Sõja ülevaade: 1254. päev – üha sügavamale vene üksused jõuavad
Avaldatud: 31 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. juuli 2025:
üha sügavamale Pokrovskisse vene üksused jõuavad, Kiievis ohvriterohke sadu. „Pangajooks” venemaal oleks tore küll…
1. Kiievit rünnati nii eile õhtul kui täna hommikul.
2. Miskit ja päris palju läks teele nii venemaa kui Krimmi poole.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta ja kipub surve tõusma.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üha sügavamale Pokrovskisse vene üksused jõuavad.
9. Lõunarinne: edu uudised siiski hakkavad sektori idaservalt tulema.
10. Herson: muutusteta.
11. FBI direktor leidis põletuskottidest salajasi dokumente Trumpi ja venemaa sidemete uurimise kohta.
12. vene droonid tabasid Ukraina sihtmärke kolm korda sagedamini.
13. Riiklik propaganda ründab nabiullinat majandusseisaku prognoosi tõttu.
14. venelased on pärast intressimäärade langetamist ja kuulujutte hoiuste külmutamisest hakanud suurtest pankadest raha välja võtma.
15. „Olukord on kohutav.” venemaa põllumehed teatavad põua ja saagi ikaldumise tõttu 80 miljardi rubla suurustest kahjudest.
16. VTsIOM teatas, et venelased tahavad massiliselt üle minna putini suveräänsele sõnumirakendusele (messengerile).
17. Lühiuudised
„Oleme sellele väga lähedal,” ütles Ukraina kaitseminister Šmõhal Ukraina enda ballistiliste rakettide programmi kohta.
Ülemraada õiguskaitsekomisjon toetas presidendi NABU ja SAP-i seaduseelnõu ilma muudatusteta. Seaduseelnõu soovitatakse tervikuna vastu võtta ja hääletus toimub homme. Seadusandja Železnjaki sõnul peaks selle vastuvõtmiseks olema piisavalt hääli.
Lennuväljadel valmistati ette rünnakuid F-16 ja Mirage 2000 hävitajatele – SBU pidas Ukraina õhujõududes kinni vene „muti”. Reetur osutus lennuinstruktoriks, Ukraina õhujõudude ühe brigaadi majoriks. Ta edastas teavet lennuväljade koordinaatide ja nende lennukite lennugraafikute kohta. Samuti lekitas ta Ukraina pilootide isikuandmeid.
193 vene poole rünnakut ehk siis arv hakkas jälle tõusma. Tihedam päev: Sumõ suunal 30, Siverski suunal 13, Pokrvoski suunal 49 ja lõunarinde idaserval 49 (mis siiski vähem viimase paari nädala jooksvast arvust). Mujal tavapärane surve. Sajus numbrite muutusi polnud.
Seni jätkab vene pool varasema taktikaga ehk siis jalavägi jalgadel või kergliikuritega rünnakule nii konveier terve päeva töötab. Küll on mõnes lõigus (Lõmani ja Siverski suund) tõusnud ründavate üksuste koosseisud kuni rühma suuruseni aga hetkel pole see neile edu veel toonud. Kipub arvama, et kuum suvi on ikka toonud kaasa termovaatluse võimekuse suure languse, mistõttu on tuntavalt vähenenud nii kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi leidmine. Hakkab nädala lõpust sealgi pisu tugevamaid vihmasid lubama, aga need sarnased meite omadele, et vaid lühikeseks ajaks aga võib-olla palju korraga ning pisu võib mõjutada põlluteede läbitavust raskemaks aga mitte võimatuks.
Ikka selle kurivaimu suurema pealetungi ootel, no ei usu, et vene kindralid jätavad soomuse lihtsalt seisma…
1. 30. juuli õhtul saatis vene armee Ukraina territooriumile ründedroonide rühmi, Kiievis oli kuulda plahvatusi, rünnaku tagajärjel puhkesid tulekahjud.
31. juuli koidikul (peale kella viit) algatas vene okupatsiooniarmee Kiievi vastu raketirünnaku. Õhurünnakuhäire ajal kuuldi Kiievis mitmeid plahvatusi. Tkatšenko teatas rünnakust pealinna kahele linnaosale. Teatati esialgsetel andmetel 27 vigastatust, hävis elamu sissepääs, puhkesid tulekahjud ja tekkis palju kahju. Tulekahjud puhkesid ka mitmes mitteeluhoones. Solomenski rajoonis said mitmes hoones kahjustada korterid. Autod põlesid. Tulekahjusid ja kahjustusi oli ka mitmes mitteeluhoone asukohas. Golosejevski rajoonis on kahjustatud hooneid. Eelkõige kool ja lasteaed. Ševtšenkivski rajoonis lõi lööklaine sisse meditsiiniasutuse lasteosakonna aknad.
Kella 7 seisuga hommikul on 2 surnut ja 52 haavatut. Pealinnas oli pärast rünnakut liiklus mitmetel tänavatel suletud. vene raketi- ja droonirünnaku tagajärgi registreeriti Kiievi 4 linnaosas 27 asukohas, hukkus 2 inimest ja sai vigastada 52, sealhulgas 9 last ja 3 politseinikku, kes olid teel väljakutsele.
Kella kaheksane info, et hukkunute arv vähemalt 6 ja see arv võib tõusta. Üks hukkunu on 6 aastane laps.
Kokku ründas Ukrainat öösel 120 sahedi tüüpi drooni, osad neist jõudsid ka Lääne-Ukrainasse.
2. Täna öösel lendas üle saja Ukraina pikamaa kamikaze-drooni venemaa linnade ja okupeeritud Krimmi poole.
Veel üks edukas droonilöök oli suunatud samale raudteelõigule Volgogradi ja Doni-äärse Rostovi vahel. Nähtavad mitu tulekahju.
NASA FIRMS-i levikualade kaardi kohaselt on Kotelnikovo veojõualajaama ümbrus leekides. Linnast tehtud videod näitavad droonirünnakute järel mitut tulekahju üle linna. Kuigi lõplikke andmeid pole, on tõenäoline, et raudteeinfrastruktuur võeti taas sihikule.
venemaa katsed levitada kremli propagandat okupeeritud Ukraina aladel, asendades koduste televiisorite satelliitantennid sellistega, mis võtavad vastu ainult venemaa saateid, on kohanud kohalike elanike vastuseisu.
3. Kursk/Belgorod: aktiivsed mõlemad pooled, muutusi rindejoones ei tuvastanud, vaid kogu territoorium kuni Sumõni tugevas sajus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile küll muutusi sektoris ei tuvastanud, aga Ukraina pole suutnud tuua positiivseid arenguid Kupjanskist põhjas nii üle Oskili oleva sillapeaga, mis ulatub kuni Kupjanski linnani ja sealseid üle vene piiri ulatuvaid vene poole kontrollitavaid alasid ja sestap päris murelik. Küll aga pole senine väga tugev konveier Lõmani suunal eriti edenenud aga väga tihe konveier jätkas uuristamist.
6. Siversk: senine tegevus vene poolel kinnitab juba pikalt arvamust, et nii Toretski kui Pokrovski suunale on lisatoetust vaja siinse sektori suuremate Ukraina linnade vallutamiseks ning kipuvad siingi ründavate üksuste koosseisud tõusma.
7. Bahmut: eip tea, kas miskit murdehetk. Pole enam muutusi selles sektoris ja saabuvad infokillud lasevad aimata, et pisu liialt madalale on siin langenud vene üksuste moraal. Eks näis.
8. Donetsk: kahjuks jõuavad vene sabotaaži- ja luuregrupid üha sügavamale Pokrovskisse, sellest annab aimu Ukraina kaudtuleüksuste ja droonide tegevus tabamaks neid linnas.
9. Lõunarinne: edu uudised siiski hakkavad sektori idaservalt tulema ja annavad kinnitust juba üle nädala ringelnud kõlakatele, et Ukraina on asunud siin suunas rohkem vasturünnakuid tegema.
Kui üleeile tuli teade, et sektori idaservas Velõka Novosilka lähistel suutsid Ukraina väed vallutada tagasi Malijivka küla siis eile tuli teateid, et tagasi saadi ka sealt pisu lõuna pool asuv Voskresenka küla. Lisaks pole vene pool suutnud tagasi saada kontrolli Jalta küla üle, mis asub Vovtša jõest lõunapool, mille maha jätmist juba pikalt arvanud aga sillapea ikka alles.
Kamjanske kandist sektori lääneserval kahjuks uudiseid pole ehk siis vene sillapea ikka laiutab seal.
10. Herson: muutusteta.
11. FBI direktor Cash Patel leidis agentuuri salaruumist tuhandeid salastatud dokumente, mis on seotud Donald Trumpi ja venemaa võimalike sidemete uurimisega 2016. aasta presidendivalimiste kontekstis, teatas Fox News informeeritud allikatele viidates. Telekanali andmetel hoiti dokumente niinimetatud põletuskottides – spetsiaalsetes konteinerites, mis on mõeldud konfidentsiaalsete materjalide hävitamiseks. Leitud dokumentide hulgas oli väidetavalt endise eriprokuröri John Durhami lõpparuande salastatud lisa. See lisa sisaldab väidetavalt kõiki uurimise käigus uuritud luureandmeid.
Fox Newsi allikate sõnul sisaldavad mõned dokumendid teavet välisriikide luureametnikelt. Eelkõige väidavad need materjalid, et FBI „mängib rolli Trumpi Venemaaga koostöö versiooni levitamisel”. Lisaks väidetakse, et büroo alustas mitteametlikku uurimist juba enne kui Trumpi ja Venemaa struktuuride võimalike sidemete teema sai laialdast avalikkuse tähelepanu. „Salastatud lisa avaldamine võib lõppkokkuvõttes toetada teooriat, et USA valitsuses oli koordineeritud plaan toetada Hillary Clintoni kampaaniat, paisutades Trumpi ümber tekkinud skandaali,” selgitas üks allikatest.
Varem, juuli alguses, avaldas CIA raporti, milles väideti mitmeid protseduurilisi rikkumisi Venemaa sekkumise hinnangu koostamisel 2016. aasta valimistesse. Hiljem sai teatavaks, et USA justiitsministeerium oli algatanud kriminaaluurimise endise FBI direktori James Comey ja endise CIA direktori John Brennani suhtes. Uurimine oli väidetavalt seotud võimalike rikkumistega Trumpi väidetavate sidemete uurimisel venemaaga.
2025. aasta märtsis allkirjastas Donald Trump täidesaatva korralduse, millega tühistati kõigi FBI materjalide salastatus, mis olid seotud võimaliku venemaa sekkumise uurimisega USA valimistesse, mida kutsuti Crossfire Hurricane’iks. Hiljem selgus, et Trumpi ja venemaa vaheliste sidemete kohta ei leitud mingeid tõendeid. Juulis ütles Trump ka, et endisele presidendile Barack Obamale ja mõnele tema administratsiooni liikmele võidakse esitada kriminaalsüüdistus seoses võimaliku venemaa sekkumise juhtumi fabritseerimisega.
12. Financial Timesi kirjutab, et viimastel kuudel on venemaa droonide massiivsed rünnakud üha enam tunginud Ukraina õhutõrjesüsteemi. Ukraina õhujõudude juhtkonna andmetel jõudis aprillist juunini oma sihtmärkideni keskmiselt 15% venemaa droonidest, samas kui aasta esimeses kvartalis ei ületanud see näitaja 5%. Seega on rünnakute efektiivsus kolmekordistunud.
FT poolt intervjueeritud eksperdid märgivad, et venemaa armee kasutab üha enam nn parverünnaku taktikat – suure hulga droonide samaaegset väljalaskmist, mis võib hõlmata nii lahing- kui ka valesihtmärke. Lisaks on droonid hakanud lendama kõrgemalt, mistõttu on neid raske kuulipildujatega hävitada. „Asi ei ole Ukraina õhutõrje halvenemises. Vastupidi, venemaa kasutab uut parverünnakute taktikat ja droone lastakse välja kõrgemal kõrgusel, mis muudab need tõhusamaks,” ütles väljaandele Yasser Atalan Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskusest.
FT meenutab, et venemaa on hakanud kasutama drooni täiustatud versiooni Geranium-3. See on varustatud turboreaktiivmootoriga ja suudab sukeldudes saavutada kiiruse kuni 800 km/h. Lisaks on Moskva suurendanud omaenda Shahedite tootmist, mis on võimaldanud tal Ukraina rünnakute tempot suurendada. 9. juuli rünnak oli rekordiline: siis lasid vene väed õhku 728 drooni ja mehitamata õhusõiduki imitaatorit. „Mida rohkem laske, seda rohkem on kaitsesüsteem üle koormatud. See suurendab tabamuse tõenäosust,” selgitas Atalan.
Selle eskaleerumise taustal kohandab Ukraina oma õhukaitset. Briti õhujõudude endine asejuht Andrew Turner nimetas seda olukorda „pidevaks duelliks meetmete ja vastumeetmete vahel”. Tema sõnul toimuvad Ukraina sõja tingimustes sellised muutused sõna otseses mõttes iga kahe nädala tagant. „Kõik areneb tohutu kiirusega,” rõhutas Turner.
Praegu kasutab Ukraina sõjavägi ründedroonide vastases võitluses elektroonilist sõjapidamist droonide GPS-navigatsiooni mahasurumiseks ning kasutab ka kuulipildujaid ja õhutõrjerelvi. Täpsemalt räägime Saksa ettevõtte Rheinmetall moodsatest Oerlikon Skynexi õhutõrjekahuritest – need on varustatud 35 mm kaliibriga Oerlikon Mk3 automaatkahuritega ja kasutavad spetsiaalseid AHEAD mürske.
Lisaks, nagu väljaanne meenutas, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski 10. juulil, et Ukraina armee on hakanud omaenda droonide abil tõhusalt maha võtma kümneid droone. Samal ajal teatas ta lepingu sõlmimisest Ameerika ettevõtte Swift Beat tegevjuhi Eric Schmidtiga sadade tuhandete droonide ühiseks tootmiseks Ukraina relvajõudude vajadusteks.
13. venemaa riiklik propaganda hakkas ründama venemaa Föderatsiooni Keskpanga juhti elvira nabiullinat keskpanga prognoosi pärast, mis ennustas venemaa majanduse kasvumääraks 0,5–1%, samal ajal kui putin nõuab kiirendust maailma keskmisest kõrgemale.
„Kui venemaa Föderatsiooni president vladimir vladimirovitš putin seab 2030. aastaks eesmärgiks, et sisemajanduse koguprodukti kasvumäär peaks olema kõrgem kui maailma keskmine, ja keskpank ütleb tõsiselt: „Mind ei huvita” ja avaldab sellise prognoosi, mis see siis on?” ütles saatejuht vladimir solovjov Rossija-1 kanali õhtuse jutusaate eetris. solovjovi sõnul ohustavad keskpanga teod venemaa „suveräänsust”, kuna regulaator säilitab „sõltumatuse” ja riigi rahapoliitika „kuulub kellelegi teisele”. „Ma ei hääletanud nabiullina poolt, ma hääletasin venemaa Föderatsiooni presidendi poolt, tema seab ülesande. Ja ma ei saa aru, miks keegi lubab endal võtta ja tõsiselt levitada prognoosi, mis on täielikus vastuolus riigi juhtkonna suunistega,” oli solovjov nördinud.
Keskpank avaldas uuendatud prognoosi pärast eelmisel reedel toimunud koosolekut, kus baasintressimäära teist korda järjest vähendati – 20%-lt 18%-le. Keskpanga hinnangul kasvab venemaa majandus sel aastal 1–2% pärast aasta varasemat 4,1% ja 2026. aastal aeglustub see 0,5–1,5%-ni. Keskpanga hinnangul jääb eratarbimise kasv sel ja järgmisel aastal napiks 0,5–1,5% ning investeeringute kasv võib täielikult kaduda – 1,5–3,5% sel aastal ja 0–2% 2026. aastal.
61-aastane nabiullina, kes on keskpanka juhtinud alates 2013. aastast, sattus kriitika sihtmärgiks eelmise aasta lõpus, kui ta tõstis baasintressimäära 21%-ni, tasemele, mida venemaa majandus polnud näinud 2000. aastate algusest saati.
Pankurid, ettevõtete juhid ja valitsusliikmed, kellel on otsene ligipääs putinile, on hakanud nabiullina kohta kaebustega kremlisse pöörduma, ütlesid olukorraga tuttavad allikad Bloombergile. Keskpanga juhti on avalikult juba kritiseerinud riikliku korporatsiooni Rostec juht ja putini kauaaegne sõber sergei tšemezov, kellega putin koos Ida-Saksamaa KGB residentuuris teenis. „Enamik meie ettevõtteid läheb pankrotti,” kurtis tšemezov keskpanga intressimäära üle, mille tõttu tuleb tema sõnul kogu kasum anda pankadele laenuintresside maksmiseks.
18. detsembril süüdistas nukupartei Õiglane venemaa juht sergei mironov nabiullinat sabotaažis. „See on IMF-i määruse rakendamine,” väitis nironov enne kui küsis: „Kuule, proua nabiullina, kas te olete kuidagi terve mõistuse juures või mitte?” Kuid kriitikast hoolimata ei kaota Yale’i ülikooli lõpetanud nabiullina tõenäoliselt oma töökohta, ütlesid Bloombergi allikad. Nende sõnul usub putin, et ta teeb majanduse toetamiseks vajalikke otsuseid.
14. Suured venemaa pangad on hakanud registreerima elanikkonna raha väljavoolu pärast intressimäärade langetamist ja kuulujutte riigi poolt väidetavalt rakendatavast hoiuste külmutamisest. Juunis registreerisid 20 suurimast krediidiasutusest 8 eraisikute hoiuste vähenemist, teatab Frank RG, viidates venemaa Föderatsiooni Keskpanga avaldatud pangandusaruannetele. Maksimaalset väljavoolu – 3,9% kuus ehk 125,3 miljardit rubla (1,37 miljardit eurot) – koges Alfa Bank, riigi suurim erakrediidiasutus, mille klientideks on umbes 30 miljonit venelast.
Võrreldavat väljavoolu täheldati Sovcombankis (-2,9%), Dom.rf-is (-2,5%), MKB-s (-2%), GPB ja Pochta Bankis (-1,1%) ning russian Standardis (-2,2%). 20 suurima panga seas näitasid ainult kaks – Yandexi tütarettevõte ja venemaa Põllumajanduspank – oma tähtajaliste hoiuste portfellide kasvu vastavalt 22,5% ja 5,4%, märgib Frank RG.
Krediidiasutused registreerisid hoiuste vähenemise pärast seda, kui nad hakkasid keskpanga baasintressimäära järgides hoiuste intressimäärasid vähendama: juuni lõpuks oli keskmine maksimaalne intressimäär langenud 18,3%-ni aastas, kuigi detsembris ületas see 21%. Juuli lõpuks olid üheaastaste hoiuste intressimäärad langenud 14–17%-ni aastas, märgib Freedom Finance Globali juhtivanalüütik Natalia Milchakova. Ja aasta lõpuks võivad intressimäärad langeda 12–14%-ni, kui keskpank jätkab rahapoliitika leevendamist, ennustab ekspert.
Kokku hoiavad venelased keskpanga andmetel pankades 60,3 triljonit rubla (663 miljardit eurot) – summa, mis võrdub kolmandikuga riigi SKP-st. Need säästud võidakse külmutada, väitis venemaa Föderatsiooni valitsuse alluvuses oleva finantsülikooli sotsiaal- ja majandusuuringute instituudi direktor Andrei Zubets eelmise aasta novembris. Zubetsi sõnul võivad võimud väidetavalt hoiused külmutada „põgeneva inflatsiooni” ohu tõttu, mis võib tekkida, kui inimesed hakkavad oma raha massiliselt kulutama.
venemaa Keskpanga juht elvira nabiullina nimetas neid väiteid jamaks. „Pangad maksavad laenude intresside kaudu, nad on kasumlikud ja stabiilsed,” kinnitas ta.
15. Krasnodari krai ja Rostovi oblasti põllumehed – venemaa kaks suurimat põllumajanduspiirkonda, mis kokku annavad peaaegu viiendiku teraviljasaagist – on sel aastal põua ja vähenenud saagi tõttu kaotanud 70–80 miljardit rubla. Selle hinnangu, nagu teatas RBC Rostov, andis Rahvapõllumeeste Ühingu aseesimees Konstantin Jurov. „Need on ainult teraviljad ja kaunviljad. Meie olukord ridakultuuridega on üsna kahetsusväärne. Põuapiirkondades tootmisega tegelevad põllumehed said 20–30 senti (hektari kohta). Võrreldes Krasnodari krai keskmise saagikusega on see kaks kuni kolm korda vähem,” kurtis Jurov. Tema sõnul võivad paljud põllumehed sattuda rahapuuduse olukorda. „Valmistame ette mitmeid pöördumisi nii föderaalkeskusele kui ka piirkondadele,” ütles Jurov.
Lõuna-venemaal on sel aastal teraviljasaak viimase 10 aasta madalaim, ennustab analüüsikeskuse „SovEcon” tegevjuht Andrei Sizov. Põua tõttu, mis põllumeeste sõnul on muutunud aastate hullemaks, on võimud kuulutanud välja eriolukorra Rostovi oblasti 19 rajoonis ja Krasnodari oblasti 18 rajoonis, mis kokku toodavad peaaegu viiendiku kogu riigi teraviljasaagist. „Rahvapõllumehe” prognoosi kohaselt võivad nad kaotada kuni 25% nisusaagist. Krasnodari oblasti võimud hindavad kahjusid 2,8 miljoni tonni teraviljale ja Rostovi oblasti omale 2,2 miljoni tonnile.
„Sellist põuda pole kunagi varem olnud,” ütles Reutersile Rostovi oblasti Tšertkovski rajoonis asuva Luch LLC agronoom Maksim Zolotarev. Niiskusevarud on talvest alates alati palju suuremad olnud. Sel aastal on niiskusepuudus, sest talv oli lumevaene ja sügis kuiv. venemaa Põllumajandusministeerium aga kiirgab jätkuvalt optimismi: prognoosi kohaselt ületab riigi teraviljasaak sel aastal eelmise aasta oma 5 miljoni tonni võrra ja ulatub 135 miljoni tonnini. Sellest mahust eksporditakse agentuuri hinnangul 53–55 miljonit tonni.
16. VTsIOM-i andmetel toetas enamik venelasi riikliku sõnumitooja MAX loomist ja on valmis seda kasutama. Sotsioloogide sõnul teab enam kui pool riigi elanikest (58%) juba uue rakenduse arendamisest ja 64% kiidab heaks selle ilmumise idee. Uuringu kohaselt tajuvad vastajad valitsuse algatust kui viisi isikuandmete kaitse parandamiseks (32%) ja venemaa tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamiseks (70%). 55% mobiilirakenduste kasutajate jaoks on eriti oluline, et nende andmeid hoitakse riigisiseselt asuvates serverites.
VTsIOM-i andmetel ootavad venemaa kasutajad uuest rakendusest stabiilset suhtlust, kvaliteetseid heli- ja videokõnesid ning võimalust saata suuri faile. Ühe akna kontseptsiooni – kui kõik vajalikud teenused on saadaval ühes sõnumitoojas – toetab 53% venelastest. Kõige populaarsemad funktsioonid, mida kodanikud rakenduses näha sooviksid, on arsti vastuvõtule registreerumine, takso tellimine, juurdepääs valitsusteenuste portaalile, piletite ostmine, veebitellimuste esitamine ja sisseehitatud tehisintellektiga assistent.
MAX-nimelist sõnumitoojat loob VK valdusettevõtte tütarettevõte, mida juhib presidendi administratsiooni esimese asejuhi poeg vladimir kirijenko. Projekt on kavandatud universaalse digitaalse platvormina, sealhulgas valitsuse vajaduste rahuldamiseks. Arendajate sõnul saab MAX-ist tulevikus kodaniku digitaalse isikutunnistuse baasplatvorm – paberpassi analoog. Selle kaudu on võimalik kinnitada vanust, õigust toetustele ja kasutada haridusteenuseid.
Lisaks saab MAX-ist kohustuslik link elektroonilise allkirja saamiseks Gosklyuchi süsteemis. RTM Grupi esindaja Jevgeni Tsarev usub, et selle sammuga soovivad võimud suurendada riikliku sõnumitooja publikut.
Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarev hoiatab: MAX on kodanike luuramise tööriist. Tema sõnul sätestab privaatsuspoliitika selgesõnaliselt, et kasutajaandmeid võib taotluse korral edastada valitsusasutustele, sealhulgas FSB-le, siseministeeriumile, keskpangale ja maksuteenistusele.
Juuli keskpaiga seisuga oli MAX-i messengeril umbes 2 miljonit registreeritud kasutajat.
17. Lühiuudised
„Rääkisin Donald Trumpiga. Me valmistume allkirjastama ulatuslikke relvastuslepinguid Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahel, mis tugevdavad mõlemat riiki,” ütles Volodõmõr Zelenski.
venemaa kavatseb sekkuda Moldova eelseisvatesse parlamendivalimistesse, et muuta praegust valitsust. Seda teatas vabariigi president Maia Sandu. „venemaa Föderatsioon soovib sügisest alates kehtestada kontrolli Moldova Vabariigi üle ja valmistub enneolematuks sekkumiseks septembrikuu valimistesse,” ütles Sandu Chişinăus toimunud pressikonverentsil (tsiteeris Reuters). kreml kavatseb Sandu sõnul kasutada kogu vahendite arsenali: toetada venemaa-meelseid parteisid, korraldada tasulisi tänavaproteste, rünnata riigiasutusi, anda valijatele altkäemaksu ja korraldada ulatuslikke teavituskampaaniaid internetis. Riigipea sõnul on üks eesmärke vähendada välismaal elavate Moldova kodanike valimisaktiivsust. Just see valijate kategooria mängis võtmerolli viimastel presidendivalimistel ja EL-iga liitumise referendumil.
USA president Donald Trump allkirjastas täidesaatva korralduse, millega kehtestatakse Brasiiliast pärit toodetele uued kaubandustollid. Valge Maja ametlikul veebisaidil avaldatud dokumendi kohaselt kehtestatakse alates 1. augustist teatud Brasiilia kaupadele täiendav 40% väärtuseline tollimaks, millega kogumäär tõuseb 50%-ni. „Ma otsustan, et on vajalik ja asjakohane kehtestada teatud Brasiiliast pärit toodetele täiendav 40% väärtuseline tollimaks,” ütles Trump avalduses.
USA president Donald Trump teatas kolmapäeval, et kehtestab alates 1. augustist Indiast imporditavatele kaupadele 25% tariifi. Trump ütles, et Indiale kehtestatakse alates 1. augustist ka täiendavaid karistusi, kuid ei täpsustanud nende summat ega põhjust. „Kuigi India on meie sõber, oleme nendega aastaid suhteliselt vähe kaubelnud, kuna nende tariifid on äärmiselt kõrged, ühed maailma kõrgemad, ning neil on kõigist riikidest kõige rangemad ja vastuvõetamatud mittetariifsed kaubandustõkked,” kirjutas Trump sotsiaalvõrgustikus Truth Social. USA president kritiseeris Indiat selle eest, et see on ajalooliselt ostnud suurema osa oma sõjavarustusest venemaalt ja on koos Hiinaga suurim venemaa energia ostja ajal, mil rahvusvaheline üldsus nõuab Ukraina konflikti lõpetamist. India kaubandusministeerium ei vastanud Reutersi kommentaaritaotlusele kohe.
Ukraina, Saksamaa, Leedu, Tšehhi ja Euroopa Parlamendi seadusandjad lahkusid protestiks venemaa saadiku valentina matvienko kõne ajal Genfis toimunud parlamentide esimeeste maailmakonverentsil.
Financial Times teatab, et Prantsusmaa on kannatanud tõsise infotungi all, mille käigus saadi kätte tuumarelvade lahingusüsteemide koodid ja tarkvara. Häkkimise sihtmärgiks oli Prantsuse kaitseettevõte Naval Group, mis toodab allveelaevu ja sõjalaevu.
Meist ikka muu maailma kaudu: Eesti otsib oma Rootsis toodetud CV-90 tüüpi jalaväe lahingumasinatele asendust. Põhjuseks on see, et riigi kaitse-eelarve plaanitakse järgmise nelja aasta jooksul suurendada rekordilise 10 miljardi euroni, samas kui 2014. aastal Tallinna poolt ostetud Stridsfordonid on kasutatud ja lähenevad oma kasutusea lõpule. Selle tõttu peab Eesti need jalaväe lahingumasinad kas reservi panema või täielikult teenistusest maha võtma.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
