Sõja ülevaade: 1268. päev – veel samm tagasi Pokrovskist kirdes
Avaldatud: 14 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. august 2025:
veel samm tagasi Pokrovskist kirdes ning seni selgusetus eenduva pika kombitsaga Pokrovskist kirdes.
1. Sajab.
2. Veel üks naftatehas pihta sai.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: veel samm edasi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. The Times: Washington ja Moskva arutasid Iisraeli okupatsiooni Läänekaldal kui eeskuju Ukrainale.
12. venemaa sündimus langes 19 aasta madalaimale tasemele.
13. venemaa tervishoiuministeerium lubas tööandjatel saata töötajaid otse psühhiaatriahaiglatesse.
14. venemaal keelati ära viis Leningradi ansambli lugu.
15. Reuters: venemaa võib valmistuda uue raketi katsetamiseks vaatamata kavandatud kõnelustele Trumpiga.
16. Lühiuudised
Okupeeritud aladel on jätkuvalt suur veepuudus. Läbipaistvad veepudelid (5L), millesse vett tsisternautodest lastakse, on päris saastunud, u 1/4 ulatuses pudeli alumine osa paistab olevat nii roostevärvi kui hall ning põhjuseks võib olla nii rauarikas vesi kui suutmatus vee puuduse tõttu joogipudeleid pesta ja eks ootab miskit tervisemurede suuremat algust…
Ukraina kaitseluure ülema asetäitja kindralmajor Vadim Skibitski sõnul plaanivad venelased 2025. aastal toota 79 000 Shahed-tüüpi drooni, sealhulgas 40 000 Geran-2, 5700 Garpiya-1 ja ~34 000 Gerberat ning muid peibutisi.
Hetkel ei suuda tuvastada tegelikku olukorda selles u 11 km pikas ja 6 km laias kombitsas Pokrovskist kirdes. Arvata võib, et vene pool on sel suunal järjest uusi gruppe põhja suunas teele saatmas kasutamaks ära info puudust ja sellest tulenevat segadust ning suurendamaks võimalust läbimurde saavutamiseks. Ainult Pokrovsk pole ohus, vaid kõik selle nurga Ukraina suurlinnad.
148-st vene poole rünnakust 56 Pokrovski kandis ja suurima tõusu tegi Siverski suund (14 rünnakut) ja eks põhjuseks kahelt suunalt ohustada Slovjanskit ja Kramatorkist lisaks Pokrovskile. Lõiguti pisu enam soomuse kasutamist ning huvitaval kombel on viimasel ajal tihedalt seda juhtunud, et tankide ja soomukite kaotused suht võrdsed, mis pole päris tavapärane. Kas üritatakse rohkem ära kasutada suuremat tulejõudu Ukraina eesmiste possade hävitamiseks, mis võivad olla tugevates punkrites? Miks ülikõrgele tõusis vene muu tagalatoetuselemendi tabamine (191), võib-olla põhjuseks suurem ports parema võimekusega droone, aga eip saa välistada võimalust, et järjest enam üksusi rindele lähemale suuremaks pealetungiks vene pool nihutab see seega ulatub tihedam logistikavõrgustik nende toetamiseks ka rindele lähemale.
1. Varahommikul oli teada, et Ukraina suunas nii droone kui mõni rakett teele läks, rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajus.
2. 14. augusti öösel ründasid droonid venemaa linna Volgogradi. Reidi ajal mürisesid plahvatused Lukoil-Volgogradneftepererabotka naftatöötlemistehase territooriumil, mille järel puhkesid tulekahjud. Rünnaku tõttu sulges Rosaviatsija ajutiselt kohaliku lennujaama. Lukoil-Volgogradneftepererabotka tehas on venemaa Föderatsiooni Lõuna föderaalringkonna suurim naftatoodete tootja, tehase tootmisvõimsus on 14,8 miljonit tonni.
vene meedia teatas eile tulekahjust Brjanski oblastis asuvas Unetša lineaartootmisjaamas, mis on Družba naftajuhtmevõrgu suurim sõlmpunkt ja üks maailma suurimaid ja võimsamaid. Ukraina kindralstaap kinnitas rünnakut Unetša naftapumplale, mis põhjustas suurtulekahju võimenduspumbajaama hoone lähedal. Aruannetes mainitakse ka plahvatusi mahutipargi ja pea- ning võimenduspumpade läheduses. Unetša tegeleb naftatranspordiga kahe torujuhtme kaudu, mille aastane läbilaskevõime on 60 miljonit tonni.
Öösel oli kuulda Sevastoopoli lähistel merel ja Saki lennuvälja kandis plahvatusi.
Belgorodi oblasti kuberner vjatšeslav gladkov ütles, et hoonet tabas droon, mitte rusud. Ta salvestas kahjustatud valitsushoone taustal video ja kurtis, et operatiivne olukord piirkonnas jätab soovida.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool surub edasi Pokrovskist põhja poole ja sisenesid üleeile Rodõnske asulasse, mis asub suure Pokrovskist väljuva maatee idaküljel ja raskendavad sellega üha enam logistikaahela toimimist Pokrovskisse.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Iisraeli enam kui poole sajandi pikkune tunnustamata valitsemine Läänekaldal võib saada Ukraina konflikti lahendamise eeskujuks. See stsenaarium kerkis esile mitu nädalat tagasi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoffi ja venemaa ametnike vahelistel kõnelustel, ütles USA riikliku julgeolekunõukoguga lähedal seisev isik Timesile. Selle stsenaariumi kohaselt saavutaks venemaa sõjalise ja majandusliku kontrolli Ukraina okupeeritud alade üle, mis sarnaneks olukorraga, kus Iisrael valitseb sisuliselt 1967. aastal Jordaanialt vallutatud Palestiina territooriumi. Selle mudeli kohaselt Ukraina piirid ei muutuks, nagu ka Iisraeli kontrolli all oleva Läänekalda territooriumi piirid jäävad samaks.
„See oleks sama, mis Iisraeli okupeerimine Läänekaldal,” ütles allikas Timesile. „Kuberneriga, majandusliku olukorraga, mis on venemaa, mitte Ukraina oma. Aga see oleks ikkagi Ukraina, sest… Ukraina ei loobu kunagi oma suveräänsusest. Aga tegelikkuses on see okupeeritud territoorium ja eeskujuks on Palestiina.” Witkoff näib seda ideed toetavat ja Washington usub, et selle rakendamine aitab mööda hiilida Ukraina põhiseaduses sätestatud piirangust, mille kohaselt ei saa riik territooriumi loovutada ilma kogu Ukraina referendumit korraldamata, kirjutab Times.
Volodõmõr Zelenski keeldus varem venemaale ühtegi territooriumi loovutamast, viidates muuhulgas sellele põhiseaduslikule nõudele. Samal ajal pehmendas Kiiev oma lähenemist territoriaalküsimusele Trumpi ja putini Alaskal toimunud kohtumise eelõhtul ning võib okupeeritud alad loovutada, kuid ainult siis, kui Ukrainale antakse vastutasuks usaldusväärsed julgeolekugarantiid, sealhulgas relvatarned ja NATO liikmelisus, kirjutas Telegraph teisel päeval.
ÜRO Rahvusvaheline Kohus on tunnistanud Iisraeli okupatsiooni ebaseaduslikuks. ÜRO ise kutsus Tel Avivi üles seda lõpetama: viimati tegi seda 2024. aasta septembris Peaassambleel 124 riiki (14 hääletas vastu, 43 jäi erapooletuks). Resolutsioon nõudis eelkõige Iisraeli relvajõudude ja kõigi asunike väljaviimist, uute asunduste ehitamise lõpetamist, Läänekaldale ehitatud eraldusmüüri osade lammutamist jne. Iisrael ignoreeris resolutsiooni.
Mõned Washingtonis peavad seda lähenemist tegeliku olukorra peegelduseks, kus Ukraina ei suuda lähitulevikus okupeeritud aladelt vene vägesid välja saata. Trumpi administratsiooni terrorismivastase võitluse vanemdirektor Sebastian Gorka ütles mais: Me mõistame tegelikku olukorda kohapeal ja meil on üks prioriteet, olgu see siis Lähis-Ida või Ukraina, ja see on verevalamise peatamine. Kõik muu tehakse pärast verevalamise lõppu.
„venemaa vägivaldse Ukraina territooriumi annekteerimise õiguslik tunnustamine on Ukraina, EL-i ja Ühendkuningriigi jaoks vastuvõetamatu – ja õigustatult. Kuid venemaa mõnede territooriumide de facto okupeerimise tunnustamine brutaalse reaalsusena – laiema rahulepingu kontekstis – võib olla vajalik,” ütleb Financial Timesi välissuhete kommentaator Gideon Rachman.
Rachman meenutab, et Soome endine president Alexander Stubb kasutas oma riigi näidet, mis pidi loovutama 10% oma territooriumist NSV Liidule, et asetada see olukord Ukraina pikaajaliste väljavaadete konteksti. Kui Ukraina suudab säilitada oma iseseisvuse ja demokraatia, võivad mõned de facto territoriaalsed järeleandmised olla valus, kuid vastuvõetav ohverdus, usub Stubb.
12. putini üleskutsed saada kaheksa last, nagu keskajal, traditsiooniliste väärtuste propageerimine ja abordipiirangud on osutunud venemaa peamise demograafilise näitaja tõstmisel jõuetuteks. Ühtses Osakondadevahelises Info- ja Statistikasüsteemis (EMISS) avaldatud Rosstati andmete kohaselt langes kogusündimuskordaja (keskmine laste arv naise kohta) 2025. aasta mai seisuga 1,376-ni – madalaimale väärtusele alates 2006. aastast.
2024. aasta lõpu seisuga oli see näitaja 1,4, 2023. aastal 1,41, 2022. aastal 1,416 ja sõjaeelsel 2021. aastal 1,47. Ametlik statistika on registreerinud kogusündimuskordaja languse kümnendat aastat järjest ning selle aja jooksul on see langenud 0,386 punkti ehk 22%. Samal ajal, hoolimata katsetest edendada suuri peresid, on kolmandate ja järgnevate laste summaarne sündimuskordaja hakanud langema: mais oli see 0,367, võrreldes eelmise aasta lõpu 0,376 ja 2023. aasta 0,372-ga.
„Kolmandate ja järgnevate laste sündimuskordaja langeb sel aastal esimest korda pärast 1990. aastaid kiirenenud tempos ja selle osakaal koguarvust jätkab langust,” märgib demograaf Aleksei Rakša. Ta lisab, et mõlemad näitajad on arenenud riikide standardite järgi siiski väga kõrged. venemaa kerkis Nõukogude Liidu varemetest summaarse sündimuskordajaga 1,73. 1999. aastaks oli see langenud 1,16-ni, misjärel hakkas see kasvama ja saavutas 2015. aastal rekordilise 1,76. Sellest ajast alates on näitaja igal aastal langenud.
Pärast viienda ametiaja algust käivitatud riiklike projektide osana nõudis putin loomuliku rahvaarvu suurendamist 2030. aastaks 1,6-ni ja 2036. aastaks 1,8-ni. Võimud seadsid sellised eesmärgid peretsentrismi demograafilises strateegias, mille presidendi nimel töötasid välja mitu ministeeriumi ja venemaa Teaduste Akadeemia.
Strateegia osana kavatsevad ametnikud tugevdada perekonna ja abielu institutsiooni ning edendada traditsioonilisi pereväärtusi: reklaamides ja meediasisus plaanitakse kasutada suurte perede kujutisi ning paljude lapselastega vanavanematele kehtestatakse riiklikud autasud.
Alustades oma neljandat presidendi ametiaega 2018. aastal, seadis putin eesmärgiks peatada 6 aasta jooksul Krimmi annekteerimise järel alanud loomulik rahvastiku vähenemine. Tegelikkuses kaotas venemaa aastatel 2018–2024 suremuse ja sündimuse ületamise tõttu üle 3 miljoni inimese. Rosstati andmetel kiirenes eelmisel aastal loomulik kahanemine 20% ja ulatus 596 tuhande inimeseni, see tähendab keskmiselt 1,63 tuhande inimeseni päevas.
13. venemaal jõustuvad 1. märtsil 2026 mitmete ametite töötajate kohustusliku psühhiaatrilise läbivaatuse uued reeglid, teatab Kommersant. Tervishoiuministeeriumi vastuvõetud muudatuste kohaselt, mida väljaanne on läbi vaadanud, saavad tööandjad saata töötajad pikaajalisele läbivaatusele psühhiaatriahaiglasse, kui tervisekontrolli tulemuste põhjal leitakse neil psüühikahäire tunnused. Varem oli selleks vaja psühhiaatri arvamust, kuid nüüd pole seda enam vaja ja juhid saavad ise teha vastavad otsused.
RUDN-i psühhiaatria ja meditsiinipsühholoogia osakonna dotsendi Roman Suleimanovi sõnul tekitab uuendus kuritarvitamise ohu: „Töötajate psühhiaatrilisele läbivaatusele saatmist saab kasutada arvete klaarimiseks või töötaja diskrediteerimiseks meeskonna silmis. Lisaks pole protseduur ise lihtne – see viiakse läbi psühhiaatriahaiglas ja võib kesta päevi ja nädalaid.” Suleimanov peab vajalikuks kehtestada tööandjatele täiendav vastutus, et kaitsta töötajaid põhjendamatute suunamiste eest.
Praegu läbivad kodanikud, kelle töö on seotud transpordi, õpetamise, teenindussektori, õiguskaitseorganite ja muude tegevustega, mis nõuavad suurenenud vaimset stabiilsust, kohustusliku psühhiaatrilise läbivaatuse. Läbivaatus viiakse läbi töölevõtmisel, teisele ametikohale üleviimisel ja iga viie aasta tagant (mõne kategooria puhul sagedamini). Kui arstid leiavad, et inimene on töövõimetu, võidakse ta töölt kõrvaldada.
Koos läbivaatuse korra muutmisega luuakse venemaal ühtne riiklik elektrooniline register vaimsete häiretega kodanikest. Seda hakkab pidama tervishoiuministeerium ühtse riikliku tervishoiuinfosüsteemi alusel. Register sisaldab teavet registreerimise, haiglaravi, ohtlike sümptomite ja kohtu määratud sundravi kohta. Lisaks arstidele on andmebaasile juurdepääs ka politseiametnikel.
putini algatatud sõja taustal Ukrainaga on venemaa taas hakanud kasutama NSV Liidus populaarset praktikat – opositsiooniliselt meelestatud kodanike sundpsühhiaatrilist ravi. Inimõiguste Keskuse Memorial andmetel oli 2025. aasta veebruari seisuga poliitilistel põhjustel selliste meetmete ohvriks langenud vähemalt 48 inimest: neist 46 viibis psühhiaatriahaiglates, kaks olid ambulatoorsel ravil vanglakaristuse kandmise ajal. Neist 13 inimest kiusati taga pärast sõja algust vastu võetud tsensuuriseaduste alusel.
14. Peterburi Vasileostrovski ringkonnakohus otsustas, et viis Leningradi rühmituse laulu on Venemaa Föderatsioonis levitamiseks keelatud. Kohtudokumentidega tutvunud Verstka andmetel keelati järgmised laulud: „Kandidaat”, „Nr ** Yne”, „Tš.P.Kh.”, „Rõuged” ja „Vene keel”.
Varem jõudsid Peterburi Pedagoogilise Akadeemia Täiendõppe Akadeemia töötajad keelelise ekspertiisi käigus järeldusele, et nende laulude sõnad sisaldavad märke vägivaldsele teole õhutamisest, samuti tegudele, mis ohustavad alaealiste vaimset, moraalset, sotsiaalset, vaimset ja füüsilist tervist. Samal ajal ei osutanud ekspertarvamus konkreetsetele fraasidele ega sõnadele, millel võiks olla selline mõju.
Kohtuprotsessi põhjuseks oli Föderatsiooninõukogu liikme margarita pavlova kaebus, mis saadeti prokuratuurile 2024. aastal. Pärast apellatsiooni saamist algatas järelevalveasutus laulusõnade keelelise ekspertiisi, mille viisid läbi Peterburi Pedagoogilise Akadeemia Täiendõppe Akadeemia spetsialistid.
Lisaks muusikateostele endile keelas kohus 10 internetilehekülge nende sõnadega. Materjali avaldamise ajal olid aga kõik viis vaidlustatud laulu saadaval suurimates voogedastusteenustes, sealhulgas Yandex Musicus, Spotifys ja Apple Music’us, märgib väljaanne.
15. Reutersi andmetel võib venemaa Föderatsioon valmistuda uue tuumarelva kandmiseks võimelise tiibraketi katsetamiseks, hoolimata putini ja USA presidendi Donald Trumpi kavandatud kohtumisest sel nädalal. California Middlebury rahvusvaheliste uuringute instituudi teadlased Jeffrey Lewis ja CNA uurimis- ja analüüsiorganisatsiooni Decker Eveleth jõudsid eraldi järeldustele pärast satelliidifirma Planet Labsi viimastel nädalatel tehtud piltide uurimist.
Nad usuvad, et pildid näitavad märkimisväärset aktiivsust Pankovo katsepolügoonil Novaja Zemlja saarestikus Barentsi meres. Kahtlused põhinevad suurenenud personali, varustuse, laevade ja õhusõidukite arvul, mis on seotud raketi 9M730 Burevestnik varasemate katsetustega. Lewise sõnul võib katsetus toimuda sel nädalal. See oli tõenäoliselt planeeritud enne Trumpi ja putini kohtumise väljakuulutamist. Lääne julgeolekuallikas kinnitas Reutersile, et Moskva valmistab ette Burevestniku katsetust.
Norra sõjavägi ütles Reutersile, et Barentsi meri on venemaa raketikatsetuste peamine koht ning et nad olid näinud aruannetes ja merehoiatustes märke katsetuste ettevalmistamisest.
Raketi arendus on Moskva jaoks muutunud olulisemaks pärast seda, kui Trump teatas jaanuaris USA Kuldse Kupli raketitõrjeprogrammist, väidavad Lewis, Eveleth ja kaks relvastuskontrolli eksperti. putin on öelnud, et relv, millele NATO on andnud nime SSC-X-9 Skyfall, on praeguste ja tulevaste raketitõrjesüsteemide jaoks peatamatu, peaaegu piiramatu ulatuse ja ettearvamatu lennutrajektooriga. Reuters teatab, et Burevestnikul on halb katsetuste ajalugu, kusjuures 13 teadaolevast katsetusest on vaid kaks olnud osaliselt edukad.
16. Lühiuudised
Poola sisejulgeolekuamet (ABW) on kinni pidanud 17-aastase Ukraina kodaniku, kelle venemaa luureteenistused tõenäoliselt sabotaažiks värbasid. Sellest teatas Poola luureteenistuste koordinaator Tomasz Siemoniak. Siemoniak teatas, et kinnipeetud teismeline hävitas välisluure käsul UPA ohvrite monumente ja määris Poola-vastaste kirjadega avalikke hooneid. Ministri sõnul olid sellised tegevused suunatud „poolakate ja ukrainlaste vaheliste pingete õhutamisele”.
Saksamaa annab NATO uue PURL-i algatuse raames Ukrainale 500 miljoni dollari suuruse sõjalise abipaketi, rahastades USA tarnitud varustust ja laskemoona.
Norra luureülem Nils Andreas Stensønes ütleb, et venemaa on praegu Norra jaoks suurim oht, võrreldes olukorda sõjaaegse olukorraga. „venemaa president vladimir putin näeb venemaad pidevas konfliktis Läänega”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
