Sõja ülevaade: 1251. päev – pisu parem päev kui üleeile
Avaldatud: 28 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. juuli 2025:
pisu parem päev kui üleeile.
1. Ikka sadu.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: vist muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: hetkel veel rindejoont muutma ei tõtanud.
9. Lõunarinne: jälle laines see sektori lääneserval olev sillapea.
10. Herson: muutusteta.
11. EL kärpis korruptsioonivastase agentuuri olukorra tõttu Ukrainale abi andmist.
12. Ukraina saab kümneid tuhandeid süsteeme elektroonilise sõjapidamise süsteemidele vastupidavate „tapjadroonide” kokkupanekuks.
13. Austria teatas venemaa ohu tõttu valmisolekust arutada NATO liikmeks saamist.
14. Valgevenest pärit mehitamata õhusõiduk lendas taas Leetu, seda märgati Vilniuse lähedal.
15. Lühiuudised
158 vene poole rünnakust kolmandik ikka Pokrovski kandis ning järjest tõuseb tasapisi vene poole surve Kupjanskist põhjas ja uuesti suudeti suurem tempot tõsta Siverski poole. Võimalike rindejoone muutusi võis olla rohkem kui suutsin tuvastada, aga kui, siis halli ala kasv. Homme vast targem. vene poole pommitamine eile tõusis tuntavalt ja suurim kasv Sumõ suunal. Pisu tõusis kaudtulelöökide arv ja muret teeb, et neid üksusi enam sugugi ei tabata Ukraina poolt. Hetkel ei hakka arvama, miks nii, võib-olla kohatine anomaalia, aga kahtlustab ressursi puudumist ehk droone ei jagu… küll tõusis kõrgele vene poole kamikaze droonide kasutamine, mille arv ületas 4400 piiri.
Tundub, et suuremaid muutusi vene poole taktikas pole ja jätkatakse tugeva rindejoone töötlusega üle õhu kui maapeal tiheda kompimiste lainega leidmaks Ukraina kaitses nõrkusi, et siis miskit rohkemaga proovida läbimurde saavutamiseks. Kohati samm haaval edasi saadakse aga kuskil suuremat läbimurret saadud pole, aga Ukrainal on oht kaotada mõned suuremad linnad, kui miskit muutust rindel tuua ei suudeta.
1. Sumõ oblastis ründasid vene väed kamikaze drooniga tsiviilisikutega bussi, tappes kolm ja vigastades veel 20 inimest.
28. juuli öösel ründasid vene väed Kiievit taas ründedroonidega. Darnitski rajoonis toimunud rünnaku tagajärjel sai vigastada kaheksa inimest, sealhulgas üks laps.
28. juuli öösel ründasid vene väed ründedroonidega Kropõvnõtskit. Linnas müristas vähemalt üheksa plahvatust.
Zaporižjas mürisesid pühapäeva hilisõhtul õhurünnakuhäire ajal plahvatused.
Varahommikul tuli teade, et tiibrakettide rühm sisenes Ukraina õhuruumi. Lisaks anti umbes kella 8 ajal teada, et vene Mig-id on uuesti õhus ja võib oodata uut raketirünnakut.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusteta.
6. Siversk: hetkel selguseta, kas suutis vene pool pisu läheneda Siverski linnani, vähemalt üks blogikanal andis teada, et Ukraina kahjuks olla seal hall ala kasvanud. Võimalik, et valmistutakse järgmiseks suuremaks rünnakuks, nagu vene pool mõned päevad tagasi.
7. Bahmut: tundub, et muutusteta.
8. Donetsk: hetkel vaid kinnitamata andmed, et vene pool võis saada edasi Pokrovsk-Toretsk vahelise kombitsa põhja servas, vast homme targem.
9. Lõunarinne: veel samm edasi, kahjuks.
Sektori idaservast Velõka Novosilkast nii loodes kui läänes tuleb kahetisi sõnumeid, antakse jätkuvalt teada tõusnud Ukraina vasturünnakute kasvust ning halli ala laienemisest vene poole kasuks, hetkel veel rindejoone muutusi vähemalt korraks lukku ei löö.
vene väed said sisse sektori lääneservas Stepnohirski asulasse ja järjest kasvatavad oma sillapead ning kuidagi ei suuda Ukraina omad kontrollida jõe ületusi.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina kahe korruptsioonivastase asutuse iseseisvuse kaotamisega seotud kriisi keskel on Euroopa Liit peatanud 1,5 miljardi euro suuruse abi ülekandmise riigile Ukraina rahastamisvahendi raames (kokku hõlmab see 4,5 miljardit eurot rahastamist). Allianss teatas sellest eelmisel reedel, vahendab New York Times. Ukraina rahastamisvahendi kaudu ei kulutata vahendeid kaitsevajadustele, vaid riigi taastamisele ja EL-iga ühinemiseks vajalikele reformidele. See Euroopa ametivõimude otsus ei ole aga lõplik; rahastamist võidakse jätkata, kui Ukraina täidab mitmeid tingimusi, mis peaksid viima avaliku halduse kõrgemate standardite saavutamiseni.
Riik palus abi juunis, hoolimata asjaolust, et ametivõimud ei saavutanud kolme 16-st kriteeriumist. Eelkõige ei suutnud Kiiev valida kohtunikke kõrgemasse korruptsioonivastasesse kohtusse, teatas Euroopa Komisjoni esindaja Guillaume Mercier reedel. See kohus menetleb Ukraina riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAPO) algatatud “kõrgema taseme” korruptsioonijuhtumeid, millele kehtestati piirangud.
Ukraina peab heaks kiitma ka Majandusjulgeoleku Büroo uue juhi. Sõltumatu komisjon valis sellele ametikohale NABU detektiivi Oleksandr Tsivinski, kes juhtis uurimist endise asepeaministri Oleksi Tšernõšovi juhtumis, keda süüdistatakse korruptsioonis. Vaatamata Tsivinski võidule konkursil keeldus valitsus teda heaks kiitmast. Büroo juhi ametisse nimetamine neljapäevaks on üks IMF-i jätkuva rahastamise tingimustest.
Vahetult pärast Euromaidani lääneriikide palvel loodud NABU ja SAP-i sõltumatust võimudest piirava seaduse võttis Ülemraada vastu 22. juulil, mille järel Zelenski sellele kohe alla kirjutas. Enne seda viidi läbi läbiotsimisi asutuste töötajate juures. Julgeolekuteenistus ja peaprokuratuur teatasid venemaa „muti” paljastamisest ühes osakonnas. Ukraina president ise teatas, et seadus oli vajalik „venemaa mõju” kõrvaldamiseks NABU-s ja SAP-is.
Skandaalse seaduse vastuvõtmisele järgnesid esimesed massiprotestid Kiievis, Odessas, Dnipros, Lvivis ja teistes Ukraina linnades pärast venemaa-vastase sõja algust. Läänepartnerid kritiseerisid korruptsioonivastaste organite sõltumatuse piiramist. EL hoiatas, et seadus aeglustab Ukraina Euroopa integratsiooni protsessi ja võib negatiivselt mõjutada relvade tarnimist sõjaks venemaaga.
Neil tingimustel esitas Zelenski reedel Radale seaduseelnõu NABU-le ja SAP-ile iseseisvuse taastamise kohta, mis tühistab sisuliselt tema 22. juulil allkirjastatud dokumendi nende struktuuride allutamise kohta peaprokurörile. Samal ajal hoiatas ta, et nende asutuste töötajad peavad läbima valedetektori testid. Seadust arutatakse 31. juulil.
12. Ameerika-Saksa tarkvarafirma Auterion saadab 2025. aasta lõpuks Ukrainale 33 000 tehisintellektiga (AI) droonide rünnakusüsteemi, mis suudavad mööda hiilida elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemidest ja erinevatest füüsilistest takistustest, näiteks fiiberoptilised droonid, ütles ettevõtte tegevjuht Lorenz Meyer Financial Timesile. Tarned toimuvad uue lepingu alusel Pentagoniga.
Jutt käib Skynode süsteemide tarnetest – miniarvutitest (rusika suurused) ja Auterioni kontrolleritest. Komplekt sisaldab ka kaamerat ja raadiovastuvõtjat, mis muudavad käsitsi juhitavad droonid tehisintellektil põhinevateks relvasüsteemideks, mida ei saa segada ja mis suudavad jälgida liikuvat sihtmärki kuni 1 km kauguselt, selgitas Meyer. Seda tarkvara kasutatakse juba Ukraina droonides, mis täidavad venemaa vastu suunatud lahingmissioone, kuid uued tarned on 10 korda suuremad ja enneolematud, rõhutas ta.
Eelmise aasta novembris teatas Wall Street Journal, et Skynode süsteem võtab kontrolli alla Ukraina sõjas kasutatava õhusihtmärgi rünnaku viimased etapid, mida ajaleht nimetas „tapjadrooniks”. Sel ajal märgiti, et Kiiev oli tellinud kümneid tuhandeid Auterioni tehnoloogial põhinevaid automatiseeritud droone, mis suudavad iseseisvalt sihtmärke rünnata oma „arvutinägemise” abil.
Meyer ütles ka, et Skynode võimaldab „sõjapidamise evolutsiooni järgmist etappi”, võimaldades autonoomsete droonide parvedel rünnakute ajal omavahel suhelda. Tehnoloogia peaks aitama Ukrainal muu hulgas võidelda venemaa droonirünnakute sagenemisega, mille päevane arv on viimasel ajal võrreldav Ukrainat varem kuu jooksul rünnanud mehitamata õhusõidukite arvuga.
Auterion, mille peakontor asub Virginias (USA), suurendab oma süsteemide tarnimist Kiievisse pärast seda, kui Pentagonilt on saadud umbes 50 miljoni dollari suurune leping. Meyeri sõnul sai sellest lepingust osa USA valitsuse pakutavast Ukraina julgeolekuabiprogrammist. See ei ole osa droonide megaleppest, mille kohta Ukraina president Volodõmõr Zelenski eelmisel nädalal oma USA kolleegi Donald Trumpiga ütles, et arutas kahe riigi tööstuskoostöö edendamist.
13. Austria valitsus on valmis avalikuks aruteluks riigi NATO-ga liitumise ja neutraalse staatuse hülgamise üle venemaa ohu tõttu, kes peab Ukrainas hävitussõda. Seda teatas Austria välisminister Beate Meinl-Reisinger. Tema sõnul ei ole seoses üha ebakindlama globaalse julgeolekuolukorra ja venemaa üha agressiivsema [poliitikaga] ainuüksi neutraalsus võimeline tagama Austria kaitset – seda soodustavad investeeringud kaitsetööstusse ja suhetesse liitlastega. „Olen põhimõtteliselt avatud avalikule arutelule Austria julgeoleku- ja kaitsepoliitika tuleviku üle. Kuigi praegu pole parlamendis ega elanikkonna seas enamust NATO liikmelisuse poolt, võiks selline arutelu siiski olla väga viljakas,” rõhutas Meinl-Reisinger 26. juulil avaldatud intervjuus ajalehele Die Welt.
Austriast sai neutraalne riik 1955. aastal pärast vägede väljaviimist Hitleri-vastase koalitsiooni endistest liitlastest, sealhulgas NSV Liidust. Sel ajal taastas Viin oma iseseisvuse ja lisas oma põhiseadusesse sätte „püsiva neutraalsuse” kohta. Praegu ei ole Austria NATO liige, kuid teeb alliansiga koostööd, märgib Deutsche Welle. Eelmisel neljapäeval süüdistas venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova Austriat sõna otseses mõttes lakkamatus relvade transiidis lääneriikidest läbi riigi, mis tema arvates tähendab, et Viin rikub oma neutraalsuspoliitikat.
NATO-l on praegu 32 liikmesriiki. 2023. aastal liitus blokiga Soome Kremli poolt Ukrainas vallandatud sõja taustal ja 2024. aastal liitus Rootsi, kes olid samuti varem neutraalsed riigid.
Meinl-Reisinger, kes külastas märtsis Kiievit ja avaldas Ukrainale toetust, ütles ka, et venemaa hakkab peagi „kirste kuhjama” rindel „kolossaalsete kaotuste” tõttu. „Lisaks sellele katastroofiline majanduslik olukord. kremlil on üha raskem seda sõda jätkata. putin teab, et tal on vähe aega. Seepärast peab ta nüüd sõda nii jõhkra intensiivsusega,” ütles Austria välisministeeriumi juht. Ta avaldas ka arvamust, et Ukraina püüdleb rahu poole, erinevalt venemaast. Tema sõnul alustaks putin rahulepingu sõlmimisest huvitatud olles „kohe praegu” relvarahu läbirääkimisi, kuid venemaa president jätkab hoopis Ukraina vastu hävitava sõja pidamist.
14. Leedu on ametlikult teatanud, et riigi õhuruumis viibis või viibib tundmatu tüüpi mehitamata õhusõiduk (UAV), mis tõenäoliselt lendas Leetu Valgevenest. Sellest teatas LRT, nagu vahendas „European Pravda”. Esmaspäeva hommikul hakkasid leedulased politseile teatama, et nad on taevas näinud midagi mehitamata õhusõiduki sarnast.
„Hommikul teatasid elanikud mehitamata õhusõidukist, mis tõenäoliselt lendas Leetu Valgevenest. Teadete kohaselt nähti drooni umbes 200 meetri kõrgusel, viimati – Vilniuse lähedal… Seadme tüüpi pole kindlaks tehtud,” ütles riikliku kriisikeskuse esindaja Darius Buta. Ta märkis, et politsei on aktiveerinud kõik jõud ja teavitatud on ka kõiki teisi teenistusi. Inimestel palutakse teatada uutest vaatlustest ja mitte läheneda mehitamata õhusõidukile, kui nad seda maapinnal näevad.
Leedu pealtnägijad kirjutavad sotsiaalmeedias, et märkasid piirialal drooni enne kella viit hommikul. Ühe neist sõnul lendas seadeldis valju häälega umbes kell 4.40 Vilniuse Šnipiškės linnaosas. Ühe sotsiaalmeedias oleva video põhjal otsustades tundub, et tegemist oli iseloomuliku heliga Shahedi või Gerberaga.
Kaitseminister Dovilė Šakaliėniė kommenteeris LRT-le, et seadme tüüp on veel kindlaks määramisel.
„Täna on ilm soodne õhupallidele, mida salakaubavedajad oma kauba vedamiseks kasutavad. Me ei saa veel täpsustada, mis tüüpi esemega on tegemist. Kuid arvestades, et Valgevene valmistub õppusteks, suureneb intsidentide, sealhulgas tahtmatute, tõenäosus,” märkis Šakaliėniė. Ta lisas, et intsidenti arutatakse kohtumisel presidendiga ja mõeldakse, mida veel saaks teha, et sellisteks olukordadeks paremini ette valmistuda.
Viimati leidis sarnane intsident aset 10. juulil, kui venemaa Gerbera mehitamata õhusõiduk lendas Valgevene kaudu Leetu. Seejärel saatis Leedu Valgevenele protestikirja.
15. Lühiuudised
Ilmunud on esimesed kaadrid venemaa raskest ründerobotsüsteemist „Šturm” tegevuses. Uralvagonzavodi poolt T-72 ja T-90 tankiplatvormidele välja töötatud süsteemidest on loodud linnalahinguks. Süsteem sisaldab kaugjuhtimisega tanke, millel on valikuline käsitsi juhtimine, ning seda koordineerivad täiustatud antennimassiividega varustatud juhtimissõidukid.
Bell Helicopters plaanib investeerida Ukraina kaitsetööstusse ja alustada helikopterite tootmist Ukraina pinnal, ütles majandusminister Sobolev. Ees ootavad tehnilised konsultatsioonid, kuid projekt tähistab potentsiaalselt uut peatükki USA-Ukraina kaitsekoostöös.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
