Sõja ülevaade: 1261. päev – teinegi Ukraina suurem linn kipub langema…
Avaldatud: 7 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07.august 2025:
teinegi Ukraina suurem linn kipub langema…
1. Eip ööd ilma droonideta suurlinnade kohal möödu.
2. Vähemalt ühte naftatöötelmistehast jälle tabati.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupiansk kipub langema.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: üks ajutine muutus, aga olukord on dünaamiline.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump plaanib putiniga kohtuda järgmisel nädalal.
12. Permis surus politsei püssirohuvabrikus maha Kesk-Aasia migrantide mässu.
13. Modi külastab Hiinat esimest korda seitsme aasta jooksul pärast seda, kui Trump kehtestas Indiale vene nafta ostmise eest tollid.
14. Hiina taaskehtestab sääskede kaudu leviva viiruse puhangu tõttu COVID-ajastu meetmed (osaliselt).
15. Avaldati videod tsiviilisikute tulistamisest Butšas ja vene armee rüüstamisest.
16. Lühiuudised
Ukraina kõrgeim ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles, et Kiievil „pole muud valikut” kui intensiivistada oma mobiliseerimist, et seista vastu venemaa kasvavale sõjaväele. Njah, erinevate riikide spetsialistid on seda juba ammu neile öelnud ja rindel suudab vene pool üha enam teha samme edasi just isikkoosseisu puuduse pärast Ukraina väes. Eip aita ka Euroopa riigid, kus põgenikena on sõjaväeealisi Ukraina mehi miljonites…
Erilist optimismi kremliga läbirääkimiste edukuse suunal ei oma ja sestap sel teemal kirjutab vähem, kuigi ajakirjanduses kajastatakse seda iga nurga alt ning lugemismaterjali oleks palju. Kui Hiina ja India panevad pisu rohkem seljad kokku, siis kogu Aasia pilt hakkab muutuma, rahvast seal kahe peale kokku u 3 miljardit ehk siis kogu rahvastikust maailmas 35% ning mõju oleks kordades suurem kui varem.
147 vene poole rünnakut, üldsurves suuri muutusi pole tuvastanud. Mõni soomuselukas jälle rünnakutes osales. Tõuseb tasapisi rünnakute arv Kupianskist põhjas ja Siverski suunal, miks oluliselt langes Pokrovski suunal eip tea, aga pigem see reorgi teema ja tänasest jälle rohkem neid tuleb.
Kahjuks jagus palju kaela sadavat ehk siis kõike keskmisest enam, liugpomme 157, kaudtulelaske 6074 ja kamikaze droone 4073. See tõi kaasa ka tõusva kaudtuleüksuste tabamise ning jagus ka muu tagalatoetuselemendi tabamist. Ikka leitakse neid mitmikraketiheitjaid ja õhutõrjevahendeid ning tihe jaht käib nii seireseadmete kui droonimeeskondade tuvastamiseks. Küll on hakanud videodes nähtu järgi sagenema vene soldatitel droonituvastamise seadmete hulga kasv.
vene poole osaline taktika muutus on hakanud tooma mitmes lõigus uusi edenemisi. Luure-diversioonigruppide taktika osaline kasutuselevõtt ehk siis igal pool üritatakse nii varjatult kui avalikult, nii öösel kui päeval väikeste gruppidena imbuda läbi Ukraina eesmiste possade ja saada kand maha nende taga või lausa kaugemal tagalas. Kuna Ukraina kaitse hõredalt nii tiheda pommi, kaudtule kui droonisaju tõttu ning ka vähese isikkoosseisu tõttu, siis selline vene poole taktika kipub vähemalt hetkel tooma pikemaid samme edasi ning üheks põhjuseks ka vene juhtkonna hoolimatus selle verisest hinnast. Jätkuvalt eip saa mööda sellest, et ründavate soldatite apaatia plahvatustest enda kõrval ja no jätkavad edasi liikumist tihti ka isegi kiirust muutmata. Isegi ei kiputa tsiklit peatama või sellest maha kukkuma, kuigi seda võiks eeldada. Tundub nagu uimas lotovõidu poole trügimisena. Hetke seisu ei tea, kui suurt ründepreemiat lubatakse iga edenetud kilomeetri eest…
1. 6. augusti öösel ründasid venemaa sõjaväelased Odessa oblastis Ukraina gaasiülekandesüsteemi operaatori kompressorjaama, teatas energeetikaministeerium. Rajatist kasutatakse riigi gaasiga varustamiseks. Jaam asub Novoselskoje külas Rumeenia piiril ja pakub mitmekesist marsruuti, mis ühendab Kreeka veeldatud maagaasi terminale Ukraina gaasihoidlatega Trans-Balkani gaasijuhtme kaudu. Ukraina sai veeldatud maagaasi Ameerika Ühendriikidest ja sinist kütust Aserbaidžaanist, mida tarniti katserežiimis. Energeetikaministeerium selgitas, et jaama rünnati kümnete droonide abil. Ministeerium rõhutas, et rünnak oli sihipärane, suunatud puhtalt tsiviiltaristu vastu, sealhulgas selleks, et kahjustada Ukraina kaubandussuhteid Aserbaidžaani, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa partneritega.
7. augusti öösel kuuldi Dnipros vaenlase droonide rünnaku tõttu plahvatuste seeriat. Puhkes vähemalt üks tulekahju. Lisaks ründasid Krivõi Rihi venemaa ründedroonid, linnas oli kuulda plahvatuste seeriat.
Rinde ja piiri lähistel ikka kohalike hulgas hukkunutest ja vigastatutest infot tuleb.
Eilne suur paduvihm tegi ka Kiievis tänavatel suuri üleujutusi.
2. venemaa Föderatsiooni Krasnodari krais põleb droonirünnaku tagajärjel Afipski naftatöötlemistehas. Video järgi tundus, et põleb oluline naftatöötlemise taristu osa.
Krasnodari krai kuberner teatas ka, et droonid ründasid Slavjansk-na-Kubanit, väidetavalt sai üks inimene vigastada.
Hiljem teatas Astra kohalikele elanikele viidates, et Slavjansk-na-Kubanis põleb pärast droonirünnakut sõjaväeosa 61661.
Lisaks tõrjuti Kondratjevi sõnul droonirünnak Novorossiiski lähedal asuvates vetes.
Selles linnas asuvad sadam, Novorossiiski kütteõli terminal ja Transnefti terminal.
venemaa kaitseministeerium teatas, et öösel hävitasid ja peatasid õhutõrjesüsteemid väidetavalt 82 Ukraina drooni.
Väidetavalt tulistati alla 10 drooni Rostovi oblasti kohal, 9 Krasnodari oblasti kohal, 7 Volgogradi oblasti kohal, 4 Belgorodi oblasti kohal ja 1 venemaa Föderatsiooni Kurski ja Orjoli oblasti kohal.
Samuti väidetavalt hävitati 31 drooni Aasovi mere kohal, 8 Musta mere kohal ja 11 ajutiselt okupeeritud Krimmi kohal.
Surovikino, Volgogradi oblast, kohalikud elanikud teatavad rünnakust. Öösel algas seal kandis mitu tulekahju.
Kohalike teatel lasti Kertšis asuvalt Dolgaja mäelt ajavahemikul 03.20–04.00 välja kolm õhutõrjeraketti.
Öösel olid Kertši oblastis tulekahjud Bagerovost lõunas, teatab Krimmi Tuule seiregrupp satelliidipiltide andmetele viidates. Mõnikord paiknes seal venemaa õhutõrje.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene luurevägesid nähti Sobolivka külas, Kupjanskist läänes. Samm edasi põhjapoolses sillapeas oli u 4 km ja suure tõenäolisusega on suudetud võib-olla isegi jõuda peamise Kupianski ida-läänesuunalise logistikamarsruudini. vene poole blogijate sõnul saadi lausa seal külas kand maha ja kui nii ning seda Ukraina omad koheselt likvideerida ei suuda, siis Kupianski linn võib päris kiirelt langeda, sest juba kasvab kiiresti kotti jäämise oht. Eip leia selle muud selgitust, kui Ukraina poolel tugev ressurssi puudus.
Lõunapoolseimas sillapeas sai vene pool Serednjhe külale lähemale, püüdes läbi lõigata põhjast Lõmani varustusteed.
Kreminna metsaalal on Ukraina üksused varustuse osas väga hädas, sest teesid ja sildasid sinna enam Ukraina kontrolli all pole. Ühe paisjärve tammi Zerebetsi jõel siiski googlemapist leidsin, mis peaks olema Ukraina kontrolli all.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi survet jagus.
7. õhurünnakukorpuse teatel heitsid vene väed Pokrovski kohale droonide abil lendlehti, milles kutsuti kohalikke elanikke üles Ukraina positsioone avaldama ja „vabastajaid” tervitama. Pealtkuulatud side näitab ka, et vene väejuhid on käskinud oma vägedel jõuda linna lõunapoolsesse äärelinna 1. septembriks.
9. Lõunarinne: vene poole rünnakud nii sektori ida kui lääneserval jätkusid, keskmises osas pigem kompamised sihtmärkide tuvastamiseks.
Ühe ajutise rindejoone muutuse tuvastas, kus vene poolel õnnestus Kamjanskes asuvast sillapeast teha jälle 3 km hüpe ja korraks mehitada possad 3 km kaugusel põhja suunas ühes talukompleksis, aga vist peale lennukilt liugpommi tabamust sinna miskit elavat ei jäänud. Rindel võitlejad kirjutavad, et pidevalt saadab vene pool ka öösel 1-3 mehelisi gruppe lihtsalt põhja suunas Ukraina possade poole ehk siis puhkehetki pole ja tulevad nii jala kui tsiklitega ning jagub palju ka droone õhus.
10. Herson: muutusteta.
11. USA president Donald Trump plaanib järgmisel nädalal pidada putiniga isikliku kohtumise ning seejärel alustada kolmepoolseid kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski osalusel. Sellest teatas New York Times (NYT), viidates kahele informeeritud allikale. Väljaande andmetel väljendas Trump oma kavatsusi kolmapäeval, 6. augustil toimunud telefonivestluses Euroopa juhtidega. Üks allikatest selgitas, et kõnelused on kavas pidada kitsas formaadis – ainult kolme riigipea osalusel, ilma Euroopa Liidu esindajate vahenduseta.
Nagu NYT märkis, aktsepteerisid Euroopa juhid, kes varem püüdsid venemaa ja Ukraina rahumeelse kokkuleppe vahendajate rolli mängida, Trumpi ideed ilma ilmse vastuväiteta. Avaldamise ajal puudus ametlik teave selle kohta, kas putin ja Volodõmõr Zelenski olid nõus kõnelustel osalema.
Fox Newsi andmetel oli putin esimene, kes pakkus USA presidendile kohtumise välja: ta ütles seda kõnelustel Trumpi erisaadiku Steve Witkoffiga, kes seejärel edastas ettepaneku Washingtonile. 6. augustil lendas Steve Witkoff Moskvasse, kus ta pidas konsultatsioone putiniga. Pärast kohtumist helistas Donald Trump Euroopa juhtidele: Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, Suurbritannia peaministrile Keir Starmerile ja Saksamaa kantslerile Friedrich Merzile. Telefonivestluses osalesid ka NATO peasekretär Mark Rutte, USA asepresident J.D. Vance, välisminister Marco Rubio ja Steve Witkoff ise, teatab NYT.
Hiljem kirjutas Trump oma lehel Truth Social, et putini ja Witkoffi kohtumine kestis mitu tundi. Siiski ei teatanud ta otseselt ühestki tippkohtumisest. „Pärast seda informeerisin ma mõnda meie Euroopa liitlast. Kõik on nõus, et see sõda tuleb peatada, ja me teeme seda lähipäevil ja -nädalatel. Tänan teid tähelepanu eest sellele küsimusele!”, märkis Trump.
Väljaande Bild andmetel helistas Trump isiklikult ka kantsler Friedrich Merzile ja ütles talle, et putini ja Witkoffi kõnelused olid oodatust produktiivsemad. Nagu väljaanne märgib, käivad kõnelused Ukraina relvarahu võimalikkuse üle, kuid jääb selgusetuks, milliseid järeleandmisi on kreml selles küsimuses valmis tegema.
Millised julgustavad sõnad putin Witkoffile täpselt ütles, jääb saladuseks, märgib Axios. venemaa presidendi rahvusvaheliste suhete nõunik juri ušakov nimetas ajakirjanikele antud kommentaaris kohtumist kasulikuks ja konstruktiivseks, täpsustades, et putin edastas teatud signaale Ukraina küsimuses. Valge Maja omakorda kinnitas, et kolmetunnised kõnelused Moskvas läksid hästi, ja lisas: venemaa on huvitatud edasisest suhtlusest Ameerika Ühendriikidega. Samal ajal, nagu Axiose allikad ütlevad, peaksid uued USA sanktsioonid venemaa vastu jõustuma reedel, 8. augustil.
12. Permi krai politsei hoidis ära migrantidega seotud massirahutused. Sellest teatati siseministeeriumi piirkondlik peakorteriTelegrami kanalis. Teate kohaselt on olukord Krõm Kirovski mikrorajoonis praegu kontrolli all: korrakaitsjad teostavad plaanipärast tööd avaliku korra säilitamiseks. „Massirahutused ei olnud lubatud,” rõhutas siseministeerium.
Varem teatasid kohalikud Telegrami kanalid ja meedia rahutustest selles piirkonnas, viidates elanikele. Nende sõnul algas konflikt pärast seda, kui Permi püssirohutehases töötanud Kesk-Aasiast pärit migrantide grupp solvas naist tema riietuse pärast – naine kandis teksaseid ja T-särki. Tema abikaasa astus naise eest välja ning tema ja migrantide vahel puhkes rüselus, mille tagajärjel paar sai vigastada. Pealtnägijate sõnul ütles üks migrantidest, keda kutsuti kogukonnajuhiks, et kõik linna naised peaksid järgima moslemi norme riietuse osas.
Olukord on juba tekitanud elevust föderaalsel tasandil. Riigiduuma töö- ja sotsiaalpoliitika komitee juht jaroslav nilov ütles NEWS.ru-le, et strateegilistes ettevõtetes nagu Permi püssirohutehas töötavad välismaalased võivad kujutada endast julgeolekuohtu. Tema sõnul tasub kontrollida, kui seaduslikult nad on tööle võetud ja kas nende dokumendid vastavad migratsiooninõuetele. Ta rõhutas, et välismaalaste viibimine piiratud juurdepääsuga rajatistes võib tekitada riske, sealhulgas tundliku teabe lekkimist. nilov seostas migrantide värbamist kvalifitseeritud personali terava puudusega: nagu asetäitja märkis, on noored spetsialistid sageli mobiliseeritud ja asendajat on raske leida, seega pöördub tehase juhtkond võõrtööliste poole.
venemaa võimud on pärast 2024. aasta märtsis Crocus City Hallis toimunud terrorirünnakut alustanud aktiivset võitlust migrantide vastu. Lisaks arvukatele migrantidevastastele haarangutele on riik karmistanud välismaalaste sisenemise ja viibimise reegleid, mis on toonud kaasa ulatusliku võõrtööliste väljavoolu. Samal ajal seisab venemaa ise silmitsi enneolematu tööjõu puudusega. Kõrgema Majanduskooli andmetel ulatus tööjõu puudus 2024. aasta lõpuks 2,6 miljoni inimeseni – 17% rohkem kui aasta varem. Puudus on eriti terav tööstuses (391 tuhat inimest), kaubanduses (347 tuhat) ja transpordis (219 tuhat).
Olukorda süvendab Ukraina sõda: alates mobilisatsiooni algusest 2022. aastal on ametlike andmete kohaselt ajateenistusse kutsutud umbes 300 tuhat inimest ja veel 740 tuhat aastatel 2023–2024. Lisaks arvutasid venemaa Re projekti analüütikud: ainuüksi 2025. aasta esimesel poolel sõlmiti kaitseministeeriumiga umbes 200 tuhat lepingut juurde. Samal ajal lahkus riigist erinevate hinnangute kohaselt 650 000 kuni 1,1 miljonit venelast.
venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) juht aleksandr šohhin ütles juuli lõpus, et tööjõu puudus venemaal ületab juba 2,4 miljonit inimest ja mõnede hinnangute kohaselt üle 3 miljoni. Ta rõhutas, et sellest kriisist ei ole võimalik lähiaastatel üle saada ei tööviljakuse suurendamise ega töötundide pikendamisega. šohhini sõnul võib ainsaks reaalseks lahenduseks olla uute migrantide ligimeelitamine.
13. India peaminister Narendra Modi külastab Hiinat esimest korda seitsme aasta jooksul, teatab Reuters informeeritud allikale viidates. Visiit toimub augusti lõpus India ja Ameerika Ühendriikide halvenevate suhete ajal, sealhulgas Washingtoni kehtestatud tollimaksude tõttu Vene nafta ostmisele India poolt. Agentuuri teatel osaleb India valitsusjuht Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) tippkohtumisel, mis algab 31. augustil Hiina linnas Tianjinis. Modi külastas Hiinat viimati 2018. aastal. Sellest ajast alates on aga kahe riigi suhted järsult halvenenud: 2020. aastal toimus Himaalaja piiril relvastatud kokkupõrge Hiina ja India vägede vahel.
Vaatamata sellele pidasid Modi ja Hiina president Xi Jinping eelmise aasta oktoobris venemaal toimunud BRICS-tippkohtumise raames kõnelusi, mis, nagu Reuters märgib, aitasid leevendada kahepoolseid pingeid. Nüüd taastavad kaks Aasia suurvõimu järk-järgult kontakte, mis katkesid piirikonflikti ja muude lahkarvamuste tõttu, mis takistasid riikidevahelist äri- ja turismivahetust.
Nagu agentuur välja toob, on New Delhi ja Washingtoni vahel viimaste aastate tõsiseim kriis tekkimas. USA president Donald Trump süüdistas Indiat varem liigses kaubanduskaitses ja nimetas seda riigiks, kus on kõige rangemad mittetariifsed tõkked. Lisaks kritiseeris ta teravalt New Delhit venemaa nafta ostmise jätkamise pärast, väites, et sel viisil toetab India riigi majandust, mis ei lakka Ukrainas tapmast.
6. augustil allkirjastas Trump täidesaatva korralduse, millega kehtestatakse vastuseks kaubandusele venemaaga India kaupadele täiendavad tollimaksud. Valge Maja veebisaidil avaldatud dokumendi kohaselt lisandub India impordi praegusele 25% tollimaksule veel 25% tariif. Seega ulatub kogumäär 50%-ni. Uus režiim jõustub 21 päeva pärast. Samal ajal, nagu dekreedis märgitud, kui venemaa selleks ajaks lõpetab sõjalised tegevused Ukraina vastu, võidakse meede tühistada või muuta. Valge Maja hoiatas ka, et sarnaseid piiranguid võidakse kehtestada ka teistele riikidele, kes jätkavad venemaa nafta ostmist.
14. Hiina Guangdongi maakonnas kehtestavad võimud taas ranged sanitaarpiirangud, mis meenutavad COVID-19 pandeemiat. Bloombergi andmetel oli põhjuseks kiiresti leviv chikungunya (Terviseameti kodulehelt on leitav haiguse kohta täpsem kirjeldus) palaviku puhang, mis on viirushaigus, mis levib ainult nakatunud sääskede hammustuste kaudu. Puhangu epitsentriks oli kümne miljoni elanikuga Foshani linn. BBC andmetel on seal juulist alates registreeritud üle 7000 nakkusjuhtumi. Linna haiglates paigutatakse patsiendid sääsevõrkudega kaetud vooditele, kus nad viibivad nädala või kuni viirust enam testides ei tuvastata. Kohalike võimude sõnul kirjutatakse 95% patsientidest välja seitsme päeva jooksul ja enamik juhtumeid on kerged.
Hiina aga kasutab juba ulatuslikke meetmeid, mis meenutavad COVID-19 vastase võitluse ajal kasutatud meetmeid. Foshanis, nagu Bloomberg teatab, on kasutusele võetud masstestimine, reisiajaloo jälgimine, desinfitseerimine ringkonna tasandil ja isegi ravimite ostmise kontroll. Apteegid on kohustatud registreerima 47 tüüpi ravimite ostjate andmed, mis leevendavad palavikku, löövet ja liigesevalu – chikungunya standardseid sümptomeid. Sarnast algoritmi kasutati riigis ka koroonaviiruse vastases võitluses: teatud ravimite ostmine võis automaatselt piirata inimese liikumist ja nõuda PCR-testi tegemist.
Hiina sotsiaalvõrgustikes nagu Weibo ja Xiaohongshu ulatub kasutajate reaktsioon ärevusest irooniani: paljud tajuvad selliseid meetmeid kui déjà vu-d ja naasmist täieliku kontrolli aega. Samal ajal ei kaalu võimud veel rangete sulgemiste kehtestamist, mis pandeemia ajal majandusele tõsise hoobi andsid, kirjutab Bloomberg.
Tervishoiueksperdid kritiseerivad aga mõnede sammude liialdust. RTI Internationali vanemaepidemioloogi Donal Bisanzio sõnul peaks chikungunya vastases võitluses olema prioriteediks kandjate – sääskede – hävitamine, mitte koroonaviirusevastaste meetmete kasutamine. Viirus ei levi inimeselt inimesele: sääsk nakatub nakatunud inimese hammustades ja võib seejärel nakatada teisi, jätkates ahelat.
Kohalikud võimud keskenduvad endiselt putukate vastu võitlemisele. Foshan on käivitanud nädala pikkuse kampaania sääskede likvideerimiseks: massiline desinfitseerimine, seisva vee puhastamine, sääsespiraalide kasutamine ja sääsevõrkude kohustuslik kasutamine. Hotellidele, restoranidele ja ettevõtetele, kes eiravad sanitaareeskirju, võidakse määrata kuni 1000 jüaani (umbes 140 dollari) suurune trahv.
Lisaks on mõned Guangdongi-välised piirkonnad karmistanud liikumiskontrolli. Fuzhou ja Quanzhou linnad (Fujiani maakond) on kehtestanud Foshanist saabujatele 14-päevase tervisekontrolli. Elanikud peaksid jälgima selliste sümptomite nagu palavik, peavalu ja liigesevalu ilmnemist ning pöörduma nende ilmnemisel viivitamatult arsti poole. Sarnaseid meetmeid on kehtestatud ka mõnes Shenzheni piirkonnas.
15. Raadio Vabadus ajakirjanikud avaldasid seni tundmatu valvekaamerate video, mis näitab, kuidas vene sõdurid 4. märtsil 2022 Jablonskaja tänaval tulistasid 70-aastast Bucha elanikku Vladimir Rubailot. Videol on näha, kuidas vene sõdurid haavavad Vladimir Rubailot esimese lasuga ja seejärel, kui tsiviilisik vaevu jalul seisis, tapsid nad ta kuuliga pähe. Peagi hakkasid vene sõdurid Rubailo surnukeha kõrval, mis oli kogu aeg maas lebanud, massiliselt toidupoodi rüüstama. Nad lõhkusid klaasi ja pääsesid sisse. Nad panid saagi korvidesse ja kottidesse ning laadisid selle soomukitele. Et rohkem ära viia, täitsid mõned kärud ja veeretasid neid mööda tänavat Butša elanike äsjavallutatud majade juurde.
Nagu väljaanne varem teatas, võivad Vladimir Rubailo mõrvaga olla seotud vene sõdurid Pihkva 234. õhudessantpolgust, nimelt seersant vladimir borzunovi juhitud rühmitus. Nagu Radio Liberty tuvastas, oli just tema üksus positsioonil, kust Ukraina ballistikaekspertide sõnul Butša tsiviilelaniku tulistati.
Telefonivestluses RS korrespondendiga kinnitas seersant borzunov, et Rubailo tapsid vene sõjaväelased, kuid eitas enda ja tema hoolealuste seotust Butša tsiviilelaniku mõrvaga.
Vladimir Rubailo sündis 1951. aastal Butšas. Ta lõpetas seal kooli. Ta teenis Nõukogude armees aukaitsekompaniis ühes Ida-Saksamaa sõjaväeosas. Koos oma naisega kasvatas ta kahte tütart. Enne pensionile jäämist töötas ta pikka aega Irpinis metsandusettevõttes autojuhina.
Buyša linnavolikogu arhiiviosakonna andmetel tapeti vene okupatsiooni ajal Butša kogukonnas 554 tsiviilisikut. 43 surnukeha on tuvastamata ja 38 Butša tsiviilisikut peetakse kadunuks. Vähemalt 33 meest on endiselt vangistuses. Üks kinnipeetud tsiviilisikutest suri venemaa vangistuses.
venemaa eitab oma vägede osalemist Butša tsiviilisikute massimõrvades, venemaa kaitseministeerium väitis, et vene vägede viibimise ajal selles linnas ei kannatanud ükski kohalik elanik vägivaldsete tegude all ning putin nimetas Butša massimõrvamisi väljamõeldiseks ja provokatsiooniks.
16. Lühiuudised
Hiina on teatanud, et venemaa sõja lahendamise protsess Ukraina vastu on jõudnud kriitilisse seisu. Hiina välisminister arutas konflikti Brasiilia presidendi abiga, märkides, et venemaa ja Ukraina on juba läbirääkimisi alustanud – see on oluline samm edasi. Hiina välisministeeriumi teatel on praegune kriisi lahendamine jõudnud otsustavasse etappi. No eip oska kommenteerida…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
