Sõja ülevaade: 1264. päev – pisu paranes seis
Avaldatud: 10 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10.august 2025:
pisu paranes seis Kupjanskis ja venemaa naftataristu hävitamine jätkub.
1. Sihtmärgiks sobib kõik.
2. Nii naftataristu kui drooniladu 1300km kaugusel pihta said.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina omad parandasid seisu Kupjanski juures.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Bild: Wittkoff sai putinist valesti aru, kreml soovib endiselt nelja Ukraina piirkonda.
12. Euroopa toetab Ukraina keeldumist loovutada territooriume ilma putinilt järeleandmisi tegemata.
13. venemaa riigiduumas tehti ettepanek kaotada koolides kodutööd.
14. venemaal on aasta algusest alates salastatud üle 400 statistilise näitaja.
15. Lühiuudised
Ukraina 47. inseneribrigaad jätkab Sumõ oblasti piirialadel kaitsvate droonidevastaste tunnelite ehitamist. Nende turvaliste koridoride kõige tõhusam materjal on kalavõrk, mis on tugev ja droonioperaatoritel raskesti tuvastatav.
Analüütiku ja kaardistaja Clément Molini loodud kaart näitab nähtavate (mõned neist on peidetud ja kaardistamata) kindlustuste võrgustikku, mis ulatub Donetski oblasti servadeni. Ukraina ei kavatse sellest tõenäoliselt ilma võitluseta loobuda vastutasuks minevikus murtud lubaduste eest.
„Ukraina valmistub lähitulevikus vastupealetungiks,” ütles Donbassi venemaa separatistide endine juht igor girkin-strelkov.
Konveier enam-vähem samas mahus jätkus, sektoriti intensiivsuses suuri muutusi polnud ja seda va suurt vene poole pealetungi ootab… kaks kuud ja kolm nädalat on veel vene kindralite tähtajast jäänud…
Jätkuvalt ikka nii kergliikuritega kui jala üritatakse imbuda Ukraina eesmiste possade vahelt läbi, aga eile see neile edu ei toonudki ning hind eip millegi eest ikka kõrge. Kahjuks on päris raske teada saada tegelikke Ukraina kaotusi. Vahel erinevaid tabeleid sektorist tuleb, aga harva. Varasema järgi arvab, et on lõike, kus suhtarv on liialt valus ehk siis kaotuse suhe võib olla ligilähedane vene poole kaotustele, aga õnneks on enamuses lõikudes suhtarv vist sinna 1:5-7 kanti Ukraina kasuks. Senine analüütikute arvamus on, et 1:7-10 oleks ok.
Eip tea, mis juhtus, aga sellist numbrit vene poole kaudtuleüksuste tabamisest pole ammu näinud. Meeldivalt kõrged on kaotused ka muu tagalatoetuselemendi hulgas.
Ilm seal jätkuvalt palav, kui vihma, siis vaid korraks padukana ja joogivee puudus ikka olukorda mõjutab.
1. Harkivi Kiievi rajoonis kukkus vaenlase droon mööblikaupluse pihta, vigastades 6 inimest, sealhulgas 17-aastast tüdrukut.
Prokuröride teatel tabas üleeile Hersoni lähedal venemaa droonirünnak väikebussi, tappes kaks ja haavates kuus inimest.
Hukkunuid ja vigastatuid ikka kohalike hulgas igapäevaselt rinde ja piiri lähistel tuleb.
2. Ukraina rünnakud naftarajatistele on paljastavad. Bloomberg teatab, et venemaa naftatulud on langenud 33%. venemaa naftamaksutulud on 14% väiksemad kui eelmisel aastal; energiamüügist saadav maksutulud langesid 710 miljardi rublani (7,8 miljardi euroni).
Eile öösel võttis Ukraina taas sihikule Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehase. Kahjude ulatus on ebaselge, kuigi kohalikud elanikud teatavad tehase lähedal puhkenud tulekahjust.
Ukraina Julgeolekuteenistuse pikamaa droonid tabasid eile hommikul Tatarstanis asuvat terminali (1300 km kaugusel Ukrainast), kus eriteenistuse andmetel hoiti Shahedi droone ja nende välismaiseid komponente. Sellest teatas SBU pressiteenistus. Ukraina poole teatel asub ladu Kzyl Juli külas – umbes 30 kilomeetri kaugusel Jelabugast, kus asub Shahedi montaažitehas. Droonitabamuse tagajärjel puhkes logistikakeskuse hoones tulekahju, märkis SBU. Exilenova+ avaldab videoid, mis väidetavalt jäädvustavad rünnakuhetke. Kanali andmetel oli sihtmärgiks Deng Xiaopingi logistikaterminal, mis on osa erimajandustsoonist (SEZ) „Alabuga”.
10. augusti öösel ründasid droonid venemaa linnas Saraatovi naftatöötlemistehast, mille järel puhkes rajatises ulatuslik tulekahju. Samuti on teateid õhutõrjesüsteemide tööst ja plahvatustest mitmes teises venemaa Föderatsiooni piirkonnas. Kohalike elanike sõnul ründasid Saratovi ulatuslikult droonid. Sotsiaalvõrgustikes avaldatud fotodel ja videotes on näha droonidega sarnaseid helisid ning näha on ka õhutõrjesüsteemide tööd. Kohalikud elanikud teatasid võimsast plahvatusest, mille järel naftatöötlemistehase territooriumil puhkes ulatuslik tulekahju.
Lisaks teatatakse õhutõrje tegevusest ja plahvatustest Lipetskis ja Voronežis.
Sterlitamaki (linn venemaal Baškortostani Vabariigis) elanikud, kus eile öösel plahvatus Bashkir Soda Company tehases, teatati veel kahest plahvatusest ja paluti inimestel aknad suletuna hoida. „Laibad lebavad kõikjal,” ütlesid pealtnägijad pärast Bashkir Soda Company plahvatust. Vigastada on saanud vähemalt 38 inimest, kellest 14 on raskes seisundis. Tehas on seotud putini liitlase, oligarh arkadi rotenbergiga, kelle ettevõtted ehitasid ebaseadusliku Krimmi silla. Plahvatus toimus vinüülkloriidi tootmistsehhis, põhjustades kloorilekke, mis liikus linna poole, kuigi võimud väidavad, et elanikele ohtu pole.
venemaa meedia teatel uppus Peterburis otse Balti Laevatehase kai lähedal uusim venemaa puksiirlaev „Kapitan Ušakov”. See hakkas 8. augusti õhtul paremale kreeni kalduma ja katsed seda öö läbi päästa ebaõnnestusid. Laev lasti vette 2022. aastal Jaroslavli laevaehitustehases.
3. Kursk/Belgorod: Ukraina sabotaaži- ja luurerühm (15-25 meest)üritas Brjanski oblastis Manevis läbi murda venemaa piiri, aga olla tagasi tõrjutud. Rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina relvajõud on ajanud venelased Kupjanskist põhja pool asuvatest metsavöönditest välja ja loodan, et suudetakse suruda seda vene poole sillapead väiksemaks vähendamaks Kupjanski linna langemise ohtu.
6. Siversk: hetkel vaid kõlakaid, et pisu on tõusnud Ukraina vasturünnakute arv ja miskit seisu see parandada võis hallis alas. Huvitaval kombel kipub vene pool siin kasutama tanke Ukraina possade hävitamiseks. Õnneks nende eluiga väga pikk pole.
7. Bahmut: no eip saa lugeda veel päriselt langenuks Toretski linna…
8. Donetsk: pisu üllatusega eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Küll pole Ukraina omad suutnud peatada luure-diversioonigruppide sisseimbumist Pokrovski linna. Kuskil siiski linna keskel nende kanna maha saamist pole täheldanud.
9. Lõunarinne: vist eile muutusteta. Pisu segane endiselt on seis sektori idaserval, kus vene pool on survet suurendanud, aga päris pole lõppenud ka Ukraina vasturünnakud.
Alles ka vene poole sillapea sektori lääneserval Kamjanskes, kus vene pool jätkab aktiivselt jalaväe põhja suunas saatmist. Huvitaval kombel on mujal hakanud lisaks jalaväe kompamistele vene pool proovima ka üksikute soomusühikutega rindejoont.
Ukraina relvajõudude õhuvägi viis Zaporižjas läbi õhurünnaku GBU-62 pommi abil vene pataljoni juhtimispunkti pihta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA presidendi eriesindaja Steve Witkoff, kes tuli 6. augustil Moskvasse putiniga läbirääkimistele, võis venemaa presidendist valesti aru saada, väidab Bild, viidates Saksa ja Ukraina ametnikele. Teated, et putin on valmis loobuma oma nõuetest Zaporižja ja Hersoni oblasti territooriumile ning nõuab vaid Ukraina vägede väljaviimist Donbassist, võivad olla ekslikud, ütlevad väljaande allikad.
venemaa nõuab nende sõnul ukrainlaste „rahumeelset väljaviimist” Hersonist ja Zaporižjast. Witkoff mõistis seda aga kui venelaste „rahumeelset väljaviimist” nendest piirkondadest. Tegelikult soovib putin endiselt täielikult kontrollida kõiki nelja Ukraina oblastit – Donetskit, Luhanskit, Zaporižjat ja Hersoni, väidavad Bildi allikad.
„Witkoff ei tea, millest ta räägib,” ütles Ukraina valitsusametnik väljaandele. Bildi andmetel jagavad seda hinnangut ka Saksamaa valitsuse esindajad.
Nende andmetel pakkus putin välja vaid osalise relvarahu – rünnakute lõpetamise energiaobjektidele ja suurtele linnadele tagalas, kuid mitte täielikku relvarahu. USA seevastu pakkus välja konflikti külmutamise praegusel rindejoonel vastutasuks sanktsioonide laiaulatusliku tühistamise ja uute majanduslepingute sõlmimise eest venemaaga. Bildi andmetel ei tahtnud kreml seda ettepanekut vastu võtta.
Varsti pärast putini kõnelusi Witkoffiga pidasid Ameerika ametnikud eurooplastega telefonikonverentsi. Ja neile jäi mulje, et ameeriklased ise ei saa täielikult aru, mis toimub, kirjutab Bild. Eurooplaste briifingul osalenud Witkoffi avaldusi peeti segaseks. Ta tundus territoriaalsetest küsimustest rääkides ebakompetentne, märgib Bild.
Bloomberg ja Wall Street Journal teatasid päev varem, et putin on valmis osaliselt loobuma oma maksimalistlikest territoriaalsetest nõudmistest Ukraina suhtes. Nende sõnul on kreml valmis rindejoone külmutama ja pealetungi Hersoni ja Zaporižja oblastis peatama vastutasuks Ukraina vägede väljaviimise eest Donbassist, samuti venemaa kontrolli tunnustamise eest Krimmi üle. Bloombergi allikate sõnul peaks selline „territoriaalne vahetus” algatama relvarahu ja seejärel tehnilised läbirääkimised lõpliku rahulepingu sõlmimiseks.
12. Euroopa riigid on koos Ukrainaga koostanud ja esitanud alternatiivse rahuplaani vastuseks putini relvarahu ettepanekule. Nagu kaks läbirääkimistega kursis olevat Euroopa ametnikku ajalehele Wall Street Journal ütlesid, on dokument mõeldud aluseks USA presidendi Donald Trumpi ja putini tulevasele kohtumisele. Algatus, milles lepiti kokku Ühendkuningriigis toimunud kohtumisel USA kõrgete ametnikega, lükkab otseselt tagasi venemaa ettepaneku loovutada Ukraina kontrolli all olevad Donetski oblasti alad vastutasuks sõjategevuse lõpetamise eest.
Euroopa plaani kohaselt peab enne edasiste sammude astumist lahenduse suunas toimuma relvarahu. Territoriaalsed järeleandmised on lubatud ainult vastastikkusel alusel – kui Ukraina viib väed ühelt territooriumilt välja, on venemaa kohustatud need teiselt poolt välja viima. Dokumendi peamine tingimus on, et Kiievi mis tahes järeleandmistega peavad kaasnema ranged julgeolekugarantiid, sealhulgas Ukraina võimalik liitumine NATO-ga.
Plaan esitati USA asepresident J.D. Vance’ile, välisminister Marco Rubiole ning Trumpi erisaadikutele Keith Kelloggile ja Steve Witkoffile. Vance oli isiklikult kohal, teised aga videolingi kaudu. Üks allikatest rõhutas, et Euroopa riikide juhtide nõunikud andsid dokumendi Ameerika poolele üle, et visandada selged „punased jooned” tulevasteks läbirääkimisteks venemaaga.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles omakorda sotsiaalmeedias: „Ukraina tulevikku ei saa otsustada ilma ukrainlasteta, kes on võidelnud vabaduse ja julgeoleku eest enam kui kolm aastat. Ka Euroopa peab olema osa lahendusest, sest kaalul on meie julgeolek.”
Pärast putini kohtumist Whitkoffiga lükkas Trump edasi uute venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamise ja teatas tippkohtumisest putiniga, mis toimub 15. augustil Alaskal. Ameerika president ütles ka, et Volodõmõr Zelenski peab „millelegi alla kirjutama”, märkides läbirääkimiste keerukust ja võimalust vahetada territooriume, täpsustamata, milliseid.
Kiiev on kindlalt tagasi lükanud kõik oma maade loovutamisega seotud tingimused. Volodõmõr Zelenski tuletas Telegramis meelde, et Ukraina seisukoht on sätestatud põhiseaduses: „Keegi ei saa ega taha sellest taganeda. Ukrainlased ei anna oma maad okupandile.”
13. Riigiduuma esimees vjatšeslav volodin on esitanud algatuse arutada koolilaste kodutööde kaotamise võimalust. Tema sõnul on enamik saadikuid veendunud, et lapsed on ülekoormatud – keskmiselt kulutavad nad õppimisele 8–10 tundi päevas. „Pakun välja teema, millest lapsevanemate ja professionaalsete kogukondade seas üha enam räägitakse – kodutööde kaotamine,” kirjutas volodin oma Telegrami kanalis.
Ta märkis, et probleemi süvendab uute tehnoloogiate tulek: tehisintellekt ja internet võimaldavad ülesandeid formaalselt täita, leides valmis vastuseid. Esineja sõnul ei tohiks kodutööd olla formaalne koorem, vaid arenguvahend – olema uurimis- või loomingulise iseloomuga, aitama teemasid sügavamalt uurida ja kriitilist mõtlemist arendada.
volodin meenutas, et ta oli varemgi tõstatanud liigse koormuse teema. Seejärel kogus tema postitus umbes 10 tuhat kommentaari ja enam kui pooled vastustest kinnitasid, et koolilapsed on tõepoolest ülekoormatud. Saadikud saatsid valitsusele taotluse, kuid volodini sõnul pole konkreetseid otsuseid veel tehtud. „Plaanime koolilaste liigse koormuse teema juurde järgmisel kuul tagasi pöörduda,” selgitas duuma esimees.
See pole esimene kord, kui koolilaste koormuse vähendamise ideed Riigiduumas arutati. 2024. aasta lõpus tegi hariduskomisjoni esimene aseesimees jana lantratova ettepaneku vähendada päevaste tundide arvu, optimeerida õppekavasid, võttes arvesse laste vanust ja tervist, ning vaadata üle kodutööde käsitlus – muuta need suunatud materjali kinnistamisele, mitte suure töömahu mehaanilisele täitmisele.
Selle aasta juunis teatas haridusminister sergei kravtsov, et septembris hakkavad venemaal kehtima ühtsed akadeemilise koormuse standardid. Uus korraldus määrab ministri sõnul kindlaks, mitu tundi iga aine õppimiseks eraldatakse, ning reguleerib ka testide, arvestuste ja kodutööde arvu. Ministri sõnul on reformi eesmärk vähendada kodutööde hulka ja tasakaalustada õppeprotsessi.
14. venemaa võimud jätkavad riikliku statistika salastamist – alates demograafiast ja majandusest kuni õiguskaitseorganite töö näitajateni. Aasta algusest on Rosstati ühtses osakondadevahelises infosüsteemis (EMISS) 425 näitaja uuendamine peatatud, arvutas välja projekt „Если быть точным”.
Lisaks demograafilistele andmetele, mille võimud sulgesid vastusena sündimuse järsule langusele, on avalikust juurdepääsust kadunud järgmised andmed: kriminaalasjade algatamise tühistatud otsuste arv (peaprokuratuur), uurijate poolt lõpetatud juhtumite arv (peaprokuratuur), välismaale tööle läinud venemaa kodanike arv (siseministeerium), ravi saanud välisriikide kodanike arv (tervishoiuministeerium), regulatiivsetele nõuetele vastavate venemaa kaitseministeeriumi maanteede osakaal ning Põllumajandusministeeriumi iganädalased näitajad heina ja sööda koristamise edenemise kohta.
Kokku sisaldab EMISS 8832 näitajat, millest 7576 on kantud föderaalsesse statistika tööplaani (FSWP). Tegelikkuses on vaid 42% neist kättesaadavad, asjakohased ja sisaldavad andmeid, selgus „Если быть точным” andmetel. 1818 kättesaadavat näitajat on märgitud kui „uuendamine peatatud”, 2108 näitajat on aegunud ja 1242 näitajat pole uuendatud rohkem kui kaks aastat. EMISS-is on 87 näitajat tühjad: nendes olevad viimase aasta ja mõnikord kogu kättesaadava perioodi väärtused on täidetud nullidega.
Suundumus statistika suurema salastatuse poole algas umbes 2018. aastal, ütleb Infokultuuri ANO direktor Ivan Begtin: „Eelkõige muutuvad kättesaamatuks andmed, mis võimaldavad iseseisvalt teha ametliku retoorikaga vastuolus olevaid järeldusi ja mida välismaised analüütikud kasutavad sanktsioonide tõhususe jälgimiseks.”
Pärast sõja algust protsess kiirenes. Tolliteenistus sulges impordi ja ekspordi detailse statistika, peaprokuratuur lõpetas õigusstatistika portaali (4-EGS kuriteovormid) uuendamise, Rosstat lõpetas surmapõhjuste täielike andmete ja Sotsiaalfond puuetega inimeste arvu detailsete andmete uuendamise. Majandusandmed nafta ja gaasi tootmise ning seejärel bensiini ja diislikütuse tootmise kohta kadusid avalikult ligipääsetavatest andmetest.
2025. aastal kadus demograafiline statistika peaaegu täielikult: esmalt oodatava eluea näitajad, seejärel sündide ja surmade arvu detailsed operatiivandmed ning lõpuks riigi rahvaarv. Samal ajal lõpetas Rosstat suremuse kohta igasuguste andmete esitamise taotluse korral, viidates 2023. aasta veebruaris vastu võetud ametliku statistilise arvestuse seaduse (282-FZ) muudatusele. See lubab valitsuse otsustega peatada mis tahes andmete avaldamise.
Operatiivse (igakuise) demograafilise statistika sulgemine võib olla reaktsioon demograafiliste uudiste negatiivsele käsitlemisele meedias, see lööb demograafiateadust tugevalt ja mitte ainult, ütleb demograaf Igor Efremov: „Neid andmeid kasutavad ka föderaalse ja piirkondliku tasandi valitsusasutused demograafilise olukorra analüüsimiseks ja jälgimiseks, seega kannatavad ka nemad.”
15. Lühiuudised
VEB-Leasingu endine tegevjuht vjatšeslav solovjov on Dubais vahistatud. Nagu teatab Insider, toimus operatsioon 5. augustil linna suurimas kaubanduskeskuses Dubai Mallis ning vahistamist juhendas isiklikult Välisluureteenistuse (SVR) sisejulgeoleku direktoraadi juht kindral aleksandr filatov. Kohe pärast vahistamist viidi solovjov venemaa saatkonda Dubais ja järgmisel päeval saadeti Moskvasse. Väljaande andmetel on talle esitatud süüdistus spionaažis (karistus – 10 kuni 20 aastat vangistust) ja pettuses. Väljaandmine AÜE-st on aga haruldane: riigi võimud keelduvad tavaliselt välismaale põgenenud kahtlusaluste üleandmisest. Kogu selle aja, nagu Insider kirjutab, käisid läbirääkimised, mille tulemusel solovjov vahistati.
Rumeenia majandusminister Radu Miruța väljendas laupäeval rahulolematust tõsiasjaga, et nädal pärast Kudjirsky mehaanikatehases toimunud intsidenti pole plahvatuse põhjuseid ikka veel kindlaks tehtud. Miruța ütles, et korrakaitsjad analüüsivad kõiki eelmisel nädalavahetusel relvatehases toimunud plahvatuse versioone ning ta ootab uurimise tulemusi põnevusega. Tulekahju puhkes 2. augusti öösel Kudjirsky mehaanikatehase laskemoonatöökojas. Esialgsetel hinnangutel hävis umbes 130 000 padrunit väärtusega 5 miljonit eurot. Politsei algatas tulekahjuni viinud plahvatuse kohta kriminaalasja ning võimud ei välista sabotaaži. Pärast seda teatas Rumeenia valitsus sõjaväe infrastruktuuri rajatiste turvameetmete tugevdamisest.
Balti riikide juhid on hukka mõistnud katsed avaldada Ukrainale survet territooriumi loovutamiseks, hoiatades, et järgmised võivad olla Leedu, Läti ja Eesti, teatab Financial Times.
Mõni päev tagasi kasutas venemaa esimest korda uut tüüpi väikest tiibraketti. Selle nimi on siiani teadmata, kuid see meenutab vähendatud Storm Shadow raketti ja on kontseptuaalselt sarnane Ukraina raketiga Peklo.
Aserbaidžaani ja Armeenia rahuleping on USA administratsiooni geniaalne malekäik ning märkimisväärne strateegiline kaotus venemaale ja Iraanile. See annab USA-le 99-aastase jalajälje strateegilises piirkonnas Iraani piiril ja õõnestab venemaa mõjuvõimu oma ajaloolises tagahoovis. Juba on hakanud tulema rahulolematuse signaale nii venemaalt kui Iraanist.
Ukraina on modifitseerinud Tšehhis toodetud põllumajanduslennukeid ja muutnud need püüdurhävitajateks. Nüüd on need relvastatud õhk-õhk-rakettide ja termiliste sihtimissüsteemidega, et venemaa mõrvadroone alla lasta.
putin ja lukašenko näivad olevat uuendanud oma jõupingutusi, et Liibüa sõjapealiku Khalifa Haftari abiga EL-is rändekriisi tekitada, teatas Telegraph 9. augustil. Euroopa Komisjoni ametnikud, kes rääkisid Telegraphiga väidavad, et on jälginud suurenenud lendude arvu Liibüa pealinna Benghazi ja Valgevene pealinna Minski vahel.
Iisraeli meedia teatel kavatseb Iisraeli valitsus pühapäeval kuulutada välja kümnete tuhandete reservväelaste mobiliseerimise, et ellu viia peaminister Benjamin Netanyahu plaan Gaza sektori täielikuks okupeerimiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
