Sõja ülevaade: 1263. päev: Trump …
Avaldatud: 9 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09.august 2025:
Trump …
1. Vaid Dnipro kirja läks, aga piiri ja rindelähedus ikka sajus.
2. Info puudub.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta, vist.
8. Donetsk: 3,5 km edasi vene pool sai.
9. Lõunarinne: idaserval võis surve tõus tuua vene poole kasuks muutusi.
10. Herson: muutusteta.
11. Bloomberg: putin nõuab Ukrainalt rahulepingu sõlmimiseks Donbassi täielikku loovutamist.
12. venelasi lisatakse massiliselt kaitseministeeriumi kutseregistrisse.
13. putin andis Witkoffi kaudu ordeni CIA töötajale, kelle poeg suri Ukrainas vene poolel võideldes.
14. putin helistas enne võimalikku Trumpiga kohtumist Hiina, India ja kolme endise Nõukogude vabariigi juhtidele.
15. CNN: Pentagonil on õigus jätta osa Ukrainale eraldatud relvastuslepingutest USA-sse.
8. augustil ütles USA president Donald Trump Valge Maja briifingul, et vene-Ukraina sõja rahuleping peaks eeldama „teatud territooriumide vahetust”. „Me plaanime venemaaga kohtumise välja kuulutada. Me alustame sellest ja teatame, kus see täpselt toimub. Ma arvan, et paljudele see koht meeldib. Aga ma ei taha seda praegu avaldada. Zelenski peab olema valmis midagi allkirjastama, et Ukraina sõda lõpetada. Me räägime territooriumidest, mis on olnud kolm ja pool aastat kestnud ägedate lahingute objektiks, mis on nõudnud paljude ukrainlaste ja venelaste elu. Nüüd plaanivad nad osa neist maadest tagastada ja vastastikuse vahetuse läbi viia. Protsess on keeruline ja raske, aga me tagastame osa territooriumidest, viime läbi mõned vahetused ja see on kasulik mõlemale poolele,” sõnas ta. Trump lisas, et „kui Ameerika Ühendriigid poleks sekkunud, oleks Ukraina ja venemaa sõda muutunud globaalseks sõjaks. Mina peatasin selle”. „Ainus küsimus on nüüd, millal see laheneb. Ja see võib juhtuda väga varsti,” märkis ta.
USA president Donald Trump teatas kohtumisest putiniga, mis on kavandatud 15. augustile 2025 USA Alaska osariigis.
Ameerika Ühendriikide, Ukraina ja mitmete Euroopa riikide tippametnikud plaanivad sel nädalavahetusel Ühendkuningriigis kohtuda, et kooskõlastada seisukohti enne kavandatud tippkohtumist USA presidendi Donald Trumpi ja putini vahel. Allikas: Axios, viidates kolmele asjaga tuttavale isikule
Njah, Valge maja tänane juhtkond soosib vallutussõdasid, kui sellised diilid on võimalikud. Lisaks on see igapäevane peaaegu sisutühi rusikatega vehkimine ja kiitlemine vesi kremli veskile. Lisaks ei maksaks putini allkiri lepingul muhvigi, sest leitaks loendamatu rida põhjuseid, kuidas Ukraina on lepingut rikkunud ja sõda edasi läheb…
Zelenski otsekohene jutt: „Ukrainlased ei anna oma maad okupantidele. Ukraina on valmis reaalseteks lahendusteks, mis võivad tuua rahu.”
163 vene poole rünnakut ja ikka jalavägi kas kondimootoriga või kergliikuritega üritab edeneda. Lõigud, kus üritatakse läbi Ukraina eesmiste possade imbuda on tõusuteel. Suurt intensiivsuse muutust sektorit polnud, enim vast paistis silma lõunarinde idasektoris tõusnud rünnakute arvu tõus. Kahjuks jõudis suht tippu kõige kaela sadamine, liugpomme 122 aga kamikaze droone üle 5 tuhande ning kaudtuld üle 6300 ehk siis kogumina võib olla viimaste aegade tipp.
1. 9. augusti hommikul tegid vene väed Dnipro linnale raketirünnaku. Tabamuse tagajärjel sai vigastada kolm inimest, registreeriti tsiviilinfrastruktuuri kahjustusi ja tulekahjusid.
2. Uut infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene poole paadiliiklus (väidetavalt sobib kõik, mis veel püsib) üle Oskili jõe Kupjanskist põhjas on üha tihenemas ja tihe kas paari soldati või kuni jao suurused üksused üritavad edasi imbuda piiramaks ümber Kupjanski linna aga ka linna sisse. Eile siiski muutusi rindejoones ei tuvastanud. Õnneks ka mitte lõunapoolseimas sillapeas ja seal kandis päris suur seltskond tsikliste otsa sai.
6. Siversk: kipub pisu tihedamalt vene uute eesmiste possade eluiga hallis alas pikenema.
7. Bahmut: huvitaval kombel väga vastuolulise infoga päev ja kumbki pool väidab, et on saanud edasi ning seni siiski eip saa lugeda Toretskit täielikult langenuks.
8. Donetsk: vene poole kombits Pokrovski-Toretski vahel jätkab kahjuks pikkade sammudega laienemist ning eilseks suudeti kombitsa loodenurgas saada edasi u 3,5 km ja jõuti Nikanorivka asulani. 9 km laial joonel on korraga töös kolm vene motolaskurbrigaadi ning see on väga tihe kooslus. Lisaks on hakanud vene soldatid jõudma enne tabamist Pokrovski südamesse.
9. Lõunarinne: hetkel info, et sektori idaserval võis mitmes lõigus vene pool edasi saada aga see kõik jääb Vovtša jõest ida poole.
10. Herson: muutusteta.
11. putin nõuab Kiievult Donetski ja Luhanski oblasti territooriumi täielikku loovutamist osana võimalikust rahulepingust Ukrainaga, teatab Bloomberg olukorraga kursis olevatele allikatele viidates. Osana lepingust, mida valmistatakse ette putini tippkohtumiseks Donald Trumpiga, peab Kiiev viima väed välja Donbassi territooriumilt, mida ta endiselt kontrollib. Mis puutub Zaporižja ja Hersoni oblastisse, siis on putin valmis külmutama sõja rindel ja peatama pealetungi, ütlevad Bloombergi allikad. Varem nõudis kreml, et need piirkonnad antaks tema kontrolli alla nende halduspiirides, kuigi venemaa armee kontrollib neist veidi üle poole.
Pole veel selge, kas putin ise on valmis loobuma vähemalt mõnest territooriumist – näiteks Zaporižja tuumaelektrijaamast, mis on Euroopa ja Ukraina suurim ja mis tootis enne sõda umbes 20% kogu Ukraina elektrist.
Osana lepingust peab Ukraina loobuma ka oma nõuetest Krimmi suhtes, mille kreml annekteeris 2014. aastal, ütlevad Bloombergi allikad. Nende sõnul töötab USA administratsioon selle nimel, et Ukraina ja tema Euroopa liitlased toetaksid sellist lepingut, mis aga pole veel garanteeritud.
Territooriumide kokkulepe peaks sillutama teed relvarahule ja seejärel tehnilistele läbirääkimistele lõpliku rahulepingu üle, ütlesid agentuuri vestluskaaslased. Nad rõhutavad, et pole veel selge, kas putin osaleb kolmepoolsel kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, mille Trump välja pakkus.
Allikate sõnul kahtlevad paljud USA administratsiooni ametnikud putini siiruses oma soovis sõda lõpetada ja kas ta on huvitatud rahulepingust, mis ei vasta tema algsetele eesmärkidele Ukrainas. Trumpi eelmine pakkumine putinile hõlmas vaid Krimmi annekteerimise tunnustamist ja sõja külmutamist rindel. Samal ajal pidid Zaporižja ja Herson jääma Ukraina kontrolli alla, märgib Bloomberg.
12. venemaal on järsult suurenenud nende kodanike arv, kes on saanud kaitseministeeriumilt teateid kutseregistrisse kandmise kohta. Inimõiguslased teatavad massilistest pöördumistest ajateenijate ja sõjaväelaste poolt, kes saavad oma registrisse kandmisest teada riigiteenuste portaali kaudu. Advokaat Artem Klõga ja projekti „Mine metsa” juhi Grigori Sverdlini sõnul on tegemist ulatusliku kampaaniaga andmebaasi täitmiseks enne sügisest ajateenistusse kutsumist.
Aktiveerimine algas juuli alguses, kuid eriti suur pöördumiste arv tõusis augusti esimesel nädalal. Vaid kahe päevaga sai „Mine metsa” üle 60 kaebuse, ütles Sverdlin. „Sõnumeid tuleb kogu venemaalt. Registrisse ei ole kantud mitte ainult tavalised ajateenijad, vaid ka naisarstid, 17-aastased teismelised ja piiratud teenistuskõlblikkusega inimesed,” ütles ta agentuuriga vesteldes.
Gosuslugi kaudu toimiv teavitussüsteem hakkas massiliselt tööle juulis, kuid inimõiguslaste sõnul hakkas andmebaas kevadel aktiivselt täituma. Sverdlin ja Klõga usuvad, et sügisese eelnõu alguseks on register hästi täidetud, kuigi pole selge, kas selleks ajaks on võimalik seda täielikult sünkroniseerida teiste riiklike andmebaasidega: piirivalve, Riikliku Liiklusohutuse Inspektsiooni, Föderaalse Kohtutäiturite Teenistuse ja pangandusstruktuuridega.
Sellegipoolest, nagu Sverdlin märkis, on integratsiooni märke teiste registritega juba märgata. Agentuuri ajakirjanikud kinnitasid, et Gosuslugi isikliku konto väljavõtted sisaldavad teavet, mida sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodel varem polnud, mis viitab ühendusele teiste osakondade andmebaasidega.
Täielikku sünkroniseerimist pole aga veel täheldatud. „Selle algusest saame rääkida siis, kui sõjaväekutsega hakkavad kaasnema reaalsed piirangud: riigist lahkumise võimatus, laenude andmisest keeldumine, auto juhtimise keeld Riikliku Liiklusohutuse Inspektsiooni peatamisel, kinnisvaratehingute blokeerimine,” selgitas Sverdlin.
Idee luua ühtne digitaalne ajateenijate register käis välja putin pärast mobilisatsiooni algust 2022. aasta sügisel. Algselt eeldati, et andmebaas hakkab tööle 2024. aasta aprilliks, kuid selle käivitamine lükati edasi. Veebisait Registrpovestok.rf ilmus 2024. aasta septembris testrežiimis ja töötas pikka aega katkendlikult. Ametlikult hakkas see tööle alles 2025. aasta mais, kuid sel ajal ei sisaldanud see teavet kodanike kohta.
Registri käivitamisega tehti seadusandluses muudatusi. Nüüd on elektroonilised kutsed võrdsustatud paberkandjal kutstega: need loetakse kättetoimetatuks seitse päeva pärast registrisse ilmumist. Kutse peale ilmumata jätmise korral võidakse kodanikul keelata riigist lahkumine, piiratakse õigusi kinnisvaratehingute registreerimiseks, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamiseks või lõpetamiseks ning laenu saamiseks. Võimalikud on ka trahvid ja kriminaalvastutusele võtmine.
13. putin andis USA presidendi saadikule Steve Witkoffile üle Lenini ordeni, mis oli mõeldud CIA digitaalse innovatsiooni asedirektorile Giuliana Gallinale. Tema 21-aastane poeg Michael Gloss, kes kannatas vaimuhaiguse all, suri 2024. aastal Ukrainas vene vägede poolel võideldes, teatasid olukorraga tuttavad CBS Newsi allikad. Orden anti Witkoffile üle tema viimasel Moskva visiidil 6. augustil. Autasu edasine saatus on teadmata.
See samm võib olla osa putini peenest psühholoogilisest mängust, kes on tuntud oma soovi poolest leida vastastes haavatavusi. Žesti eesmärk oli tõenäoliselt tekitada Ameerika establišmendis ebamugavaid küsimusi ja rõhutada, et CIA töötaja poeg võitles venemaa poolel, kirjutab CBS News.
Aprillis ütlesid CIA esindajad, et Glossi surm ei kujuta endast ohtu USA riiklikule julgeolekule. Nagu kaks allikat täpsustasid, pole tõendeid surnud ameeriklase värbamise kohta venemaa luureteenistuste poolt ning kreml ei teadnud ilmselt Glossi perekondlikest sidemetest Gallinaga, kui ta surnukeha kodumaale toimetas. Üks allikatest märkis, et Michael Gloss ei töötanud CIA heaks.
Gloss postitas sotsiaalvõrgustikesse materjale vene vägede toetuseks. vene meedia teatas tema surmast aprillis. Sel ajal avaldas CIA perekonnale kaastunnet, nimetades seda mõeldamatuks isiklikuks tragöödiaks.
Nekroloogi kohaselt suri Michael Gloss traagiliselt Ida-Euroopas 4. aprillil 2024. Tema isa, Iraagi sõja veteran Larry Gloss, ütles Washington Postile, et ei tema ega Gallina teadnud oma poja viibimisest Ukrainas ja teenistusest vene armees. „Meie suurim hirm oli, et Moskva saab teada, kes oli tema ema, ja kasutab seda propagandaks,” tunnistas Larry Gloss.
14. putin tegi enne järgmisel nädalal toimuvat kohtumist Donald Trumpiga rekordarvu rahvusvahelisi kõnesid. Reedel pidas putin kõnelusi Hiina presidendi Xi Jinpingi, India peaministri Narendra Modi ning Valgevene, Kasahstani ja Usbekistani presidentide – Aleksandr Lukašenko, Kassõm-Žomart Tokajevi ja Šavkat Mirzijojeviga. kremli teadete kohaselt rääkis putin neile kõigile hiljutise kohtumise peamistest tulemustest USA presidendi saadiku Steven Witkoffiga.
Xi ütles putinile, et ta on rahul venemaa ja USA vaheliste kontaktidega ning et Hiina jätkab rahuläbirääkimiste idee edendamist. Reutersi teatel kinnitas Modi oma pühendumust India ja venemaa vahelise erilise ja privilegeeritud strateegilise partnerluse edasisele süvendamisele. Ta tänas putinit ka teabe eest Ukraina viimaste arengute kohta.
Päev varem helistas putin ka Lõuna-Aafrika presidendile Cyril Ramaphosale.
15. CNN: USA kaitseministri asetäitja poliitikavaldkonnas Elbridge Colby memo, mis peatas juulis Ukrainale sõjalise abi andmise, sisaldab sätet, mis lubab Ameerika Ühendriikidel säilitada enda jaoks osa Kiievile lepingu alusel ostetud relvadest. Neli CNN-i allikat, kes on Colby memoga tuttavad, ütlesid, et üks selle säte lubab Pentagonil tagastada USA varudesse Ukraina jaoks Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) raames toodetud relvad.
2016. aastal loodud USAI programm on traditsiooniliselt pakkunud Ukrainale stabiilset relvavarustust, tellides neid Ameerika tootjatelt.
USA Senati komisjon kiitis eelmisel nädalal heaks USAI-le 800 miljoni dollari eraldamise Pentagoni aastaeelarve osana, mida tuntakse riikliku kaitse volitusseadusena. „Memo annab kaitseministeeriumile volituse võtta üle Ukrainale juba reserveeritud relvad. See näib õõnestavat seda, mida president väidab, et USA teeb Ukrainale vajaliku hankimiseks,” ütles üks allikatest CNN-ile.
Elbridge Colby memo jagab USA relvad ka kolme kategooriasse: „punane”, „kollane” ja „rohelin””. Esimesed kaks kategooriat viitavad puudusele ja nende saatmiseks välismaale on vaja täiendavat luba, sealhulgas Patriot pealtkuulamisrakettide puhul, kirjutab CNN.
Allikate sõnul ei paista Elbridge Colby memo USAI sätet olevat rakendatud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
