Sõja ülevaade: 1253. päev – ikka sammhaaval paaris kohas edasi
Avaldatud: 30 juuli, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. juuli 2025:
ikka sammhaaval paaris kohas, aga vahel ka samm tagasi… sõjaväe ealisi mehi on Euroopas ikka väga palju…
1. Harkiv droonirünnakus.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: laienes veelgi Pokrovski-Toretski vaheline kombits.
9. Lõunarinne: kumbki pool edenes.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa piirkondi tabas uus internetiühenduse sulgemiste laine.
12. venemaa siseministeerium on salastanud andmed kuritegudes hukkunute kohta.
13. Gref kurtis putinile, et Sberbank peab kahjumiga laene väljastama.
14. GUR teatas venelaste uuest võltsingust.
15. Lühiuudised
Aktiivsemad rindelõigud ikka Lõmani suund ja Pokrovski ümbrus, kus vene pool suudab juba väga pikalt tihedat tempot hoida, lisaks suudeti uuesti rünnakute arvu suurendada Sumõ suunal. Mujal kas vähesem surve või tavapärasem tase, mis oluliselt madalam intensiivsetest sektoritest. Kaela sadas kõike tavapärasel tasemel.
Tasapisi on enamuses sektorites vene poole surve languses. Lõigud, kus Ukraina omadel jagub asjalike droonimeeskondi koos vahenditega, laieneb hall ala märkimisväärselt ning kõik uued vene eesmised possad seal kipuvad „hääbuma” mõne päeva jooksul. Lõiguti tuleb nii infokilde kui videomaterjali Ukraina luure või diversioonigruppide toimetamistest kas vene poole eesliinil või tagalas ehk siis eip saa kirjutada, et vaid passiivses kaitses püsitakse. Hetke kõhutunne ütleb, et pisu enam on suutnud Ukraina keskenduda elavjõu hoidmisele ja sestap vist seetõttu need sammud tagasi sammhaaval jätkuvadki. Kuna ka Ukraina omad värbavad ja reservide liigutamist suurelt pole tuvastanud, siis kahtlustab, et ka Ukraina omadel siiski miskit enamat võib plaanis olla.
Tehnikast, millega vene pool rindel eesliini lähedal toimetab. ATV, bagi, tsikkel, lahtiseks lõigatud ladad on põhilised rünnakuvahendid. Possade vahel liikumist näeb ka elektritõuksidel. Lisaks eip näe sugugi uuemat soomustehnikat, enamus ringi liikuv on vanuses 50+ ehk siis kuskil taga pool seda ressurssi hoitakse. Suurtükke üha enam peidetakse ja kohati väga oskuslikult. Kipub arvama, et metsa katte all omatakse mitmeid possasid, kuhu siis peale tule andmist torusid või iseliikuvaid suurtükke liigutatakse, sest avatud aladel on nende liikumine liialt lihtsalt tuvastatav ja mõjutatav, sestap on neid hakatud vähem tabama.
Ka Ukraina omad on drooninduses võtnud vene poolele varasemalt edu toonud passiva taktika ehk siis kuskil võimaliku liikumistee läheduses droon on passiivses olekus ja ootab tulevat sihtmärki.
Kuna vene poole tempo pisu languses, siis ikka veel suurema suvise pealetungi ootel vene poolelt.
1. vene allikad avaldasid kaadrid järjekordsest Iskanderi raketirünnakust, mille sihtmärgiks oli Ukraina polügoon Tšernihivi oblastis. 3 inimest sai surma ja 18 haavata.
Ülem Sõrski keelas hiljuti Ukraina vägedel suurtes gruppides koguneda.
Harkiv sai droonidega öösel pihta, on kannatanuid.
Piiri ja rinde lähedus ikka tihedas sajus.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool sai edasi Volodõmõrivkast lõunas, laiendades pisu veelgi Pokrovski-Toretski vahelist kombitsat põhja suunas.
9. Lõunarinne: edenes kumbki pool.
31. mehhaniseeritud brigaad avaldas videomaterjali, mis lükkab ümber venemaa kaitseministeeriumi väited Dnipropetrovski oblastis asuva Malijivka väidetava vallutamise kohta. Küla on endiselt Ukraina kaitseväe kontrolli all. Lipufotosid teha üritanud vene väed on minema koristatud ja nende rünnak tõrjutud. Ametliku uudise järgselt siiski blogijad küla nüüd halli tsooni panid, sest Ukraina võitlejate paiknemisest külas siiski märke pole.
vene pool suutis eilseks saada oma kontrolli alla Temirivka küla.
10. Herson: muutusteta.
11. Viimastel päevadel on venemaa oblastite võimud suurendanud mobiilse interneti sulgemisi ja aeglustamisi „turvalisuse tagamiseks”. Jutt käib Sverdlovski, Tjumeni ja Orjoli oblastist, Altai ja Krasnojarski kraist ning Udmurtiast. Mõnes neist on side olnud häiritud eelmise nädala keskpaigast saadik. 29. juuli hommikul teatas Sverdlovski oblasti terrorismivastane komisjon, et piirkonnas kehtestatakse turvalisuse suurendamiseks mobiilsele internetile ajutised piirangud ja aeglustused. Kodanikel soovitati kasutada juhtmega internetti või WiFi-ühendust, samuti planeerida oma liikumist piirkonnas ette võrguühenduseta kaartide abil ja kasutada alternatiivseid makseviise, mis ei sõltu internetist.
Ukraina droonirünnakute taustal tööstus- ja kaitseettevõtete kaitsmiseks blokeeriti Udmurtias mobiilsidevõrke, teatas peaminister roman efimov 28. juuli pärastlõunal, rõhutades, et piirangud kehtestatakse määramata ajaks. „See on ennetav meede, et blokeerida kanalid vaenlase hävitavate tegevuste koordineerimiseks nii kaitsetööstuse ettevõtete kui ka sotsiaalasutuste vastu,” ütles ta, lubades laiendada vabariigis avalikku WiFi-võrku ja anda eraldi aru internetiühenduse taastamise kohta.
28. juuli õhtul kirjutas Orjoli kuberner andrei klõtškov Telegrami kanalis, et mobiilse interneti ja side ajutised piirangud on vajalikud Ukraina droonide peaaegu igapäevaste rünnakute tõttu piirkonnale. „Palun veel kord suhtuda sellesse otsusesse mõistvalt. Orjoli piirkonna ja iga selle elaniku turvalisus on absoluutne prioriteet,” ütles ta.
Samuti katkestati esmaspäeva pärastlõunal internet Altai territooriumil, mis asub Ukrainast 3500 km kaugusel, seoses täiendavate turvameetmete vastuvõtmisega ja võrguohtude ennetamiseks. Piirangud (sealhulgas aeglustused) teatud kohtades kestavad määramata arvu päevi, teatas piirkonna terrorismivastane komisjon.
Tjumeni oblastis pole internetti olnud alates 24. juulist. Ligipääs võrgule on blokeeritud kodanike turvalisuse huvides ja see tühistatakse niipea kui olukord lubab, teatas oblasti valitsuse infokeskus. Nad lisasid, et piirkonnas töötab 186 TyumenFree tasuta WiFi-võrgu punkti.
Krasnojarski krais on piiranguid järgitud alates 26. juuli õhtust; kõigil operaatoritel on probleeme olnud. Kohaliku oblasti juhtimiskeskuse (RCC) juhataja Jekaterina Kuzminõhh vastas Krasnojarski kaugemate elanike kaebustele, kes kaotasid juurdepääsu võrgule, kommentaariga: „SVO-s on kõigile piisavalt tööd.” Sulgemise neljandal päeval palus oblasti kuberner mihhail kotjukov elanikel olukorda mõistvalt suhtuda ja viitas operatiivsele olukorrale.
Kokku teatati 28. juulil internetiühenduse katkestustest 62 venemaa Föderatsiooni oblastis, teatab projekt „Online”. Neist 44-s registreeriti ainult mobiilse interneti piirangud ja veel 17-s kaebusi nii mobiilse kui ka juhtmega interneti kättesaadavuse puudumise kohta. Ülejäänud piirkondades ei registreeritud analüütikute sõnul katkestusi ebapiisava teabe tõttu sealt.
12. venemaa siseministeerium on lõpetanud kuritegudes hukkunute arvu andmete avaldamise – asjakohane teave puudub nii viimases aruandes jaanuari-juuni 2025 kohta kui ka eelmises aruandes jaanuari-mai kohta. Selle märkis projekt „Kui olla täpne”. Need andmed hõlmasid lisaks mõrvaohvritele ka ohutusrikkumiste, liiklusõnnetuste jms tõttu hukkunuid. See oli ainus avalikult kättesaadav allikas, mis võimaldas jälgida surmajuhtumite arvu, ehkki ilma piirkondlike üksikasjadeta. Viimased avaldatud arvud puudutavad jaanuari-aprilli 2025: siis suri kuritegudes 7,1 tuhat inimest, mis on 1,3% vähem kui samal perioodil 2024. aastal.
EMISS-i portaalil puudub ka endiselt üksikasjalik statistika surmapõhjuste kohta 2024. aasta kohta – sealhulgas andmed mõrvade, enesetappude ja muude kategooriate kohta. Selline teave avaldatakse tavaliselt juuni lõpus, kuid juuli lõpuks polnud see veel ilmunud. Kuritegudes hukkunute arvu piirkondlik statistika avaldatakse EMISS-is iga kuue kuu tagant; Järgmine avaldamiskuupäev on kavandatud 11. augustile, kuid nagu märkis „Kui olla täpne”, pole kindlust, et see tegelikult avalikustatakse.
Andmete varjamine toimub raskete ja eriti raskete kuritegude arvu suurenemise taustal, mis on saavutanud 15 aasta haripunkti – kurjategijate naasmise taustal Ukraina sõjast. 2025. aasta esimese kuue kuuga registreeriti venemaal 333 251 selliste paragrahvide alusel toime pandud kuritegu – see on ametliku statistika kohaselt kõrgeim näitaja alates 2010. aastast. Samal ajal registreeriti riigis 2024. aasta lõpuks 617 301 rasket ja eriti rasket kuritegu, mis oli viimase 14 aasta rekord.
Paralleelselt sellega lõpetas Rosstat mais üksikasjalike demograafiliste andmete avaldamise. See juhtus sündimuse jätkuva languse taustal, mis 2025. aastal langes 200 aasta tagusele tasemele. Loomuliku rahvastikuliikumise aruandest kadus teave sündide ja surmade arvu, abielude ja lahutuste igakuise statistika ning kogu piirkondlik jaotus, märkis demograaf Aleksei Rakša. Ta meenutas, et 2022. aasta märtsis, vahetult pärast sõja algust, varjas Rosstat juba vanuse ja piirkonna järgi suremuse andmeid ning 2024. aastal lõpetas surmapõhjuste kohta käiva teabe avaldamise – need andmed võimaldasid kaudselt hinnata lahingukaotusi. Rakša sõnul näitab võimude ebapiisav reaktsioon, et ministeeriumides valitsev demograafiline hüsteeria on saavutanud eepilised mõõtmed.
13. Sberbanki juhatuse esimees German Gref kurtis putinile, et pangad on hüpoteeklaenudega raha teenimise lõpetanud: „Pankadele on tänapäeval hüpoteegid – isegi soodusprogrammide raames – kas kahjumlikud või negatiivse tootlusega.” Tema sõnul jätkavad pangad laenude andmist, et vältida arendajate kokkuvarisemist: Pangad on valmis väljastama nullkasumlikkusega hüpoteeklaene, nad on huvitatud sellest, et elamuehitus ei langeks, sest meil on tohutu ehitusprojektide portfell. Gref hindas Sberbanki osakaalu ehitusprojektide rahastamises umbes 60%-le: „Oleme selles valdkonnas osalemise poolest endiselt suurim pank.”
Tööstusharu on sügavas kriisis kõrgete intressimäärade ja kõige populaarsema, aadressita riigi toetusega hüpoteegi tühistamise tõttu alates 2024. aasta juulist. „Dom.rf” nimetas aasta esimest poolt elamuehituse jaoks üheks raskeimaks perioodiks. Uute hoonete elamute müük langes aastaga 26% ja uute projektide käivitamine 22%, loetleb riigikorporatsioon ja ennustab, et müük ja käivitamised jätkavad langust ning nende taastumine sõltub hüpoteeklaenude aktiivsusest, kus eluasemenõudlus püsib kõrgete intressimäärade tõttu madal.
Suurem osa kortereid ostetakse nüüd ülejäänud soodusprogrammide, peamiselt perehüpoteekide abil. Kuid peagi võib see pankadele veelgi vähem kasumlikuks muutuda: 6. augustil lõpeb periood, mille jooksul rahandusministeerium maksab pankadele suurenenud hüvitist, ja selle suuruse küsimus pärast seda pole veel otsustatud.
Pangad väljastavad perehüpoteeke 6% ja Kaug-Ida hüpoteeke 2% intressimääraga ning eelarve kompenseerib neile vahe kuni baasintressimäärani pluss 2 protsendipunkti. Aasta alguses, kui hoiuste intressimäärad saavutasid haripunkti (keskmine maksimaalne intressimäär kümnes suurimas jaepangas ületas 22%), hakkasid soodushüpoteeklaenud pankadele märkimisväärset kahju tooma ja vähendasid järsult emiteerimist. Pangad hakkasid arendajatelt hüpoteeklaenude väljastamise eest vahendustasusid võtma (need kandusid hindadesse), kuid võimud sundisid neid need tühistama. Jaanuaris registreeriti mitmeaastane emissioonide antirekord ning rahandusministeerium nõustus maksma kuue kuu eest hüvitist 1 protsendipunkti võrra tavapärasest rohkem.
Nüüd on aga olukord eelarvega järsult halvenenud ja rahandusministeerium püüab toetusi pigem vähendada kui suurendada. Soodushüpoteegid lähevad sel aastal eelarvele maksma üle 2 triljoni rubla. Eelarvepuudujääk esimesel poolaastal oli 3,7 triljonit rubla, samas kui Sberbank teenis sel ajal IFRS-i kohaselt 859 miljardit rubla kasumit.
Gref hindas Sberbanki osakaaluks hüpoteeklaenudes 55%. Praegu on see elanikkonna peamine laenuliik: keskpanga andmetel moodustavad hüpoteegid 56% elanikkonna võlast pankade ees. Teises kvartalis väljastas Sber 577 miljardi rubla väärtuses hüpoteeklaene, portfell kasvas 2,8% (aasta algusest 2,6%) 11,4 triljoni rublani.
„Muidugi on hüpoteeklaenud need, mis meile muret teevad… Seepärast püüame luua tingimusi hüpoteeklaenude kasvu stimuleerimiseks,” ütles Gref putinile. Niipea kui keskpank langetas baasintressimäära 20%-lt 18%-le, teatas Sber, nagu paljud teised pangad, hüpoteeklaenude intressimäärade langetamisest. Dom.rf andmetel on need aga ikka veel liiga kõrged ja nõudlus turuhüpoteekide järele võib tõeliselt kasvada, kui baasintressimäär langeb alla 15%.
14. Ukraina Luure Peavalitsus: Olukorra destabiliseerimiseks Ukrainas on venemaa eriteenistused levitanud valeuudiseid väidetavalt salajasest kohtumisest Alpides Luure Peavalitsuse juhi Kirill Budanovi, presidendi administratsiooni juhi Andri Jermaki ja praeguse Ukraina suursaadiku Suurbritannias Valeri Zalužnõi vahel, kus nad väidetavalt leppisid kokku Zelenski asendamises. Agressorriigi venemaa kõrged propagandistid koos arvukate teiste kremli prügimeedia ressurssidega levitavad massiliselt desinformatsiooni väidetavalt Alpides toimunud Ukraina sõjaväe- ja valitsusametnike salajase kohtumise kohta USA ja Suurbritannia esindajatega.
sergei narõškini juhitud ja agressorriigi venemaa Välisluureteenistuse poolt sildistatud vale eesmärk on suurendada avalikku pinget Ukrainas, külvata umbusaldust Ukraina sõjalis-poliitilises juhtkonnas, suunata avalikkuse tähelepanu sõjateemalt valimiste teemale, õhutada ebakõla ja vähendada meie riigi võimet osutada relvastatud vastupanu vene okupantidele.
Mis sellele eelnes: Varem levitasid venemaa propagandaagentuurid venemaa Välisluureteenistuse avaldust, milles öeldi, et USA ja Suurbritannia esindajad korraldasid Alpides kohtumise Jermaki, Budanovi ja Zalužnõi osavõtul, kus arutati Zelenski asendamise väljavaateid.
15. Lühiuudised
USA president Donald Trump andis venemaale Ukrainaga relvarahulepingu sõlmimiseks 10 päeva. Tema sõnul kehtestab Washington varem lubatud tariifid, kui Moskva ei nõustu selleks ajaks lahingutegevust lõpetama. Samal ajal tunnistas Trump, et ta pole kindel, kas sellistel sammudel on venemaale reaalne mõju: „Need võivad mõjutada või mitte.”
Varem samal päeval ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov, et venemaa ei kavatse USA nõudmistele vaatamata Ukraina sõda lõpetada. Samal ajal nimetas peskov naaberriigi ründamist Moskva huvide kaitsmiseks.
Saksamaal saavad 150 000 Ukraina ajateenistusealist meest aastas sotsiaaltoetusi kokku 1,3 miljardit eurot. CSU partei nõuab nende maksete lõpetamist, väites, et need mehed peaksid kas tööle minema või astuma Ukraina armeesse, vahendab Bild.
Poola luureagentuuride teatel värbas venemaa FSB Kolumbia kodaniku Euroopa kaubanduskeskustes süütamisrünnakute toimepanemiseks. Ta oli varem süütanud põlema poode Tšehhi Vabariigis ning on praegu vahi all ja talle on esitatud terrorismisüüdistus.
CBC Newsi andmetel võib Kanada valitsus tunnustada Palestiina riiklust.
venemaa toornafta eksport vähenes 2025. aasta esimese seitsme kuu jooksul järsult, langedes ligi 30 miljoni barreli võrra võrreldes sama perioodiga 2024. aastal, teatas Bloomberg 29. juulil. Bloombergi analüütikud märkisid, et laevandusandmed pakuvad olulist ülevaadet sellest, mida venemaa tegelikult maailmaturgudele müüb, eriti kuna kreml salastas naftatootmise andmed vahetult pärast Ukraina täiemahulise sissetungi algust 2022. aastal. Aasia – eriti Hiina ja India – on endiselt venemaa nafta peamine turg, kus eksport piirkonda on stabiilselt umbes 2,86 miljonit barrelit päevas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.