Sõja ülevaade: 1262. päev – Toretski linna vist juba võib langenuks lugeda
Avaldatud: 8 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08.august 2025:
Toretski linna vist juba võib lugeda langenuks ja Ukraina laste „müük” venemaal.
1. Kiiev, Odessa, Harkiv…
2. Pisu siiski nii venemaal kui okupeeritud Krimmis.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski vallutamine vist jõudis lõpule.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa on loonud Ukraina laste „müügi” veebikataloogi.
12. venemaal toimus kahe nädala jooksul viis hoonevaringut.
13. Ukraina elanike osakaal, kes toetavad sõda kuni võiduni, on langenud 24%-ni.
14. venemaa pakub Indiale naftatarnete jätkamiseks 5 dollari suurust barrelihinna allahindlust.
15. „Trumpi marsruut”: USA saab pärast Armeenia ja Aserbaidžaani kokkulepet kontrolli Lõuna-Kaukaasia strateegilise koridori üle.
16. venemaa on teinud ettepaneku, et Kesk-Aafrika Vabariik asendaks Wagneri jõud kaitseministeeriumi Aafrika korpusega.
17. Poola väljaanne avaldas Trumpi ettepanekud putinile Ukraina sõja lõpetamiseks.
18. Lühiuudised
Eilse päeva kordus nii rünnakute intensiivsuses sektoriti kui õhust kaela sadavas. Järjest enam on hakanud vene pool intensiivsematesse lõikudesse hakanud rindejoonele lähemale tooma parema väljaõppega üksusi ning neid ka juba otsa pidi rünnakutele saadab. Seda, et rinde joone läheduses on tõusnud liugpommide suurused, mida alla heidetakse ning üha tihenev droonipilv annavad aimu, et vene kindralid üritavad tugevalt täita enda lubadus putinile teha hiljemalt kolme kuu jooksul läbimurre ehk siis u 1. novembriks.
Eip salata saa, et mitmete suurlinnade langemise oht on kõrge ning veel pole suurem pealetung alanud, aga ka selline pidev väikeste üksustega konveier võib peatselt tulemuse tuua, sest paar viimast nädalat on näidanud, et vahel soomust ka kergliikuritega koos töösse visatakse ja mõnes kohas on see juba toonud edu (näiteks just Toretski külje all).
Sõnumid, et mitmetes lõikudes on vene pool hakanud rindest läbiimbumiseks kasutama tsiviilriideid, Ukraina vorme ja saadab sante Ukraina eesmiste possade poole, näitab, et üha enam hakatakse kasutama igasuguseid vahendeid ja taktikaid tulemuse saavutamiseks. Seni on keemiliste relvade kasutamine olnud suht väikeste kogustega, aga siingi vist tõusu oodata võib nii kasutustiheduse kui kogustega.
Kuna Ukrainal on paranenud kaugemale ulatuv seire ja küündmine, siis üha enam olulisi kõrgema väärtusega objekte tabatakse (seire, õhutõrje, kaudtuleüksuste võimsamad torud ning juhtimispunktid).
1. 7. augusti hilisõhtul ründas Harkivi vaenlase droon ja linnas puhkes tulekahju.
8. augusti öösel ründas vene okupatsiooniarmee droonidega Kiievi oblasti asustatud alasid, puhkesid tulekahjud, on inimohvreid ja purustusi.
8. augusti öösel mürisesid Odessas plahvatused vaenlase droonide tõttu.
Piiri ja rinde lähedus ikka sajus ja Ukraina omade teatel on otseses ohualas liialt lähedal nii piirile kui rindele mitukümmend tuhat tsiviilisikut ja nende seas ka palju lapsi…sestap neid hukkunuid ja vigastatuid igapäevaselt lisandub.
2. vene allikad teatavad, et FPV droone lastakse autodest välja, sarnaselt 1. juunil lennuväljade vastu suunatud operatsioonile. Nad kutsuvad üles politseid asukoha kohta teavitama, kui selliseid sõidukeid märgatakse. Saraatovi oblastis Engelsi õhuväebaasis on välja kuulutatud selle ohu tõttu õhuhäire.
Samal ajal on teatatud meredroonidest Musta mere ja Aasovi mere rannikul.
Kohalikud teatasid: Kell 00.49–00.59 tulistasid venemaa õhutõrjejõud Perekopski Vali piirkonnas (Krimm) mehitamata õhusõidukeid. Kell 01.45 kuuldi Kertšis ühte võimast plahvatust.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, aga oht ikka Kupjanski ümber linna kaotamiseks kõrge. Hetkel tuleb kõlakaid, et pisu professionaalsemate üksustega kiputakse rohkem opereerima ehk siis linna vallutamise huvi kõrgemal tasemel on tõusnud.
6. Siversk: Ukraina omad olla hakanud pisu rohkem suruma Bilohorvika küla poole, aga muutusi see kaasa ei toonud. Samal ajal on vene pool selles sektoris keskmisest enam kasutamas soomust, aga paaril viimasel nädalal see edu pole toonud, aga kipub arvama, et surve uuesti tõusma hakkab, sest põhjast ümber Siverski saada ja seada ohtu kogu suurlinnade komplekt lüheduses on ahvatlev.
7. Bahmut: ISW: venemaa edenemise hindamine: 7. augustil avaldatud geolokatsiooniga videomaterjal näitab, et vene väed liikusid tugevdatud kompanii suuruse mehhaniseeritud rünnaku käigus edasi Katerõnivka keskossa (Toretskist vahetult loodes) ja Štšerbõnivka keskossa (Toretskist vahetult läänes), mis viitab sellele, et vene väed viisid Toretski vallutamise tõenäoliselt hiljuti lõpule
8. Donetsk: Ukraina uudistest: Ukraina väed säilitavad Pokrovski täieliku kontrolli ning õhudessantbrigaadid näitavad videomaterjale vene sabotaažigruppide hävitamisest. Vaatamata vene üksuste jätkuvatele katsetele linna imbuda on 7. õhurünnakkorpuse ja teiste kaitseüksuste koordineeritud tegevused vene rühmitused edukalt kahjutuks teinud. Kas nii hästi päris on, pole kindel… rindejoone muutusi siiski eile ei tuvastanud.
Lisaks tuleb sõnumeid, et vene pool on hakanud nii otse Pokrovskisse kui seal lõigus üha enam kasutama rindest läbi imbumiseks tsiviilriideid ning Ukraina sõjaväevorme.
9. Lõunarinne: muutusteta, vist. Pisu sõjaudu sektori idaserval siiski oli…
10. Herson: muutusteta.
11. Mõkola Kuleba Facebooki kontolt: venemaa on loonud Ukraina laste „müügi” veebikataloogi.
Alates 2014. aastast on okupeeritud alade – Luhanski, Donetski ja Krimmi – lapsi venemaa perede käsul süstemaatiliselt Moskvasse ja teistesse venemaa piirkondadesse viidud. Paistab, et laste järele on nõudlus vähenenud, seega otsivad okupandid uusi viise selle kohutava süsteemi „täiustamiseks”. @Save Ukraine meeskonnaga oleme leidnud tõendeid selle kohta, et nad on üle läinud meetoditele, mida ei saa nimetada millekski muuks kui lastega kaubitsemiseks.
Kiirustatult loodud veebisaidil saab endale lapse sõna otseses mõttes „valida” fotolt, millel on näod paljastatud. Nad kirjeldavad lapsi kaubana: „kuulekad”, „rahulikud” jne. Kujutage ette – lapsi saab filtreerida mitte ainult soo, vaid ka silmade ja juuste värvi järgi!
See, kuidas nad meie Ukraina lapsi kirjeldavad, ei erine orjakataloogist. See on tõeline lastega kaubitsemine 21. sajandil, millele maailm peab koheselt lõpu tegema. Enamik selles „kataloogis” olevatest lastest on sündinud enne Luhanski oblasti okupeerimist ja neil on Ukraina kodakondsus. Mõne lapse vanemad tapsid okupatsioonivõimud, teised lihtsalt tegid venemaal dokumendid inimröövi legaliseerimiseks.
Kui venelased nõuavad läbirääkimiste käigus röövitud Ukraina laste nimekirju, peavad nad lihtsalt üle andma andmebaasi oma Luhanski „Haridusministeeriumi” veebisaidilt. Kogu nende kuritegude tõendusbaas asub otse nende ametlikes ressurssides.
Meie, Päästke Ukraina, teeme kõik, et neid lapsi päästa. Ja tagastada neile kõige tähtsam – nende kodu, perekond ja riik.
12. Peterburis varisesid Nevski prospektil asuva elamu laed kokku – see on venemaal viimase kahe nädala jooksul juba viies elamu- või administratiivhoone kokkuvarisemise juhtum. Linnaprokuratuuri esialgsetel andmetel varisesid osaliselt kokku hoone esimese ja teise korruse vahelised laed. Keskringkonnaprokuratuur ja venemaa Föderatsiooni uurimiskomitee on algatanud juhtunu uurimise. Nagu Interfax õiguskaitseorganite allikatele viidates teatab, hukkus juhtunu tagajärjel üks inimene ja teine sai vigastada. Sündmuskohal töötavad venemaa eriolukordade ministeeriumi ja kommunaalteenuste töötajad. Esialgsetel andmetel võis kokkuvarisemine toimuda remonditööde käigus.
See on lühikese aja jooksul juba viies hoone kokkuvarisemise juhtum venemaal:
31. juulil varises Ufaas osaliselt kokku viiekorruselise hoone osa, mis varem kuulus Baškiiri Kooperatiivsele Tehnikakoolile ja Bašpotrebsojuzile. Juhtum leidis aset Kommunistitšeskaja tänaval. Hädaolukordade ministeeriumi piirkondliku osakonna teatel varises osa müürist kokku. Kultuuripärandi objektiks tunnistatud hoone oli mahajäetud ja ametlikult lagunenud seisukorras. Linnapea Ratmir Mavlievi sõnul keegi vigastada ei saanud.
29. juulil varises Jekaterinburgis kokku osa 1963. aastal Martovskaja tänaval ehitatud kolmekorruselisest administratiivhoonest. Ohvreid ei olnud: enne päästjate saabumist lahkus hoonest omal jalal 12 inimest ning veel 24 evakueeriti. Sverdlovski oblasti siseministeeriumi peadirektoraadi esindaja valeri gorelõhhi sõnul oli üheks tõenäoliseks põhjuseks lagunenud hoone.
28. juulil varises Astrahanis kokku lagunenud kortermaja sissepääs. Varingu tagajärjel sai vigastada vähemalt kolm inimest. Uurimiskomitee algatas kriminaalasja hooletuse ja hooletuse tõttu vara hävitamise paragrahvide alusel (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artiklid 293 ja 168).
25. juulil põhjustas Saraatovis toimunud olmegaasiplahvatus kümnekorruselise kortermaja varisemise. Hukkus vähemalt seitse inimest, sealhulgas üks laps, ja 18 sai vigastada. Uurijad algatasid kriminaalasja artikli 238 alusel, mis käsitleb ohutusnõuetele mittevastavate teenuste osutamist.
13. Gallupi uurimisteenistuse 1.–14. juulini läbi viidud värske sotsioloogilise uuringu kohaselt pooldab enamik Ukraina kodanikke sõja võimalikult kiiret lõpetamist läbirääkimiste teel. Seda seisukohta toetab 69% vastanutest. Vaid 24% nõuab jätkuvalt sõjategevuse jätkamist kuni täieliku võiduni venemaa üle. See tulemus näitab avaliku arvamuse järsku muutust võrreldes 2022. aastaga. Siis nõudis sarnase Gallupi uuringu kohaselt 73% ukrainlastest vastupanu jätkamist, samas kui vaid 22% pooldas läbirääkimiste teed.
Vaatamata valitsevale rahusoovile pole enamikul vastanutest erilisi illusioone selle peatse alguse suhtes. Vaid 25% vastanutest usub, et aktiivne sõjategevus lakkab tõenäoliselt järgmise 12 kuu jooksul, ja ainult 5% hindab seda tõenäosust „kõrgeks”. Seevastu 68% vastanutest usub, et sõja aktiivse faasi lõpp aasta jooksul on ebatõenäoline.
Gallup seob avaliku arvamuse muutuse suurenenud diplomaatilise aktiivsusega rahvusvahelisel areenil. Eelkõige, nagu uurijad märgivad, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski varem oma valmisolekust jätkata otseläbirääkimisi putiniga. Samal ajal üritab USA president Donald Trump avaldada survet kremlile, ähvardades kehtestada uusi sanktsioone.
Samal ajal püsib tegelik olukord rindel pingeline. Nagu Gallup oma väljaandes rõhutab, jätkub paljudes piirkondades intensiivne võitlus, iga päev registreeritakse raketirünnakuid ja droonirünnakuid.
14. venemaa naftatootjad suurendavad allahindlusi India ostjatele, kes hakkasid pärast Donald Trumpi tariifide kehtestamist keelduma venemaalt ostmast. Nagu Bloomberg Arguse andmetele viidates teatab, hakati India sadamates vene Uarali naftat müüma enam kui 5 dollari suuruse allahindlusega barreli kohta võrreldes Brenti võrdlusalusega. Nädal tagasi olid venemaa nafta allahindlused nullid. Seega on Uurali hind Indias viimastel päevadel langenud 7–8%. Ja see trend tõenäoliselt jätkub, ennustab Kpleri naftaanalüütika juht Homayoun Falakshahi.
India riiklikud naftatöötlemistehased väldivad vene barreleid ebakindluse tõttu Trumpi administratsiooni edasiste tegevuste osas ning venemaa naftatöötlemistehaste remont pärast Ukraina relvajõudude droonirünnakuid toob kaasa pakkumise suurenemise augustist septembrini, selgitab Falakshahi.
Bloombergi allikate sõnul on India riiklikud naftatöötlemistehased – Indian Oil, Bharat Petroleum ja Hindustan Petroleum – juba välistanud venemaa nafta oma lähituleviku ostuplaanidest. Nad ootavad valitsuse juhiseid pärast seda, kui Trump kehtestas esmalt India kaupadele 25% tariifid ja seejärel New Delhi sidemete tõttu venemaaga veel ühe 25% tariifi.
Kpleri sõnul jätkavad erarafineerimistehased ostmist, kuid allahindlustega. venemaa moodustab 37% India naftaimpordist ja Falakshahi arvates on nende voogude täielik peatumine ebatõenäoline.
Alates Ukraina sõja algusest on India suurendanud oma naftaostu venemaalt enam kui 20 korda, kulutades neile ligi 140 miljardit dollarit pärast seda, kui G7 riigid kehtestasid 2022. aasta lõpus venemaa barrelitele embargo. Aasta esimesel poolel lahkus venemaalt Indiasse 1,75 miljonit barrelit päevas ehk pool kogu naftast, mida tankerid venemaa meresadamatest ekspordivad. Juunis ulatusid varud 2 miljoni barrelini päevas, arvutas Reuters kaubandusandmete põhjal.
15. Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline rahuleping, millele kahe riigi juhid Nikol Pašinjan ja Ilham Alijev peaksid alla kirjutama 8. augustil, annab Ameerika Ühendriikidele ainuõiguse arendada strateegilist transiidikoridori läbi Lõuna-Kaukaasia, teatasid ametnikud Reutersile. Tseremoonia toimub 8. augustil Washingtonis USA presidendi Donald Trumpi osalusel. Leping peaks lõpetama kahe riigi pikaajalise konflikti, mis eskaleerus enne Nõukogude Liidu lagunemist Mägi-Karabahhi staatuse pärast.
Piirkond läks Aserbaidžaani kontrolli alla 2023. aastal, kuid riikidel on endiselt lahendamata küsimusi transporditeede blokeerimise osas. Seega on Bakuu huvitatud otsesest maismaaühendusest, mis ühendaks riigi edelaosa Türgiga piirneva Nahhitševani eksklaaviga. Eeldatakse, et koridor läbib Armeenia territooriumi – Meghri linna Sjuniki piirkonnas.
Allikate sõnul hakkab just seda „arterit” kontrollima Ameerika Ühendriigid. Projekti nimi oli Trumpi marsruut rahvusvahelise rahu ja õitsengu nimel (TRIPP). Koridori hallatakse vastavalt Armeenia seadustele, samas kui USA saab lõigu infrastruktuuri ehitamiseks ja haldamiseks üle anda konsortsiumile, ütlesid agentuuri allikad. „See samm avab piirkonna ja hoiab ära edasise sõjalise tegevuse kommertsvahendite abil,” ütles üks neist.
Marsruuti peetakse alternatiiviks varasemale niinimetatud „Zangezuri koridori” kontseptsioonile, millele Jerevan oli vastu. 2023. aastal märkis peaminister Nikol Pašinjan, et see fraas „on alus territoriaalsete nõuete esitamiseks Armeenia vastu” ja pakkus välja oma projekti nimega „Rahu risttee”, mis taastaks varem lammutatud raudtee riigi lõunaosas, et Aserbaidžaan saaks seda kasutada otseühenduseks Nahhitševaniga.
Allikate sõnul on „Trumpi marsruut” rahulepingu põhielement, mille pooled kavatsevad reedel sõlmida. Samuti eeldatakse, et Armeenia ja Aserbaidžaan lõpetavad ametlikult oma osalemise OSCE Minski grupis, mis on alates selle loomisest 1999. aastal Prantsusmaa, venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahendusel töötanud Mägi-Karabahhi konflikti lahendamise nimel.
Edusammud Armeenia ja Aserbaidžaani konflikti lahendamisel algasid märtsis, kui USA eriesindaja Steve Witkoff külastas piirkonda. Ameerika ametnikud usuvad, et rahu Lõuna-Kaukaasias võib ajendada Aserbaidžaani pidama läbirääkimisi ühinemiseks Abrahami lepingutega, mille Trump pidas oma esimesel ametiajal Iisraeli ja nelja moslemi enamusega riigi vahel läbirääkimisi. Njah, eip kremlile see meeldi…
16. venemaa nõuab eraomandis oleva sõjalise ettevõtte Wagner tegevuse lõpetamist Kesk-Aafrika Vabariigis ja selle asendamist Aafrika Korpusega, mida kontrollib venemaa kaitseministeerium. Sellest teatas Associated Press, viidates Kesk-Aafrika Vabariigi relvajõudude ja riigi parlamendi esindajate allikatele. Lisaks nõuab Moskva väljaande andmetel, et tema osutatavate julgeolekuteenuste eest ei makstaks mitte loodusvaradega, nagu varem, vaid sularahas.
Kesk-Aafrika Vabariigi võimud ei kiirusta aga uute tingimustega leppima. Vabariigi esindajad usuvad, et Wagneri eraomandis olev ettevõte on tõhusam struktuur, millel on autoriteet, sügavad sidemed kohaliku sõjaväega ja lahingmissioonide läbiviimiseks vajalikud ressursid.
AP andmetel külastas venemaa Föderatsiooni kaitseministri asetäitja 2025. aastal mitu korda Kesk-Aafrika Vabariiki ja esitas nõudmised üleminekuks Aafrika Korpusele ja selle teenuste eest sularahas maksmiseks – jutt käib miljarditest CFA frankidest, mis võrdub miljonite USA dollaritega. Nagu allikas aga rõhutas, ei ole Banguil selliseid vahendeid ja ta nõuab eelmise mudeli – maavaradega maksmise – säilitamist. Nende hulgas on kuld, uraan ja rauamaak.
Teavet venemaa nõudmiste kohta kinnitas anonüümsust paludes läbirääkimiste käiguga kursis olev Kesk-Aafrika Vabariigi parlamendi liige. Ta märkis, et valitsus peab nüüd ise oma ettepanekud sõnastama.
Wagneri erakorralise komitee võitlejatel oli võtmeroll president Faustin-Archange Touadera ja tema saatjaskonna julgeoleku tagamisel, samuti mässuliste katse mahasurumisel pealinna vallutamiseks 2021. aastal. Lisaks tagasid nad 2023. aasta referendumi läbiviimise, mis avas Touaderale tee piiramatule võimul püsimisele. Vastutasuks sai ettevõte juurdepääsu riigi rikkalikele ressurssidele, sealhulgas kullamaardlatele.
Pärast Wagneri asutaja jevgeni prigožini surma lennuõnnetuses (njah) 2023. aasta augustis hakkas Moskva piirama toetust erakorralisele komiteele ja edendama ametlikke struktuure. Nii toimus 2025. aasta alguses Malis juba sarnane Wagneri asendamine Aafrika Korpusega.
Konrad Adenaueri Fondi Saheli programmi juht Ulf Lessing usub, et Kesk-Aafrika Vabariik ei pääse tõenäoliselt Moskva nõudmistest, eriti pärast seda, kui riik saatis oma Euroopa partnerid välja. „Malis sunniti neid muudatusi lihtsalt aktsepteerima. Ma arvan, et Kesk-Aafrika Vabariigil pole valikut,” märkis ta.
Wagneri erakorralist politseirühmitust süüdistatakse regulaarselt rasketes inimõiguste rikkumistes, sealhulgas kohtuvälistes tapmistes ja tsiviilisikute vastu suunatud vägivallas. Neid süüdistusi Kesk-Aafrika Vabariigis ja teistes Aafrika riikides praktiliselt ei uurita. Näiteks teatas Associated Press 2025. aasta juulis, et Wagneri kontrolli all olevas kullakaevanduses Ndassimas tapeti vähemalt 11 inimest. Lähedalasuvate külade elanikud ütlesid, et ohvrid otsisid kaevandusest kulda, kui neid tulistati.
Kesk-Aafrika Vabariik on endiselt üks ebastabiilsemaid riike Aafrikas. See on olnud relvastatud konfliktis alates 2013. aastast, mil moslemi mässulised haarasid võimu ja kukutasid presidendi. 2019. aastal allkirjastatud rahuleping ei suutnud olukorda stabiliseerida: kuus neljateistkümnest läbirääkimistel osalenud relvastatud rühmitusest lahkusid lõpuks. Prantsusmaa, Kesk-Aafrika Vabariigi endine koloniaalvõim hoidis riigis pikka aega sõjalist kohalolekut, kuid viis oma väed lõpuks 2022. aastal välja pärast seda, kui suhted Touadera valitsusega järsult jahenesid.
17. Poola väljaanne Onet väidab, et on saanud teada Ameerika soodsa Ukraina-pakkumise sisust, mis esitati putinile läbirääkimiste ajal USA presidendi eriesindaja Steve Witkoffiga Moskvas. Allikas: European Pravda viitega Poola väljaande Onet 7. augusti väljaannetele. Kuigi Poola väljaanne ei märgi infoallikaid, väidab ta, et see pakkumine lepiti kokku Euroopa riikidega. „Oleme teada saanud, et Moskva on saanud Trumpi administratsioonilt väga soodsa pakkumise,” märkis väljaanne.
Poola väljaanne väidab, et USA ettepanekud hõlmavad:
- relvarahu Ukrainas, kuid mitte rahu;
- venemaa okupeeritud alade de facto tunnustamine, lükates selle küsimuse lahendamise edasi 49 või 99 aastaks;
- enamiku venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamine ja pikas perspektiivis energiakoostöö, st venemaa gaasi ja nafta impordi juurde naasmine.
Samal ajal, nagu väljaanne kirjutab, ei sisalda see ettepanekute pakett garantiisid, et NATO ei laiene, mida venelased on järjekindlalt nõudnud. Samuti ei saanud Moskva lubadusi Ukraina sõjalise toetamise lõpetamise kohta. Viimane punkt on aga venelastele väidetavalt vastuvõetav.
18. Lühiuudised
Infotunni ajal eitas USA president Donald Trump varasemaid meediateateid, et putin peab temaga kohtumiseks isiklikult kohtuma Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. „Ei,” vastas Trump lühidalt, kui ajakirjanik küsis, kas sellisel kohtumisel on olemas eeltingimus.
putin ütles, et ta ei ole Ukraina presidendiga kohtumise vastu, kuid kõigepealt tuleb luua sobivad tingimused – ja praegu on need tingimused kaugel.
„Suspilne”: Valge Maja esindaja Steve Witkoff on alustanud videokonverentsi Ukraina ja Euroopa kõrgete ametnikega seoses oma kohtumisega putiniga. Varem teatas Axios, et 7. augustil kavatses Witkoff teavitada Ukraina, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi esindajaid putiniga peetud vestluse tulemustest. Eelkõige arutavad ametnikud edasisi samme sõja lahendamiseks, samuti Trumpi ja putini võimalikku kohtumist.
venemaa lõi Ukraina okupeeritud alade „digitaalseks okupeerimiseks” Telegrami botifarmi. Atlandi Nõukogu digitaalse kohtuekspertiisi uurimislabor (DFRLab) ja Ukraina uurimisprojekt OpenMinds on tuvastanud 3634 võltsitud Telegrami konto võrgustiku, mille eesmärk on tekitada Ukraina okupeeritud alade elanike loetavate kanalite tellijate seas lojaalsust venemaale. DFRLab ja OpenMinds kirjeldasid võrgustiku tegevust kui „digitaalset okupatsiooni”.
Xi Jinping ei saa lubada venemaal Ukrainaga rahu sõlmida ja blokeerib kõik Trumpi katsed sõda lõpetada, kirjutab Telegraph. Väljaanne kirjutab, et Hiina blokeerib Trumpi katseid sõda Ukrainas lõpetada, kuna näeb seda vahendussõjana, mille eesmärk on Moskva ja Washingtoni kurnamine, et saaks 2027. aastal Taiwani rünnata.
Reuters: Iisraeli sõjaväekabinet kiitis Gaza linna kontrolli alla võtmise plaani heaks 8. augusti hommikul. Peaminister Benjamin Netanyahu kantselei avaldus: „Iisraeli kaitseväed valmistuvad Gaza linna kontrolli alla võtmiseks, pakkudes samal ajal humanitaarabi tsiviilelanikele väljaspool lahingutsoone.” Agentuur märgib, et see juhtus mitu tundi pärast seda, kui Netanyahu teatas, et Iisrael kavatseb kogu Gaza sektori sõjaliselt kontrolli alla võtta, hoolimata kasvavast kriitikast nii kodus kui ka välismaal seoses peaaegu kaks aastat kestnud laastava sõjaga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
