Sõja ülevaade: 1269. päev – Ukraina olla muutunud aktiivsemaks
Avaldatud: 15 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. august 2025:
Pokrovskist kirdes olla muutunud Ukraina aktiivsemaks ja julmus on paljude vene soldatite käitumismallis (p14 ja 15)
1. Hukkunuid polnud.
2. Järgmine naftatehas pihta sai… loodan, et nii jätkatakse.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Torskes pisu vene poolt tagasi lükati.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: käsikaudu sõjaudus.
9. Lõunarinne: vene poole väiksem samm edasi.
10. Herson: muutusteta.
11. putin pakub Trumpile Ukraina läbirääkimistel tuumalepet.
12. venemaa energiaeksport Hiinasse langes energiapuuduse tõttu ajalooliselt madalale tasemele.
13. kremli eliit on sõja vastu, kuid kardab putinile seda öelda.
14. Volgogradi oblastis tappis puhkuselt naasnud sõdur föderaalkohtu kohtuniku, rüvetades tema surnukeha.
15. venemaa sai ÜRO peasekretärilt hoiatuse sõjaaegse seksuaalse vägivalla kohta.
16. Lühiuudised
Kaotuste arv laseb arvata, et vene poole surves suuri muutusi pole. Kahel viimasel nädala on tihenenud mõne soomuseluka kasutamine mõnes rindelõigus aga üle kolme korraga pole täheldanud, küll kaasneb nendega nii ATV-de kui mootorratastega seltskond. Eks vene pool soomuse kasutamise pisu hädas on, sest pikad vahemaad soodustavad „ära eksimist” ning kiputakse ikka kasutama teid, mis tavaliselt on mineeritud, kui jagub toetust nii kaudtuleüksustelt kui droonide mõju, siis sellised rünnakud seni suurt edu pole toonud. Küll aga vene pool selliseid kaitseid jätkab, sest teada on Ukraina kohatine hõre kaitse ning proove tehakse ka varasemalt rahulikemas kohtades. Kõike väga tihedalt rindel kaela sajab ja kuna see on viimasel ajal keskmisena tõusnud, siis kipub sedagi suurema pealetungi eeltööks pidama.
Suurim mure hetkel ikka Slovjansk-Kramatorsk-Pokrovsk, kus vene pool järjest tõstab survet mitte ainult Pokrovski ümberpiiramiseks vaid ka Kramatorski suunal nii lõunast kui idast ning Slovjanski suunal idast ehk siis ressurssi pikal lõigul aktiivseks toimetamiseks vene poolel jagub ning varasemad infokillud järjest saabuvatest täiendustest neisse sektoritesse toetavad arvamust, et suurem pealetung võiks olla siin kandis (vähemalt üks, sest see võib tulla lisaks ka näiteks lõunarindel).
Kas Ukraina reservide ning eriüksuste lisandumine täiendusena Pokrovski suunale toovad muutuse olukorras… võimalik…
Eilne statistika Ukraina Kaitseväe andmetel: eile 149 lahingkokkupõrget. Vaenlane tulistas Ukraina üksuste ja asulate positsioonidele kaks raketilööki ja 81 õhurünnakuga, heites 162 juhitavat pommi (liug ehk FAB). Lisaks teostas 5839 kaudtulelasku, neist 88 olid reaktiivtulesüsteemidest ja kasutas 5593 kamikaze drooni (see vist uue rekordi kanti).
1. Vigastatud kohalikest paljudes kohtades infot oli aga õnneks hukkunuid mitte (varahommikuse info järgi). Kahjuks tihe sadu jätkus ja ikka peab Ukraina kohati sundevakueerima kohalike peresid, kus ka lapsed olemas on…
2. venemaa õhuvägi on kaotanud järjekordse lahingulennuki, hävitaja Su-30SM, teatas Ukraina merevägi luureandmetele viidates. „Lennuk kukkus tõenäoliselt alla teadmata põhjustel,” teatas merevägi. Ukraina sõjaväe teatel leiti lennuki tükke Musta mere pinnalt, piloote pole veel leitud. venemaa teenistused viivad läbi otsingu- ja päästeoperatsioone, märkis Ukraina merevägi.
Kohaliku meedia teatel süttis venemaa Samaara oblastis asuv naftatöötlemistehas pärast 15. augusti öösel toimunud droonirünnakut põlema. Rünnak toimus Sõzranis, mis on Samara oblasti suuruselt kolmas linn. Sõzran asub umbes 811 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist venemaaga. Rafineerimistehas on üks venemaa energiaettevõtte Rosnefti suurimaid rajatisi ja varustab kütust sõjaväeüksustega Kesk- ja Lõuna-venemaal, teatas sõltumatu väljaanne Crimean Wind.
Hiljem teatas venemaa kaitseministeerium, et öösel väidetavalt peatas ja hävitas õhutõrje 53 Ukraina drooni ja eip miskit olevat tabatud maapeal…
14. augustil ründasid Ukraina relvajõudude erioperatsioonide vägede üksused koos teiste kaitsejõudude osadega venemaa Föderatsiooni Astrahani oblastis asuvat venemaa sadamalinna Olja, tabades laskemoona vedanud kaubalaeva. Olemasoleva teabe kohaselt tabati laeva Port Olja 4, mis oli laaditud Iraanist pärit Shahed tüüpi mehitamata õhusõiduki komponentide ja laskemoonaga. Tabamuse tagajärjed on selgitamisel. Märgitakse, et venelased kasutavad Olja sadamat olulise logistikapunktina sõjaliste kaupade kohaletoimetamiseks Iraanist. Olja on sadam Olja külas Limanski rajoonis Astrahani oblastis venemaal. See asub Volga deltas, Bahtemiri jõe paremal kaldal, mis suubub Kaspia merre.
3. Kursk/Belgorod: uuesti on hakanud vene soldatite eluead hallis alas pikenema ehk siis surve tõus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: tundub, et Ukrainal on õnnestunud lõunalõigus Torske asulas vene poolt pisu tagasi lükata, vähemalt üks Ukraina tank seal ringi toimetas ja possadel vene soldateid hävitas. Asula enamuses siiski vene poole kontrolli all. Tundub, et droonitoetus õhus lasi pisu vabamalt toimetada lisaks arvatavalt toetas sihtmärkide leidmiseks ja info edastamiseks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Kindralstaap teatas, et olukord Dobropilja teljel (Pokrovskist kirdes) on stabiliseerumas. Pressiesindaja Andri Kovalov teatas, et Ukraina väed avastavad ja hävitavad väikeseid vene rühmitusi, kellel õnnestus läbi murda, ning selleks ülesandeks on paigutatud täiendavaid vägesid ja ressursse.
Tegelik seis seal kandis siiski on teadmata, sest läbi sõjaudu eriti miskit hetkel läbi ei tilgu. Antakse teada suuremast vasturünnakute lainest Ukraina omade poolt selle eenduva kombitsa suunas. Teiselt poolt tuleb teateid, et venemaa jätkab sügavusse väikeste jalaväegruppide saatmist ning antakse teada, et siia suunale on lisandunud täiendavaid vene drooniüksuseid. Samal ajal pole peatunud vene poole otserünnakud ja sisseimbumise katsed Pokrovski linna. Tundub, et alaliselt pole vene pool seni Pokrovski keskel kuskil kanda maha saanud, sest üks Ukraina ajakirjanik just sealt läbi käis. Küll olevat linna kõik kõrgemale eenduvad asjandused optilise kaabliga kaetud, nii tihe on droonitegevus seal kandis. Lisaks tuleb ikka läbi sõnumeid, et neid sisseimbuvaid vene üksusi tihedalt jahitakse ning eilegi neid veel Pokrovski kesklinnas tabati.
9. Lõunarinne: üks muutus kirja läks.
vene pool sai veidi edasi Lääne-Donetskis Andriijvka-Klevtsove suunas, kus Ukraina väed taganesid üle väikese jõe.
Ukraina väed tõrjusid eilse info järgi Orihivi sektoris Mala Tokmatškale (sektori keskmises osas) järjekordse suure mehhaniseeritud rünnaku. vene väed liikusid Verbovest raskesoomustega üle põldude, neile järgnesid mootorratturid, kes üritasid Novoprokopivkast sisse murda. Rünnak ebaõnnestus. Teatatud venemaa kaotused: tank, 4 bagi, 4 mootorratast, kahjustatud jalaväe lahingumasinad ja soomustransportöörid, 16 surnut ja 10 haavatut.
10. Herson: muutusteta.
11. putin teeb ettepaneku lisada tuumarelvad võimalikesse Ukraina-alastesse lepingutesse, mida arutatakse Alaskal toimuval tippkohtumisel Donald Trumpiga. putin ise teatas sellest neljapäeval kohtumisel riigi tippjuhtidega, mis toimus mitu tundi enne venemaa delegatsiooni lahkumist Anchorage’i. Ameerika administratsioon teeb üsna energilisi ja siiraid pingutusi vaenutegevuse peatamiseks, kriisi lõpetamiseks ja kokkulepete saavutamiseks, mis pakuvad huvi kõigile selles konfliktis osalevatele osapooltele, ütles putin. Ta lisas, et see puudutab rahu Euroopas ja kogu maailmas ning järgmistes etappides on võimalik saavutada kokkuleppeid strateegiliste ründerelvade kontrolli valdkonnas.
Praegu on ainus kahepoolne leping tuumarelvade piiramise kohta venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel 2010. aastal allkirjastatud START-3 leping. See keelab mõlemal poolel hoida üle 1550 paigutatud tuumalõhkepea ja üle 800 lennukikandja. Leping aegub 2026. aasta veebruaris. 2023. aastal peatas putin lepingu, viidates Lääne soovile tekitada venemaale „strateegiline lüüasaamine” ja „tungida (venemaa) tuumarajatistele”. „START-küsimuse ja Ukraina konflikti vahel pole mingit seost,” kinnitas putin toona.
Tippkohtumise eelõhtul Trumpiga alustas venemaa Burevestniku tuumaraketi uute katsetuste ettevalmistamist, mis on üks viiest putini 2018. aastal esitletud „imerelva” tüübist. Reutersi andmetel võib piiramatu ulatusega raketi katsetus toimuda sel nädalal Novaja Zemlja saarestikus.
Kiirustatult korraldatud putini ja Trumpi tippkohtumine, mis on venemaa presidendi esimene visiit USA-sse läbirääkimisteks oma kolleegiga pärast 2007. aastat, ei anna tõenäoliselt käegakatsutavaid tulemusi, ütlesid Moskva olukorraga tuttavad allikad Guardianile. „See ei ole lõplik tippkohtumine, kus on võimalik saavutada pikaajaline rahu,” ütles väljaandele putini nõustamisega seotud välispoliitika allikas. „Ettevalmistustööd pole piisavalt tehtud. Kuid see on haruldane võimalus meelitada Trump venemaa poolele.”
Guardiani allikate sõnul nõuab putin Ukrainalt Donetski ja Luhanski oblasti territooriumi täielikku loovutamist venemaale ning USA-lt nende annekteerimise tunnustamist. putin ei plaani loobuda oma nõuetest Hersoni ja Zaporižja oblastitele, kuigi ta võib sümboolselt Kiievisse tagastada väikesed alad Sumõ ja Harkivi oblastist, mida praegu kontrollivad venemaa relvajõud, ütlesid allikad.
12. 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul langes venemaa elektrienergia eksport Hiinasse aastases võrdluses 60% 200 miljoni kWh-ni, mis oli ajalooline antirekord (2024. aasta esimesel poolel tarniti 465 miljonit kWh, langus oli 76%). Seda tõendavad venemaa elektrienergia ekspordi ja impordi monopoolse operaatori Inter RAO andmed 14. augusti seisuga, kirjutab Kommersant.
Aastatel 2010–2020 eksportis venemaa Hiinasse keskmiselt 3 miljardit kWh energiat aastas. Selline järsk tarnete vähenemine on tingitud Ida-Euroopa ühendatud energiasüsteemi (UES) võimsuse defitsiidist ning piirangute tõttu ei ole Inter RAO materjalide kohaselt võimalik eksporti Hiinasse kavandatud näitajateni taastada. Hiina tollistatistika andmetel oli juunis venemaa Föderatsioonist imporditud elektrienergia kogus vaid 14,4 miljonit kWh.
Inter RAO andmetel langes venemaa elektrienergia kogueksport esimesel poolaastal aastaga võrreldes 12,6% 3,07 miljardi kWh-ni. Import suurenes 14,8%, ulatudes 1,27 miljardi kWh-ni, peamiselt tänu Kasahstani voogudele.
Suurem osa venemaa energiaekspordist läks Kasahstani: 1,4 miljardit kWh (ehk 45%), kuid aastavõrdluses vähenes väärtus 12,5%. venemaa tarned katsid veidi üle 2,3% vabariigi elektrienergia tarbimisest (esimesel poolaastal 60 miljardit kWh), märkis Reksofti energeetikaosakonna direktor Sergei Tšerepov. Teisel kohal on Mongoolia, kuhu 2025. aasta esimesel poolaastal eksporditi 500 miljonit kWh (16% kogu tarnest).
Tšerepovi sõnul väheneb venemaa elektrienergia kogueksport käesoleva aasta lõpuks ligikaudu 8% (see on kaks korda rohkem kui Inter RAO juuni prognoos). Eksperdi sõnul ei saa venemaa Hiina-suunaliste ekspordipiirangute tõttu tarneid suurendada, kuna Kaug-Idas valitseb energiapuudus ja Kasahstani elektriliinide madal ülekandevõimsus. Lisaks sõltuvad tarned Hiinasse suuresti lume hulgast ja üleujutuste tugevusest talvekuudel Siberi jõgedel, kus asuvad hüdroelektrijaamad. Tšerepov ütles, et ekspordi kasv on võimalik ainult siis, kui vett on palju.
Ta lisas, et vene Föderatsiooni majanduslangus võib kaasa aidata venemaa elektrienergia tarnimise kasvule. See toob kaasa elektrienergia sisenõudluse vähenemise, mis võib võimaldada suurte koguste saatmist välismaale.
Inter RAO vähendas 2024. aastal eksporditarneid 17,6% võrra 8,53 miljardi kWh-ni, kuna Kaug-Ida energiasüsteemi režiimi- ja bilansipiirangud ei võimaldanud eksporti Hiinasse säilitada. Ligi 54% eelmise aasta eksporditarnetest läks Kasahstani, millest on alates 2023. aastast saanud suurim müügiturg.
13. venemaa ametnike sõjalis-patriootlik hullus on põhjustatud hirmust, mitte sõja tegelikust toetusest, kirjutab Washington Post (WaPo) kremli siseringi allikatele viidates. Väljaande andmetel on venemaa eliit sõjast tüdinud ja tahab naasta oma endise elu juurde. Enamik kremli inimesi on sõja vastu, kuid kardavad putinile sellest rääkida, ütles üks WaPo allikatest, endine kremli ametnik. „Kõik kardavad putinit. Inimesed ei taha kompromissidest rääkida, sest nad kõik peavad näitama, et nad on patrioodid,” ütles allikas.
Teise kremlile lähedase WaPo allika sõnul on mõnedele venemaa eliidi esindajatele sõda „häbiplekk” ja nad tahavad, et kõik normaliseeruks. putini ja Donald Trumpi tippkohtumine Anchorage’is 15. augustil on putinile kuldne võimalus ja reaalne võimalus sellele kõigele lõpp teha ning eliiti rahustada, ütles allikas.
Kiirustatult korraldatud kohtumine Alaskal, mis on putini esimene visiit USA-sse Ameerika presidendi kutsel alates 2007. aastast, on suure tõenäosusega vaid katse peatada Donald Trumpi sanktsioonid, ütles endine diplomaat Boris Bondarev, kes lahkus välisministeeriumi süsteemist pärast Ukraina sissetungi.
Samamoodi alustas putin vastuseks Trumpi nõudmistele relvarahu kehtestamiseks mais Istanbulis ukrainlastega läbirääkimisi, mis lõppesid mitte millegagi, meenutab Bondarev. Seekord on putin Trumpile pakkunud nii vähe, et on arusaamatu, miks Ameerika president üldse kohtuma nõustus, imestab ta. Ootused tippkohtumisele on madalad, nõustub WaPo allikas, endine kremli ametnik: „Nemad …peavad kas esitama Ukrainale ultimaatumi või lahkuma praktiliselt mitte midagi saavutamata.”
14. Volgogradi oblastis Kamõšini linnas tappis väidetavalt puhkusele naasnud sõjaväelane föderaalkohtuniku Vassili Vetlugini, kirjutab Baza. Kanali andmetel tulistas ründaja ohvrit Saiga karabiiniga, mille järel lõikas ohvri suguelundid läbi ja torkas noa surnukeha silma. RBC allika sõnul tapeti kohtunik koduvägivalla käigus naabriga. See naaber on endine Ukraina-vastase sõja osaleja, ütles allikas.
Esialgse versiooni kohaselt tapeti Vetlugin armukadedusest: tapja maksis kohtunikule kätte oma naise truudusetuse eest. Seda motiivi kinnitasid V1.ru väljaande allikad. Nende sõnul töötas kahtlusaluse naine Vetluginiga koos. Väidetav tapja peeti kinni ja Sovetskaja tänava lõik, kus rünnak toimus, on uurimistoiminguteks suletud. „112” teatab, et kahtlusalune on 47-aastane kohalik elanik Sergei K. Saanud teada oma naise truudusetusest, varitses ta linnakohtu nurga taga kohtunikku ja tappis ta, väidab kanal.
Shoti andmetel algatas uurimiskomitee kriminaalasja kahes süüdistuses: mõrv erilise julmusega (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 105 teise osa punkt „d”) ja tulirelvade ebaseaduslik omamine (kriminaalkoodeksi artikkel 222). Mashi sõnul põgenes kahtlusalune sündmuskohalt läbi põõsaste, joostes üle tee, ja mõrv ise toimus valvekaamerate all – turvafirma „Kontroll” lähedal. „112” andmetel andis ründaja ise politseile alla, põgenemiskatseteta.
„14. augusti õhtul leiti Volgogradi oblasti Kamõšini linnakohtu hoone lähedalt istuva kohtuniku surnukeha laske- ja noahaavadega,” teatas Volgogradi oblasti uurimiskomitee pressiteenistus neljapäeva õhtul. Osakond teatas, et kahtlusalune on kinni peetud. Juurdluskomitee ei kinnitanud teadet, et väidetav toimepanija on sõjaväelane; julgeolekujõudude andmetel tegeleb ta äritegevusega.
venemaa Kohtunike veebisaidi andmetel sündis Vetlugin 9. mail 1985 Karjalas. Ta sai diplomi Saraatovi Riiklikust Õigusteaduste Akadeemiast, mille järel töötas ta aastatel 2007–2011 uurijana Kamõšini ja Kamõšinski rajooni siseasjade osakonnas. Aastatel 2011–2013 oli ta Kamõšini linnakohtu kohtuniku abi. 2013. aastal määrati Vetlugin 14. kohturingkonna rahukohtunikuks. Föderaalkohtunikuks määrati ta 2019. aasta aprillis.
15. ÜRO peasekretäri António Guterrese aastaaruandes sai venemaa hoiatuse, et see võidakse lisada riikide ja üksuste nimekirja, kes relvastatud konfliktide ajal seksuaalvägivalda toime panevad. Allikas: Ukrinform viitega ÜRO peasekretäri raportile konfliktidega seotud seksuaalvägivalla kohta, Ukraina välisminister Andri Sõbiha võrgustikus.
Guterrese tsitaat: „Olen sügavalt mures usaldusväärse teabe pärast venemaa relva- ja julgeolekujõudude ning nendega seotud relvastatud rühmituste rikkumiste kohta, peamiselt Ukraina sõjavangide vastu, 50 ametlikus ja 22 mitteametlikus kinnipidamiskohas Ukrainas ja venemaa Föderatsioonis.” Nagu ÜRO peasekretäri pressiesindaja Stephane Dujarric ajakirjanikele ütles, on koostatud nimekiri osapooltest, kellele on teatatud võimalikust kaasamisest järgmisse aruandesse seoses “ÜRO vaatlejatele juurdepääsu pideva keelamisega…, mis on raskendanud seksuaalvägivalla mustrite, suundumuste ja süstemaatilisuse kontrollimist ja lõplikku kindlaksmääramist”.
See nimekiri hõlmab venemaad ja Iisraeli.
Sõbiha tsitaat: „ÜRO peasekretäri 2024. aasta konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla aruanne kinnitab, et Venemaa kasutab konfliktidega seotud seksuaalset vägivalda sõjapidamise meetodina ajutiselt okupeeritud aladel ja kinnipidamiskohtades.”
Sõbiha lisas, et „ulatus ja jõhkrus on hämmastavad”, mistõttu tuleb venemaa lisada hullemate rikkujate nimekirja ja tema vastu suunatud sanktsioone tuleks tugevdada. „Maailm peab tegutsema ühiselt, et peatada venemaa agressiivne sõda ja tagada ohvritele õiglus.”
16. Lühiuudised
Washington teatas uuest venemaa-vastastest piiravate meetmete paketist. USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) lisas venelased Pavel Karavatski, Aleksandr Mira Serda ja Sergei Mendelejevi SDN-i nimekirja – nimekirja isikutest, kes on Ameerika finantssüsteemist täielikult isoleeritud. Neid süüdistatakse sidemetes venemaa krüptovaluutabörsiga Garantex, mis USA võimude sõnul on seotud sanktsioonide vältimisega. Sanktsioonide registrisse kuuluvad ka venemaa krüptovaluutaettevõtted Indefi, Grinex, Exve ja Biškekis registreeritud firma Old Vector. USA rahandusministeeriumi andmetel on kõik need struktuurid seotud ärimees Sergei Mendelejevi ja A7 kaubamärgi all tegutseva ettevõtete grupiga.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja asetäitja Arianna Podesta sõnul ei kaalu EL venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist ega leevendamist ning valmistab selle asemel ette oma 19. sanktsioonide paketti, mis peaks vastu võetama 2025. aasta septembris.
Zelenski kinnitas sõjavangide vahetust, öeldes, et 84 ukrainlast – nii sõjaväelasi kui ka tsiviilisikuid – on tagasi saadetud, kellest paljud vajavad arstiabi ja rehabilitatsiooni. Nende hulgas on tsiviilisikuid, keda Venemaa on kinni pidanud juba alates 2014. aastast, ja Mariupoli kaitsjaid.
Norra süüdistab hüdroelektrijaama tammi küberrünnakus venemaad. Norra politsei julgeolekuteenistuse teatel oli aprillis toimunud rünnak suunatud Bremangeri tammile Svelgeni linna lähedal, lastes välja 500 liitrit vett sekundis, kuni see avastati ja peatati.
Jaapan väidab, et venemaa sõjavägi hankis keelatud tööpinke Hiina firmade kaudu. Jaapani võimud avastasid, et kaduma läks üle 300 Tsugami Corp. toodetud täppistööpingi, mis müüdi seitsmele Hiina firmale ja mida venemaa hiljem relvakomponentide tootmiseks kasutas.
13. augustil kirjutasid Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik ÜRO-le, teatades oma valmisolekust Iraani-vastaseid sanktsioone uuendada. Iraan teeb venemaa ja Hiinaga koostööd, et takistada Euroopa riikidel Teherani tuumaprogrammi suhtes sanktsioone uuendamast, ütles Iraani välisminister Abbas Araghchi, vahendab Barrons. „Me püüame seda ära hoida. Me teeme Hiina ja venemaaga koostööd, et see peatada. Kui see ei toimi ja nad seda kasutavad, on meil vahendid reageerimiseks. Me arutame neid sobival ajal,” ütles Araghchi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
