Sõja ülevaade: 1275. päev – üks küla kaotati
Avaldatud: 21 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. august 2025:
üks küla kaotati ja nii mõnigi samm tagasi ning vene poole tahtest Ukrainat vallutada pole ühtki märki.
1. Tihe sadu kuni Ukraina läänepiirini.
2. Järgmisest naftatehase tabamisest teada anti.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu vene pool edasi sai ja Ukraina üksused hakkavad end Zerebetsi idakaldalt välja tõmbama.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üha dünaamilisem Pokrovski-Toretski vahel.
9. Lõunarinne: veel üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. Iraani varilaevastik liitub venemaa naftasaadetistega Hiinasse.
12. Jaapan kaalub oma tuumarelvade loomist, põhjus pole üllatav….
13. Bensiinihinnad venemaal tõusid augustis kaheksandat korda kõigi aegade kõrgeimale tasemele pärast seda, kui neli suurt rafineerimistehast suleti.
14. putin andis järjekordse natsionaliseeritud ettevõtte Rotenbergidele üle.
15. venemaa on hakanud kasutama uut kiire sideühendusega kolm-ühes drooni. Drooni saab kasutada luure-, kamikaze- või õhutõrje ülekoormuse simulaatorina.
16. Lühiuudised
Reuters: Moskva valmistub rekordiliste kaitsekulutuste säilitamiseks makse tõstma ja kulutusi kärpima. venemaa seisab silmitsi kasvava eelarvepuudujäägiga Ukraina kurnava sõja ja langevate nafta- ja gaasitulude tõttu. Ametnike ja majandusteadlaste sõnul plaanib kreml sõjaliste vajaduste rahastamiseks makse tõsta ja sotsiaalprogramme kärpida. 2025. aastal eraldatakse kaitsele ja julgeolekule umbes 17 triljonit rubla (187 miljardit eurot) – 41% kõigist valitsuse kulutustest, mis on suurim summa pärast külma sõda. See on juba toonud kaasa inflatsiooni tõusu, rekordilised intressimäärad ja majanduslanguse ohu. Föderatsiooninõukogu eelarvekomisjoni esimees anatoli artamonov hoiatas, et järgmise kolme aasta jooksul „peame elama vähem mugavalt”, kuna haridus- ja meditsiinikulutused kärbitakse. Majandusteadlased ennustavad maksusurve edasist suurenemist ja majanduslikku stagnatsiooni.
Kilomeetrised järjekorrad venemaa ja okupeeritud alade bensiinijaamades hakkavad tekitama vist peatset rahulolematuse lainet.
167 vene poole rünnakut, kõikse tihedam surumine ikka Lõmani, Pokrovski ja lõunarinde idaserval. Kui enamus teistes lõikudes rünnakute arvud kahanesid, siis tõusis see pisu Toretski kandis aga mitte kõrgele tasemele. Muret teeb veelgi tõusnud vene poole kamikaze droonide kasutamine ja 5939 võib-olla uus ööpäevane rekord ehk siis üha keerulisemaks läheb Ukraina üksustel nii eesmiste possade hoidmise kui rindelähedaste logistikakoridoride kasutamisega. Kaudtule nivood on aga suutnud Ukraina tänu edukale selliste üksuste tabamisele hoida nende tavapärasel tasemel.
Suurim mure ikka Ukraina üksuste vähene mehitatus, aga üha enam võib hakata olukorda rindel mõjutama edukas vene poole juhtimispunktide tabamine ning naftataristu ja raudteestruktuuri tabamine. Kõik need kolm olulist suunda ja ootaks veelgi tihedamat nende mõjutamist.
1. 21. augusti ööst ja varahommikust alustas venemaa Ukraina vastu kombineeritud rünnakut, lastes välja suureml hulgal droone ja rakette. Eelkõige rünnati läänepiirkondi. venelased saatsid 20. augusti õhtust Ukraina kohale šaheedide rühmitusi – ja tänase hommikuni on neid õhuruumis jätkuvalt registreeritud. Kell 02.49 teatas õhuvägi MiG-31K õhkutõusmisest, mis on ka tiibrakettide kandja. Hiljem registreeriti rakettide starte, mis enamasti suundusid läände. Mõned tiibraketid lendasid ka Odessa oblasti suunas.
Ukraina relvajõududele lähedal seisev Telegrami kanal Nikolaevsky Vanek kirjutas samuti TU-95MS-i küljelt tehtud startidest.
Zaporižja oblasti sõjaväevalitsuse juht Ivan Fjodorov kirjutas kell 05.25 plahvatustest ja hiljem vaenlase rünnakust oblastikeskusele. Vaenlane ründas linna kaks korda. Kahjustatud on mitu tööstustaristu rajatist. Plahvatuslaine kahjustas ka lähedalasuvaid maju – nende aknad purunesid.
Avalikkus teatas plahvatustest Lvivis. Lvivi linnas registreeriti Olena Stepanivna tänaval tabamus, esialgsetel andmetel on ohvreid, teatas linnapea Andri Sadovõi. Sadovõi tsitaat: „Vali öö Lvivis. Vaenlane viis läbi kombineeritud rünnaku šaheedide ja rakettidega. Jällegi, nagu kuu aega tagasi, maandus see Olena Stepanivna tänavale. Esialgsed ohvrid on olemas.” Sadovõi sõnul said plahvatuslaine kahjustada kümned majad (aknad ja katused).
Kohalik meedia märkis, et Rivnes on kuulda plahvatuste helisid. Lisaks tuli teateid õhutõrje tööst Kiievi oblastis ja pealinnas endas.
21. augusti öösel ründasid vene okupandid ühe Mukatševo ettevõtte territooriumi Taga-Karpaatia oblastis (asub lääne-Ukraina lõunaosas piiri kõrval); päästeteenistused töötavad sündmuskohal. Teatatakse, et vigastatuid üle 10.
vene okupandid ründasid öösel Zaporižjat kaks korda, kahjustades tööstustaristu rajatisi ja elamuid. Plahvatuslaine kahjustas ka lähedalasuvaid maju – nende aknad löödi sisse. Kommunaalettevõtted töötavad juba rünnakukohtades.
2. Plahvatused ja tulekahjud pärast Ukraina droonirünnakuid okupeeritud Donetskis.
Ukraina eilne õhurünnak tabas venemaa juhtimispunkti Korenevos Kurski oblastis. Aruannete kohaselt viibisid kohal venemaa 155. mereväe jalaväebrigaadi ülemad ja personal.
venemaa edelaosas Rostovi oblastis Novošahtinski naftatöötlemistehases võis eile hilisõhtul näha mitut suurt tulekahju, mis tekkisid pärast Ukraina varasemat droonirünnakut mitmete sõjaväe- ja taristuobjektide vastu Aasovi mere lähedal Lõuna-venemaal.
3. Kursk/Belgorod: tundub, et seni suudab Ukraina olla pisu aktiivsem kui vene pool, rindejoones siiski muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: sektori lõunalõigus Zaritšnes tasapisi laiendab vene pool oma kontrollitavat ala ning ohustab sellega Zerebetsist idas olevate Ukraina üksuste logitikaühendusi üle jõe.
Blogijate hinnang: Ukraina omade positsioonide kaotamine Zaritšnes Lõmani suunas on viinud selleni, et Ukraina üksused on Serebrjanka metsa idapoolseimatest positsioonidest korrapäraselt lahkumas ja mujal rindejoont kindlustanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: kuna nn dünaamiline olukord Pokrovski-Toretski vahelises lõigus jätkus, aktiivsed mõlemad pooled, üksused, mis üritavad nii edeneda kui uusi possasid hoida on väikesed, vaid üks edukas droonitöö või kaudtulelask võib muuta rindejoont, sestap eip veel võimalikke muutusi kajasta. Eks pisu tobe on lugeda uudiseid, et Ukraina teeb suuri edusamme ja piiras ümber vene vägesid, edusammud on ja kaugel ees olevad üksikud ja väikesed vene grupid on juba nn tavapärane taktika ja egas ka Ukraina üksused paikne nii tihedalt, et nende vahelt läbi ei saa.
Pokrovski linna enda kaitsmisega on juba mitmes päev olukord parem, sest Ukraina on pisu tugevalt mehitanud linna lõunaossa jäävaid kvartaleid ning suudab juba vist nädal hoida järgmised vene luure-diversioonigrupid linnast eemal.
Sektori keskmises osas on suutnud viimase nädala jooksul paaris kohas vene pool saada mõne põldude vahelises metsa/võsaribas uue eesmise possa soldatite näol, aga hetkel neid veel suuremaks rindejoone muutuseks ei paneks, las püsivad pikemalt elus.
9. Lõunarinne: venemaa 57. motolaskurbrigaad vallutas eilseks Novoherohijivka küla Velõka Novosilkast läänes ning tundub, et sealt põhja pool on uuesti hakanud Ukraina omad end tagasi tõmbama Vovtša jõe taha, homme vast targem. Siia suunale tõi vene pool juurde pool jõude seisnud 69. motolaskurbrigaadi lõunarinde keskmisest osast arvatavalt konveieri tempo tõstmiseks.
Eilseks tuli ka infot, et Velõka Novosilkast läänes suutis vene pool korraga kolmes kohas edeneda üle põldude ja uued possad sealsetes metsaribades enda kontrolli alla saada.
Õige pisu hakkab nägema ohtu, et siin lõigus võib väga tihe vene poole konveier hakata rohkem edusamme tooma ja selline suundumuse jätkumine võib hakata ohustama kogu lõunarinde püsimist senisel joonel.
10. Herson: muutusteta.
11. Hiina pole kunagi varjanud fakti, et ostab sanktsioonidega hõlmatud naftat. Eelmisel aastal ostis ta venemaalt umbes 2 miljonit barrelit päevas ja Iraanilt umbes 1,5 miljonit barrelit päevas, mis kokku moodustas umbes kolmandiku kogu impordist. Financial Times ja C4ADS, mis uurib salaoperatsioone, avastasid tarnijad, kes olid õppinud Iraani puhul piirangutest mööda hiilima, ja rakendasid oma oskusi ka siis, kui venemaale kehtestati sanktsioonid Ukraina agressiooni eest.
2019. aastal palus iraanlane, kes tutvustas end Panama kaubamaakleri Ocean Glory Gianti raamatupidajana Said Alikhanina, Šveitsi juristidel korraldada ebatavalise tehingu. Tavaliselt nõuab naftamüüja ostjalt akreditiivi (akreditiiv on rahvusvahelises kaubanduses arveldusviis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba, teenuse vms eest), mis garanteerib tasumise lasti kättesaamisel. Siin oli vaja väljastada tagatisraha, mis toimiks tagatisena tehingute puhul Hiina ostjatega. Kui Ocean Glory poleks tarnitud nafta eest tasu saanud, oleks ta võinud esitada hüpoteegi ja nõuda vastaspoolelt tankeri omandiõiguse üleandmist. Dokumentide kohaselt pidi Ocean Glory transportima Malaisia ja Iraagi naftat. Panama Merendusametile esitatud dokumentide kohaselt võtsid šveitslased praeguse ja 2023. aasta vahel hüpoteegi 34 tankerile, mille väärtus oli peaaegu miljard dollarit. Vaatamata Alikhani väitele vedasid need laevad Hiinasse peaaegu eranditult Iraani ning seejärel venemaa ja Venezuela naftat. See tähendab, et nad olid osa varilaevastikust, mis teenindas sanktsioonidega riikidest pärit tarneid.
Skeem aitas välistada akreditiive pakkuvate pankade osalemise. Alguses tarnisid tankerid Iraani naftat, kuid seejärel hakkasid nad tegelema ka venemaa naftaga. 34 hüpoteegist väljastati vähemalt 19 2022. aasta septembris või novembris, just siis, kui hakkas tekkima varilaevastik venemaa nafta transportimiseks, mis oli alates detsembrist olnud EL-i embargo ja hinnalae all. Üks selline tanker, Skadi, panditi 20 miljoni dollari eest 2022. aasta novembris lepingu alusel, mis kehtis kuni 2024. aasta detsembrini. Laevade jälgimisandmed näitavad, et see võttis 2023. aasta veebruaris Primorski sadamast peale Uurali toornafta lasti ja laadis seejärel osa saadetisest Hispaania ranniku lähedal teisele mahajäetud tankerile An Shun II. Seejärel toimetas An Shun II nafta Hiinasse.
Skadi on kahe aasta jooksul teinud sarnaseid operatsioone venemaa naftaga vähemalt viis korda ja Iraani naftaga vähemalt kolm korda.
C4ADS-i analüüsi kohaselt vedasid laevad hüpoteeklaenude kehtivuse ajal vähemalt 130 miljonit barrelit umbes 9,6 miljardi dollari väärtuses naftat. Umbes pool sellest naftast pärines Iraanist, umbes veerand venemaalt (ehk umbes 32,5 miljonit barrelit väärtusega 2,4 miljardit dollarit) ja veidi alla viiendiku Venezuelast. Peaaegu kogu last, 93%, läks Hiinasse. „See naftatarnijate võrgustik näitab teravalt, kuidas lääneriikide sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks kasutatavaid vahendeid ja taktikaid jagatakse nende all olevate riikide vahel,” ütles C4ADS-i uurija Andrew Boling ajalehele FT. Laiendades oma tegevust Iraanist kaugemale venemaale ja Venezuelasse, tegutses Ocean Glory „sanktsioonidega hõlmatud nafta supervahendajana”, lisas ta.
Ocean Gloryle kehtestas USA sanktsioonid 2024. aasta detsembris.
12. Kahtlused USA võimes jätkata oma liitlaste julgeoleku tagamist ajendavad üha rohkem Jaapani poliitikakujundajaid kaaluma oma tuumaarsenali loomist. Nende inimeste arv, kes soovivad muuta riigi tuumavaba staatust, on viimase kolme aasta jooksul kahekordistunud.
Tuumarelvade omamise küsimust peeti postaatomilises Jaapanis tabuks. Kuid nüüd on see sisuliselt ümbritsetud kolmest tuumariigist – venemaast, Hiinast ja Põhja-Koreast – ning Donald Trumpi administratsiooni konfrontatsiooniline poliitika oma liitlaste suhtes ajendab rääkima vähemalt iseseisvamaks muutumisest, sealhulgas tuumaenergia osas. Reutersi intervjuud tosina Jaapani seadusandja, valitsusametniku ja endise kõrgema sõjaväeametnikuga näitavad kasvavat valmisolekut nõrgendada 1967. aastal sõnastatud „kolme tuumarelvavaba põhimõtet” – mitte toota, omada ega paigutada oma territooriumile tuumarelvi.
Jaapan oli üks esimesi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu allkirjastajaid ja tal on maailma suurim USA sõjaline kohalolek selle kaitsmiseks. „Kuid „me ei saa enam pidada USA kohalolekut enesestmõistetavaks,” ütles Reutersile Jaapani seadusandja Rui Matsukawa, kes on valitseva Liberaaldemokraatliku Partei mõjuka riikliku julgeolekupoliitika nõukogu liige. „Trump on väga ettearvamatu; see võib olla tema tugev külg, aga ma arvan, et peaksime alati mõtlema plaanile B,” ütles Matsukawa. Plaan B, tema sõnul, võiks olla liikuda iseseisvuse poole oma julgeoleku tagamisel ja seejärel hankida oma tuumarelvad.
Kuus kuud tagasi juhtis Tokyo rahvusvahelise kristliku ülikooli poliitika ja rahvusvaheliste uuringute professor Stephen Nagy tähelepanu sellele, et kogu Jaapani strateegia põhineb USA garantiidel, mis võimaldaksid tal jääda oma tuumarelva alla: „Plaan A on klammerduda USA külge. Plaan B on veelgi rohkem klammerduda USA külge ja nii edasi.“ Tuumarelvad on võimalikud ainult plaani Z raames, ütles Nagi, lisades, et Tokyol puudub tuumapoliitika valdkonnas praktiliselt igasugune strateegiline mõtlemine.
Kuid tänu oma tuumaenergiatööstusele on Jaapanil märkimisväärsed materjalivarud, mida saaks kasutada oma relvade loomiseks. Jaapani enda andmetel oli 2023. aasta lõpu seisuga umbes 8,6 tonni plutooniumi; teoreetiliselt piisab sellest mitme tuhande pommi valmistamiseks.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel oli 2025. aasta jaanuari seisuga maailmas 12 241 tuumalõhkepead. Neist umbes 9614 oli sõjaväe ladudes ja potentsiaalseks kasutamiseks saadaval, mis on 29 rohkem kui aasta varem. Hinnanguliselt oli 3912 neist lõhkepeadest paigutatud rakettidele ja lennukitele. Umbes 2100 paigutatud lõhkepeadest olid ballistiliste rakettide osas kõrgendatud valmisolekus; peaaegu kõik neist kuulusid venemaale või Ameerika Ühendriikidele. SIPRI kirjutas, et Prantsusmaal, Suurbritannial ja võimalik, et ka Hiinal on väike arv kõrgendatud valmisolekus lõhkepead.
Ka avalik arvamus Jaapanis hakkab muutuma, kuna Hiroshima ja Nagasaki pommitamised on jäänud minevikku. Märtsikuise küsitluse kohaselt toetas 41% vastanutest „kolme tuumarelvavaba põhimõtte” läbivaatamist. Kolm aastat tagasi oli seda meelt vaid 20%, märgib Reuters.
Toetus üleminekule omaenda tuumadoktriinile on veelgi tugevam Lõuna-Koreas, mis samuti tugineb sõjalise kaitse osas Ameerika Ühendriikidele, samal ajal kui peab tegelema ka oma põhjanaabri üha agressiivsema hoiakuga. Küsitluse kohaselt toetab kuni 75% Lõuna-Korea elanikkonnast oma tuumarelvade väljatöötamist.
13. venemaa bensiinihinnad on alates augusti algusest kaheksandat korda ajaloolisi rekordeid ümber kirjutanud, pärast seda, kui droonirünnakute tõttu, mis halvasid 13% riigi naftatöötlemisest, suleti neli suurt rafineerimistehast. Peterburi kaubabörsil ulatus kolmapäeval AI-95 hind 82 253 rublani tonni kohta, mis on päevaga 1,1%, suve algusest 35% ja aasta algusest enam kui 50% tõus. Eelmised rekordid püstitati 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 19. augustil. AI-92 hind tõusis päevaga 0,8% ja aasta algusest 40% ning ulatus 72 514 rublani tonni kohta. Sellest sai samuti ajalooline maksimum, kolmas järjestikune.
Bensiin muutub kallimaks, kuna naftatöötlemistehased vähendavad tootmist. 2. augustil, pärast droonirünnakut, suleti Rosnefti Novokuibõševski naftatöötlemistehas, mille aastane tootmisvõimsus oli 8,3 miljonit tonni. 11. augustil lõpetas ettevõtte Saratovi naftatöötlemistehas, mille aastane tootmisvõimsus oli 5,8 miljonit tonni.
15. augustil sai teatavaks, et Lukoili Volgogradi naftatöötlemistehas, mis on Lõuna-venemaa suurim ja mille aastane tootmisvõimsus on 14,8 miljonit tonni, oli lõpetanud nafta vastuvõtmise töötlemiseks. Samal päeval, pärast droonirünnakut, lõpetas Rosnefti Samara naftatöötlemistehas, mille aastane tootmisvõimsus on 8,5 miljonit tonni.
Lisaks sulges 2. augustil Rosnefti tehastest suurim Rjazani naftatöötlemistehas umbes poole oma tootmisvõimsusest (umbes 6,9 miljonit tonni 13,8-st). Selle rafineerimistehase kütust müüakse muu hulgas Moskva oblastis.
Seega kaotasid naftaettevõtted veidi vähem kui kolme nädalaga 44,3 miljonit tonni aastasest rafineerimisvõimsusest – see on Vostok Capitali hinnangul 13,5% riigi koguarvust, mis on 328 miljonit tonni aastas. Reutersi arvutuste kohaselt töödeldi venemaa rafineerimistehaseid eelmisel aastal 267 miljonit tonni naftat – see on viimase 12 aasta minimaalne maht.
14. putin allkirjastas määruse, mille kohaselt ettevõtted Gidromashservis ja GMS Neftemash eemaldati ajutisest riiklikust juhtimisest ja lubati müüa ettevõttele Rusgazdobycha. See struktuur, nagu 47news ja Proekt on varem märkinud, on tihedalt seotud putini kauaaegse sõbra arkadi rotenbergi ja tema venna borisiga.
GMS Neftemash ja Gidromashservis kuuluvad GMS Gruppi, mis on üks venemaa ja SRÜ suurimaid pumpamis- ja nafta- ning gaasiseadmete tootjaid. Ettevõtted toodavad plokk-moodulprotsessiseadmeid, pumpasid ja kompressoreid nafta- ja gaasitööstusele ning sellega seotud sektoritele. 2024. aasta lõpus anti kõik GMS Grupi AS-i põhiettevõtted putini määrusega föderaalse kinnisvarahaldusagentuuri ajutise juhtimise alla. Põhjuseks oli see, et äri suurimateks kasusaajateks peeti Vladimirit ja Vladimir Lukjanenkot, isa ja poega, keda venemaa võimud seostavad Ukrainaga, kirjutas Business Online.
Gidromashservise ja GMS Neftemashi ametlik ostja on Rusgazdobycha, mis SPARKi andmetel kuulub seaduslikult Fin-Partner Management Companyle ja National Gas Groupile (NGG). Rusgazdobycha tegevjuht Anton Demin töötas varem rotenbergidega seotud struktuurides ning Fin-Partner Management Companyt ja NGG-d ennast on arkadi rotenbergi ärihuvide kontekstis korduvalt mainitud.
Tänu putini otsusele saavad vennad tõhusalt kontrolli saavutada mitte ainult üksikute ettevõtete, vaid ka kogu GMS-i grupi üle, mida pärast natsionaliseerimist juhtis Rusgazdobychaga seotud aleksandr orlov, märgib Sistema.
arkadi rotenberg on putini lapsepõlvesõber ja endine džuudopartner. Pärast putini võimuletulekut teenis ta suurte valitsuse lepingutega varanduse. Nüüd on Financial Timesi ja Re:russia projekti andmetel just rotenbergi vennad „pehme natsionaliseerimise” strateegia peamised arhitektid. Selle olemus seisneb selles, et riik konfiskeerib sanktsioonide või „riigi huvide ohustamise” ettekäändel eelmistelt omanikelt vara ja müüb selle seejärel edasi seotud ärigruppidele.
Näiteks müüs valitsus 2025. aasta juunis 57,4% venemaa suurima soodatootja Bashkir Soda Company (BSC) aktsiatest Roskhimi kontsernile, mis on samuti seotud rotenbergidega. Roskhim oli varem konsolideerinud kümneid keemiatööstusettevõtteid, sealhulgas Volzhsky Orgsintez, Kuchuksulfat ja Metafrax Chemicals.
Enne varade väljavõtmist 2024. aasta detsembris näitas HMS Group märkimisväärseid finantstulemusi: 2024. aasta esimese üheksa kuu tulemuste kohaselt kasvas tulu 70%, ulatudes 66,1 miljardi rublani, ja puhaskasum ulatus ligi 5 miljardi rublani (IFRS-i andmed).
15. venemaa armee on hakanud Ukrainas kasutama uut LTE-sidega droonide modifikatsiooni, mis pakub reaalajas andmeedastust ja juhtimist. Sellest teatas Kaitseministeeriumi Luure Peadirektoraat. Mehitamata õhusõidukit saab kasutada luure- või ründedroonina, samuti vale sihtmärgina Ukraina õhukaitse ülekoormamiseks. Droonil on delta-tiiva kere, nagu Shahed tüüpi mehitamata õhusõidukil, kuid veidi väiksem. GUR-i andmetel on uus modifikatsioon varustatud kaamera ja kahe LTE-modemiga, mis võimaldavad edastada videot reaalajas või salvestusena mobiilsete tugijaamade kaudu, samuti vastu võtta käske kursi korrigeerimiseks.
Uue drooni rünnakuversioonis saab operaator kaamera ja kaugjuhtimispuldi abil sihtmärki sihtida FPV põhimõttel. Peaaegu pooled drooni komponentidest on valmistatud Hiinas, sealhulgas sidemoodulid, miniarvuti, võimsusregulaator ja kvartsgeneraator. Uue drooni mootor on paigaldatud kere ninaossa, mis muudab drooni sarnaseks venemaa Zala Grupi toodetud Italmasi luurava laskemoonaga. GUR teatas, et vaenlane kasutab uut drooni juba aktiivselt erinevatel rinnetel.
16. Lühiuudised
venemaa ei aktsepteeri Ukrainale Moskva osaluseta välja töötatud julgeolekugarantiisid, ütles venemaa välisminister sergei lavrov. Ta nimetas teisi lähenemisviise „mitte kuhugi viivaks teeks”. „Me ei saa nõustuda sellega, et nüüd pakutakse julgeolekuküsimuste lahendamist ilma venemaa Föderatsiooni osaluseta. See ei toimi… Olen kindel, et Lääs, eelkõige Ameerika Ühendriigid, mõistab suurepäraselt, et julgeolekuküsimuste tõsine arutamine ilma venemaa Föderatsiooni osaluseta on utoopia,” ütles lavrov. Njah, seda tegelikult sisutühja juttu jagus veel pikalt…
Eurovisiooni alternatiivina positsioneeritud venemaa võistluse Intervision 2025 korraldajad on silmitsi kahe osaleja keeldumisega: Aserbaidžaan ja Araabia Ühendemiraadid, kes olid varem osalevate riikidena teada antud, on ametlikust nimekirjast välja jäetud. Nagu TASS korraldavale fondile Traditsii Iskusstva (Kunstitraditsioonid) viidates teatab, keeldusid need riigid osalemast „sisemiste põhjuste ja ettevalmistusaja puudumise tõttu”. Võistluse Telegrami kanalil avaldatud uuendatud nimekirjas oli hoopis Madagaskar. Seega on osalejate lõplikus nimekirjas 19 riiki: Valgevene, Venezuela, Vietnam, Egiptus, India, Kasahstan, Katar, Hiina, Colombia, Kuuba, Kõrgõzstan, Madagaskar, Venemaa, Saudi Araabia, Serbia, Tadžikistan, Usbekistan, Lõuna-Aafrika Vabariik ja USA.
USA välisministeerium teatas, et Ameerika Ühendriigid kehtestasid sanktsioonid neljale Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) esindajale. Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 2023. aasta märtsis välja putini vahistamismääruse. Piirangud mõjutasid kahte ICC kohtunikku ja kahte aseprokuröri. Välisministeeriumi andmetel kanti üks kohtunikest sanktsioonide nimekirja, kuna ta lubas uurida USA sõjaväelasi võimalike kuritegude eest Afganistanis. Kolm teist süüdistatavat lisati nimekirja osalemise eest Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja endise kaitseministri Yoav Gallanti vahistamismääruste väljastamises.
Politico: Pentagoni kõrge poliitikaametnik teatas väikesele liitlaste grupile, et Ameerika Ühendriigid kavatsevad Ukraina julgeolekugarantiides mängida minimaalset rolli, jättes Euroopale suurema vastutuse. Euroopa liitlased on praegu segaduses Trumpi vastuoluliste avalduste, sealhulgas tema keeldumise pärast saata USA sõdureid Ukrainasse.
Jerusalem Post: IDF-i pressiesindaja brigaadikindral Effie Defrin kinnitas, et IDF on astunud esimesi samme Gaza linna sissetungiks. Pressiesindaja sõnul kontrollivad Iisraeli väed juba linna äärealasid. Ta kinnitas ka, et sel nädalal saadetakse välja umbes 60 000 värbamiskirja ja veel 20 000 hiljem sel kuul. Oma avalduses kinnitas Defrin, et IDF töötab selle nimel, et tagada piisavalt ruumi kodanike ohutuks evakueerimiseks Gazast. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu peaks Gaza ülevõtmise plaanid neljapäeval heaks kiitma.
kremli kontrolli all olevad propagandistid on avaldanud valeuudise väidetavalt 1,7 miljoni Ukraina relvajõudude sõduri hukkumisest ja kadumisest venemaa sõjas Ukraina vastu, teatas riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogu alla kuuluv desinformatsiooni vastane keskus.
Poola peaminister Tusk kritiseeris Zelenski, Trumpi ja putini kohtumise korraldamise ideed Ungari pealinnas: „Budapest? Kõik ei pruugi seda mäletada, aga 1994. aastal sai Ukraina juba USA-lt, venemaalt ja Suurbritannialt territoriaalse terviklikkuse garantiid. Budapestis. Võib-olla olen ma ebausklik, aga seekord prooviksin leida teise koha.”
Soome president Stubb ütles otsekoheselt: „Et aidata ameeriklastel mõista venemaa territoriaalsete ambitsioonide ulatust Ukrainas, kujutage ette, et peate loobuma Floridast, Georgiast, Carolinadest ja Virginiast.”
venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev kurdab Macroni üle: „Ajutu Gallia kukk ei suuda loobuda mõttest saata vägesid „Ukrainasse”. Oleme selle selgelt välja öelnud – MITTE NATO vägesid rahuvalvajatena. venemaa ei aktsepteeri sellist „julgeolekugarantiid”.”
Bloomberg: India riigifirmad on pärast USA surve all tekkinud pausi taas vene nafta ostmist jätkanud. Indian Oil ja Bharat Petroleum kindlustasid Uurali tarned sügiseks, kuna New Delhi läheneb Moskvale ja Pekingile. vene nafta moodustab nüüd 42% India impordist – varem oli see alla 1%.
Ukraina droon suudab kanda NATO 155 mm suurtükimürsku (45kg). Mõju on päris valus.
Shahedi droon tabas Poolat umbes 100 kilomeetri sügavusel, njah, keegi vene saatkonnast vist noodiks välja kutsuti.…
USA eriväed kõrvaldasid Abu al-Qurashi ootamatu reidi käigus Süürias Idlibis. Temast oodati ISISe järgmist juhti Süürias.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
