Sõja ülevaade: 1272. päev – Ukraina omad ühe küla vabastasid
Avaldatud: 18 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. august 2025:
Ukraina omad ühe küla vabastasid, vene poole edenemisi ei tuvastanudki ja uudised poliitikarindelt pole head.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Üks vene kindral pihta sai ja osa endast kaotas.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks küla vabastati.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump toetab putini nõudmist, et Ukraina loovutaks kogu Donbassi.
12. Zelenski välistas Donbassi loovutamise putinile ja kutsus üles rahuläbirääkimistele, mis põhinevad tegelikul olukorral rindel.
13. Krimmis ja Transbaikalias hakati talongidega bensiini müüma.
14. Lühiuudised
Seni siiski Trumpi valluta ja jaga mentaliteet jätkub ja Euroopalt ootaks rohkem otsustavat tegevust venemaa suunal ehk siis kogu kaubanduse lõpetamist, sõnu on liialt palju ja tegelikult ei kipu Ukrainas elude kaotamine igapäevaselt siiski valukünnist ületama, et seda teha. Seda näeb tihedalt ka meitel, kus enda heaolu kipub olema kõikse tähtsam, aga präänikut ikka tahaks… vabandused pisu frustreeritud arvamuse eest… hommikune tunne oli selline…
Njah, eip saa pidada ühtki lepingut Ukraina suunal asjakohaseks, sest varasem leping, kus Ukraina loovutas tuumarelvad, olid Ukraina iseseisvuse garanteerijate hulgas nii venemaa kui USA… kreml aktsepteerib vaid jõudu ning riigis kontrolli hoidmiseks tehakse kõike ning eks NKVD meetodid pakuvad laia ampluaad selle soovi elluviimiseks.
vene poole rünnakute arvu suur tõus (182). Tihe konveier jätkas tegevust Kupjansk-Kreminna, Pokrovski ja lõunarinde idalõigus. Tõusis pisu surve Harkivi suunal (8) ja see kipub olema seal amplituudi tipp, kõigub 4-8 rünnakut päevas. Surve on kadunud Sumõ suunal, kus küll tihe pommitamine kuni Sumõ linnani kõigega, aga rünnakuid vaid 4 kirja läks. Kõlakate järgi jätkab Ukraina aktiivsemalt ja kipub juba sel nädalal ootama pos uudiseid.
Järjest enam tuleb erinevatelt tasanditelt kurtmist, et Ukraina omadel ei jätku possadele mehi ja juurde üksustesse tilgub neid liiga hõredalt ja selliselt pidevalt kahanevad koosseisud võivad hakata tooma ootamatuid läbimurde võimalusi vene poolele, kes suudab hetkel oma värbamistega hoida isikkoosseisu suurust püsivana.
Kõike sajab kaela ikka keskmisest enam, aga pisu on paranenud Ukraina omade ulatumine ja tabamine vastast tagalas ja ikka kaudtuleüksused, seireseadmed, muu tagalatoetuselement, laskemoonalaod ja juhtimispunktid.
1. vene väed tegid pühapäeva õhtul raketirünnaku Sumõ linna tsiviilinfrastruktuurile, purustusi oli, vigastatuid ja hukkunuid õnneks mitte. Öösel rünnati linna droonidega, anti teada jälle infra tabamisest, vigastatuid ja hukkunuid jälle polnud. Tundub, et elanikud on olnud hoolsamad varjumisega.
Harkivis toimunud vene droonide öises rünnakus hukkusid mees ja üheaastane laps. Vigastada sai 15 inimest, sealhulgas 6- ja 10-aastased lapsed. Harkivi linnapea Terehovi sõnul ründasid vene šaheedid Harkivi tööstusrajooni. Üks rünnakutest tabas kortermaja. Plahvatuse tagajärjel puhkes tulekahju kahes sissepääsus: esimeses põlesid kaks kuni neli korrust ja teises ülemine korrus. Korruste kokkuvarisemise tõttu on oht, et inimesed võivad rusude alla jääda.
Piiri ja rindelähedus ikka tihedas sajus ning oli nii hukkunuid kui vigastatuid kohalike seas.
2. Ukraina väed ründasid 16.–17. augusti öösel Kurski oblastis vene sõjaväekolonni, kus sai kindralleitnant abatšov (Severi/põhja grupeeringu ülema asetäitja) raskelt haavata. Luurearuanded kinnitavad, et ta lennutati Moskvasse, kus arstid amputeerisid tal käe ja jala.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks küla vabastati.
Pokrovskist kirdes selle eenduva pika kaheharulise kombitsa kahandamine jätkub, eile tuli teade, et Zolotõ Kolojyazi küla on vabastatud ning kuna droon ründas Kutšerivk Jaris vene vägesid, siis kogu eenduvat soolikat pole vene poolest veel vabastatud. Eks vene pool sinna ka pidevalt gruppe juurde suunab. Muid muutusi sektoris ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA president Donald Trump toetab oma venemaa kolleegi vladimir putini nõudmist anda kogu Donbass Moskva kontrolli alla ning külmutada rindejoon Hersoni oblastis ja Zaporižjas, mida venemaa armee kontrollib vaid osaliselt. Sellest teatas AFP-le informeeritud allikas.
Tema sõnul nõuab venemaa juht sisuliselt, et Ukraina lahkuks Donbassist, mis tähendab Ukraina Donetski ja Luhanski oblasti seni vallutamata osi. „Trump kaldub teda toetama,” märkis allikas. Varem teatasid Reutersi allikad, et putin nõustus tagastama Kiievile väikesed alad Harkivi lähedal ja Sumõ oblastis vastutasuks kogu Donbassi territooriumi eest, mis on kokku 15 korda väiksemad kui territooriumid, mida ta nõuab.
Laupäeval arutas Trump oma reedeseid kõnelusi putiniga Alaskal Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Euroopa juhtidega. „Ukraina president keeldus Donbassist lahkumast,” ütles allikas. Zelenski lükkas tagasi kõik territoriaalsed järeleandmised, öeldes, et see on vastuolus riigi põhiseadusega. Siiski ei välistanud ta selle küsimuse arutamist kolmepoolsel kohtumisel Trumpi ja putiniga.
Selline kohtumine võiks toimuda reedel, 22. augustil. Trump ise nimetas selle kuupäeva oma Euroopa partneritele laupäevasel vestlusel, kirjutab CNN. Valge Maja juht alustab kohtumise korraldamist, kui tema 18. augustile kavandatud kõnelused Zelenskiga on edukad. Kohtumisel võib osaleda veel vähemalt üks Euroopa juht. Läbirääkimistel osaleb ka USA asepresident J.D. Vance.
Allikas ütles AFP-le, et Ameerika ametnike sõnul, kui kremli nõudmised Donbassi loovutamiseks rahuldatakse, siis venemaa president ei jätka pealetungi Hersoni ja Zaporižja oblastis, seega tekib seal omamoodi külmumine. „Kuid de facto sõltub kõik putini ausõnast,” ütles allikas.
12. President Volodõmõr Zelenski ütles, et Kiiev ei loovuta Donetski ja Luhanski oblasti alasid venemaale rahulepingu nimel. „venemaal pole Donetski oblastis veel mingit edu olnud, putin pole suutnud seda 12 aasta jooksul enda valdusse võtta,” ütles ta Brüsselis Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga peetud pressikonverentsil (tsiteeriti Украинской правдe).
Zelenski rõhutas taas, et Ukraina põhiseadus muudab territooriumide loovutamise või maaga kauplemise võimatuks. Tema sõnul tuleks territoriaalküsimust selle erilise tähtsuse tõttu arutada Ukraina, venemaa ja Ameerika Ühendriikide juhtide kolmepoolsete läbirääkimiste raames ning hetkel ei näita Moskva mingeid märke kolmepoolse kohtumise toimumisest. Zelenski kutsus üles kremli vastu uute sanktsioonide kehtestamisele, kui vladimir putin, kes lääne meediaallikate sõnul nõuab kogu Donbassi loovutamist talle, Krimmi tunnustamist ja Ukraina NATO-ga liitumise keelamist, sellisest tippkohtumisest keeldub.
Ukraina president ütles ka, et kõik sõja lõpetamise läbirääkimised tuleb pidada vastavalt praegusele olukorrale Ukraina ja venemaa relvajõudude vaheliste lahingupiirkondades. „Me vajame tõelisi läbirääkimisi. See tähendab, et need saavad alustada sealt, kus praegu on rindejoon. Kontaktjoon on parim vestlusliin. Eurooplased toetavad seda ja me täname kõiki,” ütles riigipea, rõhutades esialgse relvarahu vajalikkust, et arvestada kõigi Moskva nõudmistega.
Esmaspäeval, 18. augustil kohtub Zelenski Valge Maja Ovaalkabinetis Trumpiga, et arutada Ukraina rahumeelset lahendamist. Bloombergi teatel liituvad kohtumisel USA juhiga Euroopa võtmeriikide juhid, sealhulgas Soome president Alexander Stubb, Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Sky Newsi andmetel osaleb läbirääkimistel ka Itaalia peaminister Giorgia Meloni. Kohtumisel osalevad ka von der Leyen ja NATO peasekretär Mark Rutte. Saksa võimude avalduse kohaselt arutatakse eelseisvatel kõnelustel muu hulgas Kiievi julgeolekugarantiisid, territoriaalküsimusi ja Ukraina jätkuvat toetamist venemaa agressiooni vastu kaitsmisel. Euroopa ametnikud on aga kiire rahulepingu võimalikkuse või putini üldse kavandatud kavatsuse suhtes skeptilised.
13. Krimmi ja Taga-Baikali krai tanklates on bensiinipuuduse tõttu hakatud bensiini müüma ainult kupongide abil ettevõtetele ja organisatsioonidele, teatavad „Крымский ветер” ja „Чита.ру”. Annekteeritud Krimmi elanike sõnul on AI-95 bensiin enamikust poolsaare tanklatest kadunud ning nendes, kus seda veel saadaval on, toimub müük peamiselt ettevõtete kupongide abil. Märgitakse, et 95 bensiini hind on märkimisväärselt tõusnud – mõnes tanklas on see tõusnud 69,95 rublani (0,77 eurot) liitri kohta.
Sarnane olukord on ka Krasnokamenski ja Borzja linnades Taga-Baikali krais. Üks kohalik elanik teatas, et AI-95 bensiini vaba müük on mitmes tanklas lõppenud. „Krasnokamenskis pole üheski tanklas 95 bensiini. Väidetavalt on varud otsas. Sojuz i K keti tanklas on sildid, et AI-95 on saadaval ainult organisatsioonidele. Neftemarketis sildid ei põle: ei Boržjas ega Krasnokamenskis. Sissepääsu juures on samuti silt, et ainult organisatsioonidele,” ütles ta.
Piirangud 95. bensiini vabamüügile Taga-Baikali krai tanklates ilmusid vähemalt augusti alguses. Seejärel Tšitas piirati AI-95 müüki Neftemarketi tanklates kümne liitrini auto kohta. Ettevõte väitis, et see on tingitud „seda tüüpi kütuse puudusest ladudes“. Zabaikalkraistati andmetel tõusis AI-95 hind 2025. aasta juulis võrreldes sama kuuga 2024. aastal 8%. Samal ajal oli 5.–11. augusti nädalal hinnatõus 2,2%.
Krimmis on seireallikate andmetel 95-oktaanarvuga bensiini hinnakasv alates 7. augustist märgatavalt kiirenenud. Kuu alguses ulatus selle kütuseliigi hind poolsaare bensiinijaamades 69 rublani, samas kui naaberriigis Krasnodari krais on AI-95 liitri keskmine hind 65 rubla ja venemaal keskmiselt 63 rubla.
Üldiselt on venemaal bensiini hinnad selle aasta algusest alates tõusnud 47%, kuna Ukraina droonide regulaarsete rünnakute tõttu venemaa naftatöötlemistehastele on varud vähenenud.
14. Lühiuudised
Zelenski saabus Washingtoni Trumpiga kohtuma ja ütles, et sõda peab lõppema „kiiresti ja usaldusväärselt”. Zelenski hoiatas, et iga uus leping peab takistama venemaa presidendil vladimir putinil kasutamast järeleandmisi hüppelauana uueks rünnakuks, viidates venemaa Krimmi okupeerimisele 2014. aastal.
Rubio eitab, et Euroopa juhid tulevad Valgesse Majja, et „Zelenskit ei kiusataks”. „Oh, see on nii rumal meediajutustus, et nad tulevad homme siia, sest Trump kavatseb Zelenskit kiusamisega halva tehinguni sundida,” ütles USA välisminister Marco Rubio CBS-ile.
Sternenko sõnul tabasid Ukraina droonid venemaa õhutõrjesüsteemi Barnaul-T juhtimismoodulit 9S932-1. See on tõenäoliselt esimene kinnitatud tabamus sellisele süsteemile, mis tuvastab õhust sihtmärke ja koordineerib mitmeid õhutõrjevahendeid.
Ukraina uued tiibraketid „Flamingo”, mille tegevusulatus on üle 3000 km, on juba seeriatootmises. Fotodel on need näha juhtiva kaitseettevõtte Fire Point töökojas Ukrainas avalikustamata asukohas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
