Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. august 2025:

kummalegi poolele üks küla ja eip sõnadest ole Trump kaugemale jõudnud… parim uudis venemaalt on suur värbamiste arvu langus…

1. Ikka sadu, ikka hukkunud ja vigastatud kohalike hulgas.

2. Järgmine naftatehas ja Družba torujuhtme pumpla.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Pokrovskist edelas pidid Ukraina omad ühe küla maha jätma.

9. Lõunarinne: üks küla jälle vene vaba.

10. Herson: muutusteta.

11. Trump ütleb, et hakkab valmistuma putini ja Zelenski kohtumiseks.

12. Lepinguliste sõdurite värbamise määr Ukraina sõjaks langes venemaal kahe aasta madalaimale tasemele.

13. putinit teavitati venemaa ühe peamise põllumajanduspiirkonna põllumeeste massilise pankrotiohust.

14. Samaara kuberner palub valitsusel päästa hädas olev AvtoVAZ.

15. Euroopa suursaadikud ei osale Pekingis Teise maailmasõja lõpu 80. aastapäeva tähistaval paraadil putini osalemise tõttu.

16. Lühiuudised

Eilse päeva kohtumise infot Valges Majas laeni kõik lehed täis ja erilisi uudiseid sealt ei leidnud egas ei lootnudki. Midagi siiski sellest lasust siiagi loosse jõudis ja tundub, et sõda ise selle fooni taustal tuhandete kilomeetrite kaugusele kadus…

Financial Times: Lääne väljaannete allikad jagasid Ukraina seisukohta võimalikes läbirääkimistes venemaa Föderatsiooniga – Ukraina ei aktsepteeri ühtegi lepingut, mis sisaldab okupantidele territoriaalseid järeleandmisi ja nõuab relvarahu. Kiiev lükkab tagasi ka putini Trumpile Alaskal tehtud pakkumise külmutada ülejäänud rindejoon, kui Ukraina viib väed osaliselt okupeeritud Donetski ja Luhanski idapiirkondadest välja. See looks hüppelaua vene vägede edasiseks ja kiireks edasiliikumiseks Dnipro linna ning võimaldaks putinil saavutada agressiooni eesmärke muude vahenditega, seisis avalduses. Kiiev nõuab Moskvalt ka täielikku hüvitist sõja ajal tekitatud kahjude eest, mida saaks katta 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud venemaa varadega. Dokumendis lisatakse ka, et mis tahes sanktsioonide leevendamine peaks toimuma ainult tingimusel, et venemaa järgib tulevast rahulepingut ja mängib ausalt.

186 vene poole rünnakut ehk siis teine päev kõrgemat tempot. Suurim intensiivsuse tõus nii Pokrovski kui lõunarinde idaservas ja tõusmas on aktiivsus Hersoni kandis hõivamaks nii Dnepri deltas asuvaid saari kui likvideerimaks Ukraina sillapeasid Dnepri idakaldal. No pole vene pool neist päris lahti saanud ja kui ikka mingi lisajõe jupp vahel, siis eip see lihtsalt ka lähe. Muret teeb tihe liugpommide sadu (162) ja kõrgele tõusnud kamikazedroonide arv (5489), mida suudetakse juba pikemalt sellel kõrgel tasemel hoida. Kaudtuleüksuste tabamine on vist toonud siiski kaasa selle tegevuse tavapärasele tasemele tagasilanguse.

Eilset päeva rindel ilmestab nii mõnes lõigus Ukraina tegevuse tõusnud intensiivsus kui vene poole kaudtuleüksuste kõrge tabamiste arv. vene poole taktikas muutusi pole tuvastanud ja no ikka ootab suuremat pealetungi, vene kindralite lubaduste andmisest peaaegu kaks nädalat möödas ja kaks pool kuud veel nende täitmiseni jäänud…

1. Eile õhtul: 35–40 drooni Poltaava kohal Kirovohradi/Tšerkassõ suunas, 5 Sumõ kohal, 5 Dnipropetrovskis, 2 Tšernigivist Kiievi suunas, 15 Harkivist Poltaava suunas.

vene väed ründasid Donetski oblastis Slavjanski linna 18. augusti hilisõhtul, samal ajal kui Washingtonis käisid mitmepoolsed läbirääkimised venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamiseks. Vähemalt üks inimene hukkus ja rünnakukoha lähedal asuva bensiinijaama töötaja sai vigastada.

Sumõ kandis tabas droon elumaja, üks inimene sai vigastada.

19. augusti öösel Poltaava oblastis kahes ringkonnas olid droonitabamused ja langesid prahitükid, üle 1,5 tuhande abonendi jäi elektrita.

19. augusti öösel ründasid vene okupandid Dnipropetrovski oblastit – nad haavasid inimest, hävitasid kasvuhoone ja kõrvalhoone, kahjustasid elamuid, autosid ja õppeasutust.

2. Esmaspäeval ründas Ukraina teist lineaarset tootmis- ja dispetšerijaama (LPDS) Družba torujuhtmel, mis varustab venemaa naftaga Ungarit ja Slovakkiat, kirjutab Bloomberg, viidates Ukraina relvajõudude peastaabile. Jutt käib Nikolskoje LPDS-ist Tambovi oblastis, mis on Transnefti kontrolli all. Ukraina peastaabi teatel viisid rünnaku 18. augusti öösel läbi Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide väed (USF). „Objekti tabamuse tagajärjel puhkes tulekahju. Nafta pumpamine Družba peamise torujuhtme kaudu on täielikult peatatud,” väidab sõjavägi.

Droonid ründasid 19. augusti öösel Volgogradis asuvat naftatöötlemistehast. Telegrami kanalid kirjutasid, et kohalike elanike sõnul kuuldi 19. augusti öösel Volgogradi kohal umbes 10 plahvatust. Väidetavalt oli näha ka sähvatusi ja tulekahjusid. Samal ajal peatas Volgogradi lennuväli tegevuse.

Reuters teatas tööstusallikatele viidates, et Rosnefti Sõzrani rafineerimistehas Samaara piirkonnas on pärast mehitamata õhusõidukite (UAV) rünnakut 15. augustil nafta rafineerimise lõpetanud. Agentuuri allikate sõnul kahjustas rünnak ühte kahest peamisest nafta rafineerimisüksusest, AVT-6, mis moodustab 70% tehase tootmisvõimsusest (17,1 tuhat tonni päevas). Remonttööd jätkuvad vähemalt selle kuu lõpuni, teatasid Reutersi allikad.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta ja see juba hästi. Vähemalt pole viimase aja väga kõrge surve terves sektoris toonud kaasa pikemaid samme edasi.

6. Siversk: lahingud jõuavad järjest lähemale Siverski linnani ning kipuvad ründavad soldatid enne hukkumist jõudma peaaegu linna servani.

7. Bahmut: hetkel ei oska arvata vene poole aktiivsuse languse põhjuseid, kõige tõenäolisemaks peab suuremat reorgi ja võib-olla peatselt tempo üles tõstetakse.

8. Donetsk: hetke info ja videode põhjal on näha piisavalt ressursse, et suuta likvideerida Pokrovski-Toretski kombitsa eenduv pikk soolikas põhja suunas. Näeb nii tihedat kaudtuld, lennuväe toetust kui kamikazedroonide jahti, saadakse vange jne. Kuna vene väge oli seal hõredalt, siis selle edu järgi eip oska veel arvata, kas ressurssi jagub siinse suure kombitsa edenemise peatamiseks.

Juba mitmeid päevi pole enam infot, et vene väikesed üksused suudaks jõuda Pokrovski kesklinna.

Kahjuks aga peale pingutusi Pokrovskist edelas suutis vene pool jõuda Udatšne küla lääneservani, sammu pikkus 500 m ja Ukraina üksusi enam külas olla ei tohiks ning eks siitki suunalt pole oht Pokrovski ümberpiiramise jätkamiseks kadunud.

9. Lõunarinne: eelmine nädal osaliselt kaotatud Oleksandrohradi küla (Velõka Novosilkast loodes) suudeti vene poolest eilseks puhastada. Pisu on siin lõigus Ukraina üllatanud, sest kippusin arvama, et pigem Ukraina omad taanduvad Vovtša jõe taha aga eip ole nii läinud ja suudetakse hoida aktiivsust.

Velõka Novosilkast edelas aga mõned põllud vene pool oma kontrolli alla sai.

Seni on alles vene sillapea sektori lääneservas Kamjanskes.

10. Herson: muutusteta. Nn paariralli jätkub ilma muutusi rindejoones toomata.

11. USA president Donald Trump teatas, et alustab ettevalmistusi vladimir putini ja Volodõmõr Zelenski näost näkku kohtumiseks. Kohtumine toimub seni kindlaks määramata kohas, millele järgnevad kolmepoolsed kõnelused, kirjutas Trump sotsiaalvõrgustikus Truth Social pärast seda, kui tema kohtumine Zelenski ja Euroopa juhtidega Valges Majas lõppes. „Kõik on rahul Venemaa ja Ukraina rahuväljavaatega,” kirjutas Trump. Ta lisas, et arutas putiniga putini ja Zelenski kohtumist.

kreml kinnitas telefonikõnet, mis presidendi abilise juri ušakovi sõnul kestis umbes 40 minutit. CNN-i allika sõnul katkestas Trump Valge Maja kõnelused, et putiniga rääkida, ja rääkis venemaa presidendiga ilma eurooplaste kohalolekuta.

Trump loodab putini ja Zelenski kohtumisele enne augusti lõppu, väidab Axios ajakirjanik Barak Ravid, viidates Valge Maja allikatele. putin ütles Trumpile, et on valmis Zelenskiga kohtuma, ütles AFP allikas, kes on kursis venemaa ja USA presidentide telefonikõnega.

ušakovi sõnul arutasid putin ja Trump otsekõnelustel venemaa-Ukraina vahel delegatsioonide taseme tõstmist. „venemaa president rõhutas taas Donald Trumpi isiklike pingutuste olulisust Ukraina pikaajalise kokkuleppeni viivate lahenduste leidmisel,” ütles ušakov.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron rõhutas, et kõnelused peaksid hõlmama ka Euroopat. „Me vajame hiljem neljapoolset kohtumist, sest kui me räägime julgeolekugarantiidest, siis räägime kogu Euroopa mandri julgeolekust,” ütles ta.

Trumpi sõnul arutati kohtumisel Zelenski ja eurooplastega Ukraina julgeolekugarantiisid, mida annavad mõned Euroopa riigid koostöös Ameerika Ühendriikidega.

putini kohtumine Zelenskiga peaks toimuma kahe nädala jooksul, ütles Saksamaa kantsler Friedrich Merz pärast Valges Majas toimunud kõnelusi. Ta lisas, et ta pole kindel, kas venemaa presidendil on Zelenskiga kohtumiseks julgust.

Zelenski ütles Valgest Majast lahkudes, et Ukraina on valmis putiniga kohtumiseks igas formaadis. Tema sõnul oli tal Trumpiga pikk vestlus territooriumide üle ning ta sai ka signaali, et Ühendriigid osalevad Ukraina julgeolekugarantiides ja koordineerivad neid.

Garantiid ise töötatakse välja 10 päeva jooksul, ütles Zelenski.

12. Aprillist juunini sõlmis venemaa kaitseministeeriumiga lepinguid Ukraina-vastases sõjas osalemiseks vaid 37,9 tuhat inimest. Vähem oli neid – 22,9 tuhat – vaid samal perioodil 2023. aastal, kui võimud alles alustasid raha eest värbamiskampaaniat, arvutas „Важные истории” eelarvekulutuste andmete põhjal ühekordsete maksete kohta. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga langes see näitaja 2,5 korda – siis oli see 92,8 tuhat inimest.

Kokku sai 2025. aasta esimesel poolel kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest boonuseid 127,5 tuhat inimest, võrreldes aasta varasema 166,2 tuhandega. Samal ajal väitis venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev, et 2025. aasta esimesel poolel liitus armeega 210 tuhat värvatut.

Teistsuguse hinnangu andis Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teadur Janis Kluge. Tema andmetel võis 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul lepingu sõlmida 191 tuhat inimest. Ekspert teeb arvutused piirkondlikest eelarvetest tehtud maksete teabe põhjal, mis on kättesaadav ainult 37 piirkonna kohta, ekstrapoleerides need arvud kogu venemaale. Kluge sõnul saab äsja ametisse nimetatud lepinguline sõdur keskmiselt 1,8 miljonit rubla (19,8 tuhat eurot). Suvel suurendasid mitmed piirkonnad makseid uuesti pärast seda, kui boonused kevadel platoo saavutasid. Nende hulka kuulusid Vladimir (kuni 2,1 miljonit rubla), Kemerovo (kuni 1,5 miljonit), Novosibirski (kuni 1,6 miljonit), Rjazani (kuni 1 miljon) ja Tula oblast (kuni 2,6 miljonit).

Kluge arvutuste kohaselt kulutasid piirkonnad 2025. aasta esimesel poolel kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest tasumiseks umbes 230 miljardit rubla. Enamikus piirkondades moodustasid värbamiskulud 2–3% eelarvest. Siiski oli ka erandeid. Näiteks Mari Elis, kus sissemakse on 2,6 miljonit rubla, astus sõtta umbes 1,3 tuhat inimest. Selle tulemusel kulutasid võimud 10% piirkondlikust eelarvest boonustele – rohkem kui tervishoiule. Kluge ennustab, et aasta lõpuks ületavad riigi kogukulutused rindel armee täiendamiseks 800 miljardit rubla (8,8 miljardit dollarit). Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) juhtiv venemaa ekspert George Barros arvutas, et praeguse kaotuste ulatuse juures, mis ületab tuhat inimest päevas, suudab putin sõda jätkata veel 12–16 kuud. Umbes aasta pärast võivad nii sõjaliste operatsioonide rahastamiseks mõeldud eelarvereservid kui ka võimude võime leida rindele vabatahtlikke ammenduda, märkis ta.

13. Rostovi oblastis, mis on üks venemaa peamisi põllumajanduspiirkondi ja mis annab riigile peaaegu 10% teraviljasaagist, on põllumeestel raskusi laenude tagasimaksmisega ja nad vajavad pankrotimenetluste moratooriumi. Sellest teatas tegevkuberner juri sljusar esmaspäeval putiniga kohtumisel. Tema sõnul langes eelmise aasta põua tõttu piirkonnas teraviljasaak 20% ning sel aastal kordus olukord ning oodata on veel 30% langust.

„Meie piirkonnas sai kahjustada või hukkus umbes miljon hektarit. Nüüd on vilja koristus praktiliselt lõppenud. Sel aastal on see langus peaaegu kahekordne. Ja muidugi on need suured kaotused ja kahjustused. Pakume piirkondlikul tasandil tugimeetmeid, kuid sel aastal on meil ilma föderaalkeskuse abita väga raske,” tsiteerib kremli pressiteenistus tegevkuberneri sõnu.

sljusari sõnul, kui pankrotimenetlustele moratooriumi ei kehtestata, eriti väikeste ja keskmise suurusega talude puhul, on suur tõenäosus, et nad panevad kogu oma maa müüki. Lisaks on vaja sooduslaenude tagasimaksetähtaegu edasi lükata 2025. aastalt 2026. aastasse, ütles ta: „Sest sel aastal pole lihtsalt millegagi (laene) tagasi maksta.”

Eelmisel aastal koristasid Rostovi põllumehed oodatud 16 miljoni tonni teravilja asemel 11,4 miljonit tonni pärast seda, kui piirkonnas oli mitu korduvat külmalainet ja seejärel tekkis sademete defitsiit. Sel aastal on olukord halvenenud ja saak võib viimase kümnendi jooksul langeda miinimumini, ütles sljusar juulis. Varem kuulutas ta piirkonna 19 rajoonis välja eriolukorra põua tõttu, mis mõjutas ka naabermaa Krasnodari krai põhjaosa.

Rostovi oblastis on tänavune saak madalaim alates 2013. aastast ja naaberriigis Krasnodari oblastis madalaim alates 2012. aastast, ennustab SovEconi tegevjuht Andrei Sizov. Rahvapõllumeeste ühingu prognoosi kohaselt võivad mõlemad piirkonnad kaotada kuni 25% oma nisusaagist ning põllumehed võivad põua ja langevate saakide tõttu kaotada kokku 70–80 miljardit rubla. Krasnodari oblasti võimud hindavad kahjusid 2,8 miljoni tonni teravilja ja Rostovi oblasti 2,2 miljoni tonni ulatuses.

venemaa Põllumajandusministeerium kiirgab jätkuvalt optimismi: nende prognoosi kohaselt ületab riigi teravilja kogusaak sel aastal eelmise aasta oma 5 miljoni tonni võrra ja ulatub 135 miljoni tonnini. Sellest mahust eksporditakse agentuuri hinnangul 53–55 miljonit tonni.

14. venemaa suurim autotootja AvtoVAZ vajab võimude kiiret abi, ütles Samara oblasti kuberner vjatšeslav fedorištšev, kus asuvad kontserni peamised tootmisüksused. Avaldus tehti ettevõtte müügilanguse taustal, mille tõttu plaanitakse Togliatti tehas septembri lõpust üle viia osalisele tööajale koos töötajate palkade vähendamisega.

fedorištšev palus oma sõnade kohaselt oblastivalitsuses toimunud kohtumisel tööstus- ja kaubandusministeeriumi, tööministeeriumi ja rahandusministeeriumi juhtidelt AvtoVAZ-ile valitsuse tasandil abi. „Ma palusin ettevõtet toetada. Nad toetavad seda. Abi on föderaalne, kuid meie kaasfinantseerimisega. Summa on veel kindlaks määramisel. Tõenäoliselt 12% formaadis,” selgitas kuberner, rõhutades, et autokontserni koormus väheneb.

Lisaks töötavad piirkondlikud võimud koos Rosteciga AvtoVAZ-ile erakordsete“ maksusoodustuste pakkumise küsimuse kallal, mida fedorištšev nimetas rahaliselt keeruliseks. „Subjektina ei saa me AvtoVAZ-ile otse vahendeid üle kanda ja see oleks vale. Kuid me saame ettevõtet toetada soodustustega, mis paneksid kõik mõistma, et meie peamine ülesanne tööstussektoris ei ole autotööstuse allakäik, vaid selle ülesehitamine,” ütles ta, andmata täpseid parameetreid võimalike soodustuste kohta.

Ametniku sõnul töötab ainuüksi Samaara oblastis AvtoVAZ-i tehastes 40 000 inimest ja veel 15 000 koostöös. Kõik nad näevad uudistest, näevad oma tööst, et töökoormus langeb, märkis ametnik, kurtes keskpanga kõrge intressimäära üle.

Juuni keskel teatas AvtoVAZ-i tegevjuht Maksim Sokolov, et tema hinnangul langeb ettevõtte müük käesoleval aastal 20–25% (367,2 tuhande autoni). Samuti vähendab kontsern oma 2025. aasta tootmisplaani, märkis ta, lisades, et see on autoturu üldise kriisi kontekstis täiesti ilmne ja loogiline. Juuli lõpus sai teatavaks, et kontsern kavatseb müügi languse tõttu septembris töönädalat lühendada. Hiljem teatas Mash, et ettevõte kärbib ka palku (vähemalt 20%) ning lisaks ühele tööpäevale kaotavad töötajad ka ületunnid, mille eest nad said boonuseid.

15. See on alles teine kord, kui Hiina võimud korraldavad Teise maailmasõja lõpule pühendatud sõjaväeparaadi. Ja kui 10 aastat tagasi osalesid Euroopast Tšehhi Vabariigi ja Serbia presidendid, Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia välisministrid ning Suurbritannia ja Saksamaa endised juhid Tony Blair ja Gerhard Schröder, siis seekord kavatsevad eurooplased Hiina juhtkonna jaoks olulist sündmust boikoteerida. Põhjuseks on vladimir putin.

Euroopa suursaadikud Pekingis arutavad plaane jätta vahele septembris toimuv suur paraad, kus osaleb ka putin ja kus võivad osaleda ka vene väed, teatab South China Morning Post (SCMP), viidates viiele olukorraga tuttavale isikule. Mõned Euroopa diplomaadid on mures selle pärast, kuidas nende kohalolek välja näeb koos samade vägedega, mis tungisid Ukrainasse, ütles üks neist. 2015. aastal osales paraadil 76 vene sõdurit, kuid praegu pole vene vägede osalemise kohta teavet, märgib ajaleht. Nende andmetel ei pruugi paraadil üldse olla välisriikide sõdureid.

Kuid eurooplastele piisab putini pelgast kohalolekust, kelle kohta on välja antud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärus. kreml teatas juunis, et putin külastab Hiinat 31. augustist kuni 3. septembrini, et osaleda paraadil ja Shanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumisel.

SCMP allikate sõnul puuduvad juhised selle kohta, keda Euroopa saatkonnad peaksid üritusele saatma. Mõned diplomaadid on otsustanud lihtsalt mitte osaleda. Teised on otsustanud võtta vaba aja või reisida välismaale. Ühe allika sõnul ei osale EL-i suursaadik Hiinas Jorge Toledo paraadil.

Teine allikas ütles, et Euroopa võiks saata tugeva signaali oma ühtsusest ja seisukohast Ukraina sõja suhtes, kui tema suursaadikud koordineeriksid paraadist loobumist, kuna Hiina ametnikud on avaldanud Euroopa esindustele survet oma osalemist kinnitada.

16. Lühiuudised

Endine USA suursaadik NATO juures Ivo Daalder ütles Politicole, et Trump pole see rahusobitaja, kellena ta teeskleb. Tema välispoliitikat kujundab Nobeli preemia tagaajamine, mis on üles ehitatud ekslikule ideele, et rahu tähendab lihtsalt sõdimise lõpetamist. Daalderi sõnul on Trumpi väited kuue sõja lõpetamise kohta parimal juhul liialdatud ning sellistes kohtades nagu Ukraina ja Gaza – kus ta kõige rohkem lubas – on asjad ainult hullemaks läinud.

Trump rõhutas, et ta ei anna enam Ukrainale raha: „Me müüme relvi. Bideni korrumpeerunud administratsioon on juba andnud 350 miljardit dollarit.” Ta nimetas putini visiiti USA pinnale suurepäraseks asjaks, hoolimata kriitikute hinnangust tema lüüasaamisele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised