Sõja ülevaade: 1259. päev – vene poole sammu pikkused kipuvad kasvama
Avaldatud: 5 august, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05.august 2025:
vene poole sammu pikkused edasi kipuvad kasvama.
1. Odessa ja Harkivi oblast tihedamas sajus, sihtmärgiks sobib kõik ehk ei miskit uut.
2. Miskit ikka aga võiks ja on vaja rohkem.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: samm edasi lõunapoolsemas sillapeas.
6. Siversk: surve tõus tõi vist ühe küla kaotuse.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kasvab see Pokrovski ja Toretski vaheline kombits ning pikem samm edasi ka lõunalõigus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: vene poole aktiivsus on viimasel ajal pisu kõrgem.
11. Ukraina droonirünnakud takistasid kahe suure Rosnefti rafineerimistehase tööd.
12. venemaa välisministeerium teatas venemaa tuumarakettide sihtimisest Euroopale.
13. putinile teatati DPR-i elanike veega varustamise võimatusest.
14. Kolm Ameerika IT-hiiglaste kõrget juhti ülendati USA armee uues IT-üksuses kolonelleitnandiks.
15. venemaa ametnike vastu on kriminaalasju on hakatud rekordkiirusel algatama.
16. Ukraina Peaprokuratuur algatas Energotamazna juhi võimaliku ebaseadusliku rikastumise uurimise.
17. Lühiuudised
President Zelenski külastas Harkivi oblastis Vovtšanski sektori rindejoont. Ta märkis, et Ukraina väed on tuvastanud sellel teljel võitlevaid palgasõdureid Hiinast, Tadžikistanist, Usbekistanist, Pakistanist ja mitmest Aafrika riigist.
Üleeile tulistasid Ukraina õhutõrje ja elektroonilise sõjapidamise süsteemid alla ja suunasid kõrvale 161 venemaa droonist ja raketist 163-st. See oli 98,7%.
151 vene poole rünnakut ning kasvama on hakanud ründavate jalaväegruppide suurused ja lõiguti on hakatud kasutama soomustehnikat. Eilse info järgi saadi ka soomuse ja mootorratturitega rünnatud lõikudes edasi ja sammude pikkused 2-4 km. Eks järgnevad päevad näitavad, kas uutes eesmistes possades ka ellu jäädakse või kas suudetakse veelgi edenemisi jätkata. Suurim murekoht ikka suurlinnade seltskond Siverski-Pokrovski suunal, kus kipub edenemist liialt tihedalt tulema.
Üleilne vähesem pommitamine eilseks läbi ja juba oli kaudtuld 6 tuhande kanti ja kamikaze droone 4 tuhande kanti, liugpomme tavapärasel tasemel ja oleks vaid Ukrainal neid nii palju, see muudaks oluliselt seisu rindel.
Joogivee puudus ikka tõusutrendis ja ilm sel teemal leevendust ei paku, kuum ja sajuta seal.
venemaal oleks vaja tabada nii energiataristut kui raudteed kordades rohkem, et see avaldaks suuremat mõju vene poole sõjapidamise võimekusele…
1. 5. augusti öösel müristas Odessas plahvatus pärast seda, kui Ukraina relvajõudude õhuvägi hoiatas venemaa poolt ajutiselt okupeeritud Krimmist pärit ballistiliste relvade võimaliku kasutamise eest.
5. augusti öösel kannatas Harkivi oblastis asuv Lozovaja linn ulatuslikuma rünnaku all alates venemaa sõja algusest Ukraina vastu. Kahjustada sai kriitilise tähtsusega infrastruktuur, kõrghooned ja erasektor. Haavatuid on, sealhulgas lapsi. Kahjustada sai kriitilise tähtsusega infrastruktuur, kõrghooned ja erasektor. Kahjuks on haavatuid, sealhulgas kaks last. 5. augusti hommiku seisuga oli osa Lozovaja linnast elektrita. Suurimad probleemid registreeriti Avilovka mikrorajoonis ja Katerinovski Starostinski rajoonis. Linna kommunaalettevõtted töötavad veevarustuse taastamise nimel. Lisaks tehakse infrastruktuurikahjustuste tõttu muudatusi transpordikommunikatsioonis.
Piiri ja rinde lähedal on ikka nii vigastatuid kui hukkunuid kohalike seas.
2. Ukraina julgeolekuteenistus SBU väitis, et eile öises operatsioonis ründasid nende droonid okupeeritud Krimmi Sakõ õhuväebaasis viit vene hävitajat, hävitades täielikult ühe Su-30SM ja kahjustades teist, ning tabades kolme Su-24 hävitajat. Sihikule võeti ka laskemoonaladu.
5. augusti öösel ründasid droonid venemaal Rostovi oblastis asuvat Tatsinskaja raudteejaama. Rünnak põhjustas tulekahju. Kohalike elanike sõnul kuuldi Rostovi oblastis Millerovo, Belaja Kalitva linnade kohal ja Tatsinskaja külas vähemalt 10 plahvatust.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta, aga vene poole kurtmine raskustest tõuseb ja mure olla ülitihedas tapmistsoonide võrgustikus…
4. Harkiv: vene väed üritasid tungida üle vene piiri Harkivi oblasti piiril asuvasse Hoptivka kontrollpunkti, kuid löödi tagasi, kaotades üle kümne sõduri, ütles Dergatši administratsiooni juht Zadorenko. Huvitav on see, et mitmete blogijate kaardid vene poolel asuva Žuravljovka küla seisust on vastuolulised, mõned näitavad seal Ukraina kontrolli, mõned vene poole kontrolli ja kolmandad seda küla hallis alas hoiavad. Ses mõttes huvitav küla, et see on venemaast eraldatud Ukraina piirini ületavate jõgedega…
5. Kupjansk-Kreminna: vene väed liikusid edasi ka Šandõholove lähedale Lõmani suunas, sammu pikkus hallis alas u 3 km ning abiks rünnakutel oli vähemalt üks MT-LB soomuk, mis keset põldu põlema jäi. Hetkel on endale teadmata, kas uued eesmised vene possad jäid mehitatuks. Pisu aktiivsemalt on vene pool hakanud torkima ka sektori keskmises osas, aga siin pole viimasel ajal suuremaid rindejoone muutusi tuvastanud.
6. Siversk: vene poole üksused jõudsid eile sisse mitme rünnakuga uuesti Serebrjanka külla, mis asub sektori põhjasserval suurel platool. Hetkel on endal teadmata, kas suudeti ka külas kand maha saada. Ukraina omad andsid teada, et põhiline rünnakujõud oli motolaskurbrigaadi osised, hävitati üks tank, üks BMP, 10 tsiklit ja ports jalaväge. Vastu siis Ukraina õhudessantväed. 2001 aastal elas selles külas 1100 inimest, üleeelmisel aastal 50.
7. Bahmut: muutusteta, eip kuule ka enam vene poole hõiskamist Tšassiv Jari vallutamisest ja üldse on kuidagi Toretski kandis pisu vene poole tempo langenud.
8. Donetsk: kasvab see Pokrovski ja Toretski vaheline kombits.
vene väed liikusid edasi Rusõn Jari poole Pokrovski-Toretski vahelise kombitsa põhjaserval ja sammu pikkuseks 2 km, kus uuel eesmisel possal kamikaze droon üht soldatit tabas.
vene väed Rodõnskist ida poole surumist. Eile küll rindejoone muutusi ei tuvastanud, aga kõlakad kipuvad kinnitama, et paari päeva tagune Ukraina üksuste tagasi tõmbamine.
Pokrovski linnast täiendavaid uudiseid ei tulnud, sestap arvamisel, et vene luure-diversiooniüksused ikka linna keskel toimetavad.
Lõpuks on õnnestunud vene poole teha ka sektori lõunaserval pikem samm edasi ja jõuda Dnipropetrovski oblasti piirini, sammu pikkus lausa 4 km ja hetkel veel selguseta, kas 3 augustil seal kanna maha saanud vene soldatid veel elus on. Sõnumeid, et neid seal tabati tuli, aga vene poole blogijate info kinnitab, hetkel eesmine uus possa nn elus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Ukraina MiG-29 heitis kaks GBU-62 pommi vene poole positsioonidele Kamjanske külas Zaporižja oblastis. vene väed jätkavad Kamjanske vallutamise katseid, tuues sisse uusi rünnaküksusi üle jõe. Hetkel on siiski suutnud Ukraina omad suruda vene poolt vaid asula keskmisesse ossa ja vene pool kontrollib asulat sealt kuni jõeni u 1/3 laiuselt.
10. Herson: pisu enam aktiviseerub vene pool hõivamaks Dnepri deltas asuvaid saari. Hetkel peaks olema nende kontrolli alla neid päris mitu ning kipuvad paadid jõudma enne tabamist isegi Dnepri läänekaldani. No ei oska öelda, kas Hersoni linna sildade tabamine kekslinnas on elanikkonna moraalse mõjutamise operatsioon või siiski miskit enamat sõjaliselt plaanitakse ja seetõttu logistikamarsruute hävitatakse.
11. Rosnefti suurim rafineerimistehas, Rjazani naftatöötlemistehas on nafta rafineerimise vähendanud umbes poolele võimsusele ning Novokuibõševski naftatöötlemistehas on pärast esimest Ukraina droonirünnakut alates 2025. aasta märtsist alates tegevuse täielikult peatanud, teatas Reuters tööstusallikatele viidates. Rjazani naftatöötlemistehas, mille tootmisvõimsus on 13,7 miljonit tonni naftat aastas, on Rosnefti suurim, kuulub venemaa viie suurima hulka ja varustab kütust muuhulgas Moskva oblastisse. Rosnefti Samara grupi parima varustusega Novokuibõševski naftatöötlemistehase tootmisvõimsus on 8,3 miljonit tonni naftat aastas.
Reutersi andmetel sulges Rjazani naftatöötlemistehas pärast droonirünnakut AVT-3 primaarsed naftatöötlemisüksused tootmisvõimsusega 8600 tonni päevas ja AVT-4 üksuse tootmisvõimsusega 11 400 tonni päevas. Rafineerimistehas jätkab tooraine töötlemist AT-6 seadmes võimsusega 23 200 tonni päevas (48% rafineerimistehase võimsusest). Novokuibõševski rafineerimistehases sai kahjustada AVT-11 primaarse naftatöötlemisseadme atmosfääriline (pea) kolonn.
Allikatel oli raske nimetada rafineerimistehase remondi ja ettevõtte nominaalse töötlemismahu taastamise võimalikku ajaraami, mis viitab sellele, et Rjazani rafineerimistehase puhul on tegemist ühe või mitme nädalaga. Rosneft ei andnud Reutersi päringule kohe kommentaari.
2024. aastal töötles Rjazani naftatöötlemistehas 13,1 miljonit tonni naftat, mis moodustas 4,9% venemaa kogu naftatöötlemisest, tootis 2,3 miljonit tonni mootoribensiini, 3,4 miljonit tonni diislikütust, 4,2 miljonit tonni kütteõli ja 1 miljon tonni reaktiivkütust. 2024. aastal töötles Novokuibõševski naftatöötlemistehas 5,74 miljonit tonni toornaftat, tootis 1,1 miljonit tonni mootoribensiini, 1,64 miljonit tonni diislikütust ja 1,27 miljonit tonni kütteõli.
Eelmisel aastal langesid droonirünnakute ja remondiprobleemide tõttu naftatöötlemise mahud venemaal 12 aasta madalaimale tasemele 267 miljoni tonnini. Naftatoodete eksport langes 9% 113,7 miljoni tonnini. Valitsuse vastus oli statistika salastamine. Mais lõpetas energeetikaministeerium Rosstatile bensiini tootmise operatiivandmete edastamise ja augustis liigitati diislikütuse tootmise statistika salajaseks.
venemaa bensiini hind jätkab venemaa hulgimüügiturul kiiret tõusu, hoolimata valitsuse otsusest keelata bensiini eksport täielikult vähemalt augusti lõpuni. Reutersi kütuseturu allikate sõnul on venemaal augustis ja septembris oht täieulatusliku bensiinikriisi kordumiseks – sarnaselt sellele, mis juhtus kaks aastat tagasi, 2021. aastal ja ka 2018. aastal. Bensiinipuuduse põhjuste hulka kuuluvad varude puudumine eratanklates, lennujaamade kokkuvarisemine, mille tõttu inimesed hakkasid rohkem autosid kasutama, samuti sagedased remonditööd naftatöötlemistehastes.
12. venemaa välisministeerium teatas esmaspäeval, et venemaa ei pea end enam seotuks enesekehtestatud piirangutega maapealsete keskmise ja lühikese ulatusega rakettide paigutamisele. „Kuna meie korduvaid hoiatusi selles küsimuses on eiratud ja olukord areneb Ameerika päritolu maapealsete INF-rakettide tegeliku paigutamise suunas Euroopasse ja Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda, märgib venemaa välisministeerium sarnaste relvade paigutamise ühepoolse moratooriumi säilitamise tingimuste kadumist,” tsiteerib Interfax venemaa välisministeeriumi avaldust.
500–5,5 tuhande km laskekaugusega raketid, mis nõukogude ajal olid täidetud tuumalõhkepeadega ja suunatud Euroopa NATO liikmete vastu, hävitati 1980. aastate lõpus Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani poolt nõukogude viimastel aastatel allkirjastatud lepingu alusel. 2019. aastal lahkusid Ameerika Ühendriigid INF-lepingust, süüdistades venemaad selle rikkumises.
Ameerika andmetel on venemaa arsenalis juba keskmise ja lühikese ulatusega rakette. See on Iskanderi kompleksi rakett 9M729, mida saab varustada tuumalõhkepeaga. Kuigi kompleksi deklareeritud ulatus on 500 km, usub Ameerika Ühendriigid, et 9M729 on võimeline lendama palju kaugemale ja Kaliningradi oblastisse paigutamise korral hõlmab selle hävitusraadius Lääne-Euroopa pealinnasid.
Pärast Washingtoniga sõlmitud lepingu kokkuvarisemist kuulutas venemaa välja vabatahtliku moratooriumi keskmise ja lühikese ulatusega rakettide paigutamisele, mille ulatus on mõeldud Euroopa riikidele. 2024. aasta suvel käskis putin eelmisel suvel taasalustada INF-kategooriasse kuuluvate rakettide tootmist. „Ameerika Ühendriigid taganesid sellest lepingust ulmelise ettekäändega ja teatasid, et nad hakkavad selliseid raketisüsteeme tootma,” ütles putin.
„Me peame sellele reageerima ja langetama otsuse, mida me selles suunas edasi tegema peaksime. Ilmselt peame hakkama neid rünnakusüsteeme tootma ja seejärel, lähtudes tegelikust olukorrast, langetama otsuse, kuhu neid vajadusel meie julgeoleku tagamiseks paigutada,” ütles putin.
Njah, kas üldse on olnud aega, kui venemaa tuumarelvad poleks olnud eelsihitud Euroopa suurlinnade poole?
13. venemaa okupeeritud Donetski oblasti aladel on veelgi vähendatud veevarustuse graafikuid, mis olid Ukraina sõja tõttu juba niigi defitsiidis. Sellest teatas putinile isehakanud DPR-i kuberner denis pušilin. „Donetski-Makejevka linnastus varustatakse vett nüüd mitu tundi iga kolme päeva tagant, Jenakijevos ja lähedalasuvates linnades – iga nelja päeva tagant, Mariupolis – iga kahe päeva tagant,” ütles ta. pušilini sõnul suurendab selline graafik võrkude kulumist: kommunaalteenuste töötajad peavad iga päev parandama sada riket ja tipphetkel oli kuni kaks tuhat õnnetust nädalas. Praegu varustatakse DPR-i veega 2023. aastal ehitatud Don-Donbassi veetorustikust, mille praegune läbilaskevõime on 250 tuhat kuupmeetrit päevas. Teisteks allikateks on siseveekogud, sealhulgas Volõntsevskoje Bulavini jõel Jenakijevos, Uglegorskoje Svetlodarskis ja Grabovskoje Miusi jõel, mis varustab Torezi ja Snežnoje piirkondi. pušilini sõnul on aga nende täitmisega probleeme ning võrguõnnetused põhjustavad kuni 60% vee kadu selle üleandmisel kasutajatele.
pušilin ütles, et võimud püüavad olukorda mõjutada jõesängide puhastamise, avariimeeskondade arvu suurendamise ja teistest piirkondadest, sealhulgas Moskvast, oblastist ja Peterburist, saabuvate veekandjate kasutamisega. Lisaks kantakse ressurss stabiilsematest veekogudest madalamatesse.
Donetski oblasti veevarustus katkes pärast venemaa sissetungi Ukrainasse. Voda Donbassa andmetel on ressursipuudus enam kui kümnes piirkonna linnas, sealhulgas Donetskis, Torezis, Makejevkas, Jasinovatajas, Gorlovkas, Jenakijevos, Debaltsevos, Kirovskojes, Ždanovkas, Šahterskis ja Snežnojes.
Varem tuli vesi siia Severski Donetski-Donbassi kanali kaudu, mille läbilaskevõime oli 4 miljonit kuupmeetrit päevas. See algas Kramatorski rajooni Raigorodoki küla lähedal ja lõppes Jasinovataja lähedal ning hargnes seejärel veetorustikeks. Viimane lõik kulges Bahmutist Tšassiv Jarini ja ümber Gorlovka.
Kanali infrastruktuur hävis lahingutegevuse tõttu täielikult ja selle taastamise alustamiseks on vaja vallutada Slovjansk, ütles pushilin varem. Ta täpsustas, et lisaks hüdraulilisele ehitisele endale tuleb taastada ka kuus hävinud veepumplat.
14. Kolm Ameerika IT-hiiglaste kõrget juhti – OpenAI tootejuht Kevin Weil, Meta tehnoloogiadirektor Andrew Bosworth ja Palantiri tehnoloogiadirektor Shyam Sankar – on liitunud USA armeega. Tippjuhtidest said uue üksuse Detachment 201 (Üksus 201) kolonelleitnandid, mis on loodud kiirendama täiustatud IT-tehnoloogiate kasutuselevõttu relvajõududes. Sama auaste omistati ka Thinking Machines Labi nõunikule ja endisele OpenAI teadusdirektorile Bob McGrew’le.
Kõik neli vannutati ametisse tseremoonial Myer-Henderson Halli õhuväebaasis Arlingtonis. Enne seda läbisid nad baasväljaõppe sõjaväes. Tippjuhtide ülesanne on nõustada relvajõude uute tehnoloogiate kasutamisel potentsiaalsetes tulevastes konfliktides, samuti töötada projektidega, mille eesmärk on toetada armee ümberkujundamise algatust. 2025. aasta mais välja kuulutatud programm on loodud selleks, et muuta armee juhtimisstruktuuri muutmise ja kiirema innovatsiooni kaudu väiksemaks, tõhusamaks ja surmavamaks. Selleks tehakse ettepanek keskenduda sellistele tehnoloogiatele nagu tehisintellekt (AI), droonid, robootika ja andmehaldus.
„Me vajame hädasti nende [tehnoloogiahiiglaste] oskusi. Me ei suuda neid piisavalt tänada, et nad võtsid riski tulla ja proovida seda koos meiega üles ehitada,” ütles USA armee sekretär Daniel Driscoll.
Üksus 201 saab olema omamoodi innovatsiooni mõttekoda USA armees. Üksus on loodud paindlikuks: selle liikmed teenivad osalise tööajaga – umbes 120 tundi aastas, saavad töötada eemalt ja on vabastatud regulaarsest sõjaväelisest väljaõppest, kuigi nad läbivad vormisoleku testid ja lühendatud kursused (näiteks kuue nädala pikkune kursus Fort Benningis). See võimaldab neil ühendada oma teenistuse karjääriga erasektoris, minimeerides võimalikke huvide konflikte.
Palantiri tehnoloogiadirektor Shyam Sankar ütles, et tehnoloogiaüksuse loomine oli vajalik geopoliitiliste muutuste tõttu, kus sõjad Euroopas ja Lähis-Idas ning sõjaoht Vaikse ookeani piirkonnas köitsid riigi tähelepanu ja mobiliseerisid seda. „Kümme aastat tagasi oleks olnud mõeldamatu, et nii paljud tehnoloogiahiiglased teeksid avalikku koostööd USA sõjaväega,” ütles Sankar. Ta tõi välja uusi sõjapidamisviise, sealhulgas plahvatavate piiparite ja droonide kasutuselevõttu, mis lennutatakse konteineritest välja. Ta ütles, et rünnakud tõestavad, et tehnoloogia on lahinguvälja taas muutnud ja et USA sõjavägi peab sellega koos muutuma.
15. Alates 2025. aasta algusest on venemaal valitsusametnike vastu algatatud vähemalt 99 kriminaalasja, mis on viimase 10 aasta rekord, arvutas Novaja Gazeta Evropa. Jutt käib vähemalt föderaal- ja piirkondlike osakondade juhataja asetäitjate ja ametnike, samuti linnapeade ja nende asetäitjate asetäitjate kohta. Keskmiselt algatas uurimiskomitee 14 juhtumit kuus. Süüdistatavad olid peamiselt julgeolekutöötajad (28% juhtumitest), ehitussektori ja elamu- ja kommunaalteenuste (18%), majanduse ja tööstuse (11%), transpordi ja keskkonnakorralduse (mõlemad 8%) esindajad. Neid süüdistati pettuses, altkäemaksu võtmises, omastamises ja ametiseisundi kuritarvitamises.
2025. aasta esimese seitsme kuu näitaja on peaaegu kaks korda suurem kui 2021. aasta tulemused (53 juhtumit) ja läheneb 2024. aasta tulemustele (122 juhtumit). Peaaegu pooled kõigist viimase 10,5 aasta jooksul toimunud vahistamistest toimusid Ukrainaga peetud täiemahulise sõja 3,5 aasta jooksul. Ka vahistatud föderaalametnike arv ületas sõjaeelse taseme.
Üks juulikuu kõgemaid sündmusi oli transpordiminister roman starovoiti, Kurski oblasti endise kuberneri enesetapp. Kommersanti allikate andmetel figureeris tema nimi miljardite dollarite väärtuses varguste juhtumis Ukraina piiril asuvate kindlustuste ehitamisel: starovoiti mantlipärija oblasti juhina aleksei smirnov tunnistas tema vastu; ta vahistati koos oma asetäitja aleksei dedoviga aprillis.
Uurimiskomitee menetleb sarnaseid juhtumeid teistes piirialadel – Brjanskis ja Belgorodis. Seal on kinni peetud asekubernerid nikolai simonenko ja rustem zainullin. Ja 20. juulil saatis kohus Belgorodi oblasti kapitaliehitusosakonna endise juhi aleksei sošnikovi koos tema alluvate larisa streletskaja ja andrei rešetkoga eeluurimisvanglasse.
24. juulil peeti kinni endine Tambovi oblasti kuberner maksim jegorov, kes lahkus ametist eelmise aasta novembris. Teda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Sarnase süüdistuse alusel peeti kinni ka Vladimiri oblasti asekuberner aleksandr remiga.
Ka arreteeriti ka kolm Tšeljabinski ametnikku: kinnisvaraminister eldar belousov, kuberner ja valitsusasjade juht roman menžinski ning endine asekuberner aleksandr bogashov. Kõiki kolme süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises seoses rikkumistega Sosnovski rajooni kuurordi ehitamisel, mille asemele ehitati teine rajatis.
Novgorodi oblastis arreteeriti altkäemaksu võtmise ja võtmise juhtumis transpordiminister konstantin kuranov ja oblastivalitsuse aseesimees stanislav šultsev. Rostovi oblastis arreteeriti rahandusminister lilija fedotova ja põllumajandusminister konstantin rachalovski. Neid süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises ja miljardite dollarite suuruses kahju tekitamises.
Arreteerimisega kaasneb sageli vara konfiskeerimine. Nii otsustas kohus juunis arestida Dagestani riigisekretäri magomed-sultan magomedovi ja tema sugulaste varad, sealhulgas Kaspetrolservice’i nafta ümberlaadimiskompleksi (endine OAO Dagnefteprodukt) ja Penza oblasti endise kuberneri ivan belozertsevi varad, keda süüdistati 30 miljoni rubla altkäemaksu võtmises, mõisteti 12 aastaks vangi ja 450 miljoni rubla suurusele rahatrahvile.
Eksperdid usuvad, et „puhastus” taotleb poliitilisi eesmärke. „Riik demonstreerib, et vanad skeemid enam ei toimi, nüüd kehtivad teised mängureeglid ja lojaalsustasemele erinevad nõuded,” ütles anonüümseks jääda soovinud sotsioloog.
Väljaande intervjueeritud juristid märgivad, et korruptsioonijuhtumite uurimis- ja kohtuprotsess on viimastel aastatel muutunud ametlikumaks. Vahistamisest karistuse määramiseni kulub vähem aega ja tõendid piirduvad sageli tunnistajate ütlustega. Näiteks on hiljutine erakorraliste olukordade ministeeriumi asejuhi dmitri daudašvili karistus: ta mõisteti 15 aastaks vangi ja määrati suur rahatrahv, hoolimata otseste altkäemaksu tõendite puudumisest. Aluseks olid teiste juhtumite süüdistatavate ütlused.
Samal ajal kasvab kesk- ja madalama astme korruptsioonijuhtumite arv. Peaprokuratuuri andmetel tuvastati 2025. aasta esimeses kvartalis 15,5 tuhat sellist kuritegu – 25% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
16. Peaprokuratuur on pärast Radio Vabadus projekti „Skeemid” uurimist algatanud kriminaalasja Riikliku Tolliteenistuse Energiatolli juhi Anatoli Komari võimaliku ebaseadusliku rikastumise kohta. Peaprokurör Ruslan Kravtšenko teatas sellest RS-ile antud kommentaaris. Tema sõnul on juhtum algatatud ebaseadusliku rikastumise artikli alusel ning menetlus on usaldatud riiklikule uurimisbüroole (NABU), mis on saanud palju usaldust. Kui selle artikli alusel esitatakse kahtlus, on maksimaalne karistus 10 aastat vangistust koos õiguse äravõtmisega teatud ametikohtadele või teatud tegevustele kolmeks aastaks.
Radio Vabadus andmetel on SBI juba võtnud ühendust riikliku korruptsiooni ennetamise agentuuriga (NAPC) palvega jälgida Komari elustiili. Meedia teatab, et juhtum registreeriti 2. augustil, päev pärast „Skeemid”” uurimist, milles ajakirjanikud väitsid, et pärast venemaa Föderatsiooni täiemahulist sissetungi ehitas Komari perekond Kiievi eliitlinnaosas 70 miljoni grivna (1,47 miljoni euro) väärtuses mõisa, ametnik ise sõidab esindusliku Mercedes S-klassiga ja tema tütar saab tasulist haridust Londoni King’s College’is.
Meediale antud kommentaaris ütles Komar, et maja väidetavalt ei ehitatud tema jaoks ja tema tütre hariduse eest maksab tema nimetu ristiisa. Samal ajal keeldus ametnik vastamast küsimusele perekonna eliitkinnisvara raha päritolu kohta, väites, et need ajakirjanike küsimused ei puuduta tema kutsetegevust.
4. augustil peatas riiklik tolliteenistus Komari ajutiselt ametist pärast seda, kui peaminister Sviridenko andis ajakirjandusliku uurimise tulemusel rahandus- ja tolliministeeriumile, kaasates korruptsiooni ennetamise ja õiguskaitse agentuuri, korralduse ametnikku kontrollida.
17. Lühiuudised
Türgi president külastab lähipäevil Ukrainat.
Ülemjuhataja peakorteri kohtumisel arutatakse sõjaväeteenistuse lepingute laiendamist. Sellest teatas president Volodõmõr Zelenski oma õhtuses pöördumises pärast Harkivi oblastisse reisimist. „Homme (so täna) kutsun peakorteri kokku, arutame kõike, mida täna meie sõjaväe käest kuulsime. Lisaks lepingute arendamine armees – et lepinguid saaks laiendada, eelkõige lepingute 18-24 kogemuste põhjal,” märkis president. Juuli lõpus otsustas valitsus laiendada programmi „Leping 18-24” ja käivitada droonide operaatoritele eraldi suuna, mis puudutab nii mehitamata õhusõidukeid kui ka maapealseid roboteid.
India võtab vastuseks võimalikele Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu piirangutele venemaa nafta ostmisel „kõik vajalikud meetmed oma riiklike huvide ja majandusliku julgeoleku kaitsmiseks”. India välisministeeriumi pressiesindaja Randhir Jaiswal avaldas sellekohase avalduse.
Associated Pressi teatel on Hiina Washingtoni survele vaatamata tagasi lükanud USA nõudmised lõpetada venemaa ja Iraani nafta ostmine.
Ameerika Ühendriigid ja NATO käivitavad Ukraina toetamiseks uue mehhanismi Ukraina prioriteetsete nõuete nimekirja (PURL) algatuse kaudu – sellises abis leppisid kokku presidendid Volodõmõr Zelenski, Donald Trump ja NATO peasekretär Mark Rutte. Sellest teatas kaitseminister Denis Šmõhal. Tema sõnul on PURL-i eesmärk tagada süsteemide ja relvade kiire tarnimine Kiievisse, mida saab Ameerika Ühendriikidest suurtes kogustes hankida – seda tehakse Ukraina positsiooni tugevdamiseks ja tingimuste loomiseks õiglase ja jätkusuutliku rahu saavutamiseks.
Josep Borrelli sõnul on Ungarile antav 6,6 miljardi euro suurune sõjaline abi aasta algusest külmutatud. Endine EL-i välispoliitika juht ütles, et alates 2025. aasta algusest pole Ukraina saanud ühtegi eurot relvastusrahastust, kuna Ungari blokeeris Euroopa rahutagamisrahastust 6,6 miljardi euro suuruse abi.
Tšehhi president Petr Pavel teatas: „Me tahame, et Ukraina püsiks iseseisva ja suveräänse riigina. Kui tema ellujäämise hinnaks on see, et osa tema territooriumist ajutiselt okupeeritakse, siis olgu nii. Me ei tunnista neid okupeeritud territooriume kunagi seaduslikult venemaa omadena.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
