Sõja ülevaade: 1240. päev – sõda on vaid äri…
Avaldatud: 17 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. juuli 2025:
kui sõda on vaid äri, rindel ikka raske ja liugpommiga keset linna…
1. Liugpommiga kesklinna…
2. Läks venemaal ja Krimmis palavaks, isegi Moskva taha ulatuti.
3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.
4. Harkiv: vene pool ikka sai kanna maha Vovtšankist teisel pool Vovtša jõge.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: pisu Ukraina edu.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta, aga oht Pokrovski kaotamiseks ikka kõrge.
9. Lõunarinne: jälle 2 km.
10. Herson: muutusteta.
11. matvijenkot kutsuti üles valmistuma eelarves „tõsiseks kokkuhoiuks”.
12. vene relvade peanäitus tühistati esimest korda kümne aasta jooksul.
13. EL eraldab Ukraina toetuseks 100 miljardit eurot.
14. venemaa külmutatud varad Euroopas võidakse saata USA-sse Kiievile relvade ostmiseks.
15. Lühiuudised
Raada sai kätte Zelenski ettepaneku nimetada Sviridenko peaministriks.
Ukraina uudistest: Trumpi administratsiooni 177. päev, mil ta ei lubanud Ukrainale mingit sõjalist abi. Bideni administratsioon lubas venemaa täiemahulise sissetungi ajal Ukrainale keskmiselt iga 12 päeva tagant 770 miljoni dollari suurust sõjalise abi paketi.
Njah, seni saabunu on juba varasemalt otsustatu. Nüüd siis kogu suund vaid vist Euroopa ja Kanada kinni makstavatele relvasaadetistele läbi NATO ehk kui USA relvatööstus raha ei saa, siis abi ka ei tule… eip ole lugenud, et ka seda proportsionaalselt jagataks vastavalt näiteks riikide eelarvete suurusele, kus oma osa oleks ka USA-l, sest egas ta üksi ei peakski kulusid kandma…
Veel võimalikku algavat vene poole pealetungi pole tuvastanud ja kas tihenenud väikeste gruppidega konveier on eelmäng selleks või taktika ongi vaid selliselt jätkata kulutamist… kipub siiski esimest stsenaariumit arvama. Esmalt kasvab kasutamata soomuse kogus rindel, mida raudtee kaudu järjest juurde tuuakse rohkem, kui hetkel jooksvalt kaotatakse. Kuna rindelt ka suuri edu uudised uute linnade vallutamisest pole ja eelarvega venemaal üha kitsam, siis neid on väga vaja siseriikliku motivatsiooni tõstmiseks. Kipub minema üha keerulisemaks öelda, et meil läheb hästi kui ühtki näidet sellest pole. Sestap järjest enam kreml üritab inimesi venemaal ära lõigata internetist liikuvast infovoost, mis tegelikkust kajastab.
Taktikas ja rindelõikude aktiivsuses suuri muutusi polnud, küll tõusis kõrgemale muu tagalatoetuselemendi tabamine ning jagub neid Ukraina lennukitelt heidetavate pommide videosid aga kahjuks eip nende kogust kuidagi vene poole massiga võrrelda veel kannata. Tundub, et Ukraina on tihendanud oma kaitserajatiste ehitamist ning üha enam näeb, et need korraga mõeldud nii soomuse, jalaväe kui kergliikurite vastu. Draakonihambad näiteks keskmises reas mitmekordse kihina, kahel pool tankitõrjeks sobiv kraav, kus ka lõiketraat põhjas jne. Seda, et põlluteedele tehakse väike kraav tsiklite vastu, oli märgata juba varakevadel, töötas hästi. Eip oska arvata, kui palju logistikakoridore on võrkudega kaetud kaitseks droonide vastu, aga vist sadu või tuhandeid kilomeetreid see olla võib… ehk siis järjest enam muutub sõjanduses erinevate uute vahendite kasutuselevõtt ning selleks, et olla edukas, peab arendus käima jooksvalt…
1. 16. juuli õhtul heitsid venelased Donetski oblastis Dobropillja linna (24 000 elanikku) keskele FAB-500 (500 kg liugpomm, kus u 200 kg lõhkeainet). Uuendatud andmete kohaselt hukkus 2 inimest, veel 27 sai vigastada, rusude all võib olla inimesi. Ohvreid oli üsna palju, sest oli tipptund, õhtu, linna keskne tänav. Njah, ork on ork…
Täna öösel oli Dnipro saheedide sihtmärgiks.
Lisaks jätkab vene pool korduvaid pommitamisi piiri ja rinde lähedaste linnade pihta ja seetõttu tabatakse tihti nii päästjaid kui meedikuid, kes on läinud eelmise pommitamise tagajärgedega tegelema.
Ogre omavalitsuse esindaja Patriks Griva ütles, et linnapea Egils Helmanis sai Ukrainas haavata järjekordse vabatahtlike abireisi käigus, arvatavasti rindetsoonis. Helmanise vigastuse asjaolude ja olemuse kohta pole üksikasjalikku teavet, teada on vaid see, et tema seisund on stabiilne.
2. Alates eile hilisõhtust on venemaa mitmes piirkonnas ja okupeeritud Krimmis on käimas ulatuslik droonirünnak. Voronežis sai droonirünnakutes vigastada kolm inimest, Kertsi kandist kostus paar plahvatust… Moskva ja Tuula kandis märgati droone…
3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.
4. Harkiv: eile tuli kinnitus vähemalt kahelt blogikanalilt, et vene pool on püsivamalt üle saanud Vovtša jõest Vovtšanski linnas. Veel vist ainult jalaväega, aga see uus sillapea kipub andma aimu, et juba mitmeid nädalaid siinse sektori kasvanud rünnakute intensiivsus hakkab tooma tulemusi.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, kuigi survet jagus.
6. Siversk: hetkel liigub kõlakaid, et Ukraina omad on kanna maha saanud Hrihorivka külas.
7. Bahmut: survet jagus, muutusi mitte. Küll saadi vange ja seda kaudu kinnitust, et isegi dessantnike ridades vene poolel on tõusnud kõrgemale uute vanglast värvatute kehva väljaõppega soldatite osakaal.
8. Donetsk: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud, aga näha on, et vene pool on pigem vähendanud rünnatavaid lõike ning tähelepanu on koondunud mõlema eenduva kombitsa laiendamiseks ümber piiramaks nii Toretskit kui Pokrovskit. Kahjuks on mõlemad Pokrovski poole suunduvad suurem maanteed juba heas löögiulatuses ning linna varustamine muutub üha keerulisemaks ning ning mõlemalt suunalt veel mõned kilomeetrid edasi ja kogu logistikakoridor tuleb suunata väikestele teedele, mille läbitavus on suuremate vihmade korral olematu.
9. Lõunarinne: jätkuvalt edeneb vene pool Velika Novosilkast loodes saades uusi eesmisi possasid edasi lükata u 2 km sammudega ehk siis tasapisi Ukraina end Vovtša jõe taha tõmbab.
Kahjuks ei ühtki head uudist sektori lääneservalt, kus vene pool hoiab oma kontrolli alla Kamjanske asulat ja arvatavalt sinna üle jõe järjest ressurssi juurde toob.
10. Herson: muutusteta.
11. 2026. aasta venemaa eelarve, mida ametnikud hakkavad ette valmistama, motoks peaks olema raha „kõige tõsisem kokkuhoid”, ütles ülemkoja spiiker valentina matvijenko kolmapäeval Föderatsiooninõukogu koosolekul. „Järgmiste eelarvete motoks on kõige tõsisem kokkuhoid, iga rubla efektiivsus, kontroll iga rubla ja piirkondlike eelarvete üle,” tsiteerib Interfax matvijenkot. „Mõnda riiklikku projekti saab kärpida” – nendele tehtavaid kulutusi „oleks õige paariks aastaks edasi nihutada”, pakkus samal koosolekul välja Föderatsiooninõukogu eelarve- ja finantsturgude komitee juht anatoli artamonov. Eelarve konsolideerimine peab algama „kiireloomuliselt”, nõudis ta, kuna majanduse olukorra hinnangud on muutunud „pessimistlikumaks” ning nafta- ja gaasitulud vähenevad.
Eelarve prioriteetide hulka jäävad endiselt „õiguskaitseorganite vajaduste rahuldamine” ja „sõjaline erioperatsioon”, vastas rahandusminister anton siluanov artamonovile. 2025. aasta eelarves on armee ja relvahanke jaoks eraldatud 13,2 triljonit rubla (145 miljardit eurot) ning veel 3,45 triljonit rubla (38 miljardit eurot) on eraldatud „riikliku julgeoleku” punktile, mis hõlmab siseministeeriumi, venemaa rahvuskaardi, uurimiskomitee ja eriteenistuste eelarveid. Kokku moodustavad julgeolekukulutused 40% eelarvest.
„Esiteks peame rakendama riigi ees seisvaid ülesandeid,” selgitas siluanov, lisades, et mõned taristuprojektid võidakse tõepoolest edasi lükata hilisemale kuupäevale. „See on <…> finantsvõimekuse prioritiseerimise küsimus,” ütles s iluanov.
venemaa võimud kaaluvad sunniviisiliste eelarvekärbete võimalust langevate naftahindade ja riikliku heaolufondi ammendumise tõttu, teatasid varem valitsusele lähedased Bloombergi allikad. Nende sõnul kaalub valitsus eelarvereegli reformimist ehk mehhanismi, mille abil riikliku heaolufondi raha kulutatakse. Rahandusministeerium „avab” praegu Riikliku Heaolu Fondi, et katta saamata jäänud nafta- ja gaasitulud, kui Uurali nafta hind langeb alla 60 dollari barreli kohta. Alates järgmisest aastast võidakse seda „piirväärtust” alandada 50 dollarini. Ja see võib Alfa Panga hinnangul tähendada vajadust kärpida kulutusi 1,5–1,6 triljoni rubla võrra.
Rahandusministeeriumi andmetel kasvasid 2025. aasta esimesel poolel nafta- ja gaasieelarve tulud 17%, samas kui kogutulud kasvasid vaid 3%, st reaalselt (arvestades inflatsiooni) hakkasid need langema. Samal ajal hüppasid kulutused 20%. Selle tulemusel on kuue kuu jooksul eelarves 3,7 triljoni rubla suurune puudujääk – 6 korda rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.
Eelarve „aukude” lappimiseks mõeldud reservid on ammendumas: Rahvusliku Heaolu Fondi likviidsed varad, mis enne sõda ulatusid 120 miljardi dollarini, langesid 1. juuliks 2025 52,6 miljardi dollarini ehk peaaegu 2,5 korda. Kui naftahinnad jäävad madalaks, kulutatakse see reserv järgmisel aastal täielikult ära, hoiatasid RANEPA majandusteadlased.
12. venemaa kaitseministeerium on otsustanud tühistada XI sõjalis-tehnilise foorumi „Armee”, kus demonstreeritakse vene relvi, ütles allikas Izvestijale. Ta ei täpsustanud põhjuseid. Näitus pidi toimuma 11.-14. augustini 2025 Patrioti pargis. Foorumi veebisait on endiselt avatud. Telegrami kanalil ega ürituse VKontakte grupis pole tühistamise kohta teavet, kuid selle teadaanne eemaldati Patrioti kontserdi- ja näitusekeskuse veebisaidi plakatilt, mida saab kontrollida lehe arhiveeritud versiooni uurides. Armee foorum on kaitseministeeriumi peanäitus, mida on korraldatud igal aastal alates 2015. aastast ja mis on positsioneeritud venemaa sõjalis-tööstusliku kompleksi platvormina edumeelsete ideede ja arenduste demonstreerimiseks. Siiani pole üritust kunagi tühistatud, isegi mitte koroonaviiruse pandeemia ajal. Varem kestis foorum seitse päeva, kuid 2024. aastal lühendati selle programmi kolmele – rõhuasetusega Ukraina sõja ärilisel olemusel ja ülesannete täitmisel, kaotades ära tasuta osavõtu, teatas kaitseministeerium. Sel aastal pidi foorum toimuma ka „ainult spetsialistidele“. Korraldajate sõnul broneeris näitusepinna üle 800 osaleja, sealhulgas välismaised.
Kaitseministeeriumi põhinäitus tühistati venemaa relvaekspordi kokkuvarisemise tõttu. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SPIRI) andmetel vähenes see 2024. aastal peaaegu poole võrra võrreldes 2022. aastaga, mil putin alustas sõda Ukrainaga. Üldiselt on viimase viie aasta jooksul venemaa relvatarned välismaale langenud 64% ja riigi osakaal maailma relvaturul on kahanenud 7,8%-ni.
Samal ajal on putin endiselt kindel, et välismaiste ostjate huvi kodumaise sõjatööstuskompleksi toodete vastu kasvab. Tegelikult see nii ei ole. venemaa võimet täita oma kohustusi kehtivate lepingute alusel on õõnestanud sõda Ukrainas ja sanktsioonid, mis on pannud isegi tema traditsioonilised partnerid keelduma koostööst Moskvaga. Näiteks on Armeenia sõlminud relvalepingud India ja Prantsusmaaga. Serbia on keeldunud ostmast vene hävitajaid. Iraan on otsustanud osta Hiinalt õhutõrjesüsteeme ja hävitajaid. India on sõlminud lepingu 26 Prantsuse Rafale tarnimiseks 7,4 miljardi dollari eest Suhhoi lennukite asemel ning on ka uued relvalepingud venemaaga määramata ajaks ootele pannud.
2023. aastal tühistati venemaal esimest korda 30 aasta jooksul MAKSi rahvusvaheline lennundus- ja kosmosenäitus. Seejärel lubati, et see toimub 2024. aastal, kuid seejärel lükati see edasi 2025. aastasse, kuid ei toimu see ka sel aastal.
13. Euroopa Komisjon on lisanud Euroopa Liidu uue pikaajalise eelarve (2028–2034) eelnõusse 100 miljardit eurot Ukraina toetuseks. Selle teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Brüsselis toimunud briifingul. Vahendid on kavas suunata Ukraina rahastamisvahendi kaudu. Praegune 50 miljardi euro suurune abifond Ukrainale, mis on lisatud muudetud EL-i eelarvesse kuni 2027. aastani, on järk-järgult otsa saamas, märkis von der Leyen: „Uus ettepanek näeb ette selle summa kahekordistamist, et toetada riigi taastumist, suurendada selle vastupanuvõimet ja valmistuda tulevaseks EL-i liikmeks saamiseks.”
Lõplikku otsust algatuse kohta pole veel tehtud. Pärast eelarve eelnõu avaldamist peavad Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu oma seisukoha selle kohta avaldama. Plaanis on, et dokumendi lõplik kokkulepe ja heakskiitmine toimub enne 2027. aasta lõppu. Euroopa Komisjoni esitatud EL-i eelarve eelnõu (2028–2034) kogumaht on 1,816 triljonit eurot. Protsentuaalselt tähendab see suurenemist 1,1%-lt 1,26%-le EL-i riikide kogurahvatulust. Eelarvearutelud EL-i liikmesriikide valitsuste ja Euroopa Parlamendi vahel jätkuvad järgmise kahe aasta jooksul.
Ukraina rahastu on Euroopa Liidu loodud spetsiaalne finantsinstrument Ukraina toetamiseks sõja ajal ja sõjajärgsel perioodil. Programm oli algselt kavandatud aastateks 2024–2027 ja selle raames anti 50 miljardit eurot toetusi ja laene. Need vahendid on suunatud riigi makromajanduslikule finantsabile, ülesehitusele, reformidele ja moderniseerimisele. Nende kasutamist kontrollitakse rangelt reformide edenemise jälgimise ja hindamise süsteemi kaudu.
Alates täiemahulise sõja algusest on EL Ukrainale juba andnud ligi 160 miljardit eurot, sealhulgas eelmainitud 50 miljardit eurot Ukraina rahastu raames. 2025. aastal lubasid EL-i riigid Kiievile täiendavat sõjalist abi 23 miljardi euro ulatuses ning andsid ka külmutatud venemaa varade tagatisel laene 30 miljardi euro ulatuses.
Financial Timesi allikate sõnul kaalub EL ka võimalust katta Ukraina eelarvepuudujääki, mis 2026. aastal võib ulatuda 8–19 miljardi dollarini. Nagu Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis on varem rõhutanud, on Euroopa Liit „valmis pakkuma Ukrainale kogu vajalikku tuge nii kaua kui vaja”.
Bloomberg kirjutab, et EL-i rahalise ja sõjalise abi suurenemine on seotud USA välispoliitika kursi muutumisega pärast Donald Trumpi naasmist presidendiametisse. Nagu agentuur märgib, nihutab uus algatus luua 100 miljardi euro suurune fond Ukraina toetamise koorma veelgi Euroopa õlgadele.
14. Euroopa Liit kaalub venemaa külmutatud varadest saadava kasumi kasutamist USA presidendi Donald Trumpi pakutud uue 10 miljardi dollari suuruse sõjalise abipaketi rahastamiseks Ukrainale, teatab Telegraph. Arutelu all oleva plaani kohaselt võiksid Euroopa riigid kasutada EL-is külmutatud ligi 200 miljardi euro suuruse venemaa keskpanga varade tulusid uude kaitsefondi sissemaksena.
See samm oli esimeste arutelude teemaks EL-i riikide vahel pärast seda, kui Trump teatas uuest algatusest varustada Ukrainat NATO kaudu relvade ja õhutõrjesüsteemidega. Diplomaatiliste allikate sõnul arutati Ameerika skeemi üksikasju, mida pole veel kõigile EL-i riikidele täielikult tutvustatud, teisipäeval Brüsselis toimunud EL-i välisministrite kohtumisel. NATO peasekretär Mark Rutte selgitas, et leping näeb ette Ameerika õhutõrjesüsteemide, rakettide ja laskemoona ostmist alliansi poolt, et need hiljem Ukrainale üle anda. Tema sõnul on vähemalt kaheksa liikmesriiki juba kinnitanud oma osalemist algatuses, mille ta teatas kohtumisel USA presidendiga Ovaalkabinetis.
Kõige tõenäolisem stsenaarium näeks ette NATO hallatava tsentraliseeritud fondi loomist, kuhu panustaksid Euroopa liitlased ja Kanada. Raha kasutataks Ukraina valitsuse koostatud „prioriteetide nimekirjas“ olevate relvade ostmiseks. Poola välisminister Radosław Sikorski on oma EL-i kolleegidele soovitanud, et skeemi rahastamiseks kasutataks külmutatud venemaa varadest saadavat tulu. „Kes peaks seda koormat kandma – meie maksumaksjad või venelased?“ ütles ta aruteludega tuttava allika sõnul.
Varem arutas Brüssel võimalust luua oma kaitsefond relvade ostmiseks külmutatud varadest saadava tulu abil. USA-NATO algatuses osalemist peetakse nüüd aga tõhusamaks viisiks, kuidas Trumpi Ukraina toetamisse kaasata.
15. Lühiuudised
Ukraina sõjaväetehnoloogia projekt ODIN on kasutusele võtnud oma süsteemi „Anti Shahed”, mis kasutab Shahedi ja Gerani mehitamata õhusõidukite tabamiseks kiireid Win-Hit droone. Militarnyi teatel on need juba lahingutegevuses aktiivsed 300 km/h kiirusega lastud välja mobiilsetelt, kaasaskantavatelt või õhus olevatelt platvormidelt.
Trumpi hukkamõistu reiting on tema teisel ametiajal tõusnud uuele kõrgtasemele – viimase Economisti/YouGovi küsitluse kohaselt ei kiida tema töötulemusi heaks 55%. See on pidev tõus alates ametisseastumisest, mil ta alustas 43% hukkamõistuga.
Läti andis Ukrainale üle esimese partii, 42 Patria soomustransportööri.
Iisrael alustas õhurünnakuid Süüria kaitseministeeriumi hoonele Damaskuses. Iisrael ründas ka Süüria presidendipalee asukohta Damaskuses.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
