juhus, et 26. augustil, mil on oodata hääletust peaministri ametisse nimetamise üle, toimub Seimi hoone all „Häbipäeva” aktsioon. „Häbipäev saabub siis, kui sotsiaaldemokraadid, olles taas kord oma sõna murdnud, annavad riigi üle Nemuno Aušra parteile, mida juhib laimaja ja valetaja. Ja lisaks liituvad nendega inimesed, kes kuuletuvad venemaa ja Valgevene sanktsioonide vastase poliitiku Tomaševskile,” ütlevad korraldajad.
„Ma toetan Ukrainat tema võitluses võiduni. Teisiti ei saa olla,” ütles Inga Ruginene kohe pärast peaministri kohale kandideerimist. Sellise koalitsiooniga ei ole aga seda lubadust lihtne ellu viia. Eriti olukorras, kus vaenutegevus on külmunud ja rahuläbirääkimised on alanud. Eelkõige on Nemuno Aušra juht Remigijus Žemaitaitis juba öelnud, et ta ei toeta mingil juhul Leedu vägede saatmist Ukrainasse. Kui tema positsiooni uues koalitsioonis tugevdavad putinit toetavate poolakate hääled, on sellest vastupanust üle saada väga raske. Eriti olukorras, kus koalitsioon ja president teevad kõik endast oleneva, et ennetähtaegseid valimisi ära hoida.
Autor: Juri Pantšenko, „Європейської правди” toimetaja
18. Lühiuudised
Ameerika Ühendriigid võivad ametlikult tunnustada Venemaad terrorismi riikliku sponsorina, kui Moskva ei tagasta ebaseaduslikult välja viidud Ukraina lapsi. Seda teatas vabariiklasest senaator Lindsey Graham sotsiaalmeedias.
Ungari peaminister Viktor Orbán tegi neljapäeva õhtul avalduse seoses venemaa Taga-Karpaatia suurtükitulega, mis tabas 21. augusti öösel Mukatševo linnas asuvat Ameerika Flexi tehast. Siiski ei mõistnud ta oma postituses venemaad tsiviiltehase rünnaku eest hukka.
CBS News, viidates USA luureametnikele: USA riikliku luure direktor Tulsi Gabbard andis välja direktiivi, mis keelab Ukraina-venemaa rahuläbirääkimiste kohta luureandmete jagamise isegi lähedaste liitlastega. Väljaande andmetel andis Gabbard 20. juulil USA luurekogukonnale direktiivi, milles ta käskis mitte jagada teavet Ukraina ja venemaa vaheliste rahuläbirääkimiste edenemise kohta isegi Viie Silma riikide luureteenistustega – see on pärast Teist maailmasõda loodud luureliit, kuhu kuuluvad USA, Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa.
Enamik sakslasi on Bundeswehri sõdurite Ukrainasse saatmise vastu tulevaste julgeolekugarantiide osana. Seda näitab Civey avaliku arvamuse uurimisinstituudi uuring, teatab „European Truth” viitega dpa-AFX-ile. Uuringus osales 51% vastanutest Saksamaa osalemise vastu Ukraina rahuvalvemissioonil ja sellega nõustuks vaid 36% vastanutest. Ülejäänud 13% vastanutest ei olnud otsustanud. Tagasilükkamine on eriti selge vasakäärmusliku Sahra Wagenknechti liidu toetajate seas: 92% nende valijatest on sellise missiooni vastu.
Leedu välisministeerium kutsus neljapäeval välja Venemaa saatkonna asjuri, kellele anti üle protestikiri seoses Ukraina viimase ulatusliku pommitamise juhtumiga. Nagu Leedu välisministeeriumi protestikirjas märgiti, näitab venemaa pommitamine selgelt, et venemaa Föderatsioon ei ole valmis loobuma oma agressiivsetest eesmärkidest Ukraina suhtes ega püüdlema rahu poole.
Eile kohtus India välisminister Moskvas putiniga. Lisaks teatas ühisel pressikonverentsil India välisministriga venemaa välisminister lavrov plaanidest ühiseks venemaa ja India maavarade kaevandamiseks ning putin võib sel aastal Indiat külastada. Ta lisas, et venemaa soovib süvendada kaubandussuhteid Indiaga.
Defense Expressi andmetel on venemaa Sumõ rünnakus kasutatud rakett identifitseeritud Zirconina. See on selle hüperhelikiirusega raketi 14. kasutuskord sõjas, mis näitab taas kord kehva täpsust ja nõrka lõhkepead. Väljalase viidi läbi okupeeritud Krimmist, tõenäoliselt Rezervne lähedal asuvast maa-alusest kompleksist Objekt-100.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
