Sõja ülevaade: 1250. päev – neljas kohas vene pool edenes
Avaldatud: 27 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. juuli 2025:
neljas kohas vene pool edenes ja loodan, et Ukraina suudab pikemalt hoida sadu venemaa kohal…
1. Kiievini…
2. Jagub sademeid venemaal ja Krimmis.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta aga vene poole kurtmine pisu tõuseb.
4. Harkiv: üks metsatukk vene poole kontrolli alla langes.
5. Kupjansk-Kreminna: Kreminna metsamassiivi keskel vene pool kanna maha sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: kahe küla üle saadi täielik kontroll.
10. Herson: muutusteta.
11. EL teatas, et venemaad ei ole võimalik Euroopa ITERi tuumasünteesiprojektist välja jätta.
12. Tais toimuvad lahingud lähenevad populaarsetele kuurortidele.
13. Katar ähvardab Euroopat gaasivarustuse katkestamisega.
14. Lühiuudised
venemaa suurendab relvatootmist, valmistades Radio Svoboda uurimise kohaselt nüüd kuni 5000 Geran-tüüpi drooni kuus. Samuti toodab riik 200–250 raketti kuus – Iskander, Kinzhal, Kalibr, Kh-101, Oniks, Zircon ja teised – kokku kuni 3000 aastas. 2025. aastal plaanib venemaa kokku panna ka 1500 tanki, mis on enamasti täiustatud Nõukogude mudelid, millest vaid umbes 280 on moodsad T-90M-id. Töö käib ka Tu-160 pommituslennukite täiustamise ja Su-57 hävitajate tootmise kallal, kuigi ühtegi neist pole veel ametlikult kasutusele võetud.
153 vene poole rünnakut ning suur intensiivsus säilis vaid Pokrovski suunal. Kahjuks pommitamist ikka palju nii lennuväe, kaudtuleüksuste kui kamikaze droonidega. Vihma lootust sealkandis nii pea tulemas pole, üle 30 kraadi kuuma ja lauspäike ning ainukesed mured joogivesi ja termovaatluse võimekuse suur langus, sest kõikjal on maapind ja sellel paiknev väga kuum ning inimese tuvastamine läbi termopildi maastikul keerulisem.
Ikka sagedamalt hakkab nägema, et tihe konveier otsib nõrkusi Ukraina kaitses ja kui mõnele vene ülemusele jõuab peasse arvamus, et nüüd see leitud, siis kipuvad sinna lajatama soomuse ja kergliikurite kombinatsiooniga või tõstavad konveieri tihedust ja mõnel juhul toob see edu. Üldiselt seni ollakse soomuse kasutamisel ettevaatlikud ja no ei saa seni mööda enda varasemast arvamusest, et nende arv tänu jätkuvale lisandumisele rindele kasvab, aga vist peab muutma pisu arvamust, et juuli suuremat pealetungi siiski ei tulegi ja vast siis augustis… mõned päevad küll minna ja Siverski suund üleeile korraks nagu lubas, aga sealgi eilseks „maha rahuneti” ning haavu lakkuma asuti. Eks vene pool kurdab, et neil keeruline hallist alast nii surnute kui haavatute ära toomine…
1. 26. juuli öösel algatas venemaa Ukraina vastu ulatusliku kombineeritud rünnaku, kasutades rakette, sealhulgas ballistilisi rakette, ja droone. Kõige enam kannatasid riigi idapiirkonnad. Dnipros ja selle piirkonnas said rünnakute tagajärjel kahjustada mitmekorruseline elamu, tööstushooned, haridusasutus ja süttis kaubanduskeskus. Hukkus kolm ja sai vigastada kuus inimest.
Harkivis said tabamuse elamud, teed, kontaktvõrk ja tsiviilettevõte. Vigastada sai viis inimest, sealhulgas kolm päästjat – nad said vigastada teises rünnakus, kui nad tegelesid esimese löögi tagajärgedega. „Vaenlane sihib neid, kes päästavad ja tegelevad pommitamiste tagajärgedega. See on puhas terrorism,” märkis linnapea Terehhov.
Kamenskoje linna lähedal puhkesid tulekahjud, elamufond sai kahjustada. Linnapea Andri Beloussovi sõnul ohvreid ei olnud. Samal ajal põles täielikult maha Dniprovski rajoonis asuv suur kaubanduskeskus „Epicenter”.
Ka Sumõ oblast sattus ulatusliku rünnaku alla. vene väed ründasid Šostkat: elamud ja infrastruktuur said kahjustada, süttis neli eramut, kortermajad said kahjustada. Sumõ OVA juht Oleg Grigorov teatas, et kolm kohalikku elanikku said vigastada – kaks naist ja üks mees, kes viidi põletuste ja šrapnellihaavadega haiglasse.
Ukraina relvajõudude õhuväe andmetel lasi venemaa öise rünnaku käigus välja kokku 208 drooni ja 27 raketti. Ukraina õhutõrje peatas ja hävitas enamiku neist, kuid 10 raketti ja 25 drooni jõudsid siiski oma sihtmärkideni.
Täna hommikul tegutsesid õhutõrjeväed Kiievi oblastis venemaa ründedroonide rünnakute taustal. 26. juuli hilisõhtul ründas vene okupatsiooniarmee taas Harkivit, seekord ründedroonidega ja puhkesid tulekahjud. Sumõs kostus öösel plahvatusi ja tihe oli ööpäevane sadu kõikjal piiri ja rinde läheduses.
2. Ka Ukraina kasutas vastuseks droone. Stavropoli kuberneri vladimir vladimirovi sõnul ründasid droonid piirkonnas tööstusrajatisi. Tema sõnul ohvreid ei olnud ja registreeriti tulekahju. Astra kirjutab aga, et rünnaku sihtmärgiks oli raadiotehas Signal, mis toodab venemaa relvajõududele elektroonilise sõjapidamise varustust. RBC-Ukraina allikad kinnitasid, et tabati tehase hooneid nr 1 ja nr 2, kus asuvad imporditud ülitäpsed seadmed ja elektroonikaseadmete töökoda. Signali tehas on üks venemaa suurimaid elektroonika, eelkõige elektroonilise sõjapidamise süsteemide tootjaid. See täidab riigikaitse korraldusi ja on rahvusvaheliste sanktsioonide all.
Lisaks ründasid droonid Rostovi oblastit, teatas kuberneri kohusetäitja juri sljusar. Zimovnikovski rajoonis, Zimovniki-Elista maantee lähedal, tabas droon autot – tulekahjus hukkus kaks selles viibinud inimest.
venemaa kaitseministeerium teatas 54 drooni hävimisest. Nende andmetel tulistati Brjanski oblastis alla 24 drooni, Rostovi oblastis 12, Orjoli ja Tuula oblastis kumbki kaks, Belgorodi oblastis üks, annekteeritud Krimmis veel kuus, Aasovi mere kohal neli ja Musta mere kohal kolm. Stavropoli oblastit ametlikus aruandes ei mainitud.
26. juuli öösel hävis venemaa Föderatsiooni Krasnodari oblastis Armaviri lennuväljal Venemaa õhuväele kuuluv lahinguväljaõppe hävitaja Su-27UB. Kohalike elanike sõnul katkes pärast lennuväljal toimunud plahvatust ja tulekahju side ümbritsevate asulatega. Armaviri lennuvälja kasutatakse peamiselt Krasnodari kõrgema lennunduskooli pilootide kadettide väljaõppeks. Ukraina luureteenistus märgib, et venemaa Föderatsioonis kasvab jätkuvalt sisemine vastupanu kremli režiimile.
venemaa kaitseministeerium teatas, et nende õhutõrje väidetavalt peatas ja hävitas tänase öö jooksul 99 Ukraina drooni. Eelmisel ööl kell 21.50–05.20 Moskva aja järgi hävitasid ja peatasid valves olevad õhutõrjesüsteemid 99 Ukraina lennukitüüpi mehitamata õhusõidukit. 36 – Brjanski oblasti territooriumi kohal, 21 – Smolenski oblasti territooriumi kohal, 10 – Kaluuga oblasti territooriumi kohal, 9 – Volgogradi ja Rostovi oblasti territooriumi kohal, 2 – Voroneži, Kurski oblasti ja Musta mere kohal, 1 – Moskva oblasti, Nižni Novgorodi, Orjoli ja Tambovi oblasti territooriumi kohal. Ja ka 4 – okupeeritud Krimmi kohal.
ATESH-i liikumise partisanid teatasid, et nad viisid edukalt läbi sabotaaži raudteeliinil okupeeritud Hersoni oblastis ja halvasid venelaste raudteevarustuse Zaporižja suunas. ATESH-i liikumise agent, tegutsedes sügaval vaenlase tagalas, viis edukalt läbi sabotaaži raudteeliinil Safonovo ja Noolevalivka asulate vahel okupeeritud Hersoni oblastis. See lõik on kriitilise tähtsusega sõjavarustuse tarnimiseks Zaporižja suunas. Täpsemalt: ATESH märgib, et releekapi kahjustuste tagajärjel oli raudteeinfrastruktuuri töö häiritud. See omakorda tõi kaasa ajutise peatumise ja viivituse sõjavarustuse ja kütuse tarnimisel Melitopoli suunas, mis on okupantide jaoks oluline logistikakeskus.
27. juuli öösel teatasid sotsiaalvõrgustikud, et droonid tabasid alajaama raudtee piirkonnas venemaa Föderatsioonis Volgogradi oblastis Oktjabrskaja külas. Astra viitab kohalikele elanikele, kes väidetavalt teatasid droonide rünnakust elektrialajaamale Volgogradi oblastis Oktjabrskaja külas raudtee piirkonnas. Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teatas, et droonitükkide langemise tagajärjel katkes Oktjabrski rajooni raudtee kontaktvõrgu elektrivarustus. Lisaks teatas Rosaviatsija Volgogradi lennujaama tegevuse piirangute kehtestamisest õhusõidukite vastuvõtmiseks ja väljalaskmiseks. Jätkub süstemaatiline töö vaenlase oluliste raudteesidevahendite blokeerimiseks, mida kasutatakse sõjalise logistika häirimiseks.
Ukraina kaitseväed on väidetavalt kõrvaldanud venemaa 69. diviisi 83. motoriseeritud laskurrügemendi ülema kolonel lebedevi. Strateegilise rühmituse Hortõtsa operatiivandmete kohaselt juhtis ta Belgorodi oblastist Velõki Burluki suunas rünnakuoperatsioone.
3. Kursk/Belgorod: rindejoone lainetamine jätkus. vene allikate teatel on Sumõ oblastis asuva Oleksijivka küla pärast, mis on endiselt vene vägede poolt okupeeritud, puhkenud ägedad lahingud. vene allikad kurdavad, et olukord halveneb märkimisväärse hulga Ukraina vägede saabumise tõttu.
4. Harkiv: vene pool suutis eilseks pisu laiendada enda kontrollitavat ala sektori idaserval, tegu väiksema metsatukkaga.
5. Kupjansk-Kreminna: Kreminna suures metsamassiivis sektori lõunaserval on peale järjestikuseid läbikukkumisi õnnestunud vene poolel saada end püsivamalt paika metsa keskel asuvas endises pioneerilaagris.
6. Siversk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Üleeilsest vene poole pealetungi üritusest siin sektoris. 25. juulil tõrjus 54. eraldi mehhaniseeritud brigaad koos 81. õhutranspordibrigaadiga, mis praegu tegutsevad 11. armeekorpuse koosseisus, venemaa vägede pealetungi Severski suunas Donetski oblastis – hävitati 80 okupanti. 11. armeekorpuse pressiteenistus: 25. juulil kell 12.50–15.00 viis vaenlane läbi 27 pealetungi Verhnekamenskoje ja Grigorovka piirkonnas kaitseväe positsioonidele, kasutades enam kui 150 okupanti, 6 tanki, 3 soomustransportööri, 6 MT-LB-d, BREM-i, 12 LAT-i, 2 bagi ja 41 mootorratast. Hävitati 80 okupanti, 37 sai haavata. Ülejäänud vaenlase väed kannavad 26. juuli lahingutes jätkuvalt kaotusi.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kui varasemalt kasutas vene pool vähesel hulgal soomust Pokrovskist idas asuva kombitsa kasvatamiseks, siis nüüd on hakatud soomust kasutama ka Pokrovskit lõunas jõudmaks püsivamalt linnani. Eile muutusi rindejoones ei tuvastanud aga pole ka sõnumeid, et Pokrovski serval asuvad kvartalid oleks vene vabad.
9. Lõunarinne: venemaa pool sai eilseks tervenisti enda kontrolli alla nii Zelenõi Hai kui Malijivka küla. Varasemalt kontrolliti osaliselt ja nagu varasemalt sai arvatud, siis tasapisi tõmbab siin lõigul Ukraina end Vovtša jõe taha.
Kohatise selguseta on seis sektori lääne serval Kamjanskes. Kindel selles, et vene poole sillapea on alles, aga erinevat sõnumid annavad teada, et pisu olla paranenud jaht vene soldatile asulas ning olla märgatud ka seal Ukraina võitlejaid. Äkki homme targem.
10. Herson: muutusteta.
11. Euroopa Liit ei saa venemaad välja arvata rahvusvahelisest termotuumareaktorist (ITER), mis on maailma suurim teadusprojekt kontrollitud termotuumasünteesi valdkonnas. Seda teatas Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Dan Jorgensen kirjalikus vastuses Euroopa Parlamendi liikmete taotlusele, vahendab Euractiv.
Jorgenseni sõnul ei näe kehtiv ITERi leping ette võimalust ühtegi osalejat, sealhulgas venemaad jõuga välja arvata. Riik saab projektis osalemise lõpetada ainult omal algatusel. Lisaks venemaale ja Euroopa Liidule kuuluvad ITERisse ka Hiina, India, Jaapan, Lõuna-Korea ja Ameerika Ühendriigid. Projekti ennast viiakse ellu Lõuna-Prantsusmaal, kusjuures Euroopa katab umbes 45% selle maksumusest ja teised riigid katavad igaüks umbes 9%.
ITERit peetakse katseks luua puhta energia Püha Graal – allikas, mis põhineb termotuumareaktsioonidel, mis sarnanevad tähtede sügavuses toimuvatele. Edu korral võib see saada ohutu, heitmevaba ja praktiliselt ammendamatu energia aluseks.
Vaatamata sanktsioonidele ja rahvusvahelisele isolatsioonile Ukraina rünnaku tõttu jääb venemaa projekti ametlikuks osalejaks. Nagu Jorgensen rõhutas, on Moskva täitnud kõik oma kohustused naturaalses vormis – ta on tarninud kavandatud komponentsüsteemid ja tehnoloogiad. Ainult umbes 10% ITERist makstakse sularahas, ülejäänud panused tehakse seadmete ja tehnoloogiate kaudu. See skeem, nagu projekti veebisaidil märgitud, võimaldab kõigil osalejatel saada väärtuslikku tööstuskogemust oluliste termotuumasünteesitehnoloogiate valdkonnas.
Jorgensen selgitas ka, et kahepoolsed kontaktid venemaaga projekti osas on viidud miinimumini ja reaktori edasine käitamine ei sõltu venemaa intellektuaalomandi õigustest. Seega on venemaa roll ehituse praeguses etapis piiratud ja tema tehnoloogiline osalemine ei loo kriitilist sõltuvust.
Varem mais pöördusid mitmed Euroopa Rahvapartei parlamendiliikmed Euroopa Komisjoni poole küsimusega, milliseid meetmeid kavatseb Brüssel võtta venemaa osalemise lõpetamiseks ITERis. Muuhulgas tuletasid nad meelde, et uus strateegia EL-i sõltuvuse vähendamiseks venemaa fossiilkütustest ja tuumaressurssidest ei ütle midagi termotuumaenergia kohta.
12. Relvastatud konflikt Tai ja Kambodža vahel, mis algas piiri põhjaosas, on nüüdseks liikunud lõunasse. Alates 25. juuli õhtust on kokkupõrked toimunud Trati ja Chanthaburi maakonddades, mis asuvad vaid 150 km kaugusel Pattayast ja 200 km kaugusel Bangkokist – turistide seas populaarsetest sihtkohtadest. Sellest teatasid Tai väljaanded Khaosod ja Bangkok Post.
Bloombergi andmetel, viidates Tai armee avaldustele, ületasid Kambodža väed 26. juuli hommikul piiri ja üritasid läbi murda Trati provintsis kolmest punktist, kuid tõrjuti tagasi. Vastuseks kasutas Tai mereväe laevu.
Kambodža omakorda süüdistab Taid pealetungi laiendamises sügavale oma territooriumile ja tsiviilinfrastruktuuri – sealhulgas koolide ja elamute – ründamises. Khmer Timesi andmetel, viidates Kambodža kaitseministeeriumi pressiesindajale Mali Socheatale, tabas suurtükiväe mürsupalle väljaspool konfliktitsooni asuvaid alasid. Tai eitab rünnakuid mittesõjaliste sihtmärkide vastu.
Pinged piirialal hakkasid kasvama mai lõpus. 28. kuupäeval toimus seal tulevahetus, milles hukkus Kambodža sõdur. Eskaleerumine leidis aset 23. juulil, kui miiniplahvatuses õhku lasti viis Tai sõdurit. Järgmisel päeval puhkes Surini provintsi vaidlusalusel territooriumil Ta Moan Thomi templi lähedal lahing: Kambodža armee algatas suurtükirünnaku mitme raketisüsteemiga ja Tai vastas F-16 hävitajatega.
24. juulil teatas Bangkok sõjalise erioperatsiooni Yuttha Bodin (Sõda maa pärast) algusest, väites, et see on vastus Kambodža agressiivsetele tegudele. Operatsiooniga kaasneb lennukite ja soomukite kasutamine. Ja 25. juulil kuulutati kaheksas Tai piirialal välja sõjaseisukord.
Kahe riigi territoriaalne vaidlus ulatub tagasi koloniaalajastusse – pärast seda, kui 1907. aastal määrati Siiami (tänapäeva Tai) ja Prantsuse Indohiina piirid, jäi mitme piirkonna staatus geograafiliste keerukuste tõttu ebakindlaks. Pärast Kambodža iseseisvumist 1953. aastal muutusid need piirkonnad pikaajalise vaidluse objektiks.
13. Katar hoiatas Belgia võime veeldatud maagaasi (LNG) tarnete võimaliku vähenemise eest Euroopasse, kuna need ei ole kooskõlas uue EL-i direktiiviga ettevõtete jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse kohta. See dokument kohustab Euroopa turul tegutsevaid suurettevõtteid tuvastama ja kõrvaldama inimõiguste ja keskkonnarikkumisi tootmis- ja logistikaahela kõigis etappides. Reuters ja Welt on tutvunud Katari poole ametliku kirja sisuga.
Nagu Welt teatas, saatis Katari energeetikaminister Saad Sherida Al-Kaabi 21. mail Belgia võimudele neljaleheküljelise kirja, milles ta teatas otse, et kui EL keeldub direktiivi sisu uuesti läbi vaatamast, on Doha sunnitud otsima oma LNG-le alternatiivseid turge. „Katari riik ja QatarEnergy peavad tõsiselt kaaluma tarnete ümbersuunamist teistele turgudele väljaspool EL-i, kus on stabiilsem ja soodsam ärikeskkond,” seisab dokumendis.
Katari energeetikaministeeriumi juht rõhutas, et direktiivi sätted on vastuolus Katari kehtivate õigusaktidega ja rikuvad rahvusvaheliste lepingute norme. Eelkõige viitas ta Pariisi kliimakokkuleppele, mis annab riikidele õiguse iseseisvalt määrata kindlaks riiklikud kliimastrateegiad. Al-Kaabi sõnul õõnestab EL-i direktiiv seda õigust, kehtestades karistused üleeuroopaliste standardite mittetäitmise eest. Kõik see, märkis ta, ohustab veeldatud maagaasi (LNG) ja muude QatarEnergy toodete tarnimise stabiilsust Euroopasse. „Ettevõtted ei tohiks seista silmitsi valikuga oma riigi kliimapoliitika ja EL-i eeskirjade vahel,” rõhutas minister.
Euroopa Komisjon teatas Reutersile, et Euroopa Parlament ja liikmesriigid arutavad praegu Euroopa Komisjoni kavandatud direktiivi lihtsustamist. „Nad peavad komisjoni kavandatud olulisi muudatusi kaaluma ja vastu võtma,” märkis Euroopa Komisjoni esindaja.
Reutersi teatel on Katar maailma suuruselt kolmas LNG eksportija pärast Ameerika Ühendriike ja Austraaliat. Alates 2022. aastast, mil venemaa tungis Ukrainasse, on tema osakaal Euroopa turul olnud 12–14%. Welt’i intervjueeritud eksperdid märgivad, et ilma Katari gaasita on võimatu saavutada EL-i eesmärke vene kütusest täielikult loobuda 2028. aastaks, eriti arvestades jätkuvat hinnatõusu ohtu.
Direktiiv on osa Euroopa strateegiast saavutada 2050. aastaks nullheitmed. See paneb suurettevõtetele, sealhulgas nende tütarettevõtetele ja äripartneritele vastutuse inimõiguste rikkumise ja keskkonnakahju korral nende tegevuses. Direktiiv näeb ette võimaluse määrata trahve vähemalt 5% ulatuses ettevõtete aastasest tulust.
EL on alates Ukraina sõja algusest seadnud kursi vene gaasist järkjärguliseks loobumiseks. Kuni 2022. aastani oli venemaa osakaal EL-i gaasiimpordis umbes 45%. 2024. aastaks oli see langenud 19%-ni – tarned toimuvad Türgi kaudu ja veeldatud maagaasi (LNG) kujul. Euroopa Komisjoni plaani kohaselt peaks see osakaal 2025. aasta lõpuks vähenema 13%-ni. Samal ajal teatas Reuters varem, et Euroopa Parlament teeb ettepanekuid venemaa gaasi impordi täieliku keelustamise kiirendamiseks, nihutades tähtaega varem eeldatud 2028. aasta jaanuarist 2027. aasta algusse.
14. Lühiuudised
Orban võimendab oma seisukohta: Ukraina ei saa EL-i liikmelisust, vaid ainult struktureeritud strateegilise partnerluse. Nimetades Ukrainat taas puhverriigiks tunnistab ta, et Ungari kardab venemaaga sõtta sattumist. „Me ei näe ukrainlasi vaenlastena,” ütleb ta, kuid väidab, et Ukraina ähvardab Ungarit.
venemaa katsetab uusi võimsate lõhkepeadega meredroone, mis kujutavad endast ohtu sadamatele ja rannikulinnadele, näiteks Odessale. Balti laevastik saadab droone õppuste ajal teele ning neid juhitakse reaalajas kaugjuhtimise teel kuni detoneerimiseni.
The Hilli andmetel ei ole Hiina tegelik pikaajaline oht mitte USA, vaid venemaa – olenemata sellest, kas Moskva sõja võidab või kaotab. Võidukas venemaa võiks Hiina mõju alt vabaneda; lüüasaanud venemaast võiks saada ebastabiilne ja heitlik naaber. Pekingi ideaalne stsenaarium: nõrgenenud, sõjast kurnatud venemaa – sõltuv, kuulekas ja Hiina julgeolekut mitteohustav.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
