Sõja ülevaade: 1242. päev – Ukraina edenes vist rohkem kui vene pool
Avaldatud: 19 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. juuli 2025:
eile edenes Ukraina vist rohkem kui vene pool.
1. Odessa sai valusalt aga juba tuli uus õhuhäirete laine üle Ukraina.
2. On hakanud vihmapilved tihenema venemaal.
3. Kursk/Belgorod: vene pool vist paar edenemist kahel viimasel päeval kirja sai.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta aga pisu aktiivsemaks on ka Ukraina omad muutunud.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga oht Pokrovskist kirdes tõuseb.
9. Lõunarinne: ühe küla suutsid Ukraina omad vabastada.
10. Herson: Kinburni säärele maabus DGR.
11. putin käskis ette valmistada piiranguid välismaistele sõnumite keskkondadele venemaal.
12. venemaal on sanktsioonide tõttu tekkinud probleeme naftatöötlemistehaste remondiga.
13. venemaal ei suuda ettevõtted enam palku tõsta.
14. The Times: Trump võib kohtuda putini ja Xiga Hiinas.
15. Lühiuudised
177 vene poole rünnakut. Suurim surve tõus Sumõ suunal, kus uuesti vene pool tõmbas konveieri töösse ja see hakkas tooma edenemisi. Pisu meedliva üllatusega pole viimaste päevade tihe ja tugev rünnakutekonveier toonud vene poolele edenemisi Lõmani suunal kastavamaks sealset sillapead. Toretski ümber läks rahulikumaks ja tihe surumine ümber Pokrovski jätkus. Ukraina omad suutsid eile siiski pisu üllatada. vene poole taktikas muutusi pole tuvastanud, kõike kaela langes samas mahus ning paaris lõigus jälle pisu soomusega proovitakse, aga grupid väikesed. Ikka ootab suuremat pealetungi ja no kipub seda tulevat mitmes kohas kas või selleks, et rohkem siduda Ukraina reserve ja kuna ressurssi siiski jagub, siis saab kõigile suundadele panna ootele piisav kogus täiendavat seltskonda, et vajadusel muuta mingi suund võimaluse korral peasuunaks, kui selliselt enam miskit nimetada saab… ja hakata edundama suunda, mis hakkab edu tooma. Pisu siiski mingi kõhutunne ütleb, et ka Ukraina omadel miskit üllatust plaanis võib olla…
1. Vaenlase droonirünnaku tagajärjel said öösel Odessas kahjustada kortermajad, põles kõrghoone, üks inimene hukkus ja on ka vigastatuid.
19. juulil umbes kell 4 hommikul hakkas üle Ukraina levima õhurünnakuhoiatus raketi- ja droonirünnakute ohu tõttu, mis hõlmas seejärel peaaegu kogu riiki.
2. venemaa kaitseministeerium teatas, et 18. juuli õhtul tulistas nende õhutõrje väidetavalt alla 87 Ukraina drooni. Nende andmetel tulistasid need droonid väidetavalt alla: 48 Brjanski oblasti, 12 Orjoli oblasti, 10 Kaluuga oblasti, 8 Rostovi oblasti, 5 Moskva oblasti territooriumi kohal, üks mehitamata õhusõiduk Tuula, Kurski, Smolenski ja Voroneži oblasti territooriumi kohal.
Eile 18. juuli öösel ründasid droonid venemaa üheksat piirkonda, sealhulgas Moskva, Brjanski, Orjoli ja Nižni Novgorodi oblastit; lennujaamades kehtestati lennupiirangud.
3. Kursk/Belgorod: pisu sõjaudus. Tundub, et vene pool on suutnud jälle enam aktiveeruda ja võimalik, et mõnes kohas võidi suuta edeneda. Esmalt on uuesti selguseta seis Kindrativka külas, mis mõned päevad tagasi sai „vene vabaks” ja nüüd vist osaliselt uuesti vene poole kontrolli all ning vene pool võis kanna maha saada Andrijivka küla kõrval. Mõnede kanalite teated, et vene pool suutis eile vallutada Jablunivka… hm, peaks juba vist u kuu olema juba vene poole kontrolli all, eip hakanud täpsemat kuupäeva taga ajama. Kas Ukraina annab viimasel kahel nädala tõusnud aktiivsuse käest ära, eks näis…
4. Harkiv: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu hea üllatusena pole vene pool enam suutnud mitmetel päevadel edenda üheski lõigus, kuigi survet ja pommitamist jagub palju.
6. Siversk: vene pool hakkas siin osas rohkem soomust kaotama, kui nelja soomuse kaotust saab selleks lugeda… aga viimase kahe kuu kontekstis vast küll ehk siis vene poole huvi siin lõigus siiski lõpuks Siverskini jõuda on üha tõusmas. Vähemalt tuleb kõlakaid, et ka Ukraina omad üritavad Bilohorivka küla tagasi enda kontrolli alla saada, mis seal kõrgustiku serval domineerib ja annaks parema võialuse sealt lõuna pool asuvate avarate väljade kontrolliks takistamaks vene Siverski suunalisi üritusi.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Olukord Pokrovskist kirdes on endiselt keeruline ja tõenäoliselt halveneb veelgi. Eile muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: Ukraina omad üllatasid ja suutsid vabastada Jalta küla, teisel pool Vovtša jõge, kuna vene väed ei suutnud oma tiiba kaitsta. Veel ei ole liialt optimistlik, kas miskit pisu murrangut võiks tulla soodsas suunas. Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.
10. Herson: Kinburni poolsaarel asuvas Pokrovskes heisati Ukraina lipp, väidetavalt sinna maabunud Ukraina diversioon-luuregrupp. Sinna kanti on varemgi Ukraina omad reide teinud, aga püsivamat kanna maha saamist vist varasemalt plaanitud pole ja vist mitte ka seekord, aga eks näis.
11. venemaa võib kehtestada piiranguid „ebasõbralikes riikides” välja töötatud sõnumitoojate kasutamisele. See on kirjas putini venemaa valitsusele saadetud juhises. Dokument avaldati kremli ametlikul veebisaidil. „vene Föderatsiooni valitsus esitab ettepanekud täiendavate piirangute kehtestamiseks ebasõbralikes välisriikides toodetud tarkvara (sealhulgas sideteenuste) kasutamisele venemaa Föderatsioonis,” seisab juhises. Peaminister mihhail mišustin on määratud rakendamise eest vastutavaks. Ta peab esitama aruande 1. septembriks.
Juuni lõpus allkirjastas putin seaduse riikliku sõnumitooja loomise kohta. Enne seda võttis riigiduuma teisel ja kolmandal lugemisel vastu riikliku digitaalse platvormi loomise seaduseelnõu. Uue süsteemi keskseks elemendiks saab venemaa sõnumitooja MAX. See integreeritakse olemasolevate riiklike digitaalsete platvormidega ja võimaldab näiteks edastada andmeid riigiteenuste portaalist, kinnitada isikut, vanust või õigust sotsiaaltoetustele.
Sellise süsteemi kasutuselevõtt tekitab aga inimõiguste aktivistide seas muret. Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarjov nimetas MAX-projekti kodanike luuramise tööriistaks. Tema sõnul sätestab uue platvormi privaatsuspoliitika selgesõnaliselt, et kogu kasutajainfot saab taotluse korral valitsusasutustele edastada. „Andmetele pääsevad ligi FSB, siseministeerium, keskpank, maksuamet ja isegi Rosalkoregulirovanie,” ütles Klimarjov.
Samal ajal hakkas riigiduuma rääkima populaarsete välismaiste platvormide vastaste meetmete võimalikust karmistamisest. riigiduuma infopoliitika komitee esimees sergei bojarski ei välistanud, et Telegrami ja WhatsAppi suhtes võidakse pärast kodumaise süsteemi käivitamist rakendada karmimaid sanktsioone „venemaa õigusaktide rikkumise” eest. Varsti pärast seda teatas projekt „On the Line” Telegrami ja WhatsAppi juurdepääsupiirangute testimisest venemaal.
12. venemaa naftakompaniidel on sanktsioonide tõttu probleeme naftatöötlemistehaste remondiga, ütles energeetikaminister sergei tsiviljov Föderatsiooninõukogule peetud kõnes. Tema sõnul on rafineerimistehastes esinevad „rikked” seotud seadmete tarnimisega seotud probleemidega. See oli Euroopa sanktsioonide objektiks osana Ukraina sissetungi esimesest paketist – 2022. aasta veebruaris.
„Miks esineb mõnikord rikkeid? Sest praegu, sanktsioonide režiimis, milles me oleme: oletame, et remondiks on planeeritud 4 kuud, aga midagi viibib, midagi ei tarnita meile,” tsiteerib Reuters tsiviljovi. Minister lisas, et sanktsioonide tõttu nihkuvad naftatöötlemistehaste remondi tähtajad. „Ja me oleme sunnitud neid nihkeid kompenseerima,” ütles tsivilev.
Reutersi andmetel langesid eelmisel aastal venemaa rafineerimistehaste naftatöötlemismahud 12 aasta madalaimale tasemele pärast seda, kui Ukraina droonirünnakute seeria pani töövõimetuks vähemalt 10 suurimat tehast, millest mõned olid sunnitud kuude kaupa seisma jääma. Reutersi tööstuse allikate sõnul tulenevad remondiga seotud raskused asjaolust, et rafineerimistehased on imporditud seadmetest kriitiliselt sõltuvad: need ehitati ja moderniseeriti Euroopa ja Ameerika ettevõtete, näiteks UOP ja ABB, osalusel, kes pakkusid tehnoloogiat ja tarkvara igale 40 suurimale tehasele.
2000. aastatel moodustasid välismaised disainilahendused 80% naftatöötlemise seadmetest ja isegi nõukogude ajal osteti rafineerimistehnoloogiat läänest, eriti katalüütilise reformimise seadmeid, märgib Energeetika ja Rahanduse Instituudi majandusosakonna juhataja asetäitja Sergei Kondratjev.
Tehased ei suutnud kunagi üle minna kodumaistele seadmetele, hoolimata riiklikust impordi asendamise poliitikast. Kondratjevi hinnangul oli 2024. aastaks vaid 45% naftatöötlemistehaste pumpamisseadmetest, 40% kompressoritest ja ainult 30% reaktoritest ja koksikambritest kodumaised.
13. Palgavõidujooks, mille käigus venemaal palgad kasvasid reaalselt 8,2% ja 9,1% (inflatsiooniga korrigeerituna) aastatel 2023–2024, võib lõppeda. Tööjõupuudus püsib, kuid keskpanga hinnangul on see vaibumas, majanduskasv aeglustub ja nõudlus langeb – sellistes tingimustes on ettevõtetel rublades vähem stiimuleid töötajaid alles hoida ja paljudel lihtsalt pole seda võimalust. Üha rohkem ettevõtteid langeb „palgavõidujooksust” välja, kuna võime kanda kasvavad tööjõukulud müügihindadesse on järk-järgult ammendumas, teatas keskpank. Aprillis kasvas reaalpalk aastaga 4,6%.
Keskpanga andmetel on viimastel kuudel tööturul pingete leevenemise märgid muutunud selgemaks. Regulaator arvestab tööandjate töötajate vajaduse vähenemist ja nende seas aktiivsete vabade töökohtade arvu vähenemist. Sellest järeldab regulaator, et selle tulemusel on töökohtadele konkurentsi tase suurenenud ja enamikus piirkondades muutunud mõõdukaks. Keskpanga regulaarsed uuringud enam kui 10 000 ettevõtte seas näitavad personalipuuduse üle kurtjate osakaalu vähenemist (jaanuari 69%-lt juuni 66%-le). Keskpanga andmetel täheldasid ettevõtted teises kvartalis personalivajaduse suurenemist. See on suuresti tingitud järsust majanduslangusest. „Paljud vastajad on näinud töötajate vajaduse vähenemist toodete nõudluse vähenemise tõttu,” kirjutab keskpank ja märgib, et nendes tingimustes on tegelike ja kavandatud palkade kasv aeglustunud ning „ettevõtete tööhõive- ja palgatõusuplaanid on muutunud vaoshoitumaks”. Mitmed ettevõtted, kes plaanisid palkade tõstmist, loodavad nüüd sellest loobuda, teised aga keelduvad töötajate palkamisest, võtavad kasutusele osalise tööajaga töötamise režiimi, pakuvad ettenägematuid puhkusi või on koondamisele üle läinud. Nende osakaal, kes eeldavad töötajate arvu muutumatuks jäämist, on suurenenud (65% versus 62% jaanuaris) ja plaanivad töötajate arvu vähendada (jaanuari 6,9%-lt 11,5%-ni). Keskpank täpsustab, et see on kõige tüüpilisem mäetööstuses, masinaehituses ja farmaatsiatööstuses.
Jakuutias asuv suur kaevandus on langeva nõudluse ja söehindade tõttu loobunud kavandatud palgatõusust; langeva nõudluse tõttu on Uljanovski oblastis asuv toiduainetööstusettevõte aprillikuu kavandatud palgaindekseerimise edasi lükanud septembrisse ja Kirovi oblastis asuv puidutöötlemisettevõte on selle täielikult tühistanud; Siberi arendajad on hakanud keskpanga andmetel tõstma palku ainult hooajaliste meeskondade töötajatele (5–10%). Kaubanduses hõivatute arv on aasta jooksul vähenenud, peamiselt autoesinduste massilise sulgemise tõttu; Vladimiri oblastis asuv suur instrumentide valmistamise tehas on loobunud plaanidest palgata lisapersonali pärast tellimuste arvu vähenemist, toob keskpank näiteid. Lõuna-Venäjä suur põllumajandustehnika tootja (keskpank ei nimeta kunagi konkreetseid ettevõtteid – see oli Rostselmash) pidi põllumajandustehnika müügi languse kontekstis kulude optimeerimiseks ja personali säilitamiseks töötajate puhkused augustist septembrini edasi lükkama.
S&P Globali uuring näitas, et ettevõtted vähendasid juunis oma tööjõudu ja seda kiireimas tempos alates 2022. aasta aprillist.
14. Hiina president Xi Jinping võib korraldada kolmepoolse kohtumise USA presidendi Donald Trumpi ja vladimir putiniga osana Teise maailmasõja lõpu tähistavatest pidustustest, mis toimuvad Pekingis 3. septembril. Sellest teatab Times, märkides, et putin on juba kinnitanud oma osalemist pidulikul üritusel. Valitud kuupäev langeb peaaegu kokku Trumpi kremlile esitatud ultimaatumi lõppemisega: ta oli varem andnud putinile 50 päeva aega vaenutegevuse lõpetamiseks Ukrainas.
Väljaande andmetel kutsuvad mõned Hiina analüütikud ja avaliku elu tegelased üles kasutama 3. septembri paraadi rahvusvahelise diplomaatilise žesti võimalusena. Kuulus Hiina natsionalist Jin Canrong ütles: „Miks mitte ajastada Trumpi visiit selle paraadiga kokku? Kui ta tuleb ja osaleb, on see võimas positiivne signaal maailmale. Hiina, venemaa ja Ameerika juhtide koos seismise pilt võib sümboliseerida rahu ja stabiilsust.”
Ka Jaapani agentuur Kyodo teatas varem kavatsusest kutsuda Trump Pekingisse. Times rõhutab aga, et Hiina võimud pole sellele teabele ametlikku kinnitust andnud.
Taiwani analüütik Wen-Ti Song usub, et selline visiit mängiks pigem putini ja Xi kui Trumpi enda kätte. Tema arvates võivad nõunikud USA presidenti osalemisest eemale peletada. „Ma arvan, et võimalused on väikesed. Hiina võib Trumpi kutsuda, aga ta tõenäoliselt ei nõustu. On oluline, et ta tunneks end ajaloolise tegelasena, suure inimesena. Ta kohtuks pigem putini ja Xiga oma territooriumil, mitte ei oleks üks kolmest külalisest Xi Jinpingi peol,” selgitas Song.
14. juulil väljendas Trump putini tegude suhtes „sügavat pettumust”, öeldes, et ta ootab Ukrainaga rahuleppe sõlmimist kaks kuud tagasi. Ta andis kremlile vaenutegevuse lõpetamiseks veel 50 päeva, ähvardades vastasel juhul uute meetmetega – 100-protsendiliste tollimaksude kehtestamisega Venemaalt ja temaga koostööd tegevatest riikidest pärit kaupadele. Trump mainis ka senaator Lindsey Grahami seaduseelnõu, mis karmistaks neid sanktsioone 500% võrra, märkides, et ta loodab ilma selliste radikaalsete meetmeteta hakkama saada.
Samal ajal kinnitas Trump plaane suurendada Ameerika sõjalist abi Ukrainale, märkides, et relvatarneid rahastavad Euroopa partnerid. Abi põhielemendiks peaksid olema Patriot õhutõrjeraketisüsteemid.
Nende ähvarduste taustal väljendas Hiina president Xi Jinping valmisolekut suurendada toetust venemaale. Samal ajal kutsutakse Euroopas Trumpi üles mitte ootama 50-päevase perioodi lõppu ning kehtestama venemaa ja tema liitlaste vastu sanktsioonid nii kiiresti kui võimalik. Ka Trump ise ei välistanud, et ultimaatumiperioodi võidakse lühendada.
15. Lühiuudised
18. EL-i sanktsioonide pakett on heaks kiidetud.
Järgmine Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumine (Ramstein) on kavandatud esmaspäevaks, 21. juuliks ja eeldatavasti osaleb seal ka USA kaitseminister Hegseth. Kohtumist juhivad Ühendkuningriik ja Saksamaa ning see toimub tõenäoliselt veebis.
Ukraina sõjaväe teenistuses on nüüd Ukraina kamikaze-droon „Bulava”, mis on venemaa „Lanceti” analoog. Selle tegevusraadius on 35–55 kilomeetrit.
Poola relvajõudude operatiivjuhatus teatas, et tõstis oma lennuki õhku seoses täna öise venemaa ühendrünnakuga Ukraina vastu.
Austraalia kaitseminister Richard Marles teatas Reutersi teatel, et Austraalia on annetanud Ukrainale M1A1 Abramsi tanke osana 245 miljoni Austraalia dollari (160 miljoni USA dollari) suurusest abipaketist. Marlesi sõnul on Ukraina saanud kätte enamiku Austraalia poolt antud 49 tankist ning ülejäänud tarnitakse lähikuudel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
