Sõja ülevaade: 1247. päev – Ukraina omad olla alustanud vasturünnakuid
Avaldatud: 24 juuli, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. juuli 2025:
kolmes lõigus olla Ukraina omad alustanud tugevamaid vasturünnakuid ja ühe küla kaotus Toretski lõigus kinnitust sai.
1. Ikka droone ja rakette öises Ukraina taevas.
2. Šotsi kandis palavaks läks.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina olla alustanud tugevamaid vasturünnakuid sektori lõunaosas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Bila Hora kaotati.
8. Donetsk: Ukraina olla alustanud Pokrovskist lõunas vasturünnakuid.
9. Lõunarinne: Ukraina olla alustanud Velõka Novosilkast loodes vasturünnakuid.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ostab Hiinalt külmikute seadmeteks maskeeritult droonide mootoreid.
12. India suurim ettevõte hakkas otsima alternatiivi vene naftale.
13. Ukraina korruptsioonivastaste organite iseseisvuse äravõtmine võib kahjustada lääne relvatarneid, aga on lootust, et otsuses võib tulla muutusi.
14. Iisraeli parlament võttis vastu deklaratsiooni, mis nõuab Läänekalda annekteerimist.
15. venemaa käivitas protestide keskel Ukraina vastu valeinfo erioperatsiooni.
16. Lühiuudised
176 vene poole rünnakut ning kõikse tihedam ikka Lõmani suund (28) ja Pokrovski kant (61), mujal kas tavapärasest vähem või tavaline tase. Soomust rünnakutel ei osale (mõni üksik kuskil siiski ringi tolgendas). Pommitamist peaaegu samal tasemel nagu viimasel paaril nädalal ning vene poole taktikas muutusi pole tuvastanud ehk siis ikka väikesed grupid ja kas jala või kergliikuritega. Kui pommitamine õnnestub, siis ka uute possade hõivamine lihtsam, pole lihtsalt enam kedagi ees. Enamuses suudab Ukraina aga uutel possadel soldatite elu lõpetada nii droonide kui kaudtulega.
Veel ei võta julgust arvata, kui tugevad on kolmes lõigus Ukraina alanud vasturünnakud ja kui lootusrikas on seal seis, ootab mõned päevad esmalt ära… lisaks ikka vene poole suurema pealetungi ootel, no ei kipu uskuma, et vaid sellise konveieriga jätkatakse.
Njah, Valge Maja juhtkond pole ammu juba enam maailma hea politseiniku staatuses, vaid sildiks ärimees iga hinnaga… Euroopa liidrid jätkavad retoorikaga, aga teod seni liialt lahjad (hea, et niigi on) ning valijad peavad endale otsa vaatama, väga-väga tõsiselt, kas vaid enda heaolu on kõikse tähtsam või on miskit maailmas (ja ka vaid oma riigis) veel tähtsam…
1. 24. juuli öösel algatasid venelased Odessa vastu ulatusliku rünnaku ründedroonidega – kahjustada sai tsiviilinfrastruktuur ja arhitektuurimälestised ning linnas puhkes mitu tulekahju, sealhulgas mitmekorruselises elamus.
24. juuli öösel ründasid vene väed Tšerkassõt droonide ja rakettidega, linnas puhkesid tulekahjud, 6 inimest sai vigastada. Nagu Ukrinform kirjutab, mürisesid Tšerkassõs suurenenud raketiohu ajal plahvatused ja oli kuulda õhutõrjesüsteemide tööd. Õhurünnakud algasid umbes kell 2.30–2.40. Kell 4.10 mürisesid linna edelaosas kaks võimsat plahvatust. Esines elektrikatkestusi ja internetiühendusw katkestused.
Öösel ründasid vene okupatsiooniväed üheksa „šahediga” Zaporižjat ja Zaporižja oblastit, põhjustades tulekahjusid.
Plahvatusest teatati ka Harkivi kandis.
Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajus ja sihtmärgiks sobib kõik.
2. Eile öösel ründasid Ukraina droonid Rostovi oblastis Novotšerkasskis olulist raudteesõlme, häirides logistikat sügaval venemaa territooriumil. Leeki jagus.
venemaa Föderatsiooni Krasnodari krais Sotši linna lähedal asuvas Siriuse föderaalterritooriumil tabasid droonid naftahoidlat. Tavritšeskaja tänaval asuv naftahoidla sai tabamuse. Varem teatas föderaalterritooriumi juht õhutõrje tööst. Hiljem märkis ta, et droonide rünnaku oht püsib. Nagu RIA Novosti teatab, kuuldi öösel Sotši territooriumil vähemalt viie plahvatuse helisid.
Lisaks tuli infot, et droonid ründasid ka Adleri linna, teatati sealsegi naftahoidla tabamisest.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta. Kuidagi on taastunud rütm ühel päeval 4 vene poole rünnakut, järgmisel 6-8.
5. Kupjansk-Kreminna: sektori lõunapoolsemais sillapeas läks väga tihedaks, sest lisaks tugevale vene konveierile alustasid ka Ukraina omad tihedamat vasturünnakute seeriat. Tulemuseks oli eile, et vene pool sai pisu juurde ala Ridkodubi küla juures ja Ukraina omad suutsid vene poole tagasi lüüa Karpivka külast lõunas olevatelt aladelt. Hetkel veel vara arvamuseks, kas selles lõigus võib olla tulemas suuremaid muutusi.
Hetkel on teadmata seis Torske asulas, kinnitust, et seal on nii vene soldatid kui Ukraina kaitsjaid, tuleb mitmest allikast.
Mujal rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kuidagi on jäänud vene surve viimasel ajal väiksemaks põhjalõigus… võib-olla suudab Ukraina paremini jõe ületamisi kontrollida.
6. Siversk: muutusteta ja selguseta ka seis Bilohorivka küla ümber.
7. Bahmut: eile sai kinnitust, et kogu Bila Hora asula (u 5 km pikk, põhiliselt majapidamised kahel pool peamist teed) on vene poole kontrolli all. Mujal suuremaid muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: vene poole tihe konveier nii Pokrovsk-Toretsk vahelise kombitsa laiendamiseks kui lõuna suunalt Pokrovskisse sisse saamiseks jätkusid aga paarilt blogijalt tuli kinnitus, et Ukraina on alustanud tugevamaid vasturünnakuid linnast lõuna suunas. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: idasektorist Velõka Novosilkast loodes tuli kinnitust, et Ukraina alustas seeriat vasturünnakuid. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Kahjuks seni alles vene sillapea Kamnjaske asulas (sektori lääne servas), mis kipub isegi veel laienema…
10. Herson: muutusteta.
11. Reuters teatas, et venemaa saab Hiinast ründedroonide mootoreid tööstuslike külmutusseadmete varjus, viidates kolmele Euroopa luureametnikule ja mitmetele dokumentidele. Agentuuri andmetel toimuvad tarned varifirmade kaudu ja on mõeldud venemaa kaitsefirmale Kupol, mis on Harpia-A1 droonide tootja. Saatedokumentide – sealhulgas lepingute, arvete ja tollidokumentide – kohaselt toimetatakse tooted Pekingist Moskvasse ja seejärel Iževskisse, kus asub Kupoli tootmine. Nagu kolm Euroopa luureametnikku selgitasid, võimaldas mootorite maskeerimine külmutusseadmeteks neil vältida Hiina ekspordikontrolli.
Agentuuri poolt läbi vaadatud saatedokumendid näitavad, et alates 2024. aasta oktoobrist on Sichuan Airlines ja Hiina suurim lennuettevõtja China Southern Airlines neid komponente regulaarselt sanktsioonide all olevatele venemaa ettevõtetele tarninud.
Kupoli sisedokument, mille Reuters samuti hankis, näitab, et ettevõte on sõlminud venemaa kaitseministeeriumiga lepingu enam kui 6000 Harpia-A1 drooni tootmiseks 2025. aastal. Võrdluseks, 2024. aastal toodeti umbes 2000 drooni. Sama dokumendi kohaselt oli 2025. aasta aprilliks tarnitud juba üle 1500 ühiku.
Nagu Ukraina sõjaväeluure Reutersile teatas, kasutatakse neid pikamaadroone sõjaväe- ja tsiviilsihtmärkide ründamiseks sügaval Ukrainas. Ukraina hinnangul kasutab venemaa umbes 500 sellist drooni kuus.
venemaa ettevõte Ushkuyik, mis asub 750 km kaugusel Ukraina piirist, väidab, et toodab nüüd kümneid tuhandeid fiiberoptilisi droone kuus – võrreldes 500-ga aasta tagasi. Tegevjuht aleksei tšadajev ütleb, et selline hüppeline tootmine oleks võimatu ilma ametliku või mitteametliku toetuseta Hiinalt, kes tarnib võtmekomponente.
12. India ettevõte Reliance Industries, mille suurim toornafta tarnija on venemaa, kavatseb oma oste mitmekesistada. Strateegia muutus tuleb ajal, mil Ameerika Ühendriigid ähvardavad venemaa nafta peamisi ostjaid 100% tollimaksudega ja Euroopa Liit püüab peatada sealt hangitavate naftatoodete voogu. Lääneriikide uued meetmed sunnivad ostjaid keelduma koostööst naftatöötlemistehasega Nayara Energy, milles Rosneft omab peaaegu poolt aktsiatest.
Reliance’i impordiplaanidega tuttavad inimesed ütlesid Bloombergile, et ettevõte otsib võimalusi oma ostude mitmekesistamiseks. Kpleri andmetel on Reliance sel aastal ostnud keskmiselt 603 000 barrelit venemaa naftat päevas, samas kui 2021. aastal, enne Ukraina sõda, oli see näitaja vaid 40 000 barrelit. venemaa moodustab ligi poole Reliance’i toornafta impordist, samas kui umbes 20% tema eksporditud rafineeritud toodetest on sel aastal läinud Euroopasse.
Kauplejad Bloombergile ütlesid, et Reliance tegi eelmise nädala lõpus haruldase ostu, ostes Abu Dhabist Murbani toornafta lasti. Tanker võttis lasti peale vahetult pärast seda, kui Euroopa Liit avalikustas reedel oma 18. venemaa-vastased sanktsioonid, mis hõlmavad Venemaa toornaftast valmistatud naftatoodete impordikeeldu blokki. EL selgitas aga esmaspäeval, et embargo jõustub kuue kuu pärast, 21. jaanuaril.
Reliance ostab harva Abu Dhabi toornafta, mida peetakse premium-klassiks. Peamiselt ostab ettevõte odavamat ja hapumat sorti nii Lähis-Idast kui ka Venemaa Uuralist. Ettevõte restruktureeris end kiiresti pärast seda, kui sanktsioonide tõttu hakati Uuralit suure allahindlusega müüma: juba 2022. aastal ostis Reliance seda keskmiselt 219 000 barreli eest päevas ja 2023. aastal oli venemaa tarnijate seas esikohal 428 000 barreliga.
Teiste suuremate tooraine müüjate hulka kuuluvad Iraak, Saudi Araabia ja Ameerika Ühendriigid (vastavalt 195, 168 ja 79 tuhat barrelit päevas sel aastal).
Reliance, mille peamine aktsionär on miljardär Mukesh Ambani, on India suurim konglomeraat, mille turuväärtus on üle 220 miljardi dollari. Mõni aeg tagasi pidas Reliance läbirääkimisi Rosnefti osaluse (49,13%) ostmiseks teises India ettevõttes Nayara Energy. Kuid Nayara rafineerimistehas sattus viimaste Euroopa sanktsioonide alla ja kauplejad hakkasid keelduma sellega koostööst.
Kaks tankerit, mis pidid Vadinari rafineerimistehasest, mis samuti kuulub Nayarale, kütuselasti peale võtma, on juba ümber pööranud ja lastita lahkunud. Pühapäeval tühistas BP-ga prahitud Talara oma tellimuse sadamale lähenedes.
Seejärel tegi sama ka PetroChina poolt prahitud tanker Chang Hang Xing Yun, teatas Reuters kolmapäeval, viidates kolmele tööstusallikale ja LSEG laevade jälgimisandmetele. Algselt pidi see Vadinaris laadima umbes 35 000 tonni diislikütust ja toimetama selle Kagu-Aasiasse. Nüüd näitab Vadinarist tühjalt teel olev tanker, et kavatseb Kuveidis sarnase lasti peale võtta ja Ida-Aafrikasse suunduda.
India jaemüügikütuse turul domineerivad riigile kuuluvad rafineerimistehased taotlevad nüüd enne Nayaraga uute tehingute sõlmimist valitsuse heakskiitu, ütles ettevõtte ametnik Reutersile. Lisaks EL-i sanktsioonidele võib India, kellest on saanud Hiina järel suuruselt teine venemaa nafta ostja, sattuda USA kriitika alla. President Donald Trump, millele järgnesid administratsiooni ja Kongressi esindajad, on hakanud venemaa nafta ostjaid ähvardama 100% tollimaksudega.
13. Kiievi otsus allutada kaks korruptsioonivastast asutust peaprokurörile on mitte ainult vallandanud esimesed massilised valitsusvastased protestid Ukrainas pärast sõja algust. See võib halvendada suhteid liitlastega, aeglustada EL-iga ühinemise protsessi ja isegi mõjutada relvatarneid, ütlevad lääne diplomaadid.
EL-i laienemisvolinik Marta Kos nimetas asutuste sõltumatuse tagatiste kaotamist „tõsiseks sammuks tagasi” pärast seda, kui parlament kiitis heaks seaduse, mis allutab riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAPO), ning Volodõmõr Zelenski sellele alla kirjutas. Nende sõltumatus on Ukraina EL-iga ühinemise jaoks hädavajalik ja „õigusriik jääb läbirääkimiste keskmesse” riigi vastuvõtmise üle, kirjutas Kos sotsiaalmeedias, lisades, et tal oli uue peaministri Julia Svõrõdenkoga „avameelne vestlus”.
Eraviisiliselt on Lääne ametnikud väljendanud veelgi suuremat muret, teatab Washington Post. „Äärmiselt mures,” oli kõik, mida üks Euroopa diplomaat ajalehele ütles. Teise väite kohaselt „õõnestavad sellised teod kindlasti usaldust Kiievi ja lääneliitlaste vahel”, võivad kahjustada Ukraina võimalusi EL-iga liituda ja „isegi vähendada soovi suurendada sõjalist abi”. „Loodame, et seda ei juhtu, kuid sellised teod muidugi ei aita seda sõda võita,” lisas ta. „Sellised sammud nõrgestavad Ukrainat kindlasti veelgi ja me ei vaja seda.”
NABU ja SAP loodi lääneriikide palvel umbes 10 aastat tagasi, vahetult pärast Euromaidani, ja olid seni täiesti iseseisvad. Esmaspäeval korraldasid salateenistused NABU-s läbiotsimisi, öeldes, et ühest büroo osakonnast leiti „vene mutt”. Üks anonüümseks jäänud töötaja peeti kinni. Zelenski selgitas korruptsioonivastaste asutuste alluvust peaprokurörile muu hulgas vajadusega puhastada neid venemaa mõjust. Samal ajal kinnitas ta: „Peaprokurör on otsustanud tagada, et Ukraina tagaks seaduse rikkujate karistuse vältimatuse.” See seletus ei rahuldanud paljusid ukrainlasi, kes vaatamata kehtivale sõjaseisukorrale läksid protestima Kiievis, Odessas, Lvivis, Dnipros ja Ternopilis. Kolmapäeva õhtuks olid plaanis uued protestid.
G7 riikide suursaadikud väljendasid haarangute pärast „tõsist muret”, mis NABU andmetel mõjutasid vähemalt 15 büroo töötajat. Bloombergi teatel teatasid suursaadikud oma kavatsusest arutada toimuvat Ukraina valitsusega. Pärast seda, kui Ülemraada seaduse heaks kiitis, kutsus Ukraina Ameerika Kaubanduskoda Zelenskit üles seda mitte allkirjastama ja jätkama korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatuse tagamist.
President Volodõmõr Zelenski lubab esitada Ülemraadale seaduseelnõu, mis tagab õiguskaitsesüsteemi tugevuse ja säilitab kõik normid korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatuse tagamiseks. Allikas: Zelenski videopöördumine, mille ta edastas eile õhtul sotsiaalvõrgustikes. „Muidugi on kõik kuulnud, mida inimesed tänapäeval räägivad – sotsiaalvõrgustikes, üksteisele, tänavatel. See pole asjata. Analüüsisime kõiki murekohti, kõiki aspekte, mida tuleks muuta ja mida tuleks aktiveerida.
Esitan Ukraina Ülemraadale seaduseelnõu, mis on vastuseks, mis tagab õiguskaitsesüsteemi tugevuse. Ja õiguskaitseasutuste tegevusse ei toimu venemaa mõju ega sekkumist ning – mis on väga oluline – kõik korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatuse normid on olemas. Ja ma ootan tõesti meie õiguskaitse- ja korruptsioonivastaste asutuste juhtide rühmalt, Ukraina peaprokurörilt, ettepanekuid nende normide kohta, mis peaksid toimima. See saab olema presidendi eelnõu ja me rakendame seda osana oma riigi ümberkujundamise strateegiast.”
Presidendi sõnul lepiti hiljutisel kohtumisel õiguskaitse- ja korruptsioonivastaste asutuste juhtidega kokku, et institutsioonide juhid pakuvad ühiselt välja tegevuskava ja konkreetsed sammud, mis võiksid tugevdada Ukraina seaduste jõudu.
NABU ja SAP tervitasid president Volodõmõr Zelenski algatust koostada seaduseelnõu, mille eesmärk on tugevdada õiguskaitsesüsteemi ja tagada korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatus.
14. Iisraeli parlament kiitis heaks resolutsiooni, mis nõuab Läänekalda annekteerimist. Dokumendi poolt, mis teeb ettepaneku laiendada Iisraeli suveräänsust Juudamaa, Samaaria ja Jordani oru territooriumidele, hääletas 71 liiget, vastu aga 17. Nagu The Jerusalem Post märgib, on see resolutsioon deklaratiivse iseloomuga ja sellel puudub õiguslik jõud.
Läänekallast koos Gaza sektoriga peetakse Palestiina riigi osaks, mis on osaliselt tunnustatud riik, mida tunnustab 147 ÜRO 193 liikmesriigist. Tegelik kontroll territooriumi üle on aga jagatud. Palestiina omavalitsus kontrollib vaid umbes 17% Läänekaldast, ülejäänud osa on Iisraeli täieliku või osalise kontrolli all.
ÜRO seisukoha kohaselt on seda territooriumi peetud Iisraeli poolt okupeerituks alates 1967. aastast. Iisraeli pool lükkab termini „okupatsioon” tagasi, pidades neid maid vaieldavaks ja rõhutades oma ajaloolisi ja religioosseid sidemeid piirkonnaga.
2024. aasta juulis otsustas Rahvusvaheline Kohus, et Iisraeli kohalolek Läänekaldal kujutab endast de facto annekteerimist. Kohus kinnitas ka, et Iisraeli asundused piirkonnas on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Iisrael pole aga kunagi ametlikult väljendanud oma kavatsust Läänekallast annekteerida.
15. venemaa režiim on algatanud Ukraina vastu ulatusliku infooperatsiooni, mille teemaks on korruptsioonivastased protestid. Sellest teatas Ukraina Välisluureteenistus (SVRU). Luureteenistus märgib, et lisaks föderaalsetele ressurssidele meelitab kreml aktiivselt ligi kontrollitavat meediat, blogijaid ja mõjutajaid lääneriikidest. venemaa propagandaplatvormid esitlevad korruptsioonivastaste õigusaktide muudatusi kui „Ameerika-vastast riigipööret” ja katset „minimeerida Lääne mõju Ukraina poliitilises süsteemis”. Sellega kaasneb narratiivi levitamine sügavast kriisist Ukraina ühiskonnas, teatab SVRU.
Nende avalduste usaldusväärsuse suurendamiseks võtavad venelased Lääne diplomaatide, poliitikute ja ajakirjanike kommentaarid kontekstist välja ja moonutavad neid. „Seda esitatakse tõendina lääneriikide pettumusest Ukraina reformide elluviimisel, võimalike sanktsioonide ähvardusest ja Ukraina viisavabaduse kaotamisest. Efekti võimendamiseks on protestiürituste videomaterjali manipuleeritult moonutatud,” märgib luureteenistus.
Ukraina välisluureteenistuse juht Oleh Ivastšenko hoiatas ukrainlasi venemaa propagandaga kaasa mängimise eest ja rõhutas, et Ukraina peab nüüd olema ühtne, kuna venelaste ohutase ainult kasvab. „Peame meeles pidama, et peamine ohuallikas on venemaa, mis, pole suutnud meie riiki vallutada, püüab külvata ebakõla ja õõnestada Ukrainat seestpoolt. Agressor on kasutanud ja kasutab iga ettekäänet meie ühtsuse hävitamiseks ja Ukraina diskrediteerimiseks, eelkõige rahvusvahelisel areenil,” märkis ta.
16. Lühiuudised
USA Kongressi liige Marjorie Taylor Greene, kes on Donald Trumpi pikaajaline toetaja ning tuntud vandenõuteooriate ja Ukraina-vastaste avalduste levitamise poolest, ütles, et Kiievi protestid toimuvad väidetavalt seetõttu, et president Volodõmõr Zelenski keeldub venemaaga rahulepingut sõlmimast. Allikas: Taylor Greene sotsiaalmeedias.
40 minutit rahukõnelusi Türgis, tulemus: vahetatakse veel vange ja surnukehasid.
USA välisministeerium on heaks kiitnud kahe sõjalise abi paketi müügi Ukrainale. Esimene pakett hõlmab HAWK III faasi õhutõrjesüsteeme ja nende hooldust, teine Bradley jalaväe lahingumasinaid ja nende remonti. Kogumaksumus on hinnanguliselt 322 miljonit dollarit.
Ukraina riiklik juurdlusbüroo algatas uurimise lennuki Mirage 2000 õnnetuse kohta Volõõnia piirkonnas. Esialgsete andmete kohaselt teatas piloot pärast õhkutõusmist kriitilisest elektroonikarikkest. Lennuk kukkus kaugesse ja soisesse piirkonda. Juhtumit uuritakse lennuohutuse rikkumisega seotud süüdistustega.
Moskva on alustanud oma suurimaid mereväeõppusi aastate jooksul – samaaegselt Poola, Jaapani piiride lähedal ja Arktikas. Õppustel osaleb üle 30 aluse, sealhulgas allveelaevad, lennukid ja raketisüsteemid.
Saudi Araabia ostab rekordkoguses venemaa kütteõli. Juunis sai Ar-Riyadh’st venemaa kütteõli suurim ostja, suurendades importi 9%. Samal ajal vähenesid saadetised Indiasse ja Türki. Miks peaks maailma suurim naftaeksportija venemaalt kütteõli importima? Vastus on lihtne – oma elektrijaamade toiteks. See vabastab ekspordiks rohkem toornaftat, võimaldades Saudi Araabial kõrgetest hindadest rohkem kasu saada. See strateegia tugevdab Moskva ja Ar-Riyadh’ vahelist naftaliitu – hoolimata rahvusvahelistest sanktsioonidest.
Türgi Akkuyu tuumaelektrijaama mäss: töötajad blokeerisid teed ja lõhkusid sõidukeid maksmata palkade tõttu. Märkimisväärne on, et protestis osalevad ka venemaa töötajad. Kuid varem kartsid nad sõna võtta vallandamise ähvarduste ja venemaale tagasisõidupiletite tühistamise tõttu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.