Sõja ülevaade: 1274. päev – vene välisminister kinnitas, et Ukraina on „meie” oma
Avaldatud: 20 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. august 2025:
njah, lavrov kinnitas, et Ukraina on „meie” oma.
1. Eip sadu lõpe.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene pool hakkas uuesti edenema.
8. Donetsk: tugevam rindejoone lainetus Pokrovski-Toretski vahel.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa Keskpank teatas äritegevuse langusest uue miinimumini alates 2022. aastast.
12. venemaal on vangi pandud ligi 100 rektorit.
13. venemaa valitsus konstanteeris Hiinaga kaubavahetuse languse algust.
14. putini uued nõudmised laevade kontrollimiseks on halvanud ühe venemaa suurima teraviljasadama töö.
15. Suurbritannia on valmis saatma vägesid Ukraina mere- ja õhuruumi kaitsmiseks peale rahulepingu sõlmimist.
16. lavrovi uue avalduse sisu: kogu Ukraina peab minema kremli kontrolli alla.
17. Lühiuudised
Eile numbrites suuri muutusi võrreldes üleeilsega polnud, aktiivsemad lõigud ikka samad, taktikas ka muutusteta. Kaela sadas kõikegi samas mahus. Nirumate ressurssidega peab Ukraina siiski hästi vastu ja ikka arvamusel, et enne saab venemaal rahvas otsa kui sellise hinnaga Ukraina vallutatud.
Jätkuvalt ei näe piisavalt lääne riikide tahet venemaaga kaubandussuhete lõpetamiseks ehk siis üht pidi toetame Ukrainat ja teisel moel vene sõjamasinat… jah, egas ainult riikide juhtkondi süüdistada saa, sest valijad kipuvad ikka paljus endi heaolu olulisemaks pidama (õnneks mitte kõik) ja sestap paljusid ebapopulaarseid otsuseid, mis võivad kahandada inimeste sissetulekuid ning ettevõtete toimimist, teha taheta ja eks sedagi võib mõista.
Pole ammu reitingut Ukraina omadele andnud, saan kinnitada enda jätkuvat arvamust, et ettevaatlikult optimistlik+ on jätkuvalt olemas. Kahjuks aga suurema vene poole pealetungi ootel… sügisvihmadeni neil veel aega, aga eelmine aasta ei toonud needki vene poole tempo langemist…
1. 18.–19. augusti öösel saatis venemaa Ukraina pihta 280 õhusihtmärki: 270 Shahed drooni, 5 Iskander-M raketti ja 5 Kh-101 tiibraketti. Õhukaitse, elektroonilise sõjapidamise üksused ja mobiilsed tuletõrjegrupid tulistasid alla/tõuketasid maha 236 neist – sealhulgas 230 drooni, 2 Iskanderit ja 4 Kh-101. Tabamusi registreeriti 19 asukohas.
Pärast üht linna ulatuslikumat rünnakut mattus Krementšuki linn suitsu. Kasutati droone, ballistilisi ja tiibrakette. Rünnati kohalike energeetikaettevõtete administratiivhooneid ja ka Poltava oblasti gaasihoidlaid.
Harkivi oblasti prokuratuuri teatel ründasid vene väed Kupjanskis drooniga kiirabiautot. Rünnakus said vigastada kaks meedikut, vanuses 56 ja 43 aastat.
Sumõs tabati droonidega tsiviilinfrat.
vene rakett tabas ajaloolist juudi kalmistut Pervomaiskis Mõkolavi oblastis. Ukraina pearabi Moshe Reuven Asmani sõnul tabas rünnak kalmistu keskosa, kahjustades paljusid haudu.
Täna öösel Krimmist tulistati Odessale vähemalt kaks vene ballistilist raketti: linna kohal oli suitsu ja tabati sadama infrat.
20. augusti öösel Sumõ oblastis asuva Ahtõrka linna ründamise tagajärjel sai vene droonide ulatuslikus rünnakus vigastada 12 inimest, sealhulgas kaks last. Kahjustada said kortermaja, 13 eramut, kõrvalhoone ja garaaž.”
2. Öösel tuli teateid, et Ukraina droonid lähenevad Moskva oblastile ja levivad üle venemaa. Jälgimiskanalite andmetel on tegevuses nii ründe- kui ka reaktiivmootoriga mehitamata õhusõidukid.
Okupeeritud Zaporižja piirkonnas Urožaine ja Tokmaki vahel ründasid eile päeval FPV droonid vene kütuserongi. Mitu vagunit sõitis rööbastelt maha ja mitu süttis droonitabamuste järgselt põlema. Kütus oli mõeldud Zaporižja teljel asuvatele vene vägedele. Liiguvad ka kõlakad teisest tabatud rongist seal kandis.
vene sõdurid süütasid Simferoopoli oblastis (Krimm) Trehprudnoje küla lähedal metsa, teatasid kohalikud. Eile toimus küla lähedal asuvas lasketiirus tulistamine. Tulekahju ajal toimunud ohutusnõuete rikkumise tõttu süttis lähedal asuv mets. Nüüd kustutatakse seda helikopteri abil. Põlengu pindala on 25 hektarit.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: esmalt tuli infot, et vene pool võis pisu edeneda Tšassiv Jari lõigus, kus täpsemalt veel tuvastada ei suutnud. Küll aga Toretski lõigus linnast põhjas, kus vene pool Oleksandro-Šultõne külas (mõned majapidamised) kanna maha ja samm edasi oli 800 m.
8. Donetsk: tuleb infot, et aktiivsed on mõlemad pooled Pokrovski-Toretski vahelises kombitsa lõigus ning toimuvat pidev eesmiste possade muutus siia ja sinna, sestap jätab hetkel rindejoone muutuste kajastamise ära. Palju tööd teeb ära kumbki pool droonidega aga kaudtule mõju ning lennundus on ülekaalukalt suurem arvu löökide just vene poolelt. Kas vene pool julgeb suurematel avaratel väljadel pikemate sammude saamiseks ka suuremaid soomuse gruppe kasutada, eip oska isegi arvata, tihti eip saa vene poole tegevuse hindamiseks võtta aluseks ei nende taktikaõpikuid ja hoolimatuse märksõna oma soldatite suunal kipub andma vist rohkem alust nende taktika mõistmisel, millele lisandub nii vene sõjaväes levinud mentaliteet kui juhtkonna eritasandite karm käsuahel, mille põhiargument on paguni tärn ja tugev rusikas ning hirm kremli ees…
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Äritegevuse tootmisaktiivsuse indeks langes 2025. aasta augustis miinus 5,4 punktini, mis sai uueks miinimumiks alates 2022. aasta lõpust, näitas venemaa Föderatsiooni Keskpanga läbiviidud uuring, milles osales 15 tuhat mittefinantssektori ettevõtet. Regulaatori andmetel on majanduse toodangu hinnangud tervikuna langenud kolmandat kuud järjest. Uuringu kohaselt kurdab iga neljas ettevõte kasvavate kulude üle, peaaegu iga viies personalipuuduse üle ja 15% käibekapitali rahastamiseks vajalike vahendite puudumise üle.
Keskpanga arvutatav ärikliima koondindeks jäi augustis 2022. aasta novembrist saadik olnud miinimumide lähedale – miinus 5,1 punkti. Ja see viitab majanduse jätkuvale nõrkusele, märgib PSB analüütik Denis Popov: „Äritegevuse langust registreeriti endiselt mäetööstuses, investeerimisnõudlusele ja vahetarbimisele keskendunud töötlevas tööstuses, samuti ehituses ja sõidukikaubanduses.”
venemaa Pank
Pärast kolmeaastast sõjalist buumi, mil armee ja riigikaitse tellimustele kulutati eelarvest üle 20 triljoni rubla(220 miljardit eurot), langes venemaa majandus depressiooni: teises kvartalis hindas Rosstat oma kasvuks 1,1%, mis on peaaegu neli korda vähem kui eelmise aasta lõpus (4,1%). Tööstuse kasvumäär langes enam kui poole võrra – eelmise aasta 4,6%-lt 2%-le juuni lõpuks ja reaalpalga kasv vähenes 2,5 korda – poolaastal 3,8% võrreldes 9,7%-ga 2024. aastal. IMFi prognoosi kohaselt kasvab venemaa majandus aasta lõpuks 0,9% – kolm korda aeglasemalt kui maailmamajandus ja 5 korda aeglasemalt kui Hiina.
„See on väga tõsine aeglustumine ja me oleme seda viimased 6 kuud täheldanud,” märgib Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudi vanemteadur Elina Rõbakova. „Isegi sõjatööstuskompleks hakkab aeglustuma, osaliselt (kõrgete intressimäärade) tõttu, aga ka tööjõu puuduse, investeerimisvõimaluste puudumise tõttu ja me nägime selle märke juba 2024. aasta lõpuks,” selgitab ta.
Majanduskasvu aeglustumine omakorda õhutab varjatud tööpuudust, ütleb Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov: nõudlus võtmetööstuses nagu autotööstus ja ehitus väheneb, sundides ettevõtteid töötajaid viima osalisele tööajale või seisaku ajale, nagu AvtoVAZis ja KamAZis. „Varjatud tööpuuduse kasv ähvardab leibkondade sissetulekute ja selle tulemusel ka nõudluse järkjärgulist langust majanduses ning see võib SKP aeglustumise mõju süvendada,” ennustab Tšernov.
Katse majandust sõja lõppemise korral taaskäivitada võib olla „hävitav”, ütleb Rõbakova: sõjatööstuskompleks lakkab olemast kasvumootor ja nafta hinnad ei ole piisavalt kõrged, et korrata 2000. aastate mõju. „See mull lõhkeb, jättes suure tõenäosusega pöördumatud armid niigi struktuurilt nõrgale majandusele,” on Rõbakova pessimistlik.
12. 2025. aastal registreeriti venemaal ülikoolide administraatorite vastu algatatud kriminaalasjade arvu järsk kasv. T-invarianti analüüsi kohaselt on juba registreeritud 12 tagakiusamisjuhtumit ja 10 jõustunud kohtuotsust. Võrdluseks: sõjaeelsel 2021. aastal näitasid õiguskaitseorganid huvi 17 rektori vastu. Samal ajal, nagu väljaanne rõhutab, on aastatel 2012–2025 olnud pidev trend kõrgharidusele avaldatava surve suurenemise suunas. Sel perioodil algatati kriminaalasi 97 rektori vastu. „Professionaalse garantii” kadumine on peamiselt tingitud eelarvevaldkonna juhtimise olemusest ja rektorite hallatava raha mahust. Nagu selgitab esimese osakonna projekti juht Dmitri Zair-Bek, tegutsevad ülikoolid suurte eelarvetega, jagavad valitsuse lepinguid ja toetusi – see on majanduskuritegude loomulik kasvulava. Uurimispraktikas esinevad kõige sagedamini vargused, altkäemaksud, toetuste kulutamisega seotud kuritarvitused ja vastuvõtu eest altkäemaksud. Harvemini esinevad erakorralised kriminaalsed episoodid, nagu näiteks Kaasani Ülikooli endise rektori Ilšat Gafurovi puhul, kes mõisteti mõrvale õhutamise eest 22 aastaks vangi.
Lisaraskusi tekitab ülikoolide õiguslik ja organisatsiooniline keskkond. Bürokraatlikud piirangud raskendavad isegi rutiinsete toimingute, näiteks materjalide ostmise või teenuste eest tasumise, elluviimist. Zair-Beki sõnul kasutavad ülikoolid juhtimise lihtsustamiseks sageli mitteametlikke mehhanisme, nagu musta raha või sisemised finantsreservid. Sellised tegevused suurendavad aga formaalsete rikkumiste riski, mis võivad saada kriminaalsüüdistuse aluseks. See muudab tavalised juhtimisotsused potentsiaalselt ohtlikeks sammudeks, kus iga finantstehingut saab tõlgendada seaduse rikkumisena.
Sotsioloog Mihhail Sokolov märgib, et õiguskaitseorganid on viimastel aastatel ülikoolisfääri avastanud, kasutades kriminaalasju personali rotatsiooni või soovimatute juhtide kõrvaldamise vahendina uute kandidaatide ametisse nimetamiseks. Poliitiline süsteem suurendab rektorite haavatavust: pidevad personalimuutused ja nõue näidata üles absoluutset lojaalsust võimudele muudavad nende positsiooni äärmiselt ebastabiilseks. Nagu Zair-Bek rõhutab, võib iga vale samm, ülikooli sisemine konflikt või intriig viia kriminaalasjani. Mõnel juhul on tagajärjed traagilised: on teada juhtumeid, kus rektorid surid uurimise ajal või vahetult pärast vahistamist.
Ülikooli juhtidele avaldatav kasvav surve avaldab negatiivset mõju kõrgharidussüsteemile. Pidev kriminaalvastutusele võtmise oht vähendab rektori ametikoha prestiiži ja selle atraktiivsust kvalifitseeritud juhtide jaoks. Nagu T-invariant märgib, muudab see ülikoolide arengu pikaajalise planeerimise praktiliselt võimatuks: juhid ei saa luua strateegiaid aastateks, ilma et nad oleksid kindlad oma ametikohtade säilitamises.
Dmitri Zair-Bek rõhutab, et selline ebastabiilsus loob rektoritele suure haavatavuse, kus isegi väikesed vead võivad karjääri rikkuda. Sotsioloog Mihhail Sokolov lisab, et see viib negatiivse valikuni: juhtivatele ametikohtadele satuvad need, kes keskenduvad innovatsiooni ja teadusliku arengu asemel riskide minimeerimisele ja oma ohutuse tagamisele. venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Sergei Abramov osutab laiematele tagajärgedele: haridusprogrammide kvaliteedi langus, ülikoolide rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemine ning raskused andekate õppejõudude ja teadlaste ligimeelitamisel.
13. venemaa ja Hiina kaubavahetus hakkas 2025. aastal esimest korda pärast sõja algust langema, teatas tööstus- ja kaubandusminister anton alihanov teisipäeval. Hiina tolli andmetel langes kahepoolne kaubavahetus jaanuaris-juulis aastases võrdluses 8%, ulatudes 125,8 miljardi dollarini pärast peaaegu kahekordistumist eelmise kolme aasta jooksul, ulatudes 2025. aastal rekordilise 245 miljardi dollarini. „Sel aastal registreerime vastastikuse kaubavahetuse teatavat langust,” tunnistas alihanov.
„Sellise dünaamika põhjused on muidugi mitmetahulised,” jätkas ta. „See hõlmab sanktsioonide ja muude välise majandusliku surve vormide negatiivset mõju meie riikidele ning volatiilsust teatud kaubaturgudel. Samuti märgime Hiina toodete järkjärgulist küllastumist teatud turusegmentides, samuti sisemisi majandusprotsesse nii venemaal kui ka Hiinas” (tsitaadid Reutersilt).
Gaidari Instituudi statistika kohaselt on Hiina aasta esimesel poolel vähendanud peaaegu kõigi peamiste toorainete ostmist venemaalt. Naftavarud vähenesid 11% (49,11 miljoni tonnini), naftatoodete varud 28% (5,51 miljoni tonnini), veeldatud maagaasi (LNG) varud 13% (3,22 miljoni tonnini), puidu varud 10% (4,53 miljoni tonnini) ja kivisöe varud 10% (38,97 miljoni tonnini).
Torujuhtme gaasi varud Hiinasse suurenesid 23%, samuti tööstusmetallide varud: nikkel 94%, alumiinium 91% ja vask enam kui kahekordselt.
Gaidari Instituudi andmetel vähenesid ka Hiinast venemaale tarned 9%, peamiselt autode impordi tõttu, mis langes 61%.
Alihanovi sõnul ei tule Hiinaga kaubavahetuse varasema kiire kasvu juurde tagasipöördumist. „Keskpikas perspektiivis peaksime ootama vastastikuse kaubavahetuse mõõdukamaid kasvumäärasid kui varem, kusjuures kõrgtehnoloogiliste ja innovaatiliste toodete osakaal peaks pidevalt suurenema,“ ütles ta.
14. Musta mere ääres asuva Kavkazi sadama, mis on üks venemaa suurimaid teraviljasadamaid ja mille kaudu eelmisel aastal eksporditi umbes veerand kogu meritsi imporditud nisust, töö oli praktiliselt halvatud uute laevade kontrollimise eeskirjade tõttu, mille kehtestas ptin oma määrusega. Määruse kohaselt saavad alates 21. juulist välisriikide sadamatest saabuvad laevad venemaa sadamatesse siseneda ainult FSB loal. Laevu kontrollitakse ankrus ja laadimisterminalides ning välismaiseid laevu kontrollivad sukeldujad.
Kontrolli karmistamine on peatanud Kavkazi sadama teraviljaekspordi ja tekitanud kümnete laevade järjekorrad, mis on kontrolli oodanud juba üle kuu aja, ütlesid eksportijad Reutersile. „Eelmise nädala alguses ootas läbipääsu üle 120 laeva. Terminalid olid täis teravilja ja lõpetasid sisuliselt teravilja vastuvõtmise,” ütles üks agentuuri allikatest.
Teise Reutersi allika andmetel on Kavkazi sadama kaudu augusti algusest saatnud umbes 350 tuhat tonni teravilja. See on mitu korda vähem kui selle sadama tavapärased kaubaveomahud, mis suve- ja sügiskuudel ulatuvad 1,5–2 miljoni tonnini. Eelmise aasta augustis ulatusid need 1,492 miljoni tonnini.
Kokku eksportisid teraviljaettevõtted Kertši väina põhjaosas asuva ja Rostovi sadamatest Doni jõe ääres saabuvaid laevu mööda Kavkazi sadama kaudu eelmisel aastal välismaale 10,24 miljonit tonni teravilja ehk 23% venemaa ekspordist. Sadamal on oluline roll ekspordis Vahemere ja Musta mere riikidesse, eriti Türki.
Kuid sel aastal liigub eksport väga aeglaselt, olenevalt ka ilmast, ütleb Reutersi allikas: „Praeguse olukorra tõttu laevade kontrollidega võivad nad ankrus seista kuni poolteist kuud.” Nüüd toimub laadimine laevadel, mis pidid laaditama juuli keskel, kurdavad agentuuri vestluskaaslased.
Eksportijate sõnul tundub olukord Novorossiiskis, mis on venemaa peamine teravilja ekspordi sihtkoht, vähem problemaatiline, nagu ka Balti marsruut, mille mahud on märkimisväärselt suurenenud.
Rusagrotransi andmetel langes venemaa nisu eksport juulis-augustis aastaga võrreldes enam kui 35%, ulatudes 5,33 miljoni tonnini. Eksport on endiselt kahjumlik laevakindlustuse kõrge hinna, praeguse tollimaksude süsteemi ja maailmaturu madalate hindade tõttu, selgitas Kommersantile põllumajandusturu allikas. Lisaks avaldasid mõju ka logistilised piirangud riigi lõunaosas asuvates sadamates, lisab ta.
15. Suurbritannia on valmis saatma oma relvajõud Ukraina õhu- ja mereruumi kaitsmiseks, kuid välistab oma vägede viibimise venemaa demarkatsioonijoone lähedal. Sellest teatas Guardian, viidates Briti valitsuse allikatele. Väljaande andmetel esitab Suurbritannia kaitseväe juhataja Tony Radakin selle seisukoha kolmapäeval, 20. augustil Pentagonis. Ta osaleb kohtumistel Ameerika kolleegide ja umbes 30 nn tahte koalitsiooni riigi esindajatega, et määrata kindlaks Ukraina riikliku julgeoleku tagamiseks võetavate kohustuste vorm ja kavandada sõjajärgne lahendus.
Radakin peaks kinnitama Londoni valmisolekut pakkuda sõjaväelasi Ukraina vägede logistiliseks toetuseks ja väljaõppeks, kuid mitte paigutamiseks venemaa relvajõudude lähedale. Esialgseid plaane paigutada Ukrainasse kuni 30 000 sõdurit kohandati pärast mõnede Euroopa riikide vastuväiteid, kirjutab Guardian. Kaitseminister John Healey ütles eelmisel nädalal, et London on valmis osalema”taeva ja mere julgeoleku tagamisel ning Ukraina vägede võimekuse tugevdamisel. Väljaande allikate sõnul on põhirõhk logistika ja väljaõppe, mitte pataljonide lahingupaigutusel.
Guardiani andmetel kavatsevad Briti võimud Washingtonis toimuvatel kõnelustel selgitada Donald Trumpi administratsioonile Londoni valmisolekut osaleda aktiivselt Ukraina kaitsmises pärast rahulepingu võimalikku allkirjastamist. Kõnelusi endid peetakse Euroopas oluliseks sammuks Kiievi ja Moskva vahelise rahulepingu sõlmimise suunas. Briti peaminister Keir Starmer rõhutas varem, et rahu on võimalik ainult siis, kui Ukrainale antakse usaldusväärsed julgeolekugarantiid, peamiselt Ameerika Ühendriikide poolt.
USA president Donald Trump kinnitas 18. augustil pärast Valge Maja tippkohtumist president Volodõmõr Zelenski ja Euroopa juhtidega, et Washington on valmis Kiievile garantiisid pakkuma. Tema sõnul saab Ameerika pool pakkuda peamiselt õhutoetust. „Oleme valmis neid kõiges aitama. Eriti ehk saame rääkida õhutoetusest, sest kellelgi pole selliseid võimekusi nagu meil,” ütles Trump. Samal ajal täpsustas Trump, et maavägede pakkumise peamine koormus langeb Euroopa riikidele. Tema eriesindaja Ukrainas Steve Witkoff võrdles isegi võimalikku garantiide formaati NATO artikli 5 põhimõttega, mis sätestab liitlaste kollektiivse kaitse.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 19. augustil, et lõplikku kokkulepet julgeolekugarantiide osas oodatakse järgmise nädala või 10 päeva jooksul. Mõned eksperdid kahtlevad, märgib Guardian, et putin aktsepteerib isegi piiratud NATO vägede kohalolekut Ukraina territooriumil. Nad viitavad sellele, et lääne avaldused vägede paigutamise valmisoleku kohta võivad olla suunatud kremli poliitilisele isoleerimisele.
Sellegipoolest rõhutavad Briti ametnikud oma kavatsuste tõsidust. Üks neist märkis: „Kolmkümmend staabiülemat poleks Pentagoni kogunenud, kui nad poleks seda tõsiselt võtnud.”
16. ISW: venemaa välisminister sergei lavrov väitis täpselt, et kremli eesmärk Ukrainas on kogu Ukraina poliitiline kontroll, mitte valitud Ukraina territooriumide, näiteks Donetski oblasti, hõivamine. lavrov väitis 19. augustil antud teleintervjuus, et kreml pole kunagi rääkinud vajadusest hõivata Ukrainalt mingeid territooriume ning et venemaa eesmärk ei olnud hõivata Krimmi, Donbassi ega teisi Ukraina alasid. See väide tundub veider venemaa korduvate nõudmiste kontekstis, et Ukraina ja Lääs tunnustaksid venemaa poolt Ukraina territooriumi annekteerimist, sealhulgas territooriumi, mida venemaa väed ei kontrolli. See peegeldab aga üsna täpselt venemaa sügavamaid eesmärke Ukrainas. lavrov kordas, et venemaa sõjaeesmärgid puudutavad Ukraina rahva kaitsmist Ukraina valitsuse eest, mida kreml ekslikult kujutab ebaseadusliku ja rõhuvana. lavrovi kirjeldus kremli eesmärgist kaitsta ukrainlasi nende endi valitsuse eest peegeldab tõsiasja, et kreml püüab demokraatlikult valitud Ukraina valitsust kukutada ja asendada selle venemaa-meelse valitsusega, mis võimaldaks kremlil kontrollida Ukrainat ilma, et peaks võitlema füüsilise kontrolli eest territooriumi üle või seda annekteerima. lavrov esitas intervjuus märkimisväärselt nõudmisi, mis eitavad Ukraina suveräänsust, sealhulgas nõudmist, et Ukraina tühistaks keele- ja religiooniseadused, mis on ainult suveräänse riigi valitsuse asi. lavrov teatas otsesõnu, et ei saa rääkida mingitest pikaajalistest [rahu]lepingutest Ukrainaga ilma venemaa julgeoleku ja venekeelsete õiguste austamiseta Ukrainas, kuna need on põhjused, mis tuleb kokkuleppe kontekstis kiiresti kõrvaldada. kremli jätkuv nõudmine Ukraina siseasjade kontrollimisele peegeldab venemaa presidendi vladimir putini 2021. aasta essees esitatud argumente, milles väidetakse, et Ukraina ei tohiks eksisteerida venemaast sõltumatult.
lavrovi 19. augusti avaldus rõhutab veelgi kremli laiemat eesmärki saavutada Ukraina üle täielik poliitiline kontroll enne, kui venemaa lõpetab oma sõja. venemaa territoriaalsete nõudmiste eraldi käsitlemine nõudmistest, mida varjatakse viidetega algpõhjustele varjab tõsiasja, et kreml peab oma sõjanõudeid jagamatuteks – kreml püüab saavutada kõiki neid eesmärke ega ole näidanud üles valmisolekut ühtegi neist kompromiteerida ega ohverdada mõnda teiste nimel, et hõlbustada või lõpule viia rahuprotsessi. kreml on korduvalt määratlenud oma sõjaeesmärke Ukraina demilitariseerimisena, valitsuse vahetusena venemaa-meelse valitsuse kasuks ning Ukraina kohustustena, mis takistavad tal liitumist NATO ja teiste rahvusvaheliste liitudega. kremli ametnikud on kogu sõja ja läbirääkimiste protsessi vältel järjekindlalt kinnitanud, et venemaa saavutab need sõjaeesmärgid kas sõjaliselt või diplomaatiliselt, kooskõlas lavrovi 19. augusti avaldustega.
17. Lühiuudised
Euroopa Liit jätkab aktiivset survestamist venemaa sõjamajandusele ning järgmine Moskva-vastane sanktsioonide pakett peaks valmima septembriks. Seda teatas ELi diplomaatia juht Kaja Kallas pärast virtuaalset kohtumist liidu riikide juhtidega, kus arutati USA presidendi Donald Trumpi, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Euroopa liidrite tippkohtumise tulemusi Washingtonis. „EL-i juhtide ühtsus tänasel virtuaalsel tippkohtumisel oli käegakatsutav. Kõik on pühendunud püsivale rahule, mis kaitseb nii Ukraina kui ka Euroopa elutähtsaid julgeolekuhuve. EL jätkab venemaa sõjamajanduse sihtimist. Järgmine Moskva-vastane sanktsioonide pakett peaks valmima järgmiseks kuuks,” kirjutas Kallas sotsiaalmeedias, rõhutades, et need küsimused on EL-i välis- ja kaitseministrite eelseisva kohtumise keskmes.
OSINT projekti Deep State andmetel on vene armee viimase 1010 sõjapäeva jooksul vallutanud 5842 km² Ukrainast, mis moodustab 0,97% riigi territooriumist. Analüütikud selgitasid, et 12. novembriks 2022 oli okupeeritud 108 651 km² ja 17. augustiks 2025 oli see arv kasvanud 114 493 km²-ni. Nende sõnul saavutasid vene väed oma suurima edu sissetungi esimestel päevadel, kuid hiljem suutsid Ukraina relvajõud tagasi vallutada olulisi territooriume, eriti Harkivi ja Hersoni oblastis. Sellest ajast alates on vene armee jätkanud edasiliikumist, kuid märkimisväärset edu pole olnud, rõhutasid analüütikud. Vaid 3,5 sõjaaasta jooksul on okupeeritud umbes 20% Ukrainast.
Reuters: Hiina on alustanud oma tuumajõudude suuruse ja võimekuse kiiret ja jätkusuutlikku laiendamist, kusjuures USA prognoosib, et Hiinal on 2030. aastaks üle 1000 operatiivse tuumalõhkepea.
Ungari välisminister Peter Szijjártó ütles, et venemaa naftajuhe Družba on taas tööle hakanud ja loodab, et Ukraina ei korralda torujuhtmele uusi rünnakuid.
Jaapan on valmis ühinema jõupingutustega Ukraina julgeoleku tagamiseks, ütles peaminister Shigeru Ishiba, kuid ta ei täpsustanud, kuidas. Kuigi Jaapan ei ole NATO liige, teeb ta alliansiga tihedat koostööd – see on veel üks märk lääneriikide kasvavast valmisolekust toetada Ukrainat ka pärast sõda.
Zalužni valmistub salaja Ukraina presidendiks kandideerima, teatas Ameerika ajakirjanik Katie Livingston.
venemaa sõlmis Ukrainaga järgmised rahvusvahelised lepingud. Ta rikkus neid kõiki. Näiteks 2003. aasta piirilepingu allkirjastas isiklikult putin.
1. Budapesti memorandum (1994)
– Rikkumine: Krimmi annekteerimine (2014), täiemahuline sissetung (2022).
2. Sõpruse, koostöö ja partnerluse leping (1997)
– Rikkumine: Krimmi annekteerimine, sõda Donbassis (2014), sissetung (2022).
3. venemaa-Ukraina piirileping (2003)
– Rikkumine: Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumine (2014, 2022).
4. Harkivi lepingud (2010)
– Rikkumine: Krimmi annekteerimine (2014)
5. Minski lepingud (2014, 2015)
– Rikkumine: relvarahu mittetäitmine, sõjalise tegevuse toetamine Donbassis (2014), sissetung (2022).
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
