Sõja ülevaade: 1267. päev – selgusetus vene kombitsaga
Avaldatud: 13 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. august 2025:
selgusetus Pokrovskit kirdes asuva vene pika kombitsaga ja uus droonilaine venemaa poole teele läks.
1. Ikka sadu.
2. Uus droonilaine venemaa poole teele läks.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ühe küla Ukraina omad vabastasid.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ikka veel selguseta seis.
9. Lõunarinne: vist kumbki pool aktiivsust tõstis.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa hakkas esimest korda kuue aasta jooksul välismaalt rohkem toiduaineid ostma kui sinna müüma
12. putin kuulutas eelarve „jätkusuutlikuks” pärast seda, kui defitsiit kasvas aastaga 340%.
13. venemaa ettevõtted kärpisid dividende 580 miljardi rubla võrra.
14. venemaa valmistub keelustama kõnesid WhatsAppi ja Telegrami kaudu.
15. venemaal suri teadmata asjaoludel suurettevõtte 18. tippjuht pärast sõja algust.
16. venemaa kaitseministeerium süüdistab Ukrainat provokatsioonide ettevalmistamises Trumpi ja putini kõneluste segamiseks.
17. Zelenski ütles, et venemaa kaotused on umbes kolm korda suuremad kui Ukraina omad.
18. Lühiuudised
15. kuupäeva ümber toimuvast eip kirjuta, las päev kätte jõuab, seda iga nurga alt jagub ajakirjanduses piisavalt.
Rünnakute arvu tõus vaid lõunarindel, mujal tavapärane tase. Liugpommide heitmine jälle rekordilähedane (183), muud tavapärases koguses. On lõike, kus on Ukraina muutunud aktiivsemaks. Tundub, et vene poole taktikas võib-olla pisu muutust ehk siis neid luure-diversioonigruppe üritatakse saata võimalikult kaugele Ukraina tagalasse külvamaks nii paanikat kui kahandamaks olukorra teadlikkust aga ka lõhkumaks logistikaahelaid, sihtmärkide leidmine käib asja juurde. Ikka ootel, kas suurem pealetung ka algab või selline tihe konveier jääbki surveks lootuses, et kuskil miskit kärisema hakkab.
1. Viimane info tihedast sajust vaid piiri ja rinde läheduses. vene droonid ründasid Donetski, Sumõ ja Tšernihivi oblastit ning raketid ründasid Poltaava oblastit.
2. Edukas õhurünnak tabas ajutiselt okupeeritud Starobilskis Luhanski oblastis asuvas bensiinijaamas laskemoona vedanud veoautot. Teadete kohaselt hukkus mitu Vene sõdurit.
Teated viitavad suitsule okupeeritud Zaporižja tuumaelektrijaama kohal, mis on väidetavalt Nikopolist selgelt nähtav. Mis seal toimub, pole teada. Radiatsioonitase on praegu normaalne.
vene kaitseministeeriumi teatel: 12. augustil kell 22.35 kuni 13. augustil kell 06.05 Moskva aja järgi peatasid ja hävitasid õhutõrje häiresüsteemid 46 Ukraina lennukitüüpi mehitamata õhusõidukit:
▪️ 15 – Brjanski oblasti territooriumi kohal,
▪️ 11 – Volgogradi oblasti territooriumi kohal,
▪️ 7 – Rostovi oblasti territooriumi kohal,
▪️ 5 – Krasnodari krai territooriumi kohal,
▪️ 2 – Belgorodi oblasti territooriumi kohal,
▪️ 2 – Voroneži oblasti territooriumi kohal,
▪️ 2 – Krimmi Vabariigi territooriumi kohal,
▪️ 2 – Aasovi mere vete kohal.
Infot tulekahjudest ja plahvatustest alles saabuvad…
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolseimas sillapeas on Ukraina omad asunud vasturünnakule Ridkodubis ja vist on suutnud paari päeva jooksul küla vabastada.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: tasapsi vene pool kasvatab enda kontrollitavat ala Toretskis läänes.
8. Donetsk: 13. augusti öösel teatas analüütiline projekt DeepState vene okupatsioonivägede edasitungimisest mitmes Donetski oblasti asulas. DeepState’i andmetel liikusid vene okupatsiooniüksused edasi Nikanorovkas, Štšerbinovkas ja Petrovka lähedal, kohas kus algab põhja sirutuv pikk kaheharuline kombits.
Ukraina vabatahtlik sõitis eile päeval Dopropilja – Kramatorski maanteel autoga ja videost on näha, et vene poole üksusi seal polnud.
Hetkel jätkuvalt sõjaudu ala kohal selgusetuses kõiki hoiab. Kas tegu oli vaid luure-diversioonigruppidega pikka sammuga edasi, kui palju neid oli, mis nende ülesanne võis olla ja kas neist keegi üldse elus on. Info nappuses vist ka vene blogijad, eip leidnud sealtki usutavat infot. Nõustun, et Ukraina eesmine liin on suht hõredalt mehitatud ja sestap igatsugu gruppidel jõudmine järgmiste liinideni Ukraina tagalas eip ole väga keeruline. Seni pole tuvastanud ka vene soomuse alasse jõudmist kanda kinnitamaks.
Vast järgnevad päevad toovad selgust.
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud, vene poole sõnul olla kohalikke veel Pokrovski linnas u 1300 ja väidetavalt olla viimane kohalik pood kinni pandud…
9. Lõunarinne: tuleb kummaltki poolelt vastuolulisi sõnumeid, kirjutatakse nii tõusnud Ukraina vasturünnakute arvust läänesektoris kui tihenenud vene poole surumisest ida kui läänelõigus.
10. Herson: muutusteta.
11. Saagiprobleemid ja vajadus kiiresti importida toiduaineid, mis on nappima hakanud, on teinud venemaast esimest korda viimase kuue aasta jooksul toiduainete netoimportija. 2025. aasta esimesel poolel imporditi venemaa Föderatsiooni 20,6 miljardi dollari väärtuses toiduaineid ja põllumajanduslikku toorainet ning eksporditi 17,8 miljardi dollari väärtuses, selgub föderaalse tolliteenistuse statistikast. Toiduainete import suurenes aastaga 14,6% ehk 2,6 miljardi dollari võrra pärast või ja seejärel kartuli puuduse tekkimist turule. Võid hakati venemaale importima AÜE-st, Indiast ja Argentinast ning kartulit – Hiinast ja Mongooliast.
Föderaalse tolliteenistuse andmetel langes toiduainete eksport aastaga 14,6% ehk 3,1 miljardi dollari võrra pärast seda, kui põllumehed kaotasid peaaegu viiendiku oma teraviljasaagist ja vähendasid järsult eksporti. Kokku müüs venemaa põllumajandusministeeriumi andmetel 2024/25 hooajal välismaale 53 miljonit tonni teravilja, sealhulgas 44 miljonit tonni nisu. See on 22% ja 20% vähem kui aasta varem.
venemaast sai 2020. aastal toiduainete netoeksportija (eksport on suurem kui import) ja säilitas selle staatuse ka pärast Ukraina sõja algust. Seega 2024. aastal ulatus toiduainete eksport 42,6 miljardi dollarini ja import 37,7 miljardi dollarini. Aasta varem oli vahe veelgi suurem: 43,1 miljardit dollarit ekspordis ja 35,1 miljardit dollarit impordis.
Käesolev aasta ei too tõenäoliselt leevendust põllumeestele, kes on silmitsi seisnud laenuintressimäärade järsu tõusu, rubla ebanormaalse tugevnemise ja mitme aastakümne rängima põuaga. See on juba viinud kolme neljandiku kirsi- ja maguskirsisaagi kadumiseni Krasnodari oblastis ning SovEconi prognoosi kohaselt lubab lõunapiirkondadele viimase 11–12 aasta madalaimat teraviljasaaki.
Rusagrotransi analüütilise keskuse arvutuste kohaselt langes venemaa nisueksport juulis-augustis aastases võrdluses 37%. Põllumajandusturu allikas ütles Kommersantile, et eksport on kahjumlik laevakindlustuse kõrge hinna, praeguse tollimaksude süsteemi ja maailmaturu madalate hindade tõttu. Lisaks avaldab mõju vähene nõudlus peamiste ostjate, sealhulgas Egiptuse poolt, kes impordib viiendiku venemaa nisust, märgib SovEconi tegevjuht Andrei Sizov.
12. venemaa föderaaleelarve olukord on „stabiilne”, ütles putin neljapäeval kremlis toimunud majandusküsimuste kohtumisel, kuhu olid kutsutud peaminister mihhail mišustin, keskpanga juht elviranabiullina, majandusarengu ministeeriumi ja rahandusministeeriumi juhid maksim rešetnikov ja antonsiluanov ning presidendi abi maksim oršekin.
„Mittenafta ja gaasiga seotud tulud <…> suurenesid jaanuari-juuli jooksul aastaga võrreldes 14%, ulatudes 14,8 triljoni rublani,” viitas putin statistikale. Ta lisas, et käibemaksu laekumised suurenesid aastaga võrreldes 6,7%, sealhulgas käibemaks 6,9%.
Rahandusministeeriumi andmetel oli föderaaleelarves juuli lõpus 4,879 triljoni rubla suurune puudujääk – 4,4 korda (340%) rohkem kui aasta varem samal kuupäeval (1,098 triljonit rubla). Samal ajal kui kulud suurenesid 21% 25,194 triljoni rublani, kasvasid tulud vaid 3% 20,315 triljoni rublani. Selle tulemusel moodustas “auk” 19% eelarvest ja peaaegu iga viies valitsuse kulutatud rubla jäi maksutuludeta.
Nafta- ja gaasitulud muutusid rahandusministeeriumile peavaluks: mais langesid need aastaga võrreldes 35%, juunis 34%, juulis 28% ja esimese 7 kuu jooksul 19%. Algselt sisaldas eelarve vaid 0,5% SKP-st puudujääki ehk 1,2 triljonit rubla, seejärel tõsteti plaan 3,8 triljonini. Valitsus ei suutnud seda piiri aga täita.
Puudusplaani mahtumiseks peab rahandusministeerium vähendama eelarvekulusid augustis-detsembris nominaalväärtuses 11,5% või reaalväärtuses ligi 20% võrra ning see on ebareaalne, kirjutavad MMI analüütikud. Nende hinnangul võib eelarvepuudujääk aasta lõpuks ulatuda 8 triljoni rublani (88 miljardi euroni).
IPEI RANEPA esindaja Vladimir Jeremkin ennustab aasta lõpuks 6–9 triljoni rubla suurust eelarvepuudujääki. Samal ajal võib valitsus ise eelarvet sel aastal teist korda muuta, ütles Vedomostile rahandusministeeriumi esindaja.
putin tuletas majandusblokiga kohtumisel meelde, et valitsus on nüüd alustanud 2026. ja 2027.–2028. aasta eelarve koostamist. See on „suunatud strateegiliste ülesannete lahendamisele, sealhulgas loomulikult inimeste elukvaliteedi parandamisele, sotsiaalsfääri ja infrastruktuuri arendamisele ning riigi kaitsevõime tugevdamisele,“ loetles ta.
13. Euleri ettevõtte analüütikud kirjutavad, et kahe tosina venemaa börsiettevõtte, mis teevad vahekasumi makseid, dividendide maht esimesel poolaastal võib nafta- ja metallitulude languse tõttu väheneda 38%, 580 miljardi rublani. Euleri hinnangul kärbib Gazprom Neft oma esimesel poolaastal dividende 58%, Lukoil 38% ja Tatneft 44%. Põhjuseks on turuolukorra halvenemine ja rubla tugevnemine, kirjutavad analüütikud. Uurali nafta keskmine barreli hind langes kuue kuuga 10,79% 60,37 dollarini ja dollari kurss langes 22% 78,47 rublani. Energiasektori hinnad olid esimesel poolaastal sanktsioonide, kaubandussõdade ja OPEC+ otsuste surve all, selgitavad Euleri analüütikud. Sel aastal loobuvad mustmetallurgiasektori ettevõtted – Severstal ja MMK –, mille tegevust takistasid välised tegurid: langevad hinnad ja vähenenud terasetarbimine –, maksetest täielikult. 21. juulil soovitas Severstali juhatus aktsionäridel teise kvartali eest dividende mitte maksta, kuna esimesel poolaastal oli vaba rahavoog negatiivne (29,11 miljardit rubla). 2024. aasta esimese poolaasta tulemuste põhjal maksis Severstal dividende 31,06 rubla aktsia kohta.
Ka MMK vaba rahavoog osutus negatiivseks (4,7 miljardit rubla), seisab ettevõtte finantsaruannetes. 2024. aasta esimese poolaasta tulemuste põhjal oli see positiivne – 27,8 miljardit rubla. Ettevõte maksis sel perioodil aktsia kohta 2494 rubla.
Teiste ettevõtete puhul pole olukord nii dramaatiline: esimesel poolaastal maksid nad umbes 4,5 triljonit rubla dividende aasta varasema rekordilise 4,8 triljoni rubla vastu, märkis BCS-i ekspert Oleg Reshetnikov. Järgmisel aastal eeldab ta, et maksete maht võib keskpanga rahapoliitika leevendamise ja sanktsioonide võimaliku tühistamise tulemusel suureneda. Sinara prognoosi kohaselt maksavad börsiettevõtted 2025. aasta lõpuks vahedividendidena umbes 1 triljoni rubla võrra rohkem, mis on vähem kui aasta varem (1,3 triljonit rubla). Tsifra Brokeri analüütik Dmitri Višnevski ütleb, et baasintressimäära vähendamise tsüklid toetavad traditsiooniliselt dividendiväärtpabereid. Tema arvates keskenduvad investorid stabiilsete maksetega ettevõtetele, nagu X5, MTS ja HeadHunter, ning väldivad nafta- ja gaasisektori emitente, kellelt ta samuti ootab maksete vähenemist tugeva rubla ja madalate naftahindade tõttu.
14. venemaa võimud on teinud lõpliku otsuse keelustada WhatsAppi ja Telegrami sõnumirakendustes kõne- ja videokõned. Sellest teatasid Ostorozhno Mediale telekommunikatsioonitööstusele lähedased ja läbirääkimiste käiguga kursis olevad allikad. Nende sõnul lepiti algatuses kokku kõige kõrgemal tasemel. „Otsus on tehtud – kõned on keelatud terroristide vastase võitluse egiidi all,” ütles üks allikatest.
Valitsusallika sõnul peaksid lõplikud konsultatsioonid selles küsimuses lõppema 12. augusti õhtul. Samal ajal ei ole sõnumirakenduste täielikku blokeerimist plaanis – venemaa kasutajad saavad siseringi allikate sõnul endiselt kasutada kanaleid ja tekstivestlusi ning piirangud mõjutavad ainult heli- ja videosidet.
Telekommunikatsioonitööstuse esindaja märkis, et välismaiste SIM-kaartide kasutamine pole tõenäoliselt usaldusväärne viis blokeerimisest möödahiilimiseks. Tema sõnul võivad välismaise operaatori kaudu andmete edastamisel piirangud olla leebemad, kuid ohutõrje tehnilised vahendid (TSPU) on võimelised sellist liiklust filtreerima. Ostorozhno Media intervjueeritud eksperdid pakuvad välja, et võimalikud lahendused sarnanevad Hiina tulemüüri ületamise meetoditega, kuid palju sõltub blokeerimise konkreetsest rakendamisest.
Ostorozhno Media andmetel pärineb idee piirata kõnesid välismaistes sõnumitoojates venemaa suurimatelt telekommunikatsioonioperaatoritelt. Ettevõtted toovad välja mitu põhjust: sanktsioonide ja seadmete hinnatõusu tõttu suurenenud infrastruktuuri hoolduskulud, mobiilside liikluse suurenemine, samuti mure uue kohustuse pärast hüvitada küberpetturite tegevusest tulenevad kahjud kahtlase liikluse edastamisel.
10. ja 11. augustil kaebasid WhatsAppi ja Telegrami kasutajad massiliselt mõlema sõnumitooja kõnede kvaliteedi järsu halvenemise üle. Na Svjazi projekt uskus, et need probleemid ei ole tõenäoliselt juhuslikud: ebaõnnestumine langes kokku operaatorite ettepanekutega kõnesid piirata. Kommersanti allikas telekommunikatsiooniturul kinnitas, et kõigi operaatorite võrkudes registreeriti sõnumitoojate kõnedega seotud raskusi ja neid võidi seostada valikulise blokeerimisega. Tema sõnul algas mehhanismi tehniline testimine 1. augustil.
15. Tippjuhtide ja ärimeeste surmade seeria, mis haaras venemaad vahetult pärast Ukraina sõja algust, jätkub ka 2025. aastal. Teisipäeval, 12. augustil sai teatavaks Dmitri Osipovi surmast, kes oli maailma suurima kaaliumkloriidi tootja Uralkali juhatuse esimees. Uralkalile kuulub venemaal viis kaevandust ja seitse väetisetehast. Varem Himpromis, Sibur-Himpromis ja Kirovo-Tšepetski keemiatehases juhtivatel ametikohtadel töötanud Osipov suri 59-aastaselt, teatab Interfax, viidates Uralchemi (mis kontrollib Uralkalit) pressiteenistusele. Ettevõte nimetas Osipovi surma äkiliseks, täpsustamata selle põhjust. Osipov oli Uralkali tegevjuht aastatel 2013–2020, seejärel juhtis titaanitootjat VSMPO-Avismat ja naasis 2023. aastal Uralkalisse.
Osipovi surm oli teine nädala jooksul tippjuhtide ja suurettevõtete omanike seas. Päev varem suri venemaa suurima arendaja Samolet ettevõtete grupi asutaja ja peamine aktsionär Mihhail Kenin. Ka tema surma põhjus jäi teadmata.
Kokku on viimase kolme ja poole aasta jooksul salapärastel asjaoludel surnud vähemalt 17 suurettevõtte tippjuhti. 2022. aasta jaanuaris leiti Leningradi oblasti eliitkülast surnuna Gazprom Investi transporditeenistuse 60-aastane juht Leonid Šulman.
Kuu aega hiljem leiti Moskva korterist Gazprombanki endise asepresidendi Vladislav Avajevi ning tema naise ja tütre surnukehad.
2022. aasta juulis leiti Soome lahe lähedal asuvast eliitsuvlinnast Morskie Terrasyst Gazpromi Arktika lepingute alusel töötanud transpordiettevõtte Astra Shipping tegevjuhi 61-aastase Juri Voronovi surnukeha. Ta suri pähe saadud kuuli tagajärjel.
2022. aasta sügisel kukkus Lukoili juhatuse 67-aastane esimees Ravil Maganov Moskvas presidendi varahalduse osakonna keskse kliinilise haigla aknast välja. Tema asendaja, 66-aastane Vladimir Nekrasov, suri aasta hiljem ägeda südamepuudulikkuse tõttu. 2024. aasta märtsis suri Lukoili asepresident Vitali Robertus 53-aastaselt. Ettevõte ei avalikustanud tippjuhi surma põhjuseid ega asjaolusid.
2023. aasta veebruaris leiti Moskva lähedal Rublevo-Uspenskoe maantee ääres asuvast majast surnuna Vjatšeslav Rovneiko, kes oli Belgia naftakaubandusettevõtte Nafta (B) N.V. kaasomanik ja Interregionaalse Kütuseliidu tegevjuht.
2024. aasta oktoobris kukkus Moskvas oma korteri aknast välja Norilski Nikli endine asedirektor Mihhail Rogatšov. 2025. aasta juulis kukkus Transnefti asepresident Andrei Badalov Rublevskoe maantee ääres asuva maja 17. korruselt alla.
Samuti leiti Hispaanias villast surnuna Novateki endine tippjuht Sergei Protosenja; Peterburi lähedal maja garaažist surnuna leiti Gazpromi finantsdivisjoni tippjuht Aleksandr Tõljakova.
Digital Logisticsi (Venemaa Raudtee) kommunikatsioonidirektor Pavel Ptšelnikov leiti Moskvas korteri rõdult enesetapumärkidega. Vladimirski Standardi asutaja Pavel Antov kukkus Indias hotelliaknast välja. Kaug-Ida ja Arktika Arengukorporatsiooni direktor Ivan Petšorin kukkus Russki saare lähedal paadist välja.
Loko-Panga asepresident Kristina Baikova kukkus pärast pidu aknast välja. Jakutskenergo esimene asejuht Igor Škurko leiti surnuna Jakutski eeluurimisvanglast.
16. venemaa kaitseministeerium on teatanud, et Kiiev valmistub provokatsiooniks, et häirida USA presidendi Donald Trumpi ja vladimir putini eelseisvaid kõnelusi. Sõjaväeministeeriumi andmetel toodi Ukrainasse väidetavalt välisajakirjanikke, et nad annaksid intsidendile infotuge varjualuse all, et nad valmistavad ette reportaaže rindejoone linna elanike kohta.
Ministeerium väidab, et provokatsioon peaks toimuma Harkivi oblastis Tšugujevis: enne tippkohtumist rünnatakse venemaa kaitseministeeriumi teatel ühte tihedalt asustatud piirkonda või haiglat droonide ja rakettidega, et põhjustada tsiviilelanike seas massilisi kaotusi. Pärast seda peavad kohale toodud lääne ajakirjanikud jäädvustama tagajärjed ja looma negatiivse meediatausta, et kõnelusi häirida. Kaitseministeerium ei esitanud nende väidete kohta mingeid tõendeid ega märkinud infoallikaid.
Njah, tegelikult on Tšugujev tiheda vene pommitamise all ja sarnast (nagu venemaa üritab nüüd Ukrainat süüdistada) droonide ning rakettidega kombineerituid rünnakuid selle tagajärjel hukkunutega on seal varem juba olnud. Liugpommidki seal kandis tihedalt kõike tabavad. Egas ei miskit uut, see tavapärane kremli taktika ning väga hea näide sellest, et lepi milles tahes kremliga kokku, põhjus leppe rikkumiseks vajadusel tehakse…
17. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et venemaa kaotused rindel on ligikaudu kolm korda suuremad kui Ukraina omad. Allikas: Zelenski avaldus 12. augustil ajakirjanikega kohtumisel, teatab Ukrinform. Presidendi sõnul on isikkoosseisu suhe arvuliselt 1:3 sissetungijate kasuks.
„Kaotuste kohta. Toon näite eilsest, üldiselt on see umbes selline: venelastel on tuhat kaotust päevas, see on 500 surnut ja 500 haavatut. Ma ei ütle nüüd, et on 10 vangi jne. Täpsemalt öeldes – venemaal on 968 kaotust, 531 surnut ja 428 haavatut, 9 vangi. Meil on 340 kaotust päevas: 18 „kakssada” (hukkunud) ja 243 „kolmsada” (haavatud), 79 kadunud. Ligikaudu 1:3, see tähendab, et nende kaotused on kolm korda suuremad.”
Ta väitis ka, et suurtükiväes on suhe nüüd 1:2,4 vaenlase kasuks.
„FPV droonid – 1 kuni 1,4 meie kasuks. Droonide jaoks pole piisavalt raha, seega praegu on see 1 kuni 1,4, kuigi usume, et saame kergesti hoida 1 kuni 2,5 enda kasuks, isegi 1 kuni 4 võiks olla meie kasuks, aga otsime rahastamist Euroopa partneritelt.”
Njah, nagu ikka, peab kõigisse numbritesse skeptiliselt suhtuma, aga muid tavaliselt eriti pole (on küll sõltumatute blogikanalite analüüs tuginedes video ja pildimaterjalile, aga see on vaid osa toimunust). Kipub lugema juba varasemalt teada olevat, et Ukraina omad suudavad rindel pakkuda päris head meditisiinilist abi vältimaks suuremat suremust, eip mees eesmistele possadele lähe, kui pole meditsiinilise tagamise plaani. Kahjuks aga kogumis on suhe siiski niru ja näitab vene poole tõusvat efektiivsust nii kaudtule, lennunduse kui droonidega töötlemisel, mis toovad enamuse hukkunutest ja haavatutest.
18. Lühiuudised
New York Times teatab, et juulis Ukraina relvajõudude polügoonile toimunud rünnakus hukkus tõenäoliselt 12 välismaist vabatahtlikku USA-st, Colombiast, Taiwanist, Taanist ja teistest riikidest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
