Sõja ülevaade: 1270. päev – eilne päev oli Ukrainal edukam
Avaldatud: 16 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16.august 2025:
eilne päev oli rindel Ukrainal edukam ja kas tragi-koomiline või hoopis halenaljakas…
1. Sumõ keskturg pihta sai.
2. Iraani kolaga laev poolenisti uppunud ja neli naftatehast eip tööta venemaal peale viimase aja droonirünnakuid
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: viimaste sõnumite järgi on enamus eenduvast Pokrovski-Toretski eenduvast 10 km kombitsast ära lõigatud.
9. Lõunarinne: üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. putini ja Trumpi kõnelused lõppesid Ukraina kokkuleppeta.
12. Välismaalt venemaale kolida soovijate arv on langenud 11 aasta madalaimale tasemele.
13. Lühiuudised
Mitu nädalat lehtede esikülgi, hulk arvamusi jne ja ei muhvigi… ajakirjandus võiks ka pisu enam selgroogu näidata ja jätta sellised uudised üldse kajastamata, siis eip saaks Trump meediavalguses särada ja peaks otsima muid teid aupaiste loomiseks…
139 vene poole rünnakut, aktiivsus sektorit suht sarnane varasemaga, suurim langus Sumõ suunal. Küll tõuseb üha kõrgemale vene poole pommitamine, liugpomme 213, kaudtulelaske 6045 ja kamikaze droone 5659. Jätkuvalt kipub vene pool mootorrattaid ja ATV-sid rünnakutel kasutama koos ühe tanki toetusega. Kuna kompimine ka mitteaktiivsetes lõikudes on tõusuteel (võimalik et peamiselt sidumiseks), siis koos tiheda pommitamise kasvuga ning vene kindralite lubadusega seni arvamusel, et suurem pealetung siiski alles ees ning magusaim präänik ikka suurlinnastu Pokrovsk-Kramatorsk-Slovjansk ning kõrvalauhinnad Sumõ, Kupjansk ja Izjum.
1. vene väed ründasid eile päeval Sumõ keskturgu, põhjustades tulekahju. Ohvrite arv pole veel teada.
Eile päeval õhurünnaku tagajärjel Dnipro linnas plahvatused. Plahvatust oli kuulda ka Dnipropetrovski oblastis Pavlohradis.
Õhuvägi teatas 61 mehitamata õhusõiduki allatulistamise ja mahasurumisest, mida venemaa Föderatsioon kasutas rünnakuks 16. augusti öösel. Kokku ründasid okupandid Iskander-M ballistilise raketi ja 85 mehitamata õhusõidukiga. Rünnati Sumõ, Donetski, Tšernihivi ja Dnipropetrovski oblasti rindejoonealasid.
2. Püssirohu üleeilse plahvatuse tagajärjed venemaa Rjazani oblastis asuvas tehases „Elastic” olid karmid. Kohalike elanike kaadrid näitavad ulatuslikke purustusi ja töökojast, kus plahvatus toimus, pole midagi alles. Esialgsete teadete kohaselt oli põhjuseks ohutusnõuete rikkumine, mille võis esile kutsuda laskemoona detoneerimine. Hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 100 inimest.
Astrahani oblastis kaubalaevale „Olja-4” (mis vedas Iraanist droone ja muud sõjaväenodi) suunatud rünnaku tagajärjel vajus laev pooles pikkuses vee alla.
Viimase kahe nädala naftatehaste tabamised on peatanud töö vähemalt neljas.
Tulekahju jätkub eile Tamani Kavkazi sadamas, asub Kertši silla lähistel.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: viimaste sõnumite järgi on enamus eenduvast Pokrovski-Toretski eenduvast 10 km kombitsast ära lõigatud (uudised otse copitud).
Esimene vasturünnakusuund: 93. mehhaniseeritud brigaad „Холодний Яр” võttis kontrolli alla Gruzke ja Vesele külad Dobropilja lähedal, kus venelased hiljuti läbimurde tegid. Sellest teatasid Ukraina relvajõudude maaväed. Lahingutegevuses osales 93. motoriseeritud brigaadi luurekompanii, mis kasutas erinevat tüüpi mehitamata süsteeme ja suurtükiväge. Märgitakse, et sõjavägi kasutas aktiivselt maapealseid robotrünnakusüsteeme. „Kuulipildujatega varustatud robotid tulistasid vaenlase koondumist,” märkisid maaväed. Rünnaku tagajärjel likvideerisid ja võtsid 93. brigaadi sõdurid vangi märkimisväärse hulga venelasi, teatas sõjavägi.
Teine vasturünnakusuund: Rahvuskaardi 1. Azovi korpus teatab, et viimase kolme päeva jooksul on nad koostöös külgnevate ja alluvate üksustega peatanud Venemaa vägede edasitungi Pokrovski rindel. Otsingu- ja löögioperatsioonide käigus puhastati Hruzke, Rubižne, Novovodiane, Petrivka, Vesele ja Zolotõi Kolodiazi. Teatatud venemaa kaotused: 271 langenut, 101 haavatut, 13 vangi; 1 tank, 2 soomukit, 37 sõidukit/mootorratast ja 3 hävitatud või kahjustatud suurtükki.
7. õhurünnakukorpus teatab, et Ukraina dessantväelased on Pokrovski puhastanud vene sabotaaži-luuregruppidest. Linnas tegutsevad Ukraina väed ning liikumine on tugevalt piiratud, kuigi juurdepääs Pokrovskile on endiselt võimalik.
9. Lõunarinne: vene väed jätkasid kerget edasiliikumist sektori idaservas ja vallutasid Oleksandrohradi küla. Ukraina väed on Vovtša jõe taha taandunud, mida tegelikult ootas juba 2 kuud tagasi ehk siis vene pool on edenenud palju aeglasemalt kui prognoosisin. Tore ju nii eksida.
10. Herson: muutusteta.
11. Peas võitleb kaks iseloomustavat mõistet ja eip suuda valida kumb, kas tragi-koomiline või hoopis halenaljakas…
Donald Trump ütles pärast Alaskal toimunud kõnelusi, et putiniga Ukraina küsimuses pole veel kokkulepet saavutatud. „Meil oli väga produktiivne kohtumine. Oli palju asju, milles me kokku leppisime. Aga oli ka paar, ma ütleksin, et üsna suurt asja, milles me päris hästi hakkama ei saanud. Aga me tegime teatud edusamme. Kokkulepet pole, kokkulepet pole veel,” ütles Trump. Ta lisas, et peab peagi läbirääkimisi NATO ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et neile öelda, „mis juhtus”. „Oleme paljudes asjades kokkuleppele jõudnud. Järele on jäänud väga vähe. Mõned neist pole nii olulised. Üks on ilmselt kõige olulisem, aga meil on väga head võimalused kokkuleppele jõuda. Me pole seda veel saavutanud, aga meil on väga head võimalused sinna jõuda,” ütles Trump.
venemaa ja Ameerika delegatsioonide ühine õhtusöök on tühistatud; Trump naaseb Washingtoni, teatas Valge Maja. Kui ajakirjanikud küsisid putinilt, millal ta tsiviilelanike tapmise lõpetab, andis ta žestikuleerides märku, et ta ei kuule küsimust. Samuti ei toimunud läbirääkimisi laiendatud formaadis – rahandusminister anton siluanovi, kaitseminister andrei beloussovi ja presidendi eriesindaja kirill dmitrijevi osavõtul. Algselt kavandatud neljasilmakõnelused tühistati.
putin ja Trump vestlesid „kolm-kolm” formaadis poole planeeritud 6-7 tunnist. Koos venemaa presidendiga olid kohal sergei lavrov ja juri ušakov. Ameerika poolelt – Steve Witkoff ja välisminister Marco Rubio.
Pressikonverentsi lõpetades tänas Trump putinit, öeldes veel kord, et tal on venemaa presidendiga head suhted ja et nad kohtuvad tõenäoliselt peagi uuesti.
„Järgmine kord – Moskvas,” pakkus putin.
„See on huvitav idee. Ma ei tea. Ma satun selle pärast ilmselt hätta, aga ma kujutan ette, et see on võimalik,” vastas Trump.
Njah… eks see üks halenaljakas kohtumine oli… kus võltsi sõnavahu ja teise poole ülekiitmise avalik välja näitamine… Trump ikka omas mahlas, ei miskit uut aga vist kõige olulisemad näitajad kohtumiselt on selle poole lühem kestus, et teine ešelon ei kohtunudki ning ühine õhtusöök ära jäi ning ajakirjanike küsimustele ei vastatud… küll juba hakkas tulema vana bla-bla juttu Valgesse Majja jõudnud Trumpi suust ja seda eip kajasta…
12. 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul kolis kaasmaalaste vabatahtliku ümberasustamisprogrammi raames venemaale 11,6 tuhat inimest, mis oli 11 aasta madalaim näitaja. Sellest teatas kanal „Если быть точным”, viidates siseministeeriumi statistikale. Võrdluseks, samal perioodil 2024. aastal kolis venemaa Föderatsiooni 15,4 tuhat inimest. Samal ajal, kogu 2024. aasta jooksul, kasutas programmi vaid 31,7 tuhat inimest – see on 14 aasta madalaim näitaja. Nagu „Если быть точным” märgib, langes tagasipöördumise soovijate arv eriti järsult pärast seda, kui putin alustas sõda Ukraina vastu.
Eksperdid selgitavad programmi atraktiivsuse praegust langust ka sõja ja rändealaste õigusaktide karmistamisega. Nagu Galina Ragozina Ümberasustamisorganisatsioonide Foorumist ja Mihhail Burda (RANEPA, Maailma vene Rahvanõukogu) varem teatasid, oli peamiseks heidutuseks uute kodanike kohustuslik sõjaväeteenistus. Aasta tagasi teatas uurimiskomitee juht aleksandr bastrõkin 30 000 inimese tuvastamisest, kes olid hiljuti saanud venemaa passi ja hoidusid sõjaväeregistreerimisest kõrvale. bastrõkini sõnul saadeti neist 10 000 hiljem Ukrainasse sõtta.
Vabatahtlik ümberasustamisprogramm on kehtinud alates 2006. aastast ja on suunatud peamiselt endise Nõukogude Liidu riikide elanikele. Osalejate arv kasvas järsult 2014. aastal. Sel ajal kolisid programmi raames massiliselt Ukraina Donetski ja Luhanski oblasti elanikud – pärast venemaa relvajõudude sissetungi ja sõjategevuse algust. Oma osa mängis ka programmi geograafia laienemine: kui enne 2013. aastat sai ümberasustamiseks valida vaid 12 piirkonda, siis pärast seda sai ümberasustajatele kättesaadavaks peaaegu kogu venemaa.
Programmis osalejad saavad kodakondsuse või elamisloa lihtsustatud viisil: kogu protsess võtab aega 9–12 kuud. Lisaks makstakse ümberasustajatele ümberasumistoetust (100–200 tuhat rubla (1100-2200 eurot), olenevalt piirkonnast), hüvitatakse reisikulud ja pagasivedu.
venemaa väheneva atraktiivsuse taustal immigratsiooni sihtkohana on näha vastupidist trendi – massiline kodanike väljavool riigist, mis on eriti intensiivistunud pärast Ukraina täiemahulise sissetungi algust. Nagu kirjutas The Economist, on poliitiline migratsioon vene Föderatsioonist pärast 24. veebruari 2022 muutunud suurimaks alates 1920. aastatest, mil inimesed põgenesid riigist bolševike terrori eest.
Re:russia projekti hinnangul on alates Ukraina sõja algusest ainuüksi Kasahstani ja Serbiasse lahkunud 150 tuhat venelast, Armeeniasse umbes 100 tuhat, Türki 90 tuhat, Iisraeli üle 70 tuhande, EL-i riikidesse ligi 60 tuhat ja Ameerika Ühendriikidesse umbes 30 tuhat.
Economisti tsiteeritud Rosstati andmed näitavad, et enne sõda, kogu putini valitsemisaja jooksul, lahkus venemaalt 1,6–2 miljonit inimest. Pärast sissetungi kasvas see arv veel 800 000 võrra 1 miljonini. „Такие дела” projekt annab veelgi ambitsioonikama hinnangu: aastatel 1999–2021 lahkus riigist üle 5 miljoni inimese ning hiljutist emigratsioonilainet arvestades võib lahkunute koguarv ületada 6 miljonit.
13. Lühiuudised
Ukraina meedia teatel püstitas Prõvõdi rühmituse snaiper sõjaaegse rekordi, hävitades vaenlase 4000 meetri kauguselt. Lask sooritati ilma otsese vaateväljata, seda juhtis mehitamata õhusõiduki süsteem ja see tulistati Ukrainas toodetud 14,5 mm kaliibriga vintpüssist Alligator, mis oli varustatud termosihikuga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
