Sõja ülevaade: 1245. päev – eip vist enam Moskvast kuhugi lennata saa
Avaldatud: 22 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. juuli 2025:
eip vist enam Moskvast kuhugi lennata saa… loodan, et pikalt…
1. Ork on ork…
2. Ikka Moskvani.
3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: üks küla kaotati ja Kostantõnivka linnani vaid 6 km.
8. Donetsk: surve Toretski-Pokrovski vahel tõuseb.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin muutis sõjaseisukorra seadust laiendades FSB volitusi.
12. Suurbritannia kehtestas Lukoili Dubai üksusele ja 135 varitankerile sanktsioonid.
13. Pärast uusi sanktsioone lakkasid ühe venemaa suurima riigipanga Hiina kaardid Euroopas töötamast.
14. Lühiuudised
176 vene poole rünnakut ehk siis arv tõusis, aga vist osalev mass isegi pisu väiksem oli, sest kaotusi oli vähem nii elavjõus kui soomuses, sestap surve muutust ei tuvastanud. Senised aktiivsemad lõigud on sama tugevusega surve all peale Toretski-Pokrovski lõigu, kus väga tugev vene poole edenemise tahe näha ning üha enam veendumusel, et siit võiks tulla suurema pealetungi üks suundi, ahvatlevaid sihtmärke lihtsalt niipalju ja egas venemaal ole ka sisejulgeoleku tagamiseks vaja edulugusid põhjendamaks kraanide kinni keeramist… Pommitamises kõigega muutusi ei tuvastanud.
1. 22. juuli öösel mürisesid Odessas plahvatused jälle vene droonide tõttu, linnas puhkesid tulekahjud. Sumõ sai jälle tihedalt ja valusalt. Kramatorskit pommitati liugpommidega ja üks laps surma sai. Eks mujalgi piiri ja rindeläheduses ilma paranemise märke ole.
2. Ukraina droonid ründasid Rostovi oblastis Millerovos asuvat sõjaväelennuvälja. Kohalikud teatasid vähemalt 10-st plahvatusest ja video järgi leeki jagus. Droone lendas öösel mujalgi ja kaugeim sihtmärk oli ikka Moskva.
venemaa transpordiministeerium, mida pärast eelmise osakonnajuhataja roman starovoiti surma juhtis tema asetäitja andrei nikitin, ei suuda mõjutada olukorda venemaa lennujaamades, mis on taas silmitsi seisnud Ukraina relvajõudude droonide ulatuslike reididega. nikitin ise väitis seda, kinnitades ajakirjanikele, et transpordiministeerium proovib midagi ette võtta koostöös kaitseministeeriumiga. Tema arvates kohanevad lennujaamad, mis eelmisel nädalavahetusel kogesid selle aasta neljandat transpordi kokkuvarisemist koos ulatuslike lendude hilinemistega, praeguste oludega, aidates lennujaamades kinni jäänud reisijatel toitu ja puhkust saada. Olla hilinenud viimastel päevadel või üldse ära jäänud u 1000 lendu.
3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta. Eip hetkel sõjaudus kindlamat infot leidnud, kindel vaid selles, et Ukraina ka aktiivselt vasturünnakuid teeb. Seni arvamisel, et vähemalt Sumõ tahab vene pool enda kontrolli alla saada ja kõik ümbritsevad asulad, maanteed ja linn ise on väga tihedas sajuspilves ning no ei taha isegi väikeste lastega Ukraina pered linnast lahkuda…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: on hakanud pidev ja tihe surve tooma tasapisi Toretski juures vene poolele edu ja vene jalavägi vallutas Bila Hora küla, mis asub Toretskist põhja pool ning ollakse lähemal sammu võrra (jäänud on veel 6 km) Kostantõnivka linnale, mis on suur tööstuslinn ja seal elas 25 aastat tagasi 95 000 elanikku. Tundub, et tasapisi aga järjekindlalt kipub esmalt langema Toretski linn, mis on juba mitmeid kuid kauem vastu pidanud, kui oleks eeldanud, vist juba talvel sai linn „maha kantud” aga õnneks nii ei läinud. Kipuvad need uued eesmised possad Toretskist põhja pool üha kauem vastu pidama ja suudavad suruda Ukraina omasid üha taha poole.
8. Donetsk: Toretski ja Pokrovski vaheline kombits tundub olevat peamine prioriteet siinsel suunal ja kõikse paremad ja võimekamad droonid nii seireks kui rünnakuteks on vene pool siia koondanud ja rünnakutel osaleb siin soomust pisu rohkem kui mujal. Eile küll siin lõigus vene poole edenemisi ei tuvastanud aga oht jõuda edasi lõikamaks ära ühendusteed nii Kostjantõnivka kui Pokrovski linnal ning luua olukord, kus Ukraina üksused kummagi linna maha jätaks tagalatoetuse puudumise pärast. Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina peab tooma reserve kuskilt selle kombitsa läbilõikamiseks kaitsmaks enda väga olulist tööstusala.
Jätkuvalt tuleb infot vene luure DGR tegutsemisest Pokrovski linnas, aga seni äärmistes kvartalites. Linn ise tihedas sajus. Mujal surve pisu väiksem.
9. Lõunarinne: muutusteta aga sektori ida ja lääneserval rohkem vene poole pingutust edenemiseks on.
10. Herson: muutusteta.
11. putin muutis sõjaseisukorra seadust, et laiendada julgeolekuteenistuste volitusi venemaa sadamate ja merekaubanduse jälgimiseks. 21. juulil putini allkirjastatud dekreedi kohaselt lubatakse välisriikide laevadelvenemaa sadamatesse siseneda ainult FSB loal. Need meetmed kehtestatakse vastavalt 30. jaanuari 2002. aasta föderaalse põhiseaduse 1-FKZ artiklile 8 „Sõjaseisukorrast”, öeldakse õigusinfoportaalis avaldatud määruses.
Sõjaseisukorra seaduse artikkel 8, millele putin viitab, lubab presidendil kehtestada praktiliselt igasuguseid ajutisi piiranguid majandustegevusele riigi vajadusteks kaupade tootmiseks või armee varustamiseks. Eelkõige saab president piirata vara ringlust, kaupade vaba liikumist, juurdepääsu teabele, muuta organisatsioonide omandivormi, töörežiimi, finants-, maksu- ja panganduseeskirju. Samal ajal, seaduses öeldakse, et selliseid meetmeid võib rakendada nii sõjaseisukorra ajal kui ka enne selle kehtestamist.
Praegu kehtib sõjaseisukord Ukraina neljas okupeeritud oblastis – DPR-is, LPR-is, Zaporižja ja Hersoni oblastis. President kehtestas selle määrusega 2022. aasta oktoobris. Samal ajal kehtestati Keskföderaalringkonnas (sealhulgas Moskvas) ja Lõunaföderaalringkonnas kõrgendatud valmisoleku režiim. Ringkond, mis laiendab õiguskaitseorganite volitusi ja võimaldab kodanike õigusi täiendavalt piirata.
Eelkõige saavad võimud tugevdada õiguskaitset; viia kriitilised rajatised (transport, side, energia jne) üle erirežiimile; kontrollida sõidukeid ja vajadusel piirata liiklust; viia transpordi-, side-, arvutuskeskused jne üle erikontrollile ja kasutada neid kaitseotstarbel.
Ukraina sissetungi algusest peale on võimud mitu korda muutnud sõjaseisukorra seadust. 2023. aasta mais kehtestati kodanike poolt sõjaseisukorra rikkumise eest 30-päevane arest ning kehtestati inimeste sundümberasustamine territooriumidelt, kus kehtib sõjaseisukord.
Detsembris kiitis putin heaks muudatused, mille kohaselt võib valitsuse ja ametivõimude tööd sõjaseisukorra ajal salastada. Ja mais allkirjastas ta seaduse ettevõtete konfiskeerimise kohta omanikelt riiklike korralduste mittetäitmise eest sõjaseisukorra ajal.
12. Suurbritannia on uuendanud venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja, lisades sinna kaks nafta- ja transpordiettevõtet ning 135 naftatankerit Moskva varilaevastikust, mis on seotud lääneriikide sanktsioonide vältimisega. Uute piirangute eesmärk on häirida naftatulude voogu putini sõjakirstu ja halvata tema varilaevastiku töö, teatas Suurbritannia valitsus avalduses.
Uued sanktsioonid mõjutasid Dubais asuvat Litasco Middle Easti, Lukoili naftakaubanduse divisjoni, mis on spetsialiseerunud kauplemisele Aasia riikides. Alates 21. juulist on pärast Ukraina sõja algust Šveitsist Dubaisse kolinud Litasco Middle Easti varad külmutatud; lisaks on ettevõttel keelatud pakkuda usaldusteenuseid. EL ei lisanud ettevõtet varem Ungari vastuseisu tõttu 17. ELi sanktsioonide paketti.
Piirangutele allus ka laevandusettevõte Intershipping Services, mis asub samuti AÜE-s. EL-i ametivõimude andmetel tegeleb ettevõte venemaa nafta transportimisega Gaboni ja Komooride saarte lippe kandvatel laevadel. Briti valitsuse pressiteate kohaselt veavad Intershipping Servicesi tankerid aastas 10 miljardi dollari väärtuses kaupu.
Londoni uus sanktsioonide nimekiri sisaldab veel 135 naftatankerit, mis on seotud venemaa nafta transportimisega. Mõned neist on juba EL ja/või Ameerika Ühendriigid blokeerinud. Nagu Briti valitsus märkis, on venemaa varilaevastik alates 2024. aasta algusest vedanud kaupu 24 miljardi dollari väärtuses.
13. Hiina maksesüsteemi UnionPay pangakaardid, mida väljastab venemaa Föderatsiooni üks suurimaid riigile kuuluvaid panku Rosselkhozbank, on 27 EL-i riigis töötamise lõpetanud, teatas krediidiasutuse Frank Media tugiteenistus. Rosselkhozbank kinnitas seda teavet Interfaxile. Krediidiasutuse tugiteenistus teatas, et Austrias, Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Saksamaal, Kreekas, Taanis, Iirimaal, Hispaanias, Itaalias, Küprosel, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Hollandis, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias, Soomes, Prantsusmaal, Horvaatias, Tšehhi Vabariigis, Rootsis ja Eestis kehtivad ajutised piirangud. Samal ajal toimivad UnionPay kaardid jätkuvalt Türgis, Kataris, Indias, Lõuna-Koreas, AÜE-s, Tais, Serbias, Malaisias, Usbekistanis ja paljudes teistes riikides.
Vc.ru märgib, et Telegrami vestluse „UnionPay venemaal” osalejad teatasid samuti probleemidest Rosselkhozbanki kaartide teenindamisel EL-is. Ühe kasutaja sõnul ei saanud ta Gruusias Rosselkhozbankist UnionPay kaardilt sularaha välja võtta.
2024. aasta lõpus lakkasid Gazprombanki UnionPay kaardid välismaal töötamast. Primsotsbank ja VTB hoiatasid samuti võimalike probleemide eest selliste kaartide teenindamisel. Piirangud järgnesid venemaa pankade lisamisele USA ja EL-i sanktsioonide nimekirjadesse.
EL kehtestas Rosselkhozbankile sanktsioonid ja ühendas selle SWIFT-ist lahti 2022. aasta juunis kuuenda sanktsioonide paketi osana. Varem väljastas venemaal UnionPay kaarte enam kui 10 panka. Pärast seda, kui enamik neist langes USA sanktsioonide alla, jäi alles vaid kaks krediidiasutust, mis jätkavad selliste kaartide väljastamist – RSHB ja Asia-Pacific Bank (ATB).
Eelmisel nädalal avaldas EL nimekirja 22 venemaa pangast, kelle suhtes kehtestati piirangud uue 18. paketi osana, mille eesmärk on vähendada kremli eksporditulusid. See hõlmas T-Bank, Dom. RF, Surgutneftegazbank, Yandex-bank, Zenit Bank, Ozon Bank, Transstroibank, Tatsotsbank ja mitmeid teisi finantsorganisatsioone.
14. Lühiuudised
Ukraina ja venemaa delegatsioonide järgmine kohtumine sõjalise konflikti lahendamise küsimuses toimub 23. või 24. juulil Türgis. Eip sealt miskitki oota…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
